Komisjoni töö toimus koosolekutel ja elektroonilises vormis. Tausta, probleemide ja visiooni arutamiseks kohtuti seitsmel korral. Eesmärgini jõudmiseks vahetati 76 elektronkirja. Lõppraporti põhiteeside suhtes jõuti täielikule üksmeelele; väiksemaid probleeme tekitasid detailid.
Neutraalsuse huvides koostas lõppraporti haridusministeerium.
Allpool on töörühma poolt koostatud raporti täistekst.
Hariduse andmeside soovituste komisjoni raport ministrile
15.september 2000
Hetkeolukord | Tulevikuvisioon | Ettepanekud | LiikmedHetkeolukord
EENet oli Eestis esimene internetipakkuja. Oma mittetulunduslikust iseloomust lähtuvalt on ta harjunud kõigi soovidega arvestama, mis teeb temast kliendisõbraliku organisatsiooni. Soov teha, ja paremini teha, on EENetis püsima jäänud ka siis, kui vahendeid, eeskätt raha praktiliselt olnud pole. Vahendite puudus ei ole võimaldanud EENetil osutada põhiteenust (magistraalide haldamine) parimal võimalikul tasemel, kuna ressursse tuleb jagada kõigi põhikirjas nimetatud tegevuste jaoks.
Suurim probleem on rahastamises, mille eest vastutab ministeerium ning kuni tema andmeside pärast ei muretse, jääb olukord halvaks.
Teine probleem on ebakindlus tuleviku suhtes. Seda iseloomustavad kõige paremini lõputud kuulujutud ning teadmatus tuleviku finantseerimise suhtes.
Kolmas probleem on juhtimises. Ühelt poolt võtab otsuseid vastu EENeti Nõukogu, teiselt poolt ministeerium. Kuivõrd puudub raha, ei ole EENetil olnud võimalik ka lõppkasutajate ühenduste eest tasuda. Tasutud on vaid ühiskasutuses olevate teenuste eest. Probleem ei ole siiski lõppkasutajaühendustes, vaid magistraalide kiiruses.
Täna tegelikult puudub regulatiiv, mis sunniks kooli internetti kasutama. Seega sõltub kooli ühenduse olemasolu ka vallavalitsuse suvast.
EENeti tänane professionaalsus kajastub eelkõige selles, kuivõrd optimaalse hinnaga ta suudab hankida välisühenduse ja magistraalühenduse. Samas tuleb anda nõu koolidele ja teadusasutustele lõppühenduse hankimisel. Sageli eelistavad maakoolid väikese kokkuhoiu nimel päris palju ise ära teha.
EENeti teenuse saajad ehk teadus ja haridusasutused ootavad eelkõige kvaliteetset teenust. On jäänud kõlama arvamus, et tänane kvaliteet ei ole see, mida lõpptarbija ootab.Kuid see on ennekõike põhjustatud liialt madalast hinnast, mis selle eest makstakse. Teenuse kvaliteedi mittevastavus oodatavale tuleneb ka lõppkasutajate ebakompetentsusest, mille on tinginud omakorda nende alafinantseerimine. Paljudel asutustel puudub kompetentne spetsialist, kes seaks paika reeglid ja piirangud oma asutuse internetikasutajatele. Selle tulemusena kasutatakse internetiressursse mitte-eesmärgipäraselt ning kahjustatakse sellega ka kõigi teiste magistraalvõrgu kasutajate huve.
Arutlustest on selgunud, et vähemalt 2/3 teenuse kasutajatest vajab EENetipoolset mitmekülgset tuge. Ligikaudu 1/3 klientidest on kvalifitseeritud võrgukasutajad, kes saaksid oma võrguosa haldamisega toime ka iseseisvalt. Nende jaoks on EENet vajalik eelkõige organisatsioonina, kes tagab majanduslikult otstarbekama magistraalsidekanalite rentimise.
Tulevikuvisioon
Kliendid soovivad üha enam toimivat andmesidet, Klient-Teenindaja põhimõttel, tuppa. Kliendisõbralikkus on põhiteenusele loomulikuna kaasnev nähtus. Tarbijal peab olema õigus valida teenusepakkujat. Riik loob võimaluse ja soodustab vajaduse korral, kohalikku poliitikat ja otsustusi teeb omavalitsus. Finantseerimise selguse ja efektiivsuse tagamiseks peaks jälgima lihtsat reeglit - mis on ühine, katta ühiselt ning mis on privaatne, tuleb kliendi eelarvest. Tõenäoliselt on see otstarbekas, kuid riigi halduskorra järgi on omavalitsus ikkagi asjade korraldaja.
Tähtis on EENeti ning ka teiste riiklike võrkude tarbeks paika seada selged mängureeglid ja tööjaotus, nii võrkude kasutajate kui ka rahastamis-vastutusalade vahel. EENet tagab riigi ja EU rahadega riigisiseste magistraalide töö, asutuse omanik (vallavalitsus vms) ostab kanali asutusest võrgusõlmeni.
Tulevikus peaks EENet kehtestama standardid, nõustama koole ja olema maakondlike hangete läbiviija ja jõuline läbirääkimiste osaline suhetes telekomi firmadega. EENet peaks kujunema valdavalt teenuseid sisseostvaks üksuseks, kes ei oma üldjuhul kaableid, linke, kanaleid ega erilist hulka aparatuuri.
