EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 9

19. jaanuar 2000

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: P.Ratas, H.Astok, J.Lippmaa, E.Lindemann, E.Mägi, H.Everaus, T.Maimets (esindas ka R.Villemsit), R.Küttner, A.Ott, M.Kraav
Juhataja: P.Ratas
Puudusid: H.Sepp, R.Villems
Protokollija: K.Simm

Päevakord:

  1. Koosoleku avamine, kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine.
  2. 2000.aasta eelarve.
  3. Kasutajate klassifitseerimise korra täiendamine.
  4. Kohal algatatud küsimused.
Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

 

  1. Koosoleku avamine, kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine

    Kvoorum oli koos, kinnitati päevakord.

  2. 2000.aasta eelarve

    M.Kraav: Eelmise koosoleku otsuse kohaselt tehtud pöördumine Riigikogu komisjonide poole täiendavalt 7 miljoni krooni saamiseks tulemusi ei andnud. Riigieelarves on sidekuludeks ette nähtud 6, 27 miljoni krooni, mis on liiga vähe nii suure võrgu puhul nagu Eesti teadus- ja haridusasutuste võrk. Võimalikud tegevusvariandid kujunenud olukorras oleksid järgmised:

    1. Eelmisel koosolekul juba korra tagasi lükatud variant - piirata kõigi maakondade magistraalide liiklust 64kbps-ni ning Tartu-Tallinn liiklust 2Mbps-ni. See tooks erinevate maakondade jaoks kaasa kiiruste kuni 32-kordse vähenemise ja muudaks suuremale osale võrgukasutajaist töötamise võimatuks.
    2. Teenindatava piirkonna kitsendamine sel teel, et tsentraalselt finantseeritaks vaid kõige põhilisem selgroogvõrk - Tartu-Tallinn-välismaa, mida on võimalik siis teha enam-vähem normaalsel tasemel. Maakondadele jääks võimalus kasutada EENeti võrguühendust, kui nad hangivad isikliku kanali kuni EENeti Tartu või Tallinna sidekeskuseni või jätkavad praeguse kanali maksmist.
    3. Täiendavalt 2,1 miljoni krooni eraldamine võimaldaks jätkata olemasolevate liinide kasutamist üle terve Eesti. Mingeid summasid võrguarenduseks ette ei ole nähtud - säilitataks olemasolev tase, teenus tervikuna aga halveneks kuna mahud suurenevad pidevalt.
    Oluline on tähele panna, et kuna Eesti Telefoni hinnakiri on just välja tulemas, oleks nõukogu poolt vastu võetud otsus ennekõike põhimõttelist laadi, täpsed summad selguksid siis, kui ET on lõpetanud oma kalkulatsioonid ning selgub, milliseid summasid tuleb uue hinnakirja järgi maksta. EENeti esmaste kalkulatsioonide kohaselt summa võrreldes praegusega siiski eriti ei muutu.
    Kantsler P.Ratas tõi välja ka neljanda võimaluse - jätkata praeguses mahus liinide maksmist, kuni aasta keskel saab raha lihtsalt otsa.
    J.Lippmaa: kuidas on Tiigirhüppe ja EENeti finantside omavahelise koordineeritusega? Tiigirhüpe eraldab pidevalt raha mahu juurde ehitamiseks, mis teeb olemasolevad liinid veelgi kitsamaks. Milline on Tiigirhüppe seisukoht EENeti võimaluste suhtes?
    T.Mägi: Tiigirhüpe ei ole igavene projekt - eesmärgiks on luua midagi, mis funktsioneeriks iseseisvalt. Tiigrihüpe on küll seoses pidevate kriisiolukordadega finantseerinud nii EEnet'i magistraale kui ka palgakulusid, see aga ei saa olla eesmärk. Ajutise süsteemi peale ei saa ehitada püsisüsteemi. Vaja on välja töötada selline koolide andmeside administeerimis-ja finantseerimisskeem, mis on kindel ja jääks püsima ka pärast Tiigrihüppe lõppu.
    H.Everaus: Milline on Haridusministeeriumi seisukoht ja ettepanek olukorrast väljatulekuks?
