EENeti nõukogu koosolek nr 10

EENeti nõukogu 10. koosoleku otsused

Väljavõte protokollist

28. veebruar 2000

  1. Haridusministeerium kui EENetti haldav asutus organiseerib EENeti evalueerimise rahvusvaheliste ekspertide (TERENA, NORDUNet) komisjoni poolt. Evalueerimise tulemused peavad olemas olema hiljemalt 3-4 kuu pärast (et vajadusel viia sisse muudatusi järgmise aasta riigieelarvesse). Otsuse poolt olid kõik kohalviibijad.
  2. Kahe nädala jooksul organiseerida hinnaläbirääkimised tarnijatega, seejärel kohustada EENeti direktorit viima tegelikud kulud vastavusse olemasoleva eelarvega. Otsuse poolt olid kõik kohalviibijad.
  3. Kuni evaluatsiooni tulemusteni lõpetada arutelu EENeti destruktureerimisest, lagundamisest, liitmisest jne. Otsuse poolt olid kõik kohalviibijad.


EENeti nõukogu 10. koosoleku protokoll

28.veebruar 2000

Osavõtjad
Nõukogu liikmed: P.Ratas, E.Mägi, E.Lindemann, H.Everaus, T.Maimets, R.Villems (esindas ka J.Lippmaad), H.Sepp, H.Astok
EENet: hääleõiguseta M.Kraav
Juhataja: P.Ratas
Puudusid: A.Ott, R.Küttner, J.Lippmaa
Külalised: E.Lippmaa, M.Ploompuu.
Protokollija: K.Simm

Plaanitud päevakord:

1. Koosoleku avamine, kvoorumi kontroll, päevakorra kinnitamine.
2. Alternatiivsed võimalused akadeemilise andmeside korraldamiseks.
3. Ülevaade ICANN-ist, domeeninimede registreerimise korrast ning õrgupoliitikast
4. Kohal algatatud küsimused.

Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

1. Koosoleku avamine

Kodukorraga kehtestatud kvoorum oli koos Ratas tegi ettepaneku vahetada ära päevakorra punktid 2 ja 3. Keegi ettepanekule vastu ei olnud.

2. Ülevaade ICANN-ist, domeeninimede registreerimise korrast ning võrgupoliitikast.

E.Lippmaa tegi ettekande domeenide registreerimise põhimõtetest mujal maailmas ja Eestis.

Internet kui omamoodi infookean ei allu ühegi riigi seadustele, selle reguleerimine toimub RFC-nimeliste dokumentide abil (Request For Comments). Tähtsaimad organisatsioonid, kes tegelevad domeenindusega ja IP-numbritega, on IANA (Internet Assigned Numbers Authority) ja ICANN (The Internet Corporation for Assigned Names and Numbers), kes teevad ära eelkõige tehnilise töö. Need akadeemiliste ühingutena alguse saanud organisatsioonid on sellise struktuuri ning oma apoliitilise olemuse säilitanud tänaseni.

Domeeninimed ei ole kaubamärgid, vaid tegemist on lihtsalt aadressidega nagu näiteks tänavanimed.

Euroopa Liit on loobunud katsetest reguleerida Internetti, samalaadsel seisukohal on USA valitsus (viimase omanduses on siiski kaks top-level domeeni - .mil ja .gov). IP-numbrite süsteem on vaba, kuigi rangelt reguleeritud.

Eestile taotles top-level domeeni Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Eesti sai endale top-level domeeni .ee 6.märtsil 1991.a. Domeen .ee on KBFI nimel, seda haldab avalik-õiguslik mittetulunduslik akadeemiline süsteem - selline on aktsepteeritud lähenemine kogu maailmas.Top-level domeeni administraator on vastutav Interneti ja mitte konkreetse riigi ees. Eestis on oluline vältida nn. kergete elukommetega domeeni tekkimist. Oma domeeni müümist alustas Turkmeenia (.tm), järgnesid Moldaavia (.md) ja Tuvalu (.tv).

