EENeti nõukogu koosolek nr 12

EENeti nõukogu koosoleku nr 12 otsused

Väljavõte protokollist

18.jaanuar 2002

  1. SA EENet lõpliku struktuuri ja põhikirja formuleerimiseks tuleb kaardistada tähtsamad eeskujud, eelkõige Põhjamaade akadeemilised võrgud. Sellest võivad tuleneda ülesanded ka väjaspool SA ja selle SA seosed teiste asutustega.
  2. M.Kraav saadab Nõukogule Põhjamaade akadeemiliste võrkude olulisemad dokumendid või viited nendele.
  3. Nõukogu tutvub 2 nädala jooksul akadeemiliste võrkude parima praktikaga. Formuleerida tuleb Eesti Interneti struktuur, et see oleks kasutatav SA põhikirja koostamisel. Koordineerijaks on J.Anton.
  4. EENeti Nõukogu ei pidanud võimalikuks soovitada H.Toomistet EENeti direktoriks.
  5. E.Lippmaal palutakse saata Nõukogule olulisemad RFC-d.
  6. M.Kraav/EENet valmistab järgmiseks koosolekuks ette EENeti 2002.aasta tegevuskava ja eelarve.
  7. Järgmine EENeti Nõukogu koosolek toimub 1.veebruaril 2002 kell 13:00. Päevakorras on makrofinantseerimisvõimaluste uuring; EENeti 2002.aasta tegevuskava ja eelarve.

EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 12

18. jaanuar 2002, Tartus, Haridusministeeriumi hoones

Koosoleku kestus: kell 13-15
Osavõtjad: EENeti Nõukogu liikmed P.Ratas, J.Anton, M.Ahven, E.Lippmaa, H.Astok, R.Villems, A.Ots; EENeti direktori k.t. M.Kraav
Külalised: R.Raave; H.Toomiste
Protokollija: A.Märdimäe

Planeeritud päevakord

1. Kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine
2. Ülevaade EENeti juriidilise vormi muutmise plaanist ja ajakavast
3. EENeti direktori kandidatuuri kinnitamine
4. Kohal algatatud küsimused

Koosoleku käik ja otsused

1. Kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine

P.Ratas tutvustas Nõukogule Hillar Toomistet, kandidaati EENeti kui Sihtasutuse tulevaseks juhiks, ja Riho Raavet, Haridusministeeriumi [edaspidi HM] asekantslerit, kes tegeleb HM poolt hallatavate asutustega ning on koordineerinud EENetist sihtasutuse [edaspidi SA] moodustamise protsessi ning sellele juhtide leidmist.

Kõik Nõukogu liikmed olid kohal. Planeeritud päevakord kinnitati muudatusteta.

2. Ülevaade EENeti juriidilise vormi muutmise plaanist ja ajakavast

Haridusministeeriumi poolt tegid juriidilise vormi muutmise plaanist ettekande J.Anton ja R.Raave:

HM-l on küpsenud veendumus, et EENet peab esialgsest entusiasmil baseeruvast etapist astuma professionaalsemasse, suhete ja finantside poolest selgemasse etappi; vajalikud on nii sisulised kui vormilised muutused. Vormimuutuse eesmärk on saavutada selgus HM, EENeti ja klientide vahelistes suhetes. Enim on muutunud põhieesmärgid: senises EENeti põhimääruses ei olnud eesmärgid eriti selged - tegevuse kirjelduses oli 4 korda nimetatud milleski osalemine; konkreetselt olid välja toodud vaid .ee registreerimine/haldamine ja seminaride/koolituse korraldamine. Peamine ülesanne tuleb sõnastada selgelt: EENet peab tagama oma konkreetsele kliendigrupile Internetiside ja andmeside.

Ümberkujundamise eesmärk on EENeti suurem iseseisvus eraldi juriidilise isiku moodustamise läbi. Uueks organisatsiooniliseks vormiks ei sobi äriühing (sest EENet ei pea saama kasumit taotlevaks) ega avalik-õiguslik juriidiline isik (sest seda on keeruline moodustada). Praegusel vormil - riigiasutusel [edaspidi RA] - on tegevuspiiranguid: ta ei ole iseseisev lepingusubjekt, kuid EENeti tegevus eeldab lepingute sõlmimist; ta ei saa kehtestada teenustasusid; ta ei ole oma vara omanik ning ei saa seda kiirelt uuendada/välja vahetada; RA ettereglementeeritud palgapoliitika ei lase reageerida turusituatsioonile. SA vorm on vastuvõetav. SA ettevalmistus on praeguseks jõudnud seisu, kus on lõppjärgus selle asutamisdokumentide draftid. Nõukogu peaks nende põhimõtted läbi vaatama.