    P.Ratas: Haridusministeeriumile on EENeti toimimine väga oluline. Samas on ministeerium seisukohal, et tal on liiga suur roll EENeti töö korraldamises. See on üks teenindavatest protsessidest, millega ministeerium ei peaks ise tegelema.
    Teiseks rahaprobleemid, mis on tingitud usalduse kriisist - väljaspoolt hinnatakse EENetti kui ebakindlat konstruktsiooni. Riigiasutuse vorm ei ole selle töö tegemiseks kõige õigem. Lisaks ei ole kõik suurtarbijad rahul teenuse kvaliteediga - rahulolematust on väljendanud Tartu Ülikool, samuti Tallinna Tehnikaülikool, EENeti teenustest on loobunud Tallinna haridusasutused. Kokkuvõttes vajaks olemasolev konstruktsioon täiendamist.
    J.Lippmaa: See on ebamajanduslik juhtimine kui Tallinna haridusasutused omavad raha, et osta teenust kusagilt mujalt.
    T.Maimets palus ülikoolide esindajatelt ametlikku seisukohta rahulolematuse suhtes.
    R.Küttner: ATM projekt realiseerus ilma EENetita, samuti on meil paralleelselt tagavaraühendus teise internetiteenuse pakkujaga kuna TTÜ-l on mitu kriitilist projekti, mille puhul me ei saa endale võimalikku sidekatkestust lubada. Mitu teenusepakkujat on stabiilsuse küsimus. TTÜ on ka piisavalt suur asutus, et vajadusel iseseisvalt Eesti Telefoniga rääkida.
    H.Everaus: Ma ei ole hetkel valmis sellele küsimusele vastama, aga näib, et kunagi oli EENet äärmiselt vajalik asutus. Kuivõrd on EENeti juhtkond kursis klientide rahuloluga praegu? Mulje on, et selle vastu eriti huvi ei tunta. Lahenduseks võiks olla, et tegevjuhtkond tegeleks nende probleemidega praegu, et tulevikus vältida sarnaseid probleeme eelarvega.
    M.Kraav: Meenutan ajalugu - ATM-projekti algatajaks oli EENet ja esialgu oli see ülikoolide, Eesti Telefoni ja EENeti ühisprojekt. Eesti Telefon otsustas aga ühel hetkel, et tegemist on vaid eksperimentaalprojektiga ning Internetti ATMi peal ei lubata.
    Eesti Telefoniga suhtlemisel kerkib üles nn suurtellija probleem. Kuigi Telefon eelistaks suhelda killustatud haridustellijatega, oleks vajalik Haridusministeeriumi otsus selle kohta, mitu haridusalast suurtellijat Eestis peaks olema. Ülikoolid on loomulikult Eesti Telefoniga võrdsed suurtellijad, samuti iga maakond. Kas aga Eestis on 15 20 hariduse suurtellijat või üks SUUR suurtellija, on ministeeriumi otsuse küsimus. EENeti finantseerimine on olnud aastaid allapoole arvestust. Ette heidetakse, et liinid on aeglased ja puudub varukanal, see on aga sõltuvuses just finantseerimisest, finantseerimine omakorda kvaliteedist ehk ennekõike liinide kiirusest, see jällegi finantseerimisest... Sellest nõiaringist tuleks kuidagi välja murda.
    A.Ott: Riigivõrgus paari aasta pärast enam suurt ehitamist ette ei ole näha, eesmärgiks on just etendada seda suurtellija rolli.
    J.Lippmaa: Küsimus on laiem - kui oluline akadeemiline vabadus, mis põhineb sellisel võrgul nagu EENet? Tegemist on sotsiaalse kokkuleppega, et kaugejaamale lähedal asuv kool ei tõmba endale ise odavalt kiiret liini, sest selle võrra läheb kallimaks mõne maakooli ühendus. Kui iga haridus- ja teadusasutus otsustab ise oma ühenduse üle, siis on tegemist raha ebaotstarbeka kasutamisega ning ei saa rakendada ühtset strateegiat. Igasugune arengukava ja regionaalpoliitika muutub sellises olukorras mõttetuks. Järgneb anarhia - igaüks kulutab palju saab. Ja tagajärjeks on see, et väga suur osa asutusi jääb vaeslapse ossa. Kaob ülevaade tegelikest riigipoolsetest kuludest.