Internet on selleks, et arendada haridust, teadust, kultuuri ja tänapäeval üha rohkem ka äri ning pangandust. Samas ei tohi nimede ja numbrite jagamise tasemel olla tegemist kommertsiga, raha võib küsida ainult oma kulude katteks. Ei tohi anda järele egoistlikule kommertsiaalsele survele. Küll tuleb Internetti arendada selleks, et haridus, tööstus, teadus, kaubandus jne. saaksid normaalselt ja ilma diskrimineerimata eksisteerida ja areneda.

Astok: Kuidas juhtivates riikides haridusvõrgud ja kommertsvõrgud koos eksisteerivad? Ning kas kusagil on praktikat, et iga teadus/haridusasutus ostab ise teenust kust saab?

Lippmaa: Riigi toetust saav haridusvõrk ja selle kasutajad peavad olema teistest eraldatud, kuna on vaja säilitada võrdsust konkurentsis. Igal tarbijal on loomulikult õigus ja võimalus valida teenusepakkujat, kuid eelkõige saab seda endale lubada ikkagi paksu rahakotiga asutus. Meie ülesanne on hoolitseda vaeste asutuste ja koolide eest, pean vajalikuks riigipoolse toetuse säilimist. Haridusvõrgu säilimisel saaks Euroopa Liidu rahadega välja ehitada TEN magistraalvõrgu Eestisse. Koolidel ei tohi lasta minna kommertsi külge, nad ei jõuaks seda maksta, aga arenguks on vaja just nõrgemate toetamist.

Lindemann: Telekommunikatsiooniseaduse viimasest versioonist jäi küll välja domeenide teema, aga kes haldaks .ee domeeni kui EENetti enam ei oleks?

Lippmaa: Telekommunikatsiooniseadusest jäi domeenide küsimus õigustatult välja - tegemist oli asjatundmatult koostatud dokumendiga. Riik lihtsalt ei saa domeenindust reguleerida. Vastutav on TDL administraator ehk Eesti puhul mina. Administraatorid saavad küll vahetada haldavaid organisatsioone.

Everaus: Riik saab protsesse mõjutada sel teel, et otsustab kellele mida kinni makstakse.

Ratas: Kas on olemas mingeid lepinguid administraatori ja EENeti vahel?

Lippmaa: Toimunud on mitmed koosistumised ja arutelud. Olulisim nõue on kinni pidada RFC-dest.

Ratas: Milline on tavapraktika domeenide registreerimisel mujal?

Lippmaa: EENeti kulud tuleb muidugi katta. Ilmselt varsti tuleb mingisugune domeenimaks, aga see ei ole ainult Eesti probleem. Internet ja domeenindus on kasvanud niivõrd, et ainult vabatahtlikest ei piisa.

Villems: Internetimaailmas on kõrgeim tase hariduse ja teaduse alal saavutatud Skandinaaviamaades, Saksamaa on näiteks juba hulga madalamal tasemel. Mida peaks nüüd Eesti avalik-õigusliku Interneti arendamisel silmas pidama? Kust läheb piir, kus riik peab sekkuma akadeemilise võrgu arengu huvides? Kuidas ühtlustada võrdsust ja samas riigieelarvest jagatavat raha? Miks säilitatakse Skandinaavias FUNET, SUNET jne?

Lippmaa: Miks on rahvuslikke akadeemilisi võrke Euroopas vaja? USAs on telekommunikatsioonisüsteem äärmiselt demonopoliseeritud. Euroopa on telekommunikatsioonimonopole veel kahjuks täis. Sellistes riikides on monopolide puhul vajalikud Põhjamaades toimivad süsteemid. Kui mingil hetkel toimub totaalne demonopoliseerimine Eestis ja Soomes ning Rootsis (hetkel on just viimastes riikides andmeside pudelikaelad), siis olukord muidugi võib muutuda. Et Põhjamaade lähenemine on praegu õige, seda näitab sealne Interneti- ja mobiilside kiire areng. Me ei saa hetkel võtta eeskujuks USAd. Alustada tuleb telekommunikatsioonituru totaalsest ümberkujundamisest.