Küsimused, diskussioon

Analoogide olemasolu

A.Ots: Kas Eestis leidub sarnast, kogu Eestit katva tegevusvaldkonnaga SA näidet?

R.Raave: Üle-Eestilise edukalt tegutseva SA näideteks HM haldusalas on Tiigrihüppe Sihtasutus [edaspidi TH SA] ja Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform. SA vorm ei takista ülevabariigilise andmesidevõrgu haldamist.

P.Ratas: Täpset analoogi üle-Eestilise tegevusega SA näol ei ole.

Seadusandlikud piirangud SA tegevusele

R.Villems: Milliseid Eesti seadustest tulenevaid ohte SA tegevusele võrreldes RA-ga on (lisaks digiallkirja kohta teadaolevale)? Kas mõni neist võib olla takistuseks sisulisele tööle, mida SA ei saa teha?

J.Anton: Ei tea selliseid ohte.

P.Ratas: Eraõiguslik asutus ei saa automaatselt riiki välissuhtluses esindada. Sellisel alal on aga välissuhtlus vajalik. Ei ole aga olulisi takistusi - saab kokku leppida, kes mida teeb, varustada vajalike volituste, teadmiste ja tiitlitega.

R.Villems: Volitused esindamiseks tuleb määrata põhikirjas; need peavad olema väga järjepidevad.

P.Ratas: Jah, volitused peavad olema pidevad ja põhikirjas määratud.

EE-TLD registreerimine ja sellega seotud ohud

E.Lippmaa: Kas on arvestatud SA pankrotivõimalusega? Praegu on CC-TLD1 administraatorid ettevaatlikud, seetõttu ei ole neid saanud kohtusse anda. Näiteks .com kohtusseandmine tähendaks USA valitsuse Department of Commerce kohtusseandmist (ICANNil on leping USA valitsusega, kes valitseb .com juurservereid).
IP-numbrid ja domeeninimed ei ole Eesti Vabariigi avalik teenus, vaid Ameerika valitsuse omand University of Southern California kaudu, kel on leping valitsusega. Meie oleme nende kasutajad RIPE kaudu.
Vestlesin CENTR2 koosolekul Luxembourgis poolte registritega 50-st ja nad on väga ettevaatlikud, et neid ei saaks kohtusse kaevata.
Probleem tekib teise taseme domeeninimede müümisel. Näiteks inglased müüvad ainult 3. taseme nimesid, mitte 2.taset.

J.Anton: Sellele [pankrotivõimalusele kohtussekaebamisel] ei ole mõeldud.

P.Ratas: Kohtussekaebamise riski on raske hinnata.

A.Ots toetab E.Lippmaa globaalset maailmavaadet, kuid leiab, et toimivad head tavad ja seetõttu ei ole ohud suured.

P.Ratas järeldab, et riigiasutusena või riigiga seotud asutusena tegutsemine pakuks teatud kaitset .ee domeenihalduse puhul.

E.Lippmaa: Valitsuste suhe Internetiga on üpris väike: on Governmental Advisory Commity, mida ICANN (vahel) kuulab. RIPEs ja CENTRis ei ole valitsuste esindajaid. CC-TLD-d soovivadki olla iseseisvad. Kaudse võimalusena oleks võimalik kolmepoolne leping.
EENet peaks olema esindatud CENTRis; IANAS on EE-TLD administraator ja tehniline administraator, kes on vastutajad, mitte teostajad. Probleemi ei ole, kui ka Eestis on EE-TLD administraator ülikooli või instituudi juures (nagu praegugi) - see tagab administraatorilt nõutava finantsilise sõltumatuse küsimuste otsustamisel (tal ei tohi olla mingeid vahetuid rahalisi huve), muudab asjad õiguslikult ohutumaks.
Praegu täidab EENet tegeliku .ee registreerimise funktsiooni; selle täitmiseks sobib ka SA vorm.

