Tartu, Eesti
31. mai 1997. a.
vt CEENeti Tartu deklaratsioon originaalis

Kesk- ja Ida-Euroopa Arvutivõrkude Assotsiatsioon (CEENet) koostöös Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrguga EENet ja Tartu Ülikooli Arvutuskeskusega korraldas 29.-31. maini Tartus NATO rahalisel toetusel oma Esimese Võrgupoliitika Seminari (1st Networking Policy Workshop).

56 osalejat 19 riigi valitsustest, parlamentidest, võrguorganisatsioonidest ja teadusasutustest arutasid infoühiskonna poolt akadeemilistele ringkondadele pakutavate võimaluste üle. Euroopa ja ülemaailmse arengu taustal analüüsiti seminaril riiklike arvutivõrkude ja infoinfrastruktuuride olukorda, teaduslikku ja tehnoloogilist arengut ning koolitus- ja haridusalast tööd CEENeti riikides.

CEENeti peamiseks ülesandeks on koordineerida erinevate akadeemiliste, teaduse ja hariduse arvutivõrkude tegevust rahvusvahelisel tasandil. Riiklikud arvutivõrgud erinevad kommertsteenuse osutajatest, kuna nad pakuvad eriteenuseid teadus- ja haridusringkondadele, mille osaks nad ise on. Samuti toetavad nad uute teenuste tutvustamist ja juurutamist, rakendades uusi tehnoloogilisi arengusuundi enne, kui need võetakse kasutusele kommertsteenustena.

Seminari olulisemad eesmärgid olid:

a) peamiste probleemvaldkondade määratlemine, mille lahendamine aitaks kaasa teaduse ja hariduse arvutivõrkude ning üldise võrgunduse ühtlasele, järjepidevale ja jätkusuutlikule arengule.
b) peamiste parameetrite ja omaduste väljaselgitamine, mida arvutivõrgud vajavad demokraatliku ja tehnoloogiliselt arenenud ühiskonna loomisel.
c) prioriteetide, eesmärkide ja strateegiate reastamine, mis looksid eeldused ühise poliitika rakendamiseks nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Rõhutamaks akadeemiliste ringkondade ja nende arvutivõrkude erilist rolli ülemaailmses informatsioonilises infrastruktuuris, võttis CEENeti Võrgupoliitika Seminar 31. mail 1997. aastal Tartus vastu järgmise deklaratsiooni:

CEENeti Tartu Deklaratsioon

Arenguvõimalus

Termin "informatsiooniajastu" ei tähenda mitte ainult tehnoloogiat, vaid eelkõige inimesi. Akadeemilistel ringkondadel on seejuures kanda eriline vastutus ja täita eriline roll. Nad peavad asuma infoühiskonna loomise eesliinil, olles ühtaegu nii edasiviivaks jõuks kui ka katsetandriks. Hariduse, teaduse ja tehnoloogia areng on elulise tähtsusega, muutudes üha enam ülemaailmseks nähtuseks. Arvutivõrkude olemasolu on hädavajalikuks ja esmatähtsaks eeltingimuseks, mis võimaldab CEENeti maadel sooritada hüppe järgmisse sajandisse. Et täita enda ees seisvaid ülesandeid, vajavad akadeemilised ringkonnad kommunikatsioonikanaleid ja -võrke, mis teevad võimalikuks vaba ja riigipiiridest sõltumatu suhtlemise.

Hetkeseis

CEENeti riikides ollakse reeglina teadlikud informatsiooniajastu väljakutsetest ning neis maades eksisteerib poliitiline tahe ja entusiasm arvutivõrkude ja -teenuste arendamiseks. Enamikus CEENeti riikides võib täheldada märkimisväärseid saavutusi riiklike akadeemiliste, teaduse ja hariduse arvutivõrkude loomisel ja arendamisel. Liikumisel infoühiskonna suunas on kõigile riikidele omased sarnased huvid, vajadused ja edasiviivad jõud. Samal ajal iseloomustavad piirkonna riike olulised erinevused poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu osas. Erinevused eksisteerivad seadusandluse, füüsiliste infrastruktuuride ja
võrguühenduse kvaliteedi, telekommunikatsioonivõrkude ja teenuste liberaliseerimise taseme, haldusstruktuuride ning koolitus- ja haridusmudelite osas. Et vältida nende erinevuste suurenemist, tuleb teha jõupingutusi, mis võimaldaksid CEENeti riikidel osaleda võrdsetel alustel ülemaailmses hariduse, teaduse ja tehnoloogia võrgunduse arendamisel.

Eesmärgid, tegutsemisviisid ja põhimõtted

Võttes arvesse CEENeti riikides valitsevaid realiteete, on CEENetieesmärkideks:
- stimuleerida informatsioonilise infrastruktuuri, selle sisulise ja teenindusliku külje arengut;
- toetada raamstruktuure, mis võimaldavad akadeemilistel ringkondadel täita nende ees seisvaid ülesandeid;
- edendada koostööd ning teadmiste ja kogemuste vahetamist riiklike institutsioonide vahel.

Nende eesmärkide saavutamiseks järgib CEENet põhimõtteid, mis toetavad:
- arvutivõrkude avatust;
- infrastruktuuride jõudmist kõikjale;
- kõikide inimeste juurdepääsu arvutivõrkudele;
- kõikide piirkondade ühendatust;
- rahvusvahelist koostööd;
- tarbijasõbralikke hindu;
- tsensuuri puudumist.

Olles teadlik finantseerimise olulisusest, rõhutab CEENet ometi, et eelmainitud eesmärkide saavutamiseks on finantseerimisest isegi olulisemad uuenduslikud ideed ja loovus.

Probleemid.

Erinevate CEENeti riikide põhiprobleemid on:
- vähene teadlikkus juhtivates poliitikaringkondades;
- ebapiisav toetus arvutivõrke puudutavatele algatustele;
- kooskõlastamatus erinevate riiklike institutsioonide vahel;
- jõupingutuste killustatus;
- ebapiisavad koolitusvõimalused;
- infrastruktuuri, inim- ja materiaalsete ressursside piiratus;
- kohalike ja rahvusvaheliste ühenduste kõrged tariifid;
- akadeemiliste, teaduse ja hariduse arvutivõrkude rolli väärtõlgendused avalike võrguoperaatorite (Public Networks Operators - PNOs) poolt;
- monopolide jätkumine.

Soovitused

Võttes arvesse ülemaailmset arutelu globaalse infoühiskonna teemadel ning eriti G7 nõupidamise ja Euroopa Liidu, sealhulgas EU-CEEC Infoühiskonna Foorumi poolt vastu võetud dokumente, samuti teiste riiklike ning valitsusväliste arvutivõrkude ja hariduse, teaduse ning tehnoloogilise arenguga tegelevate organisatsioonide dokumente, kiitsid CEENet?i Seminaril osalenud heaks järgmised soovitused.

1. Poliitika valdkonnas soovitab CEENet, et
- valitsused tunnustaksid hariduse, teaduse ja tehnoloogilise arengu tähtsust ja looksid neile tegevusaladele soodsa arenemiskeskkonna;
- valitsused looksid selge, stabiilse ja paindliku seadusandluse, mis tagaks telekommunikatsioonivabaduse, autoriõigused intellektuaalsele omandile, andme- ja informatsioonikaitse ning garanteeriksid akadeemilistele ringkondadele õigused ja vabadused, mis on vajalikud nende ees seisvate ülesannete vastutustundlikuks täitmiseks;
- valitsused pööraksid erilist tähelepanu tegevusele, mis on suunatud akadeemilisi, teaduslikke ja haridusringkondi puudutavate riikidevaheliste tariifide alandamisele;
- valitsused ja akadeemilised ringkonnad teeksid koostööd haridus-, teadus- ja tehnoloogilise arenguga seotud arvutivõrke puudutava poliitika ja pikaajaliste tegutsemisstrateegiate loomisel;
- riiklikud arvutivõrgud kindlustaksid neis küsimustes oma riikide valitsusasutuste mõistva suhtumise ning toetuse oma akadeemilisele, teaduse ja hariduse arvutivõrgule.