Ratas: Võrkude elemendid (alates seadmetest ja lõpetades inimestega) on ju samad. Milles seisneb siis haridusvõrgu erinevus? Monopoolse Eesti Telefoni käest ostavad ju teenust EENet, riik ja teisedki.

Lippmaa: Haridusvõrgu erinevus seisneb ahne ja salatseva monopolisti rahakotis, mis viib liiga kõrgete hindadeni.
Eesti põhiliseks omapäraks on seaduste mittetäitmine. Euroopa Liidu leping lähtub ELi direktiividest. Telekomi arveldused Eestis peaksid olema seega täielikult avalikustatud, kuid isegi valitsusel ei ole võimalik teada saada näiteks Eesti Telefoni magistraalvõrgu tegelikke kulusid. Sellised tavad Euroopa Liitu ei kuulu, tuleb sundida Telekomi täitma Euroopa Liidu lepinguid.

Ratas: Minule on jäänud mulje, et EENet tegutseb teadmisega, et ollakse üksi. Tegelikult kõik turuosalised ühinevad ühe monopoli kaudu. EENet on ümbritsetud universaalvõrguga, miks peaks riik panema raha eraldi haridusvõrgu peale (kui jätta siit kõrvale teaduse andmesidega seotud probleemid)?

Lippmaa: Pole mõtet panna panust asjale, mis kaob ühe aasta pärast, see on raha raiskamine. See universaalvõrk - monopol ju enam ei kehti alates järgmise aasta algusest. Tuleb ette valmistada tulevikku, selle asemel, et klammerduda vanade struktuuride külge. USAs langesid hinnad pärast turu demonopoliseerimist kümme korda.

Villems: USA telekommunikatsioonituru läbimurde üks põhjusi lisaks Bell korporatsiooni lõhkumisele oli USA Kongressi poolt vastu võetud otsus, mis kohustas välja rentima fikseeritud hinnaga musta fiibrit. Ka Eestis oleks võinud kohe saavutada seaduse, mis oleks kohustanud rentima musta fiibrit. Praegu on Eestis hinnad keskmise kiirusega kanalitel ligikaudu 6 korda kõrgemad ja kiiretel kanalitel 10 korda kõrgemad kui USAs. FUNET ja NORDUnet on oma riikides saanud suuri hinnaalandusi.

Lippmaa: Hädavajalik on pidada läbirääkimisi Eesti Telefoniga. Nende kontsessioonileping lõpeb peagi, oluline on minna üle odavamate pakkujate peale. Tuleb orienteeruda konkurentsile, alternatiivid peavad kohe pärast monopoli lõppemist valmis olema.
Veel üks ettepanek - vajalik oleks erinevate rahvusvaheliste Interneti asutuste esindajatest luua komisjon, mis evalueeriks Eesti andmesideorganisatsioonide - EENeti, Tiigrihüppe, Külatee jne - tööd. Kuidas on raha kulutatud jne. Komisjon teeks oma ettepanekud peaministrile. Valitsus peaks päevarahad ja hotellid kinni maksma.

Villems: Meil on siin olnud arutelu EENeti vajalikkuse või mittevajalikkuse üle. Miks mitte küsida selliseid küsimusi NORDUNeti käest, näiteks - miks pole neid laiali saadetud? Miks pole Teliate ja Sonerate kätte antud näiteks Stockholmi koole? Võib-olla rutiinist? Umbes 5-6 aastat tagasi otsustas Soomes sealne Haridusministeerium jagada finantseerimise kaheks - pool FUNetile ja pool otse ülikoolidele - et ise teavad, mida selle rahaga teevad. Selline situatsioon kestis 3 aastat, siis muudeti vana süsteem tagasi. Oleks kasulik uurida, miks need asjad on nii kujunenud.

