EENeti nõukogu koosolek nr 14

EENeti nõukogu koosoleku nr 14 otsused

Väljavõte protokollist

24.jaanuar 2003
  1. EENet töötab välja ning esitab Nõukogule arendusprojektid, millele on võimalik taodelda toetust Euroopa Liidust.
  2. Kinnitada EENeti 2002.aasta tööplaani ja eelarve täitmise aruanded
  3. EENeti poolt osutatavate tasuliste teenuste pikem arutelu toimub eraldi Nõukogu koosolekul.
  4. Täiendada planeerimisprotsessi arendamise eesmärki EENeti arendustegevuse 2003. aasta tööplaanis (punkt 4: "EENeti eesmärgipärane juhtimine ja nõuetele vastav juhtimine").
  5. EENet esitab järgmiseks Nõukogu koosolekuks lühikese arengukava EENeti lähitulevikust.
  6. Kinnitada EENeti 2003.aasta tegevuskava ja eelarve.
  7. EENet esitab järgmiseks Nõukogu koosolekuks perspektiivse ülevaate seoses riikliku arengukava meetmetega.
  8. Põhimääruse uue redaktsiooni arutelu jätkatakse EENeti Nõukogu listis.
  9. EENeti Nõukogu järgmine koosolek toimub reedel, 11.aprillil kell 14.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis.

EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 14

24.jaanuar 2003 Tartus, Haridus- ja Teadusministeerumi hoones

Koosoleku kestus: kell 14:15-16:05

Osavõtjad: EENeti Nõukogu liikmed P.Ratas, J.Anton, H.Astok, A.Ots, M.Ahven, R.Villems; EENeti direktori k.t. M.Kraav
Puudus: E.Lippmaa (delegeeris oma hääle R.Villemsile)
Protokollija: K.Kuus

Planeeritud päevakord

1. Kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine
2. EENeti juriidiline vorm: Põhimääruse uue redaktsiooni arutelu
3. Ülevaade EENeti 2002. aasta tegevusest
4. EENeti 2003. aasta eelarve ja tegevuskava
5. EENeti kohustused seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga
6. Kohal algatatud küsimused

Koosoleku käik ja otsused

1. Kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine

Otsuste tegemiseks oli vajalik kvoorum olemas. A.Otsa ettepanekul otsustati arutelu EENeti juriidilisest vormist jätta viimaseks. Päevakord kinnitati. Kohal rohkem küsimusi ei algatatud.

2. Ülevaade EENeti 2002. aasta tegevusest

Ettekandega esines M.Kraav:

 

Möödunud aastal oli EENeti eelarvesse esmakordselt kirjutatud lisaks riigieelarvele mitmeid teisi rahalisi allikaid. Tuletan meelde - laekumised teenuste eest, käibemaksu tagasilaekumine ja domeeninimede registreerimise tasuliseks muutmine. Viimasest on praeguseks loobutud - .ee administraator otsustas, et praegusel ajal ei ole õige seda teha ja seetõttu langes see tulu täielikult ära. Käibemaksu tagasilaekumine oli planeeritud eeldusel, et muutume sihtasutuseks ja lootusel, et Maksuamet aktsepteerib sihtasutuse puhul käibemaksu kohustust. Ministri uus soov oli, et EENet jääks riigiasutuseks. Vaatamata sellele konsulteerisime Maksuametiga: sõltumata sellest, kuidas EENet juriidiliselt end muudaks, riigieelarvest tehtud kulutuste puhul käibemaksu ei tagastata. See tähendab, et ka loodetud käibemaksu tagasilaekumine langes ära.

Osutatud teenuste eest laekus planeeritust rohkem - 3 000 krooni. Sellest summast umbes paarkümmend tuhat laekub veel selle aasta alguses. Ma arvan, et tasulised teenused on pikem teema, mida võiksime tulevikus terve nõukogu koosoleku jooksul käsitleda.