    M.Kraav: EENetti ei saa käsitleda konkurendina Eesti Telefonile või teistele teenusepakkujatele. Akadeemiline võrk peaks olema suurtellijaga, kes kes võtab kõik haridusasutused kokku. Liine akadeemiline võrk ise eelistatavalt ei ehita, vaid tellib neid kommertsiaalseilt pakkujailt. Välismaal - meie jaoks on ilmselt kõige olulisem Euroopa Liit nähakse akadeemilist võrku kanalina, mille kaudu liigutada sellesse sfääri ette nähtud toetussummasid.
    H.Astok: Tahaksin rõhutada riigi ühtse hariduspoliitika olulisust. Selge on see, et teenus linnades on igal juhul odavam kui maal. Riigi ülesanne on aga olla võrdsete võimaluste tagajaks. Kui Haridusministeerium ei soovi sellist teenindusfunktsiooni, siis kas näiteks omavalitsuste tegelemine sellega tuleb odavam ja kasulikum?
    E.Lindemann: Kõik koolid ei ole kindlasti mitte rumalad ja ei raiska raha. EENeti põhimääruses seisab, et ülesandeks on nõustamine, õpetamine, osalemine riikliku andmesidepoliitika väljatöötamises jne. Siin räägitakse EENetist aga ainult kui internetipakkujast. Tegelikkuses ei peaks EENeti olema üldse teenusepakkuja.
    M.Kraav: EENeti tegevus tuleneb eelarvest, mis on Nõukogu poolt kinnitatud. Siiamaani on nõukogu pidanud kõige olulisemaks just haridusasutuste varustamist internetiühendusega.
    P.Ratas: EENetil on kolm eraldi kasutajate kihti koolide andmeside, akadeemiline andmeside ning muu andmeside. Kui teenusepakkumine ei ole EENeti põhimääruse järgne põhitegevus, siis ometi on enamus EENeti probleem seotud just nimelt sellega.
    T.Maimets: Kasutajana on minul ükskõik, kes teenust pakub. Suurim probleem ei ole siin see, et EENet pakub teenust vaid probleemiks on usalduse puudumine tarbija, ministeeriumi ja EENeti vahel. Teine suur probleem on raha vähesus. Ümberkorraldusel on ainult siis mõtet kui selle tulemusena tuleb raha juurde. Mäletan isiklikust kogemusest, kui ülikooli raamatukogu raha tõsteti riigieelarves eraldi realt Tartu Ülikooli alla. Paari aasta pärast reorganiseeriti rahajagamise alused ja ülikoolile hakati raha jagama pearaha põhimõttel. Seega kadus raamatukogu raha eelarvest täielikult.
    Nõustun H.Astoki, J.Lippmaa ja R.Villemsiga, et see on riigi ülesanne, et arvutid ja Internet oleksid nendes koolides olemas. Mina olen selle vastu, et riik siinkohal oma käed sellest probleemist puhtaks pühib.
    J.Lippmaa: Mina ütlen isiklikust 8-aastasest kogemusest, et võrkude puhul see killustamise idee ei toimi. Kui anda koolidele see raha, siis paljud otsustavad, et nende huvid on hoopis mujal. Minu kindel seisukoht on, et keskne juhtimine peab olema. Kui on probleeme juhtimisega, siis paneme selle juhtimise paika. See ei tähenda, et kogu konstruktsioon tuleks lõhkuda. Paremat haridusvõrgupoliitika ajajat kui EENet meil praegu ei ole.
    E.Mägi: Tiigrihüppe eesmärgiks ei ole mitte arvutite ost vaid õpikeskkonna loomine. Viimasel ajal on palju juttu olnud internetiühendusest kui kodanikuõigusest. Internetiühendusega on samuti nagu näiteks vee ja elektriga, see peaks olema sama lihtsalt kättesaadav. Olukord, kus koolid ja omavalitsused peavad pidevalt muretsema selle eest, kuidas leida lisafinantseerimist EEnet i magistraalide käigushoidmiseks ja ajakohastamiseks, pole normaalne. Selle eest peab olema võimeline hoolitsema teenuse pakkuja.
    T.Maimets: Siin on küll asjast väga valesti aru saadud - vesi, elekter ja internetiühendus ei ole üldse võrreldavad asjad.