Senikehtivad lepingud

M.Kraav: Sihtasutusele üleminekul tuleb arvestada, et SA ei saa olla (vastavalt seadustele) otseselt riigiasutuse õigusjärglane: RA tuleb lõpetada ja SA alustada, üle 1000 lepingu ümber sõlmida.

A.Ots ja P.Ratas: Lepingute ümbersõlmimine annab korrastatuse ja selgema pildi; vajalik tehniline töö on küll suur ja seetõttu vajalik realistlik ajakava.

H.Toomiste: Lepingute ümbervormistamisel võib tekkida hinnatasemete muutusi, s.o peab olema ettevaatlik.

SA edasine finantseerimine

H.Astok: SA põhikirja projektis puudub selle finantseerimise skeem. SA EENet tegevus peab olema järjepidev; näiteks TH SA või Kutsehariduse Reformi Sihtasutuse finantseerimise lõpetamisel ei jää elu seisma, aga EENeti puhul käivituvad teistsugused protsessid. Asutamisotsuses tuleks viidata pikaajalisele lepingule - "Kavatseme edaspidi jätkata SA finantseerimist ..."

J.Anton ja P.Ratas: Kavas on sarnane skeem nagu ka TH SA ja SA Archimedes puhul: sõlmitud on raamleping HM ja SA vahel, mis sätestab HM-poolse finantseerimise konkreetse ülesande täitmiseks SA poolt; lepingut uuendatakse igal aastal, sest HM ei ole õigustatud võtma pikemat kui 1-aastast kohustust.
Lepinguliste suhete eelis on parem selgus. Suuremat garantiid finantseerimiseks ei ole olemas, seda ei ole ka praegu, RA puhul.

R.Villems: SA-l on rida olulisi paremusi. Samas, suhtumine SA-tesse on teatud määral politiseerunud. Näiteks 2 a eest oli rahandusministeeriumi seisukoht, et toetusi küsivaid sihtasutusi ei ole Eestis vaja.

P.Ratas: Viimase 2 aasta jooksul seda retoorikat ei ole kasutatud. Riigil on 3 finantseerimisviisi:
a) riigiasutuse eelarveline e. kulupõhine finantseerimine;
b) SA, mis saab toetusi, kuid mille eesmärk on suhteliselt udune, ebaselgelt defineeritud;
c) tellimuslepingud - ja see on meie suund [SA EENet jaoks].

Põhjamaade eeskuju arvestamine

R.Villems: Kas EENetile sobiva vormi otsingul on eeskujuna loetud arenenud akadeemiliste võrkude, näiteks SUNETi, FUNETi põhikirju ja organisatsioonilisi aluseid? Võib eeldada, et Soome ja Rootsi on need harmoniseerinud Euroopa Liidu võimalike nõuetega, saaksime kasutada nende eeskuju.
Enne juriidiliste dokumentide vastuvõtmist peame olema veendunud, et need on EL nõuetega harmoniseeritud ja ei takista suurtes programmides osalemist (GRID arendamine, mille eelarve on ca 1 Mlrd; STP tegevus, mida on vaja juba märtsis 2003.a eelarve planeerimisel; GEANT kiire edasiarendamine, mille kaudu EENet juba praegu 100%-liselt tuleb).
Võib paluda abi delegatsioonilt Brüsselis; Enlargement DG-s rahandusministeeriumi kaudu; Information Technology DG-s.

E.Lippmaa: Olen tutvunud UNINETTi (Norra akad. võrk) materjalidega. See ei ole riigiasutus.
Põhjamaad (Soome, Norra, Rootsi) on ka omavahel erinevad. Näiteks Rootsi (ja Austraalia) soovivad hetkel Internetti riigistada, aga see ei lähe arvatavasti läbi. Euroopa Liit on ametlikult teatanud, et ta vaatleb Interneti arengut, aga ei sega end sellesse. GRID tuleb kindlasti ning on 2 korda kallim kui GEANT, aga EL-s ei ole riiki, kus seda osataks kasutada (v.a. S^veitsis CERNis).

Kokkuvõte

Mitmed Nõukogu liikmed (A.Ots, E.Lippmaa, R.Villems) väljendasid oma poolehoidu SA-le; samas rõhutasid E.Lippmaa ja R.Villems, et parim vorm oleks avalik-õiguslik juriidiline isik, mis oleks ka rahvusvaheliselt kõige paremini aktsepteeritav.