Alalaekumise tagajärjed on tegelikult suhteliselt väikesed. Eelarvet planeerides olime arvestanud rahaga seadmete ja liinide uuendamisel ning osalisel majanduskulude katmisel. Seadmed vajaksid kahtlemata endiselt uuendamist ja võib olla oleksid mõned liinikiirused suuremad, kui oleksime saanud rohkem raha. Kuid liinikiirusi oli võimalik siiski suurendada tänu hindade odavnemisele. Peamine kokkuhoid majanduskulude osas toimus lähetuste arvelt, mille tõttu kannatas infovahetus ja koostöö GEANTiga, CEENeti ja TERENAga. Samuti kulutasime ära kõik kulumaterjalid, mis meil olid üle-eelmisest aastast. Sidekulude osas oli planeerituga võrreldes 2 suurt muudatust: Eesti Telefon tõstis järsult seadmekappide hoiutasu ning seoses GEANTi üleminekuga uuele Euroopa-Ameerika kanalile tuli maksta ühe kuu jagu välisühenduse transiiti rohkem.

100 000 krooni on kokku hoitud USENETist ehk uudiste arvelt. Me korraldasime süsteemi ümber ja loobusime satelliidilt uudiste mahalaadimisest. Tegevusest lisandus suurüritusena Interneti 10.aastapäeva tähistamine koostöös Hariduministeeriumiga, Tartu linnaga ning kõikide suuremate sidefirmadega.

A.Ots: Aasta jooksul on Eesti Telefoni ADSLühendustele üle läinud 15% EENeti klientidest. Kas antud tendentsi kohta on tehtud analüüse?

M.Kraav: Tegu võib olla küll 15% asutustega, kuid läinud pole mitte 15% võrgukasutajatest. Eesti Telefon pakub täisteenust ADSLi abil odavamalt kui juurdepääsukanalit EENetini. Kui me võrdleme Eesti akadeemilist võrku Põhjamaade omaga, siis Rootsis ja Soomes kuulub akadeemilisse võrku umbes 80 asutust, Eestis on neid üle 500. Võib olla ongi õige, kui me keskendume asutustele, kes vajavadki spetsiifiliselt akadeemilise võrgu teenuseid.

P.Ratas: Antud mõtet ma toetan. See on EENeti arenguloogika järgi adekvaatne arengufaas, et keskendutakse klientidele, kes mujalt antud spetsiifilist teenust ei saa.

H.Astok: Ühe võimalusena võiks kliendid konsolideeruda (Tartu linna näitel, kus koolidele ehitati fiiberoptilised ühendused). Siis jääks EENetile magistraalide ning välisühenduse haldamine.

R.Villems: EENetil võiks olla nn projektide portfell. Antud ideedega kaasnevad täiendavad lisavõimalused.

1. OTSUS: EENet töötab välja ning esitab Nõukogule arendusprojektid, millele on võimalik taodelda toetust Euroopa Liidust.

2. OTSUS: Kinnitada EENeti 2002.aasta tööplaani ja eelarve täitmise aruanded

3. EENeti 2003. aasta eelarve ja tegevuskava

Ettekandega esines M.Kraav:

 

Rahaallikaid on 2003.aasta eelarves planeeritud kolm: riigieelarve, majandustegevusest laekuvad summad ja infotehnoloogia kulud, mida riik eraldab otse ministeeriumi kaudu. EENetile planeeritud summa peaks olema 175 000 krooni.

Käesoleval aastal pole me kulude katteks planeerinud ühtegi nii ebakindla laekumisega katteallikat nagu näit domeeninimede registreerimistasu. Majanduskuludest juhiksin tähelepanu sõidukite ülalpidamiskuludele. Tahame sellel aastal välja vahetada EENeti kõige vanema auto, kuna hüppeliselt tõusnud senised remondi- ja bensiinikulud jäävad praegu liisingmaksega samasse suurusjärku. Kavas on liisida uus sarnaste parameetritega auto vähemnimekalt firmalt.

Tegevuskuludes juhiksin tähelepanu GEANTi kuludele. 2003. a. esimese kvartali lõpus tahame tõsta GEANTi transiitühendust Euroopast väljaspool asuvatesse kommertsvõrkudesse seniselt 34Mbps-lt 45Mbps-ni, septembrikuus 75Mbps-ni. EENeti tasulised teenused ei ole kasumlikud.

Kui rääkida prioriteetidest EENeti tegevuskava koostamisel, on endiselt kõige olulisemaks ülesandeks tagada kvaliteetne side magistraalliinidel. Peame koondama rohkem töötajaid EENeti keskusesse kokku. Sellest lähtuvalt on üheks prioriteediks EENeti koosseisu restruktureerimine, et see vastaks paremini uuenenud vajadustele. Lõpuks tahaksime eelmisel aastal väljatöötatud teenused paremini tööle saada, oluliselt uusi teenuseid käesoleval aastal välja arendada ei ole mõtet.