    R.Küttner: Kuidas mõjutab EENeti tööd palgafondiks ja majanduskuludeks eelarves eraldatud raha vähenemine?
    M.Kraav: Majanduskulude vähenemine on probleemne aga elame ära. Ka palgafondiga vähendatud kujul saame ka hakkama. Vaja on juurde 2,1 miljonit riigi poolt ostetavatele töödele ja teenustele, et tagada vähemalt praegu haridusele pakutavate liinide töö jätkumine.
    E.Mägi: Ehk oleks lahenduseks koolide ning akadeemilise võrgu lahkulöömine?
    T.Maimets: See ei vähenda vaesust.
    P.Ratas: Siinsed probleemid on teenusepakkuja probleemid. Haridusministeeriumi ülesanne ei ole olla teenusepakkuja vaid tegeleda riigivalitsemisega, aidata luua tervikpilt. Ministeeriumil on niigi palju liigseid ülesandeid.
    H.Astok: Sellisel juhul on meil tegemist suure muutusega Haridusministeeriumi senises poliitikas. Seni on olnud selge, et EENeti peab tagama andmeside haridusja teadusasutustele. Kui tegemist on uue paradigmaga, siis tuleb see ka välja öelda. Sisuliselt on seni Haridusministeerium EENeti tegevust toetanud.
    T.Maimets: EENetil on andmesidekuludeks ette nähtud 6, 27 miljonit. Selle rahaga mujale minnes saame me veel vähem.
    P.Ratas: Eesti Telefonil on olemas odavamaid hindu kui need, mida pakutakse EENetile.
    M.Kraav: See ei tähenda siiski, et ostes mõnda kanalit natuke odavama hinnaga kogukulud odavneksid. Kõik kanalid ei ole renditud Eesti Telefonilt.
    P.Ratas: Selgeid ettepanekuid Nõukogul ikkagi ei ole. Kuidas saada EENetti, kes täidaks põhikirjalisi ülesandeid ning sõnastaks riigi tellimust? Kui vaadelda kõiki kolme EENeti klientuuri kihti eraldi, siis nende huvid on erinevad. Tuleks kaaluda teenuste osutamist eraldi akadeemilises ja koolide võrkudes, võimalik, et tänases Eestis ei ole otstarbekas neid koos hoida. Lisaks oleks organisatsioon vajalik tellimuse sõnastajana. Ülikoolid saaksid riigi toel hakkama, koolide võrgule suudaks Eesti Telefon pakkuda ehk odavamaid hindu.
    H.Astok: Tuleks arvutada need kaks võrku läbi. Mis saab siis kui eraldamise variant läheb kallimaks olemasolevast?
    P.Ratas: Siis me seda ei kasuta.
    J.Lippmaa: Tuleb proovida muuta olemasolevate kulude struktuuri - teha see ülesandeks tegevjuhile. Taodelda lisafinantse. Üle vaadata väliskanali ja magistraali maksmine. Ülikoolid ise peaksid oma sellealased kulud üle vaatama.
    H.Everaus: Oluline on küsida kasutajate arvamust.
    R.Küttner: Silmas tuleb pidada ka Euroopa Komisjoni seisukohta haridus- ja teadusvõrkude kohta.
    P.Ratas: Seega täna otsust vastu võtta ei saa. Saame teha ülesandeks kulusid optimeerida ning vaadata üle olemasolev struktuur.
    M.Kraav: Praegu tuleks siiski otsustada, kuidas jätkata ühe kuu ulatuses. Teiseks võiks võrdlusmaterjalina võtta kõrvale sarnastel alustel toimiva riigiasutuste võrgule kuluva summa, kui seda on võimalik kätte saada.
    A.Ott: Seda on võimalik kätte saada küll.
    J.Lippmaa: Tuleks läbi analüüsida Tiigrihüppe, EENeti, omavalitsuste, ülikoolide ja teadusasutuste andmesidele kuluvad summad. Kokku hoida saab ka väliskanali arvelt. Olen nõus aitama selle analüüsi juures.
    T.Maimets: See analüüs on hetkel küll juba hiljaks jäänud ja võiks olla abiks järgmise aasta eelarve koostamisel.
    E.Mägi: juhul kui nõukogu otsustab hetkel ära kiiruste säilitamise endises mahus, siis elab EENet juba praktiliselt võlgu.
    Hääletamisele läks küsimus EENeti tegevusest ja kuludest järgneva ühe kuu jooksul.

