EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 8

11. oktoober 1999

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: P.Ratas (esindas ka E.Mägi), M.Kraav, H.Astok (esindas ka E.Lindemanni), R.Villems,H.Everaus
Juhataja: P.Ratas
Puudusid: A.Ott, J.Lippmaa, R.Küttner,H.Sepp, E.Lindemann, E.Mägi, T.Maimets
Külaline: M.Ploompuu
Protokollija: K.Simm

Päevakord:

  1. Koosoleku avamine, kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine.
  2. EENeti kolimine uutesse ruumidesse.
  3. Järgmise aasta eelarve.
  4. Kohal algatatud küsimused.
Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

 

  1. Koosoleku avamine, kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine.

    Kraav tegi ettepaneku vahetada ära päevakorra punktid 2 ja 3. Kinnitati järgnev päevakord:

    1. Koosoleku avamine, kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine.
    2. Järgmise aasta eelarve.
    3. EENeti kolimine uutesse ruumidesse.
    4. Kohal algatatud küsimused.
    Kvoorumi kontroll ? Lindemann oli delegeerinud oma hääle Astokile, Mägi delegeeris hääle Ratasele. Seega oli kvoorum koos.

  2. Järgmise aasta eelarve.

    Kraav tegi kokkuvõtte enne koosolekut Nõukogule saadetud materjalidest. Võrreldes laiali saadetud materjalidega on lisandunud üks muudatus - sihtotstarbelineraha sellel aastal palgatud töötajatele tööarvutite ostmiseks.
    Töötasu. Personal on EENetis sel aastal suurenenud ja seetõttuon paranenud koostöö maakondadega. Kui preemiaid järgmine aasta ei maksta ja palka ei korrigeerita on kavandatud eelarvest võimalik töötasud järgmisel aastal välja maksta.
    Majanduskulud on otseselt seotud töötajate arvuga. Haridusministeeriumi poolt kavandatud eelarves on need võrreldes taodeldud summadega drastiliselt vähenenud. Jäävad ära näiteks EENeti aastaraamatu trükkimine, kuigi avalikkuse informeerimine EENeti tegevusest on väga oluline.
    Majanduskuludest on puudu kolimisega seotud remondikulu.
    Kõige kriitilisem on sideliinide finantseerimine. Sidekuludeks oli 1999.aastal ette nähtud 6,5 miljonit, sellele lisandus Funeti (Soome) toetus ning maakondadel lubas Tiigirhüppe Sihtasutus sel aastal erandkorras juurde maksta magistraalide eest. Maakondade tegevus näitab ka nende prioriteete, Tiigrihüppe raha ei läinud mitte ainult konkreetseteks ostudeks vaid ka magistraalliinide kiiruste tõstmiseks.
    Et säilitada 1999.a. lõpu magistraalliinikiirused 2000.aastal, on vaja sidekulude katmiseks minimaalselt 8,5 miljonit krooni.
    Praegu on eelarves selleks ette nähtud 6,27 miljonit. Selle summa piiresse jäämiseks tuleb vähendada liinide kiirusi seniselt 64 kbps-ni, Tallinn-Tartu 8 Mbps 2 Mbps-ni. Kiiruse muutumistega kaasnevad ka uued liitumistasud. Seega seisab magistraalidel ees kuni 32-kordne liinikiiruse vähendamine.
    Väliskanali kiirust vähendada ei tohiks, EENet on taotlenud Euroopa Liidult selle kaasfinantseerimist (esitades EENeti Nõukogu poolt heakskiidetud eelarve).
    Lisaks ei jätku järgmise aasta eelarves raha Cisco seadmete garantiihooldustasuks. Kui mõni seade peaks katki minema, siis ei ole võimalik seda asendada ning vastav osa võrgust jääb lihtsalt seisma.
    Aasta algul protestisid koolid kallite lõppkasutajaühenduste pärast. Sel aastal kompenseeris EENet kaheosaliste juurdepääsukanalite ühe osa oma eelarvest. Neid summasid järgmise aasta eelarves ei ole võimalik ette näha ja mõnede asutuste poolt (kaugemad maakoolid) makstav summa peab suurenema.
    Ainsana on vastavalt EENeti eelarvetaotlusele eraldatud raha rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudeks. See summa läheb peamiselt IP numbrite eest tasumiseks.
    Astok: Sellise stsenaariumi käivitumisel on EENeti jätkamine mõttetu. Arvutite arv võrgus suureneb pidevalt. Omavalitsused võivad ju leida mingeid summasid, kuid see ei ole kindlasti mitte piisav.