Vastuseta jäid R.Villemsi küsimused, kas avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks kujundamine on nii võimatu ja kas Riigikogu vastavate komisjonidega on ses küsimuses konsulteeritud.

Nõukogu leidis, et SA puhul on mitmeid ohte, mida tuleb realistlikult hinnata ja teha vajalik riskide maandamiseks. Enne SA asutamisdokumentidega töötamist peeti vajalikuks pikemat eeltööd.

1. OTSUS: SA EENet lõpliku struktuuri ja põhikirja formuleerimiseks tuleb kaardistada tähtsamad eeskujud, eelkõige Põhjamaade akadeemilised võrgud. Sellest võivad tuleneda ülesanded ka väljaspool SA ja selle SA seosed teiste asutustega.

Ajakava SA ettevalmistamisel

P.Ratas: HM soovis alustada SA tegevust juba 01.01.2002, kuid tegevuse kvaliteedi huvides nihkub see edasi. Realistlik on 2 kuuga selgitada asjatundjate abiga välja parim praktika. Sellest võib tuleneda järgmisi probleeme, mida me ei oska praegu kirjeldada.

R.Villems: Kas HM juriidiline osakond saab ise ettevalmistustega hakkama või peab ostma teenust?

E.Lippmaa: Keegi HM juriidilisest osakonnast peab tutvuma Interneti-alasest seadusandlusest ehk RFC-dest hädavajalikematega, ca 50-60 tk. Ka Nõukogu peab RFCsid lugema.

M.Kraav: HM juriidiline osakond pakkus RA-lt SA-le üleminekuks vajalike etappide kestuseks 110 päeva.

P.Ratas: 2 kuud on parima praktika uuringu ja vajaliku teadmise loomise ning neile tuginedes HM-poolse otsuse ettevalmistamise tähtaeg; seejärel algab 110-päevane üleminekuperiood.
2 nädalat tuleb tegelda esialgse uuringuga, siis koguneda uuesti, vahepeal vahetada infot Nõukogu listi kaudu.

2. OTSUS: M.Kraav saadab Nõukogule Põhjamaade akadeemiliste võrkude olulisemad dokumendid või viited nendele.

3. OTSUS: Nõukogu tutvub 2 nädala jooksul akadeemiliste võrkude parima praktikaga. Formuleerida tuleb Eesti Interneti struktuur, et see oleks kasutatav SA põhikirja koostamisel. Koordineerijaks on J.Anton.

3. EENeti direktori kandidatuuri kinnitamine

Päevakorrapunkti arutelu ajaks lahkusid ruumist M.Kraav ja H.Toomiste.

Nõukogu kui põhimääruse p. 13.4) kohaselt HM nõustav organ arutas EENeti direktori kandidatuuri ning andis oma nõuande haridusministeeriumi esindajatele, kes annavad selle edasi haridusministrile; otsuse teeb haridusminister.

4. OTSUS: EENeti Nõukogu ei pidanud võimalikuks soovitada H.Toomistet EENeti direktoriks.

E.Lippmaa lahkus koosolekult; M.Kraav ja H.Toomiste naasid nõupidamisruumi.

5. OTSUS: E.Lippmaal palutakse saata Nõukogule olulisemad RFC-d.

6. OTSUS: M.Kraav/EENet valmistab järgmiseks koosolekuks ette EENeti 2002.aasta tegevuskava ja eelarve.

7. OTSUS: Järgmine EENeti Nõukogu koosolek toimub 1.veebruaril 2002 kell 13:00 Päevakorras on makrofinantseerimisvõimaluste uuring; EENeti 2002.aasta tegevuskava ja eelarve.

P.Ratas: J.Anton ja R.Raave tegelevad parima praktika uurimisega HM poolt.

R.Raave: Sihtasutuse ettevalmistamiseks palub HM Nõukogu liikmetel esitada vajalikud kontaktandmed ja kirjalik nõusolek SA Nõukogus osalemiseks.

4. Kohal algatatud küsimused

Rohkem küsimusi ei algatatud.
  1. CC-TLD = Country Code Top Level Domain (kahetähelised regionaalsed ehk maadomeenid)
  2. CENTR = Council of European National Top-level Domain Registries, vt www.centr.net