    Otsus: Ühehäälselt otsustas EENeti Nõukogu, et EENet jätkab seniste liinimahtude ja kuludega ühe kuu jooksul ning Nõukogu teeb siis otsuse liinimahtude vähendamise suhtes. EENet teeb kuu aja jooksul analüüsi kulude optimeerimise suhtes ning võrdleva analüüsi koolide- ja akadeemilise võrgu eraldamisest.

  3. Kasutajate klassifitseerimise korra täiendamine

    M.Kraav: Seoses sellega, et viimasel ajal on ennast teadus- ja arendasutusena registreerinud vähemalt üks asutus, kelle põhitegevus on selgelt äri, teen ettepaneku muuta Nõukogu poolt 11.mail 1998.aastal heaks kiidetud kasutajate klassifitseerimise korda järgmiselt:
    Asendada lõik "EENeti teenuste osutamine teadusasutusteks mittekvalifitseeruvatele meditsiiniasutustele ja keskkonnakaitseasutustele lahendatakse igal üksikjuhtumil eraldi."
    lõiguga " EENeti teenuste osutamine teadusasutusteks mittekvalifitseeruvatele meditsiiniasutustele ja keskkonnakaitseasutustele, samuti eraõiguslikele teadusasutustele, lahendatakse igal üksikjuhtumil eraldi."
    Seni kehtiv kord ei võimalda EENetil teadusasutustena registreeritud klientidest keelduda.

    Otsus: Ühehäälselt kinnitas EENeti Nõukogu muudatuse kasutajate klassifitseerimise korras vastavalt M.Kraavi ettepanekule.