3. OTSUS: EENeti poolt osutatavate tasuliste teenuste pikem arutelu toimub eraldi Nõukogu koosolekul.

M.Ahven: Hariduse ja teaduse andmesidepoliitika dokumendis on eesmärkide saavutamiseks kirjas vajaduste hindamine ja planeerimine, projektide ning arengustrateegiate koordineerimine. 2003.a. tööplaanis vajaduste planeerimine (kasutajate suurenemise prognoos, jms) puudub.

4. OTSUS: Täiendada planeerimisprotsessi arendamise eesmärki EENeti arendustegevuse 2003. aasta tööplaanis (punkt 4: "EENeti eesmärgipärane juhtimine ja nõuetele vastav juhtimine").

P.Ratas: Eelpoolräägitud teenuste ja arendusprojektide teema haakub plaaniga, mille kohaselt võiks EENet vabas vormis koostada arengukavana oma üldnägemuse EENeti tulevikust.

5. OTSUS: EENet esitab järgmiseks Nõukogu koosolekuks lühikese arengukava EENeti lähitulevikust.

6. OTSUS:Kinnitada EENeti 2003.aasta tegevuskava ja eelarve.

4. EENeti kohustused seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga

M.Kraav: Koostöös Jaak Antoniga oleme tegelenud selle osaga struktuurfondidest, mis toimivad Haridus- ja Teadusministreeriumi kaudu (üld- ja kutseharidus). EENet on juba esitanud lahtikirjutuse viies erinevas punktis.

A.Ots: Haridus- ja Teadusministeeriumil on käsil mitmeid protsesse, mis on seotud Euroopa arenguga. Kas EENetti informeeritakse kui tugistruktuuri erinevatest ressursidest?

P.Ratas: Riiklike arengukavadega seonduv on möödunud aastal alustatud protsess. EENet on teadvustatud osaleja antud protsessis ning riiklike arengukavade meetmete kirjelduses on EENet ära märgitud.

Koosolekule saabus Jaak Anton (kell 15.20).

J.Anton: Haridus- ja Teadusministeeriumi kolm nn käepikendust on Tiigrihüppe SA (suunatud üld- ja kutsehariduskoolidele), Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (kõrgkoolid) ja EENet (tagab Interneti ühenduse ja sisuteenused). EENetil võiks olla tegevusprogramm (lähema kolme aasta kaardistus). Ressursid, mida tegevusprogrammi elluviimiseks kasutada saab, on struktuurfondid ja riiklikud finantseerimise vahendid. EENeti tegevuses näen kahte suunda: infrastruktuur ja sisuteenuste pakkumine. EENeti roll peaks senisega võrreldes olema aktiivsem ja provokatiivsem.

P.Ratas: Riiklik arengukava annab ette teatud tellimused ka EENetile.

7. OTSUS: EENet esitab järgmiseks Nõukogu koosolekuks perspektiivse ülevaate seoses riikliku arengukava meetmetega.

5. EENeti juriidiline vorm: Põhimääruse uue redaktsiooni arutelu

M.Kraav: EENeti põhimääruse muutmine on kauaks venima jäänud. Algselt oli kavas kinnitada sihtasutuse põhikiri, kuid haridus- ja teadusministri otsuse kohaselt jääb EENet riigiasutuseks. Põhjused EENeti põhimääruse muutmiseks puudutavad eelkõige EENeti eesmärke, mis võiksid olla täpsemini sõnastatud ning tasuliste teenuste osutamist, kus praegune põhimäärus ei luba teenuste hinnakirja kehtestada. EENeti poolt on olemas täiendused ja kommentaarid, kuid need vajaksid ministeeriumi ametnikega veel arutamist. Sellisel kujul ei saa põhimäärust vastu võtta.

P.Ratas: Tegutseval asutusel peab olema põhimäärus. Kui praegusel hetkel on kindel, et EENeti suhtes ei toimu vormimuutust, võiksime põhimääruse kehtestada.

J.Anton: Täna me lõplikku otsust vastu võtta ei saa. Üritaksime dokumendi läbi töötada nii kiiresti kui võimalik, reaalne tulemus võiks olla aprillis.

8. OTSUS: Põhimääruse uue redaktsiooni arutelu jätkatakse EENeti Nõukogu listis.

9. OTSUS: EENeti Nõukogu järgmine koosolek toimub reedel, 11.aprillil kell 14.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis.