EENeti nõukogu koosolek nr 13

EENeti nõukogu koosoleku nr 13 otsused

Väljavõte protokollist

1.veebruar 2002
  1. Haridusministeerium pöördub Kultuuriministeeriumi poole, et selgitada välja Kultuuriministeeriumi vajadused kultuuriasutustele EENeti kaudu andmeside pakkumiseks ning Kultuuriministeeriumi valmidus sellest tingitud kulude katmiseks. Vastuse saamiseni jätta põhikirjas kultuuriasutuste kohta käiv punkt (praegu 2.3.3.) lahtiseks.
  2. M.Kraav /EENet teeb Nõukogu poolt heaks kiidetud parandused põhikirja projekti ning edastab parandatud projekti Haridusministeeriumile (koopia Nõukogule). Haridusministeeriumis läheb põhikiri õigusosakonnale edasiseks töötlemiseks.
  3. Kinnitada EENeti 2002.aasta tegevuskava ja eelarve.
  4. Nõukogu paneb kokku SA EENet juhatajale esitatavad nõuded, et nende alusel oleks võimalik võrrelda olemasolevaid kandidaate. Tähtaeg: 1 nädal; koordineerija: J.Anton

EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 13

01.veebruar 2002, Tartus, Haridusministeerumi hoones

Koosoleku kestus: kell 13:10-15:05

Osavõtjad: EENeti Nõukogu liikmed P.Ratas, J.Anton, H.Astok, A.Ots; EENeti direktori k.t. M.Kraav
Puudusid: M.Ahven, E.Lippmaa, R.Villems
E.Lippmaa märkus 05.02.2002: E.Lippmaa puudus seetõttu, et ei Haridusministeerium ega EENet teda koosoleku kokkukutsumisest ei informeerinud.
Protokollija: A.Märdimäe

Planeeritud päevakord

1. Kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine
2. Sihtasutuse EENet struktuur ja põhikiri
3. Makrofinantseerimisvõimaluste uuring
4. EENeti 2002.aasta tegevuskava ja eelarve
5. Kohal algatatud küsimused

Koosoleku käik ja otsused

1. Kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine

Otsuste tegemiseks vajalik kvoorum oli olemas (4 liiget 7st).
Planeeritud päevakorda täiendati kahe punktiga:
.ee tippdomeeni küsimus (J.Antoni ettepanekul)
Sihtasutuse juhataja otsimine (H.Astoki ettepanekul)
Kinnitati 18.1.2002 koosoleku protokoll.

2. Sihtasutuse EENet struktuur ja põhikiri

Ettekanne1

Ettekandega teiste NREN-de kohta esines M.Kraav:

Põhjamaade, Läti, Leedu jt Euroopa pisemad akadeemilised võrgud on erineva organisatsioonilise vormiga; ühine on klientuur, võrkude kuuluvus riigile, kommertsteenuste puudumine. Võrgud on stabiilsed, kardinaalseid vormimuutusi ei ole tehtud, muutused on sisulised.

NREN-l võivad olla ka mõned tasulised teenused (läbipaistvad, kulupõhised - täiendas H.Astok).

Akadeemilist võrku on otstarbekas hoida eraldi võrguna ASOst, RIKSst, sest muidu ei ole võimalik EL poolt 50% välisühenduse kinnimaksmine. Koostöö on aga võimalik ning ASOga ka toimub. Teistes riikides ei ole ASO ja RIKS-taolised võrgud tavalised, sest riigiasutused ja kommertsfirmad vajavad suhteliselt sarnast teenust v.a. kõrge turvastandardiga eriside.

Ettepanek Nõukogule: teha esitatud põhikirjaversiooni kohta konkreetseid parandusettepanekuid.

 

P.Ratas: SA vorm on NREN-le sobiv ning parem kui riigiasutus, sest annab rohkem otsustusõigust.

SA asutaja(d)

Nõukogu kaalus võimalust laiendada SA asutajateringi (näiteks ülikoolidega), kuid leidis, et otstarbekas on piirduda ühe asutajaga (riik, keda esindab asutajaõiguste teostamisel HM), põhjusteks järjepidevus, asutamise ning edasiste otsuste tegemise ladusus. Samas on teistel asutustel võimalik SA tegevust edaspidi toetada.

Põhikirja projekti arutelu

Nõukogu leidis üksmeelselt, et põhikiri peab olema pikaajaline dokument, mis sätestab tegevusvaldkonna, peamised tegevuse eesmärgid ning kliendid. Kasutada tuleb legaaldefinitsioone (näiteks haridus-, teadus-, kultuuriasutuste kohta). Põhikirjale lisanduvad hiljem strateegia, tegevuskavad, muud korraldavad dokumendid.

Nõukogu tegi põhikirja projekti järgmised parandused

  • Sõnastada punkti 1.1. esimene lause järgmiselt:
    Sihtasutus Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (edaspidi nimetatud ka EENet) on Eesti rahvuslikku hariduse ja teaduse andmesidevõrku haldav organisatsioon.
  • Sõnastada punkt 2.1.1. järgmiselt:
    hallata ja arendada Eesti haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste jaoks loodud magistraalvõrku ja tagada selle kaudu andmeside ja sisuteenused.
  • Sõnastada punkt 3.1.2 teine lause järgmiselt:
    Haridusminister võib Nõukogu liikme tagasi kutsuda, kui liige kahjustab oma tegevusega või tegevusetusega EENetti või ta on puudunud põhjuseta kolmelt järjestikuselt Nõukogu koosolekult.
  • Lisada punkti 3.1.10 teksti nõue, et kirjalikul hääletusel võetakse otsus vastu vähemalt koosseisulise häälteenamusega.
Kultuuriasutusi kui SA EENeti kliente käsitlev 2.3.3. vajab täpsustamist, sest puudub kokkulepe HM ja KM vahel: milliste kultuuriasutuste (AIP, raamatukogu, arhiiv, teater...) teenindamisega EENet tegeleb; milline on tulevikus KM-poolne finantseerimine.

A.Ots tegi ettepanekud terminite asendamiseks:

  • magistraalvõrk terminiga tuumvõrk. A.Märdimäe kontrollib asenduse sobivust.
  • andmesidevõrk terminiga andmevõrk. Et see tähendaks ka asutuse nime muutmist, Nõukogu ettepanekut lähemalt ei arutanud. A.Ots konsulteerib hr Hansoniga.
H.Astok juhtis tähelepanu p.2.3.4 küsitavusele; Nõukogu seda lähemalt ei arutanud.

M.Kraav juhtis tähelepanu sellele, et põhikirja projektis puudub SA seaduse kohaselt nõutav sihtasutusele vara üleandmise kord. HM juristidel tuleks seda kontrollida.

1. OTSUS: Haridusministeerium pöördub Kultuuriministeeriumi poole, et selgitada välja Kultuuriministeeriumi vajadused kultuuriasutustele EENeti kaudu andmeside pakkumiseks ning Kultuuriministeeriumi valmidus sellest tingitud kulude katmiseks. Vastuse saamiseni jätta põhikirjas kultuuriasutuste kohta käiv punkt (praegu 2.3.3.) lahtiseks.

2. OTSUS: M.Kraav /EENet teeb Nõukogu poolt heaks kiidetud parandused põhikirja projekti ning edastab parandatud projekti Haridusministeeriumile (koopia Nõukogule). Haridusministeeriumis läheb põhikiri õigusosakonnale edasiseks töötlemiseks.

3. Makrofinantseerimisvõimaluste uuring

M.Kraav informeeris Nõukogu oma aruteludest Rahandus- ja Majandusministeeriumi ametnikega ning nende jätkamise vajadustest. Põhimõtteliselt ollakse ministeeriumides nõus, et EENet on struktuurifondide all kirjas.

Nõukogu tuleb teema juurde tagasi edaspidi, pärast lisateabe saamist.

4. EENeti 2002.aasta tegevuskava ja eelarve

M.Kraav esines järgmise ettekandega:

 

"Mul on väga hea meel, et nõukogu taas kinnitatud on ning oma tööd saab teha. Nõukogu poolt teaduse- ja hariduse andmevõrgule osutatav toetus on olulise tähtsusega.

Nagu te mäletate, kinnitas Nõukogu natuke laiem koosseis eelmisel aastal EENeti eelarve, milles arvestati täiendava summaga aasta jooksul. Ma ei kritiseeri seda otsust, sest vastasel juhul oleks tulnud kohe loobuda GEANT-i projektist ning paljud liinid üldse sulgeda. Õnneks oli ka ministeerium selles küsimuses Nõukoguga sama meelt ning raha leidmise katsed algasid kohe. Minul paluti vaid leida võimalusi maksmisega viivitatamiseks.

Pean ütlema, et see oli siiski väga raske aasta nii tervele EENetile kui minule personaalselt -- kuigi kõik lahenes lõpuks positiivselt. EENet ei ole kunagi varem nii võlgu olnud ning ma arvan, et seda olukorda ei tohiks lasta ka enam korduda. See taust on mõjutanud käesoleva aasta eelarveprojekti. Kuigi ma tean, et mitmed magistraalid võiksid olla palju kiiremad, ei ole Teile esitatud eelarves midagi suurte lootuste peale üles ehitatud.

Millele peaks Teile esitatud eelarveprojektis tähelepanu juhtima? Esiteks tuleb konstateerida, et erinevalt varajasematest eelarvetest on siin tulude poolel märgitud peale Riigieelarve mitmeid allikaid. Kõigi nende kasutuselevõtt eeldab tööd ja sõltub paljus juriidilise vormi muutmise protsessist ja selle kiirusest. Laekumised on kalkuleeritud lootuses, et me maikuus oleme üle läinud sihtasutuseks ning omandame õiguse nii teenustasusid kehtestada kui käibemaksu tagasi saada.

Mõlemal puhul meil suured kogemused puuduvad. Me ei tea, mida arvab maksuamet, missuguste asjade eest ja kui suurel määral saame käibemaksu tagasi (detsembri eest kindlasti mitte).

Vaadates EENeti tegevuskuludeks planeeritud summasid, on kalkulatsioon tehtud siiski nii, et uued ja mõneti küsitavad laekumised ei ohustaks põhitegevust, kui nendega seoses mingeid ootamatusi kerkib.

Me suutsime eelarve mahutada antud raamidesse ning mul on selle üle väga hea meel. Aitäh!"

 

Täiendused Nõukogu liikmete küsimustele vastates:
  • Prioriteet eelarve koostamisel on magistraalvõrgu töö tagamine. EENet alustab läbirääkimisi saamaks sama raha eest laiemaid magistraale. Kiirusi on otstarbekas tõsta augustis enne kooliaasta algust. Tallinn/Tartu kanali alandas EENet 60Mbps-le. Väliskanali kiiruse alandamine eeldaks uut hanget. Pigem tuleb tööd teha olemasoleva ressursi parema utiliseerimise nimel. Teine prioriteet on sisuteenuste arendamine.
  • Tegevuskulud on väiksemad kui 2001.a., sest GEANTi transiitteenuse hind on oluliselt langenud. GEANTi-sisese liikluse kulud on eelarves toodud 2002.a teenuse eest; 2003.a eest maksegraafikut veel kokku lepitud ei ole. Kui nõustuksime 2003.a. I kvartali eest tasuma detsembris, ei jätkuks selleks vahendeid. Mullu õnnestus leppida kokku makse ajastamine aasta algusse. Sama loodame ka käesoleval aastal, siis tuleb tasuda ka käesoleval aastal nelja kvartali teenustasu.
    Domeeninimede haldamise eest on planeeritud laekumine 6 kuu jooksul kokku 750KEEK, arvestus on kulupõhine; laekuvad vahendid kuluvad nimeserveri uuendamisele, domeeninimede haldamisest tingitud tööjõukuludele ning majanduskuludele.
  • Majanduskulude eelarves2 sisaldub uute tulude arvel tehtavaid kulutusi 300 KEEK ja neist ei saa ilma eelarvet ümber tegemata loobuda.
  • Palgafondi kasv riigieelarveeraldises katab astmepalga 10%-lise tõusu kulu; lisaks on palkadeks võimalik kasutada teenuste osutamisest laekuvaid vahendeid.
J.Anton: Teiseks prioriteediks peaksid olema sisuteenused, mida on planeeritud osutada 500 kEEK eest ja mis on võrkude projekteerimine, videokonverentside korraldamine, hooldusteenuste osutamine, seminaride ja konsultatsioonide korraldamine, IT-auditite tegemine.

3. OTSUS: Kinnitada EENeti 2002.aasta tegevuskava ja eelarve.

5. Kohal algatatud küsimused

.ee tippdomeeni küsimus

ASO juhataja hr Marko Männik esines Eesti Informaatikanõukogu3 istungil 1.2.2002 ettekandega domeeninimede registreerimisest Eestis.

J.Anton tutvustas M.Männiku ettekande sisu:
Eesti domeeninimede .ee registreerimine ei vasta demokraatliku riigi korralduse põhimõtetele. ISP-d soovivad, et .ee domeeni hakkaks haldama laiapõhjaline õigustatud huvidega organisatsioonidest koosnev struktuur DNSO, mis moodustaks eraldi struktuuriüksuse Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidu 4juures. Igapäevaseks administreerimiseks valitakse administreerija. Riigilt oodatakse seadusandlikku initsiatiivi; ISP-d on nõus teenuse osutamise võtma enda kanda.

EENeti Nõukogu võttis info teadmiseks. Tulevikus viiakse .ee domeeninimede registreerimine koostöös administraatoriga lepingulisele alusele.

Sihtasutuse juhataja otsimine

P.Ratas teavitas, et Haridusministeerium ootab Nõukogult SA juhatajale esitatavate nõuete sõnastamist ning ettepanekuid sobivate kandidaatide kohta. Avaliku konkursi nõuet ei ole.

A.Otsa ettepanek oli mitte seada esmaseks prioriteediks tehnilist eriharidust.

Edasine arutelu juhataja otsimise teemal toimub Nõukogu listis. M.Kraav paneb võrdlusmaterjaliks kokku teiste Euroopa akadeemiliste võrkude juhtide profiili.

4. OTSUS: Nõukogu paneb kokku SA EENet juhatajale esitatavad nõuded, et nende alusel oleks võimalik võrrelda olemasolevaid kandidaate. Tähtaeg: 1 nädal; koordineerija: J.Anton

On selgunud, et SA asutamisotsusest alates on SA asutamisprotseduuride kestus 45 päeva (mitte 110 päeva, nagu oli teada eelmise koosoleku ajal).

Järgmise koosoleku kavandamine Koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele; sellest teatatakse Nõukogu kodukorra kohaselt 14 päeva ette (kui on hädavajadus kiire koosoleku järele, siis minimaalselt 7 päeva). Nõukogule sobilik koosolekupäev on reede, algus kas kell 10 või kell 14.

 


  1. Kasutatud lühendid:
    HM - Haridusministeerium
    KM - Kultuuriministeerium
    SA - Sihtasutus
    NREN - National Research and Educational Network
    ASO - Eesti Informaatikakeskuse andmeside osakond
    RIKS - Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
    ISP - Internetiteenuse pakkuja (Internet Service Provider)
  2. Majanduskuludeks riigieelarves ette nähtud: 2001.aastal 1,520 KEEK; 2002.aastal 960 KEEK
  3. Eesti Informaatikanõukogu kohta lähemalt: http://www.ria.ee/ein/
  4. Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidu liikmed