2. Arvutivõrkude valdkonnas soovitab CEENet, et
- riiklikud akadeemilised, teaduse ja hariduse arvutivõrgud valmistaksid ette tegutsemisstrateegiad infrastruktuuri, teenuste kvaliteedi ja kvantiteedi, inimeste arvutivõrgule juurdepääsu ning rahvusvaheliste standardite kasutamise kohta ning määratleksid vastuvõetava kasutuspoliitika;
- riiklikud akadeemilised, teaduse ja hariduse võrguorganisatsioonid kooskõlastaksid oma jõupingutused, et vältida killustatud tegutsemist ning koondada ressursse infrastruktuuride efektiivseks kasutamiseks;
- julgustataks kohalike, regionaalsete ja regioonidevaheliste arvutivõrkude omavahelist ühendamist;
- iga riik looks eeldused või sõlmiks kokkulepped koordineeritud osalemiseks rahvusvahelises koostöös.

3. Finantseerimise valdkonnas soovitab CEENet, et
- riiklike finantseerimisasutuste ülesandeks oleks piisavate rahaliste vahendite võimaldamine riiklike akadeemiliste, teaduse ja hariduse arvutivõrkude ning uute tehnoloogiate ja teenuste loomiseks ja järjepidevaks arendamiseks;
- riiklikud võrguorganisatsioonid taotleksid täiendavat finantseerimist avaliku ja erasektori poolt nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil;
- riiklikud võrguorganisatsioonid ühendaksid oma jõupingutused, kampaaniad ja teabetöö, et minimiseerida jooksvaid kulutusi ja alandada tariife.

4. Hariduse ja koolituse valdkonnas soovitab CEENet, et
- riiklikud akadeemilised, teadus- ja haridusasutused levitaksid laiemale üldsusele teadmisi võrgutehnoloogia ja võrgukasutuse kohta ning looksid mitmesuguseid innovatiivseid koolitusprogramme, mis varieeruksid koolitajate koolitamisest kuni avalikkusele mõeldud koolitusskeemideni ning võimaldaksid inimestel kasutada arvutivõrke ja osaleda aktiivselt infoühiskonnas;
- riiklikud akadeemilised, teaduse ja hariduse arvutivõrgud julgustaksid ja toetaksid kõikides piirkondades võrguühenduse kasutamist kõigil haridustasandeil, eriti koolides.

5. Avaliku ja erasektori partnerluse valdkonnas soovitab CEENet, et
- riiklikud akadeemilised, teaduse ja hariduse arvutivõrgud looksid uusi koostöövorme tööstuse ja erasektoriga, et viia ellu pilootprojekte ning telemaatikarakendusi ja pakkuda uusi, sisule orienteeritud teenuseid;
- riiklikud akadeemilised, teaduse ja hariduse arvutivõrgud toetaksid eri võrkude neutraalsete ühenduspunktide loomist kõigis riikides.

6. Rahvusvahelise koostöö valdkonnas soovitab CEENet, et
- riiklikud akadeemilised, teaduse ja hariduse arvutivõrgud taotleksid tihedat rahvusvahelist koostööd nii CEENet?i-siseselt kui ka muude institutsioonide ja organisatsioonidega.
- tehtaks jõupingutusi koostöö nimel kõigi tasandite valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega, kes toetavad rahvusvahelist arvutivõrgundust.

CEENet loodab, et need soovitused rakendatakse ellu akadeemiliste, teadus-ja haridusringkondade ning avarama infoühiskonna huvides.