From: Jaak ViloMessage-Id: <[email protected]> Subject: E-LIST(1989) Tiigrihype uude sajandisse (RH 14.02.95) To: [email protected] Date: Tue, 14 Feb 1995 18:41:48 +0200 (EET) E-LIST(1989) Tiigrihype uude sajandisse (RH 14.02.95) From: "Ivar Moelder" Organization: MFA of the Republic of Estonia To: [email protected] Date: Tue, 14 Feb 1995 10:12:23 GMT+2 Subject: Tiigrihuepe uude sajandisse (RH 14.02.95) Tere! Ta"nases Rahva Ha"a"les on esileheku"ljel artikkel suursaadik T.H.Ilvese poolt Kultuuriministeeriumile tehtud ettepanekust varustada Eesti keskoolid arvutitega. Arvatavasti pakub too artikkel huvi ka E-listi lugejatele, kellest paljud on antud ku"simusega eriti tihedalt seotud. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - ILVES KAVANDAB EESTILE TIIGRIHU"PET UUDE SAJANDISSE Eesti suursaadik USAs Toomas Hendrik Ilves pakub ku"mnei miljoneid dollareid maksvat projekti ko~igi Eesti keskkoolide varustamiseks arvutitega. Eesti suursaadik USAs Toomas Hendrik Ilves on esitanud kultuuri- ja haridusminister Peeter Oleskile kava, kuidas Eesti vo~iks oma va"iksust a"ra kasutades jo~uda ainsa tiigrihu"ppega arenenud riikidest ette ja esitleda ennast peagi maailmale kui ko~ige haritumate kodanikega riiki. Ilvese projekti sisuks on kavatsus varustada kas suure va"lis- vo~i siselaenu arvel ko~ik Eesti keskkoolid arvutitega. "Olen sellest ra"a"kinud ka presidendi ja peaministriga ning pangandusringkondadega ja ko~igi suhtumine on olnud positiivne," u"tles Ilves eile Rahva Ha"a"lele. Ta meenutas, et tuli "tiigrihu"ppe" mo~ttele pa"rast seda, kui oli ametikohuseid ta"ites kirjutanud alla u"hele Maailmapanga ja Eesti riigi laenulepingule ning seeja"rel lugenud raamatut, kus analu"u"siti kolmeteistku"mne eduka riigi edu po~hjusi. Suurte erinevuste ko~rval oli ko~igil neil edukail riikidel u"ks u"hine tunnus: suur protsent ko~rge tehnilise haridusega inimesi. "Kuna ko~igi Eesti keskkoolide lennus on kokku keskeltla"bi 17 000 o~pilast," arutles suursaadik, "siis piisaks 17 000 arvutist, et tagada o~pilastele neljandikuks pa"evast ligipa"a"s arvutileja kesk- koolilo~petajate ta"iesti uus kvaliteet. See ta"hendab, et elementaarse arvutioskuse omandaks mitte ainult u"hiskonna ko~ige haritum kiht, vaid kogu Eesti hu"ppaks kahe jalaga 21. sajandisse - Eesti muutuks hoopis teiseks riigiks." Toomas Hendrik Ilvese hinnangul vo~imaldab nii suur projekt tohutut rahvusvahelist reklaami nii Eestile kui ka arvutifirmale ja seeto~ttu, arvestades korraga ostetavat kogust, vo~ib vajalikud arvutid osta ko~igest 10-15 miljonit dollari eest. "See on umbes sama suur summa kui hiljuti Eesti teede parandamiseks vo~etud laen," so~nas Ilves, "kuid selle mo~ju Eesti arengule oleks vo~rreldamatult suurem. Esiteks muutuks hoobilt Eesti rahvusvaheline maine, teiseks oleks see ka tohutu panus rahvuskultuuri arengusse, sest niisuguse no~udluse puhul hakatakse kirjutama ka eestikeelseid arvutiprogramme ja vene koolides tekib to~osine stiimul eesti keele o~ppimiseks." Toomas Hendrik Ilves u"tles, et ta on kursis ka u"he a"rimeeste ru"hmituse kavaga laiendada tema arvutiostu projekti kogu Eestit katva arvutivo~rguga, mis eeldaks umbes 170-190 miljonit dollarit maksva valguskaablitest ja tugijaamadest koosneva sidesu"steemi soetamist. "Kuid see ei puuduta otseselt mind, mina ra"a"gin u"ksnes arvu- titest," ta"psustas Ilves. Ta lisas, et on kaalunud pangajuhtidega ka konkreetseid vo~imalusi, kuidas leida va"a"rt mo~tte teostamiseks raha. "U"ks vo~imalus on vo~tta Maailmapangast laenu," so~nas Ilves. "Teiseks vo~ib riik mu"u"a obligatsioone. Need vo~iksid olla suhteliselt va"ikese nominaaliga, et ka rahvas ise saaks enda harimise projektist osa vo~tta." Ilves ei teinud saladust oma projekti ko~ige suuremast no~rkusest, mida on kogetud teisteski riikides. "O~petajad loomulikult - lapsed o~pivad arvuti ka"sitsemise a"ra, suur osa o~petajaid mitte," ohkas Ilves. Kultuuri- ja haridusminister Peeter Olesk u"tles, et ta pooldab Toomas Hendrik Ilvese arvutidessandi projekti va"ga, aga selle lennuka idee juures ei saa ta siiski unustada reaalsust. Nimelt eeldab koolide varustamine arvutitega, mis on ho~lmatud mingisse suuremasse vo~rku, ka kommunikatsioonito"id ja koolide vastavate ruumide julgeolekut. See omakorda ta"hendab va"ga suuri kulutusi. "Nii et kui jutt on ainult rahast arvutite ostmiseks," so~nas Olesk, "siis sellest u"ksi pa"ris kindlasti ei piisa." Kultuuri- ja haridusminister to~i esile muidki asjaolusid, mis tuleks enne projekti kallale asumist la"bi mo~elda. "Praegune didaktika on korraldatud nii, et u"lesanded, mida o~petaja annab, ei tingi lapse po"o"rdumist arvuti poole," selgitas Olesk. "Arvutidessant eeldab pedagoogilise ku"lje va"ga konkreetset la"bimo~tlemist, alates sellest, et tuleb va"lja selgitada, missugune on Eestis arvutio~ppe olukord praegu." Oleski so~nul lahkuvad koolidest praegu mitte ainult na"iteks inglise keele o~petajad, vaid ka arvutio~petajad. "Arvutidessandil ei ole o~iget tulemust, kui ta ei too kaasa muudatusi o~petajate kinnistamises kooli," so~nastas ta veel u"he tingimuse kava o~nnes- tumiseks. Olesk ro~hutas, et Toomas Hendrik Ilvese projekt on tegelikult juba teine analoogiline kava, mis talle on esitatud. "Millise kasuks otsustada ja kuidas teha, see on ministeeriumi ja ka minu kui ministeeriumi juhi u"lesanne," u"tles Olesk. "Aga la"himate aastate po~hiprobleem on siiski niisugune strateegiline otsus, mis garanteerib ko~rgema haridusega o~petajale tema haridust ja rolli va"a"riva palga." Anu Jo~esaar Kalle Muuli (Rahva Ha"a"l 14.02.95)