    Villems: Avaliku Interneti teema vajab läbirääkimisi, mis peavad lõppema parlamendi otsusega ja näevad ette pikaajalist tõusu (5-10 aastat). Areng ei tohiks sõltuda poliitilistest hetkeotsustest, riigieelarve kriisidest jne. Seega teen ettepaneku püstitada küsimus poliitiliselt, ideestik peaks olema sarnane riiklike programmidega.
    Ainus võimalus praegu on töötada parlamendiga. Valitsus ei saa enam midagi teha. See ei ole kitsas mõttes EENeti ülesanne, rääkida tuleb koolide ning regioonide eest.
    Ratas: Ei ole põhjust kahelda esitatud võimaluste analüüsis. Oluline on nüüd vältida lõhkumast juba ehitatut. Kokku hoida võrreldes selle aastaga tuleb kindlasti.
    EENeti vajadusi Haridusministeeriumi poolt eraldi kaalutud ei ole. EENet on nüüd välja toonud võimalikud tagajärjed ja minu arvates on sellise kokkuhoidmise hind liiga kõrge. Olemasolevate liinikiiruste säilitamiseks on vaja ligikaudu kaks ja pool miljonit krooni.
    Astok: Seoses valimistega on koostöö omavalitsustega komplitseeritud - pärast valimisi on taas vaja hakata selgitama interneti olemust ja vajadust. Arusaam, et olemasoleva võrgu säilitamiseks tuleb teha pidevaid, mitte ühekordseid kulutusi, ei ole kerge tulema. Siinkohal oleks abiks ülevaltpoolt tulev pikemaajalisem otsus.
    Ratas: Parlamendis võidakse tuua võrdlusi - mida saab puuduoleva 2 miljoni krooniga teha andmeside alal ja mida näiteks teedeehituses. Ühesõnaga leida valdkondi, kust eelarve vähendamine nii drastilisi tagajärgi kaasa ei too. Ehk saab eelarvearutelu käigus võtta vastu üldpoliitilise otsuse.
    Üks asjaolu on siin ka EENeti ebakindlus - seda nii pidevate kriiside kui ka tulemuste puhul. Suurte klientide rahulolematus on juba kuulda. Olulisim on välja selgitada ja pakkuda haridus- ning teadusasutustele seda, mida neil tegelikult vaja on.
    Villems: Parlamenti minnes tuleks töötada vähemalt 20 miljoniga. Näiteks arvutasin välja, et kommertsteenus on endiselt EENeti omast üle nelja korra kallim. EENeti kokkukukkumine tähendab seda, et kõik kliendid peavad hakkama väga palju rohkem maksma.
    Kas EENeti Nõukogu on piisavalt anonüümne, et parlamendiga suhelda? Kas kantsleri poolt juhitav nõukogu tohib pöörduda parlamendi poole?
    Ratas: Kantsleri ülesandeks on eelkõige ministeeriumi juhtimine. Nõukogu võib oma arvamust ikkagi avaldada - eesmärgiks on ju EENeti töö juhtimine. Ka inimesed väljaspoolt Nõukogu võiksid osaleda. Teen ettepaneku mitte niivõrd rõhutada EENetti kuivõrd üldisemalt andmesideprobleeme.
    Villems: Nõus.Ei tuleks nõuda raha mitte riigiasutusele vaid raha haridus-teadusasutuste andmesidele, rõhutades regionaalsuse aspekti.
    Everaus: Arvan, et akadeemik Villemsi poolt esitatud lähenemine on õige. Mida konkreetsema ettepanekuga me parlamenti läheme, seda parem. Ettepanek tuleb vormistada väga lihtsalt ja selgelt. Tuua välja, et sellise eelarve puhul on kogu senine areng olnud raharaiskamine. Ja töötada just rahandus- ning kultuurikomisjonidega ning nende esimeestega.
    Ratas: Arengu seisukohalt on oluline senise taseme hoidmine. Väga suure kokkuhoidmisega langeme me tagasi. Parlamendile esitatav projekt peaks olema 3-4 lehekülge.
    Astok: Kas Haridusministeerium saaks anda viite, kust need puuduvad miljonid võtta? Kõige valutum oleks raha eraldamine siis, kui see puuduv leitaks Haridusministeeriumi enda eelarvest.
    Ratas: Haridusministeeriumi eelarve on väga suur, aga enamuse sellest moodustavad palgad koos maksudega.
    Villems: Kokkuvõtteks - vormistada parlamendile esitatud kiri EENeti Nõukogu otsusena. Saata listi laiali ja anda tutvumiseks n.24 tundi. Ühendada ettepanekusse 5 miljonit andmesidekuludeks ning 2 miljonit kolimiseks, seega kokku 7 miljonit.
    Kell 15.25 delegeeris Everaus oma hääle Villemsile.