Lippmaa: Internet on väga kiire arenguga ja seetõttu on väga oluline õppida ümberkaudsetelt ja edukatelt Põhjamaadelt.

Maimets: Teen ettepaneku toetada akadeemik Lippmaa rahvusvahelise evalueerimise mõtet. Kuigi idee oli tegelikult kogu andmesidesüsteemi evalueerimine, mitte ainult EENeti, siis kui silmas pidada järgmise aasta eelarve planeerimist evalueerimise tulemuste põhjal, siis aega selleks ilmselt ei ole.

Villems: EENetti haldava asutuse ülesanne on alustada evalueerimisprotsessi, võtta kontakti näiteks haridusministeeriumidega Soomes ja Rootsis. Kui Eesti tasub kulud, siis peaks tulemused olema käes hiljemalt 3-4 kuu pärast ehk siis järgmise aasta eelarve arutamiseks. Põhiküsimused peavad olema limiteeritud.

Otsus 1. Haridusministeerium kui EENetti haldav asutus organiseerib EENeti evalueerimise rahvusvaheliste ekspertide (TERENA, NORDUNet) komisjoni poolt. Evalueerimise tulemused peavad olemas olema hiljemalt 3-4 kuu pärast (et vajadusel viia sisse muudatusi järgmise aasta riigieelarvesse). Otsuse poolt olid kõik kohalviibijad.

3. Alternatiivsed võimalused akadeemilise andmeside korraldamiseks.

Kraav:

Austatud koosviibijad, lubage kõigepealt vabandada, et materjalid seekord teieni nii hilja jõudsid. Põhjus oli selles, et leppisime härra kantsleriga kokku küsida kommerts-ISP-delt täiendavat infot ja seetõttu andmete esitamisega viivitada. Kuigi ministeerium otsustas infopärimisest loobuda, oli EENetil samaks ajaks planeeritud kolimine, mistõttu materjalide varajasem esitamine ei olnud enam võimalik. Täiendavalt on teile jagatud materjalide hulgas äsjavalminud EENeti kasutajaküsitluse andmed. Need ei puuduta küll otseselt koosolekuteemat - on aga siiski väga huvitavad.

Selle aasta eelarve koostamine ja arutelu on kestnud juba pikemat aega:

  • 9. märtsil 1999 toimus EENeti Nõukogu koosolek, kus otsustati, et andmeside tagamine haridusele peab olema riiklik huvi. Kohustati EENetti koostama käesoleva aasta eelarvetaotlus orienteeruva mahuga 90-100 miljonit krooni. Otsustati, et EENet peab ka edaspidi andmeside organiseerimisel arvestama nii üld- kui kõrghariduse ja teaduse vajadustega. ·Vastavalt nõukogu otsusele viis EENet läbi põhjaliku uurimise sidevajaduste kohta ning kirjutas detailselt lahti eelarvekava 309-l leheküljel.
  • 7. septembril 1999 kohtusin maavanematega ja rääkisin eelarvekavast ning probleemidest. Maavanemad lubasid võimalusel eelarvetaot toetada.
  • 11. oktoobril 1999 toimus EENeti Nõukogu koosolek. Nõukogu leidis, et Riigieelarve kavandis oleva eelarvega ei ole võimalik kasvanud võrku ülal pidada. Otsustati pöörduda Riigikogu komisjonide poole täiendava 7 miljoni krooni eraldamiseks, mis tagaks tarbijaile 2000. aastal jooksul teenuse säilimise.
  • 13. oktoobril 1999 on materjalid riigikogule ette valmistatud, nendega tutvustatakse kultuurikomisjoni, rahanduskomisjoni ja koalitsiooninõukogu esimehi. Kõik peavad probleemi oluliseks ja lubavad aidata.
  • 15. detsembril 1999 võetakse vastu riigieelarve seadus, milles EENeti eelarve on 10,994 tuhat krooni, ehk umbes 6% vähem kui 1999. aastal. Toetust lubanud riigikogu liikmed väidavad, et ministeerium on lubanud oma ressurssidest probleemide lahendamisega hakkama saada.
  • 12. jaanuaril 2000 vestlen telefoni teel kantsleriga, kes peab raha juurdesaamist võimalikuks.
  • 19. jaanuaril 2000 toimub EENeti Nõukogu koosolek. Arutluse all on 4 erinevat stsenaariumi (kõigi liinide kiiruse vähendamine, raha juurdesaamine, osade maakondade teenindamise lõpetamine, võlgu elamine). Ühtegi ei peeta võimalikuks ja otsustatakse uurida alternatiivseid võimalusi akadeemilise võrgu korraldamiseks, kuigi samas tunnistatakse, et see ei too raha juurde. Alternatiivsete võimalustena akadeemilisele võrgule pidime uurima, mida tooks kaasa järgmised alternatiivid:
    1. teaduse- ja kõrghariduse ning koolide võrgu lahutamine. Jättes kõrvale ehituskulud, on rusikareegel, et liinide kiirus on hinnaga ruutsõltuvuses - kui hind tõuseb kaks korda, suureneb kiirus neli korda, kiiruse vähenedes kaks korda väheneb liinide hind ruutjuur kahest korda. Maksumaksjale läheb lahendus 1,4 korda kallimaks. Lisaks on suuremal võrgul suuremad soodustused. Kahe eraldi organisatsiooni ülalpidamiskulud on suuremad. Lisaks aktsepteerib Euroopa Liit oma abiprogrammides ainult ühte akadeemilist võrku.
    2. igasse maakonda oma akadeemilise võrgu loomine. Lisaks eeltoodud teguritele lisanduvad teenuse jagamise küsimused - kas kõik maakonnad on võimelised oma akadeemilist võrku üleval pidama? Maakondlike võrkude tegevuse koordineerimiseks tuleks lõpuks ilmselt organiseerida katusorganisatsioon.
    3. analoogilise teenuse ostmine kommerts-ISP-delt. Kehtivaid hinnakirju arvestades saatsin kalkulatsiooni EENeti teenuse hinna kohta Nõukogule 1. septembril 1999. Saavutamaks lisakvaliteetI, tegin ministeeriumile ettepaneku küsida kõigilt ISP-delt haridusasutustele spetsiaalselt hinda. Ministeerium loobus siiski sellise kirja laialisaatmisest. Nõukogule varem esitatud kalkulatsioonis (kiri BOARD nr.258) selgus, et kommertsvõrk osutuks sama teenust ostes 3-5 korda kallimaks.
      Võrdlesin vastavalt eelmise koosoleku otsusele EENeti ja ASO eelarvetele toetudes ligikaudselt võrkude sidekulusid.
      Euroopa Internetiregistri RIPE kategooriates on ASO väike teenusepakkuja, EENet aga keskmine (hinnang on küll ebamäärane, aga pärit täiesti neutraalselt organisatsioonilt). Ühendatud asutuste arvud - ASO aasta-aruandest ning EENeti andmebaasist: 235 ühendust ASO'l 456 vastu EENetil. Küsitlesin eile (pühapäeva õhtul), mitu arvutit kummaski võrgus kutsele vastab: ASO-s 1680, EENetis 4637. Kõige kaalukam hinnang on eelnimetatud RIPE metoodika järgi tehtud masinate loendus (hostcount): ASO-s 2147 masinat EENeti 11.830 masina vastu s.t. EENeti võrk on arvutite arvu poolest 5.5 korda suurem kui ASO võrk.

      NB! Järgnev kommentaar on mõeldud veebis publitseeritud teksti selgitamiseks ja ei kuulu ametlikult kinnitatud protokolli.
      Eelnevas lõigus on ASO ja EENeti võrkude suuruste hindamiseks kasutatud erinevaid metoodikaid. Eesmärgiks ei olnud võrku ühendatud arvutite absoluutnumbri kindlakstegemine, vaid erinevate võrkude omavaheliste proportsioonide võrdlemine sarnastel alustel. Eksperthinnangud ASO ja EENeti võrkude tegelike suuruste kohta on järgmised: ASO - ca 8000 arvutit (01.02.2000 seisuga 462 riigiasutuse allüksust), EENet - 15-17 tuhat arvutit (01.02.2000 seisuga 540 asutust, kellega on sõlmitud andmesideleping).

      Samal ajal on ASO eelarve see osa, mis on EENeti eelarvega vahetult võrreldav, 16.910 tuhat krooni 10.994 tuhande krooni vastu, mis tähendab, et võrgu ülalpidamiskulude osas on ASO-le ühe masina kohta arvestatud summa 8.47 korda suurem kui EENetis. Lõpetan oma ülevaate konstateeringuga, et minu arvates ei ole ASO mitte ülefinantseeritud!
    4. hinnata täiendavaid kulude kokkuhoiu võimalusi. Esiteks on seoses uute väliskanalite valmimisega tekkinud võimalus osta seda soodsama hinnaga. EENeti poolt on riigihankekonkurss välja kuulutatud, aga otsuse tegemiseks oleks vaja teada, kui suur on see summa, millega võime arvestada. Läbirääkimisi suuremate soodustuste saamiseks Eesti Telefoniga on praeguses ebamäärases olukorras - kas EENet jääb eksisteerima jne - suhteliselt keerukas läbi viia. Mis puudutab ise kanalite ehitamisse - praktika, mida näiteks Põhjamaades üha rohkem kasutatakse - siis praegu ei ole see Eestis lahenduseks.

Lisaks veel lühidalt EENeti poolt korraldatud kasutajaküsitlusest, mis viidi läbi jaanuaris-veeburaris sel aastal. Küsitlusele vastas 65% püsiühendust omavatest asutustest. Umbes 2/3 neist on sidega rahul, probleem sidekiirusega on 2/3. Paljud on huvitatud koolitusest, vajatakse tehnilist abi lokaalvõrkude haldamiseks. Uurides Tartu Ülikooli probleeme sidega, siis Tartu-Tallinna liinil ei ole viimase aasta jooksul arvestatavaid katkestusi olnud, selgub aga, et TÜ ei ole rahul oma lokaalvõrgu töökindlusega. Huvitav ja meeldiv on, et paljud iseloomustasid EENetti kui operatiivset asutust, mis leiab probleemidele kiiresti lahendused.

Ratas: Minu seisukoht on, et esitatud käsitlus on väga lihtsustatud, loomulikult mehaanilisel jagamisel head tulemust ei saa. EENet eelistab olla Haridusministeeriumi suhtes salapärane, probleemid on info liikumisega. Ka tänasel koosolekul esineb klassikaline otsustajate kõrvalejtämise protsess - esitatakse uusi pabereid, arutelu aetakse keeruliseks. Inimesi, kes arvavad, et raha andmine ei ole otstarbekas, on palju. See ei ole Haridusministeeriumi-keskne probleem.

Astok:Millised on olemuslikud erinevused kooli- ja teadusvõrgu vahel?

Ratas: Eelkõige on erinevused mahtudes.

Lindemann: Ka kasutajate kogemused, vajadused jne. on erinevad. Erinevad nõuded side olemasolule ja kvaliteedile.

Villems: Ma arvan, et olen üks neist, kes Eestis praegu on võimeline selle küsimuse üle otsustama. Minu seisukoht on, et antud hetkel olulist vahet kooli- ja teadusvõrgul ei ole. Eestis ei ole ühtegi teaduslikku klienti (USA tähenduses), kes oleks nn suurtarbija. Võrgud Eestis on pigem identsed kui erinevad. Põhimõttelised erinevused muidugi on, kuid olemuslikke mitte. Pangandus on Eestis vist ainus, millele side oleks essentsiaalse tähendusega. Nõukogu esimees Ratas on rääkinud siin inimestest, kes suhtuvad negatiivselt EENetti. Kes on need inimesed ja kus nad töötavad konkreetselt?