EENeti kohustus põhimääruse järgi on Eesti Hariduse ja Teaduse Andmeside (NREN) esindamine rahvusvaheliselt. Eesti NREN moodustab ühe osa üle-euroopalikust akadeemilisest võrgust - GEANTist. Mart Laar on öelnud, et GEANT-is osalemine on Eesti jaoks prioriteetne.Minimaalne kiirus, mida Euroopa Liit peab võimalikuks ühe riigi akadeemilise võrgu jaoks on 34Mbps. Sellele kujuneb projektis mingi hind, millest Euroopa tasub ca 40%. Euroopa Liit ega mingi välisorganisatsioon ei kirjuta ette, milline on Eesti NREN organisatsiooniline staatus. Oluline on kindlustada, et vahendid kulutatakse sihtotstarbeliselt, neid ei aeta segamini mingite muude rahadega ning tegevus ei oleks kommertslik. Seega võib see olla avalikõiguslik isik, riigiasutus, sihtasutus või mittetulundusühing. Samuti on selle spetsiifilise projekti puhul olulised kaks punkti: tegemist peab olema andmesideteenuse pakkujaga ning osaline peab olema võimeline tagama kokkulepitud tehnilise taseme.
Eelarve kinnitab riik tsentraalselt makstavatele teenustele tarbijagruppide kaupa. Eelarve õiglasema kujundamise huvides tuleb välja mõelda kontrollarv, kui suure summa riik ühe võrku ühendatud arvuti kohta kulutab. Teenuste ostmiseks tehakse ühine hange. Rahad antakse hallata vastavale üksusele.
Tuleks sõnastada piirkond (teadusasutused, haridusasutused, kultuuriasutused ja muud asutused teadus-haridus-kultuurisfääris nagu Teaduste Akadeemia või Haridusministeerium), millega tegeleb EENet, et nii riigil kui kommertsasutustel oleksid ees selged mängureeglid. See vähendab pingeid ning võimaldab pidada odavamate hindade saamiseks edukamaid läbirääkimisi.
Seoses Euroopapoolse finantseerimise algamisega, langeb välisühenduse hind järgmisel aastal märkimisväärselt. See on siiski võimalik vaid juhul, kui kanali kiirus tõuseb Euroopa poolt nõutavale minimaalsele tasemele.
Ettepanekud
- Teenused jagada põhiteenuseks ja lisateenuseks.
Põhiteenus on valdavalt magistraalvõrgu haldamine. Lisafunktsiooni hulka kuuluvad: koolitus, ee. domeeni valdamine, konsultatsioon, NREN, www teenus. - Kuna erinevad kliendid vajavad erinevaid teenuseid, on vaja
hinnata kliente erinevalt.
Selleks on jagatud kliendid järgnevalt:- Teadusklient (20%)
- Haridusklient (70%)
- Kultuuriklient (10%)
- Luua organisatsioon, mis on riigi poolt finantseeritud.
See organisatsioon peab tagama professionaalse ning kvaliteetse teenuse, et rahuldada erinevate klientide vajadusi. Organisatsiooni iseloomustab usaldusväärsus, paindlikkus ja läbipaistvus, mis kajastub võimes riigi raha kasutada. Samuti saab organisatsioon osutavate teenuste eest küsida tasu. Organisatsiooni põhjalikum iseloomustus on kirjas põhikirjas. - Soovitavalt on vaja tagada see, et iga perioodi järel tekiks hulk andmeid, mille alusel saab tarbija võrrelda EENetti teiste samaväärsete teenuste pakkujatega. Luua sõltumatu grupp EENeti ja ASO auditeerimiseks.
- EENeti roll on arendustegevuse ja koolituse vallas, mis hõlmab koostööd teiste Euroopa analoogiliste struktuuridega ning Eesti teadusasutuste ja ülikoolidega. Sellepärast on Haridusministeerium väga oluline partner. Tehnilise teostusega tegeleb Teede- ja Sideministeerium.
- Töö paremaks koordineerimiseks on tähtis igakülgne koostöö teiste organisatsioonidega. Koostöö kaudu arendatakse teenindust ning tehakse ühiseid hankeid.
Eriarvamused
Eriarvamustele jäid töörühma liikmed Marko Männik, Arvo Ott ning Toomas Nõgisto järgmistes seisukohtades:
- Eksperthinnanguna on eelarve puudujääk ligikaudu 50%, kuid samas on probleemiks organisatsiooni ülalpidmiskulude ülepaisutatus võrreldes põhitegevuskuludega.
- Projektis GEANT osalemiseks tuleb saada Rahandusministeeriumi kinnitus ja Haridusministeeriumil fikseerida EENeti volitused välislepingu sõlmimisel kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate kohustuste võimaliku võtmise osas.
- EENeti põhiteenuseks on magistraalkanalite haldamine, mida finantseeritaks riigieelarvest. Muud kulud kaetaks klientidele osutatavate täiendavate andmesidega seotud teenuste arvelt.
- Organisatsioon ei pea tegelema eesti domeenide registreerimisega, kuna rahvusvaheliselt (IANA) on seda kinnitatud vastutavaks KBFI ja Valitsusside. Teha põhikirjamuudatus.
- EENet ei esitanud ekspertidele kõiki vajalikke materjale (eelarvevälised vahendid, kulud pakutavate teenuste kaupa), et oleks võimalik anda täielikum hinnang tegevusele ja pakkuda alternatiivseid lahendusi.
Töörühma liikmed
- Peep Ratas, Haridusministeerium
- Marika Ahven, Kultuuriministeerium
- Hannes Astok, Tartu Linnavalitsus
- Mihkel Kraav, EENet
- Marko Männik, Informaatikakeskus
- Toomas Nõgisto, Informaatikakeskus
- Avo Otsa, Tallinna Tehnikaülikool
- Arvo Ott, Teede- ja Sideministeerium
- Andres Salu, Tartu Ülikool