    Otsus: Pöörduda Riigikogu komisjonide poole täiendavate taotlustega 7 miljoni krooni eraldamise kohta. Kohustada EENetti esitama vastav kiri EENeti Nõukogu listi. 7 miljoni krooni lisamisel olemasolevale tagataks tarbijaile järgmise (2000.) aasta jooksul senise teenuse kvaliteedi säilumine. Villems võtab antud küsimuses ühendust Mart Meriga, Astok kontakteerub Kalle Jürgensoniga.

    Astok: Rõhutada kirjas, et finantseerimise senisel kujul kannatavad eelkõige väiksemad koolid ja maapiirkonnad. Parlamendile esitatavale kirjale lisada selgitused, viited tabelile. Lisada ka omavalitsuste kirjad.
    Ratas: Võib rõhutada Tiigrihüppe projekti kui potentsiaalselt mahavisatud investeeringut, juhul kui haridusvõrk kokku kukub.
    Kraav: Kas informeerida toimuvast ka ajakirjandust?
    Teiste osalejate seisukoht oli, et mitte enne riigieelarve teist lugemist.Ajakirjanduses võiks arendada üldist arutelu andmeside teemal.
    Ratas: Esimese otsuse ja esimese ringi vastukajasid võiks Nõukogu-siseselt vahetada ehk virtuaalselt. Järgmise koosoleku peateema peaks olemagi eelarve, korraldajaks EENet ning viia see läbi virtuaalselt. Ajaliselt 27.oktoober.
    Kokkuvõttes ei saa EENeti Nõukogu leppida vähendatud eelarvega. Vajalik saada juurde vähemalt 7 miljonit. Selgituste aluseks parlamendis võtta Nõukogu tänase koosoleku otsus. Esimese selgitusetapi läbiviijateks Villems ja Astok.

  3. EENeti kolimine.

    Kraav: Teatavasti asub EENet siiani ülekoormatud ja varisemisohtlikus majas Toomel. Üks võimalus kolimist finantseerida oleks pangalaenu kaudu. Nüüd tulekski vastu võtta põhimõtteline otsus - kas pangalaenu üldse küsida, kuna sel teel saadavast rahast niikuinii ei piisaks ja järgmisel aastal tuleks riigilt juurde küsida. Kokku on kolimiseks vaja 1 988 tuhat krooni, sellest on sel aastal 0,5 miljonit olemas; puudu seega 1,5 miljonit. Pankade nõudmised üsna kõrged, palju paberitööd, vara pantimist jne. Ise pooldan vajaliku raha küsimist riigieelarvest.
    Veel üks kolimist kiirendav asjaolu - Tartu Ülikooli kiri, mis palus EENeti käsutuses olevad ruumid vabastada juba 1.novembriks 1999.a. Lubasin, et tegeleme raha leidmisega. Kui raha tulek on kindel, saame leida ka ehitaja, kes oleks nõus osaliste maksetega.
    Ratas:Kas oleks võimalik kolimissummasid ajaliselt hajutada?
    Kraav: Võimalik on edasi lükata ehk 0,5 miljoni kasutamine. 1,5 miljonit on hädavajalik elektri-, vee-, alarmsüsteemide jne. remondiks kohe alguses. Kõik load ja kooskõlastused remondi alustamiseks on olemas.
    Villems: Ülikool ehk kohe EENetti välja ei tõsta, kuna neil on endal ka rahadega kitsas.
    Astok: Rent Raekoja Platsi ruumide eest ju jookseb 14 000 krooni kuus. Kolimine on endiselt aktuaalne, kuna praegune olukord on ebasobiv. Pooldan mõtet kirjutada ka remondisumma parlamenti esitatavasse taotlusse. Kas näiteks Haridusministeeriumil jääb aasta lõpus mingeid summasid üle? Nende arvel saaks teha kiire eelarvemuudatuse.
    Ratas: Seda tuleb uurida ja otsida erakorralisi summasid eelarveaasta lõpul.

