Uudised

01.10.2014
Eesti teadusele, haridusele ja kultuurile avanevad uued andmeside võimalused

Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutused saavad nüüdsest kasutada andmeside erilahendusi, mis polnud neile varem võimalikud. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) arendanud optilist magistraalvõrku, mis on Eesti akadeemilise kogukonna koostöö alustaristuks.

EENeti direktor Hardi Teder leiab, et Eesti on küll väike riik, ent siinne teadustöö leiab aset suures teaduses: "Meie teadlased teevad tihedat koostööd maailma suurtes teadusprojektides. Teiste teadustaristutega vajavad nad rahvusvaheliseks koostööks kvaliteetset ühendust." Ka Eesti Teadusagentuuri teadustaristute nõunik Priit Tamm kinnitab, et Eestil on õnnestunud viimase kolme aasta jooksul ühineda mitmete Euroopa teadustaristute algatustega, millest enamik on Euroopa Strateegilise Teadusinfrastruktuuri Foorumi (ESFRI) projektid: bioinformaatika projekt ELIXIR, biopankade võrgustik BBMRI, keeletehnoloogia projekt CLARIN ja mitmed teised Eesti teaduse teekaardi objektid. Tippkvaliteediga töökeskkond on välisteadlastele saanud vägagi atraktiivseks. Tamm prognoosib, et aktiivne koostöö Eesti ja Euroopa teadlaste vahel on lähiaastatel kasvamas ning jätkuvad ka käimasolevad suurprojektid: „koostööd jätkatakse ka Euroopa Kosmoseagentuuriga ja Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) eksperimentides“.

Sel kevadel ühendasid EENet ja Soome akadeemiline andmesidevõrk Funet Eesti ja Soome teadusvõrgud. Helsingis asuv Eesti-Soome ühine võrgusõlm on kavandatud Läänemerd ühendava andmesidevõrgu (Balti Ringi) sõlmpunktiks. Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse juhataja Lauri Anton tunneb siirast heameelt selle üle, et Eesti ja Soome andmesidevõrkude koostöö on jõudnud Tartu Ülikooli jaoks uuele tasemele: "Ühendus võimaldab Eesti ja Soome teadlaste koostööd näiteks telemeditsiinis, oomika-uuringutes ja sarnastes e-teaduse distsipliinides". Vilgas andmevahetus käib Eesti Geenivaramu ja nende Soome kolleegide vahel, kes vajavad ligipääsu Eestis asuvatele andmetele.

Töökindlam ja kiirem optikavõrk (Nx10 Gbps) pakub tipptasemel koostöövõimalusi nii muu maailma teadlaste ja õppejõudude kui ka kultuuriinimestega. Sealjuures vajavad kiiret ja turvalist internetiühendust kõik andmemahukad teadustaristud, milles Eesti osaleb, leiab teadustaristu nõunik Priit Tamm. Uue andmeside võimalusena toob EENeti võrguosakonna juhataja Urmas Lett optilised otseühendused Eesti ja Euroopa teadusasutuste vahel (lightpath), mida seni Eesti teadlased kasutada ei saanud. Siinsed teaduskeskused on tänaseks võrgus ühendatud omavahel dubleeritud optiliste kanalitega. EENeti 10-gigabitine ühendus üleeuroopalise võrguga GÉANT annab Eesti teadlastele, õpetajatele ja kultuuriinimestele parema juurdepääsu Eestist väljaspool asuvatele ressurssidele.

GÉANT ühendab 38 Euroopa akadeemilist võrku enam kui 40 riigis ning üle 8000 Euroopa teadus- ja haridusasutuse. Optilise alustaristu loomist toetas Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond 2 610 450,80 euroga. Projekti „Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk“ väljaehitus- ja arendustööd algasid 1. juulil 2011 ja lõppesid 31. märtsil 2014.