Ratas: Nimekirja ma anda ei saa. Oluline on sellest olukorrast välja tulla.

Astok: Detsembris me juba tegelesime selle probleemistikuga, midagi ei juhtunud. Kuskil on inimesed, me ei tea kes nad on, kes töötavad vastu. Miks me käime koos ja raiskame oma aega?

Maimets: Oleks aeg hakata Nõukoguna tegutsema. Eelmisel koosolekul oli üleval usalduse küsimus - ülikoolide esindajad Everaus ja Küttner ei olnud nõus rahulolematust kinnitama. Ometigi oli ülikoolide väidetav rahulolematus ainus argument reorganiseerimise poolt. Märgata on Eesti Telefoni vilgast tegutsemist.Minul on järgmised ettepanekud:
1) Kuni evalueerimise tulemusteni külmutada jutud EENeti lagunemisest, liitmisest jne.
2) Võtta täna vastu otsus eelarve suhtes.

Lindemann: Raha leidmine tundub ebareaalne. Tuleks täna öelda maakondadele, mis ees ootab. Aasta lõpuks ongi meil siis tekkinud maakondlikud võrgud.

Ratas: Eelarve suhtes mõned võimalused siiski on - esiteks läbirääkimised odavama välisühenduse suhtes. Teiseks on Eesti Telefoniga võimalik kokku leppida haridusasutuste nimel. Võib kokku leppida, et isegi kui asutused haridusasutuste nimekirjast liituksid otse Eesti Telefoniga, ei vähendaks see üldist soodustust.

Villems: Miks detsembri lõpus Tartu Ülikool ei läinud üle Eesti Telefoni andmesidele, kuigi vastav kirjalik käsk ja nn hea tahte leping olid olemas? Põhjus on selles, et ülikooli seisukohast läinuks nn. null-teenus maksma 300-400 000 krooni ja sellega saadaks 2/3 praegusest tasuta teenusest. Ümberseadistamine oleks maksnud üle miljoni.

Astok: Esiteks EENeti võrk ei ole lõplikult valmis, samuti pole veel piisavalt arvuteid.Tegemist ei ole valmis mahuga, seda on eelarvet tehes vaja silmas pidada. Kiiruste vähendamise suhtes on vaja otsus vastu võtta täna. Praeguseks on juba kaks kuud üle eelarve elatud. Ei saa lootma jääda mingile teoreetilisele allahindlusele.

Maimets: EENeti praeguse eelarve piires tuleb kanalite mahtu vähendada. Samuti kordan oma ettepanekut selle kohta, et ei tegeletaks EENeti destruktureerimisega. Külmutada need arutelud evaluatsiooni tulemusteni.

Kraav: Kas ministeeriumi abi hinnaläbirääkimistel on loota? Ministeerium võib saavutada soodustusi, mida EENetile ei pakuta.

Ratas: Ministeerium on nõus läbirääkimiste korraldamisega abistama.

Sepp tundis huvi, kui madalale on magistraalide kiirus planeeritud langetada. Nagu eelmisel koosolekul jagatud materjalideski toodud, tuleks eelarverahadega väljatulemiseks langetada magistraalid 64 kbps-le (v.a Tallinn-Tartu).

Ratas: Ettepanek planeerida kaks nädalat hinnaläbirääkimisteks ja siis otsustada.

Otsus 2. Kahe nädala jooksul organiseerida hinnaläbirääkimised tarnijatega, seejärel kohustada EENeti direktorit viima tegelikud kulud vastavusse olemasoleva eelarvega. Otsuse poolt olid kõik kohalviibijad.

Otsus 3. Kuni evaluatsiooni tulemusteni lõpetada arutelu EENeti destruktureerimisest, lagundamisest, liitmisest jne. Otsuse poolt olid kõik kohalviibijad.

Villems:Soovitus EENetile - saata edaspidi Nõukogu materjalid laiali tekstiformaadis, mitte pdf-ina.