Lisa

R.Villemsi poolt Nõukogu koosolekuks saadetud kiri

Puudutavalt EENeti eelarvet aastaks 2000, on muidugi selge, et tegemist on oulise sisulise tagasilöögiga. Kuigi me teame ka "omal nahal", et analoogne tagasilöök on tabanud teadust ja kõrgharidust kogu rindel, on siin siiski olukord oma olulise eripäraga - tegemist on "avaliku teenusega", mille maht kasvab kiires tempos. Keegi kusagil peab selle ikkagi kinni maksma ja ikkagi 99% ulatuses avaliku sektori summadest. On levimas-levitumas mingi primitiivne kollektiivse enesepettuse vorm (mille taga võib olla, sõltuvalt niisuguste kontseptsioonide arendajatest, ka hoopis teadlikumad püüded), et kui hariduse ja teaduse andmeside selgroo ja arengustrateegia raha "detsentraliseerub", siis hitaks nagu kusagil raha kokku. Ei, ei hoita. Saavutatakse vaid kulutuste muutumine mittetransparentseiks (ei teki enam objektiivselt hinnatavat üldist ülevaadet, paremal juhul summeeruks eri alusel arvutatud sadade ja sadade kulude summa) ning mitmesuguste ekperthinnangute kohaselt (eksperthinnangud ei ole mitte laest rusikareegliga võetud, vaid põhinevad monopoolses seisundis liine omavate struktuuride konkreetseil, kirjalikult esitatud pakkumistel suurtele avalikku raha kasutavatele klientidele) osutuvad kogukulud Eesti avaliku sektori rahakotist oluliselt kallimaks praegusest. Ja mis puutub kõikvõimalikke "reformimisi", siis alates Aisoposest ja La Fontaine ist kuni Krõlovini on piisavalt käsitletud pillimeeste ümberistutamise probleemi. Reformid on teretulnud ja vajalikud, kui nende strateegiline suunitlus on ehitatud üles maailma kogemustele ja, mis meie puhul eriti oluline, acquis communitaire ist tuleneva vormilisele ja sisulisele arvestamisele.
Oma hariduse ja teaduse andmeside võrgu haldamisel ja edendamisel peame siin selgesti juhinduma maailma parimatest: USAst ja Skandinaavia riikidest - ja mitte kodukootud "asjatundjaist", kuitahes suured autoriteedid nad ka ei püüaks siinmail olla. Viimasel ajal on Eestis moes tuua näitena edukast üldisest arengupoliitikast Iirimaad - ja õigusega. Ma pean silmas riigi arengut tervikuna. Seega oleks vast kasulik teada, et Iirimaa peab praegu oma haridusliku interneti arengut mittevastavaks vajadustele ja näeb põhjusena riigi organiseeriva alge nõrkust ning on asunud ehitama üles süsteemi, mis vastab USA-Skandinaavia mallile - a la FUNet. Tuletan veelkord meelde, et Soomes ja USAs on alles hiljuti proovitud läbi mängida "alternatiivseid" variante ja pöördutud paariaastase proovi järgselt tagasi selgepiirilisele tsentraalsele struktuurile mis võib oma vormilt olla riiklik või avalik-õiguslik või not-for-profit eraõiguslik struktuur. Soomes vahepeal toimunud "pehme" variant (50% summadest FUNeti kaudu otse, 50% ülikoolidele otse ja sealt tagasimaksetena) osutus Soome arvates ka mõttetuks. Ülikapitalistlikus USAs prooviti viie aasta eest detsentraliseerida, kuid ka seal kestsid eksirännakud vaid paar aastat ning pöörduti tagasi NSF poolt haldatava struktuuri poole. NSF on aga, erinevalt ETF ist kogunisti riigiasutus.
Meil ei soovita (sageli sihilikult läbinähtava erapoolikuse/"asjasthuvitatuse" tõttu) mõista küsimuse tuuma: telekommunikatsioonide teenuste liberaliseerumine ei väljendu mitte kusagil, mitte üheski riigis mitte akadeemilise/haridusliku andmeside tugistruktuuri kaudu, vaid alati ja ainult kommunikatsiooniliine kontrollivate-omavate korporatsioonide vabas konkurentsis. Nii juhtus USAs kümnekonna aasta eest, kui Kongress lammutas seaduse jõuga ITT ja kehtestas, taas seadusega, nii "musta fiibri" rendi kohustuse kui ka piirhinnad.
Tuleb saada aru ka sellest, et Eestil ei saa olla "oma isiklikku ja eriomast" internetipoliitikat. Esiteks on olemas sadakond kohustuslikku eurodirektiivi, mille 1999.a. Novembri update on igale, kes tahab selles asjas adekvaatset juttu ajada tutvumiseks ja teadmiseks kohustuslik. Teiseks tuleb teada, et Interneti kui terviku juhtimisstruktuur on - seda nii USA valitsuse ja Euroopa Komisjoni ühisseisukoha alusel - "kasumit mittetaotlev" tegevus, mida ülemaailmselt reguleerib ICANN. Ja muus osas oleme me selgesti nüüdsest EC osa ning seega peame hoolitsema, et Eesti teaduse ja hariduse andmeside ülesehitus oleks kongurentne TEN jt. EC vastavatele struktuuridele. Seda nii kohustusest "harmoniseerida" kui ka labaselt pragmaatilisest vajadusest olla partneriks, kuhu saab euroreeglite alusel suunata tsentraliseeritud toetussummasid.
Mis aga puutub konkreetselt 2000.a. Eelarvet, siis on see Riigikogu poolt kinnitatud kui Eesti Vabariigi seadus. Mu meelest saab Nõukogu teha vaid üht - pöördudda HM poole palvega: a) hoida silm lahti võimalike lisasummade leidmiseks HM olemasoleva eelarve raames (mille võimalused on kindlasti väga piiratud); b) paluda HM il hoida lualaekas valmis pool tosinat "valvekirja" eesmärgiga suurendada EENeti eelarvet/teaduse ja hariduse Interneti kulusid kohe, kui silmapiiril virvendab mingigi lootus lisarahadele muudest allikatest.