  4. Kohapeal algatatud küsimused.

    Kraav: Edastan E.Lindemanni poolt elektronposti teel saadetud kaks küsimust.

    1. Mis saab EENetist olukorras, kus kõikjal pakutakse tasuta sissehelistamist?
      Ainult sissehelistamine ei ole EENeti poolt teenindatavatele asutustele lahendus. Kohaliku kõne hinda maksta tuleb kallim kui püsiühendust kasutada. EENeti sissehelistamiskulud ei ole suured ja me kavatseme seda teenust ka veidi kokku tõmmata. Mõned eksperdid on avaldanud arvamust, et tasuta sissehelistamine kestab ainult turu hõivamise eesmärgil mingi piiratud aja. Ise ma seda seisukohta täielikult ei jaga, sest ka telefoniarvetes sisaldub arvestatav kasum.
    2. Küsimus EENeti ja ASO ühendamise kohta.
      Peaminister rääkis kunagi kogu riigivõrgu viimisest EENeti alla. Mujal maailmas ei ole riigil avalikku võrku, riigiasutused ostavad kommertsteenust. Eraldi võrk on vaid eriside jaoks, mis ei ole Internetiga seotud.
      Ühendamisega kaotaks EENet haridusele mõeldud soodustused, me ei saaks enam osaleda Euroopa haridusvõrkude ühtses magistraalvõrgus, ei saaks taodelda haridusele ja teadusele mõeldud abisummasid.
      Kui arvestada ühes riiklikus võrgus riigiasutuste ning haridus-teadusvõrgu spetsiifikaga, siis tuleb see kokku kallim, kui kaks eraldi võrku. Maailmapraktikas on haridusvõrk ikka alati eraldi. Kokkuvõttes ei oleks selline ühendamine perspektiivikas.
      Villems: USAs prooviti ühel aastal kaotada eraldi teadusvõrk. Järgmisel aastal see taastati ja praegu kasutavad kommertspakkujad nende 640M võrku elektronkaubanduse võimaluste testimiseks. Skandinaavias, mis on üks eesrindlikumaid Interneti arengu ja leviku seisukohalt, ei ole kellelgi tulnud pähe haridus-teadusvõrke kaotada.
      Ratas: EENeti tegevuse suhtes on kriitikat just suurtelt klientidelt ? näiteks Tallinna Haridusamet. Kas on midagi tehtud, et nende vajadusi selgitada? Tallinna linn kaalub praegu koolide ühendamiseks pakkumist Eesti Telefonilt.
      Kraav: Meil on Tallinnas nüüd võrguhaldur tööl. Tallinna koolide võrgu kvaliteet on üldiselt hea - viimase aasta jooksul oli 49 kooli sides vaid 5 katkestust ja needki ilmselt mitte EENetist sõltuvail põhjustel. Tallinna Haridusamet meilt pakkumist ei küsinudki. Tegime selle siiski ning kokkuhoid võrreldes Eesti Telefoni pakkumisega oli umbes 750 000 krooni aastas. Meie jaoks tagab suurem käive ka suurema soodustuse, hetkel on see 20% ja varsti ehk 25%. Kui Eesti Telefon tahab siiski koole enda külge ühendada, siis me seda takistada ei suuda, sest kui ta müüb transmissiooni meieni kallima hinnaga kui internetti koolidele, kasutavad nad lihtsalt oma monopoolset seisundit.
      Astok: Parlamenti esitatavale kirjale võiks juurde panna ka lõppkasutajaühenduste hinnad.
      Villems: Käesoleval hetkel ei ole vist siiski mõtet liiga palju küsida, parem on piirduda hädavajalikuga.

    Järgmine koosolek 27.oktoobril viiakse läbi elektroonselt.