EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 7

3.juuni 1999

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: P.Ratas, E.Lindemann, E.Mägi, T.Maimets (esindas ka H.Astokit),J.Lippmaa (esindas ka R.Villemsit), H.Sepp, R.Küttner
EENet: hääleõiguseta M.Kraav
Juhataja: P.Ratas
Puudusid: A.Ott, H.Everaus, H.Astok, R.Villems
Protokollija: K.Simm

Päevakord:
1.Nõukogu uue koosseisu tutvustamine, kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine.
2.Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu 2000.a eelarve kinnitamine.
3.Tuleva aasta eelarve ettevalmistamisega seotud küsimuste tutvustus.
4.Kohal algatatud küsimused.

Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

Päevakorrapunkt 1. Nõukogu uue koosseisu tutvustamine, kvoorumi kontroll ja päevakorra kinnitamine.

Nõukogu liikmed tutvustasid end lühidalt, vajalik kvoorum oli koos. Kinnitati päevakord.

Päevakorrapunktid 2., 3. Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu 2000.a eelarve kinnitamine. Tuleva aasta eelarve ettevalmistamisega seotud küsimuste tutvustus.

Eelarvet kommenteerides rääkis M.Kraav ka selle ettevalmistamisega seotud ettevalmistustest, seega käsitleti päevakorrapunkte 2 ja 3 koos.

M.Kraav: EENeti 2000.a. eelarvekava koostati nõukogu kinnitatud põhimõtete järgi. Mõned täpsustused, mis töö käigus tehti:

  • Keskkoolidele, gümnaasiumidele ja tehnikakoolidele sidenormina ette nähtud 1M puhul lugesime juba praegu piisavaks 768 kbps modemitega saavutatud kiiruse.
  • Ühenduseks ei loetud valmis olevaiks asutusi, kel puudusid arvutid ning lokaalvõrk. Uuringu tegemisel kasutasime ka kättesaadavaid Külatee projekti ja Tiigrihüppe materjale.
  • Eesti Telefoni praegused püsiühenduste hinnad sõltuvad lisaks liinide kiirusele ka nende pikkusest, mis seab halba olukorda kaugemad maakoolid. Nn.Külatee hindadega pakubki Eesti Telefon nüüd koolidele odavamaid liine. Hetkel kehtivad need hinnad ainult koolidele, kes tellivad liini EENeti võrku Telefonilt ise. EENet peab praegu läbirääkimisi et Külatee hinnad laieneksid ka EENeti poolt koolidele tellitavatele liinidele. Eesti Telefoni Külatee projekti töögrupp on lubanud omalt poolt teha ettepaneku projekti korrigeeritud versioonis lubada hindade kasutamist ka EENetil.
  • Infrastruktuuri kuludes sisaldub töötajate hulga kasv - praegu poole kohaga võrguhaldurid maakondades on plaanis võtta tööle täiskohaga.
  • Majanduskulude all on suurem investeering remonti, kuna EENet kolib praegusest väikesest ja varisemisohtlikust majast uuele rendipinnale.
Järgnes arutelu esitatud eelarvekava üle. Nõukogu liikmed leidsid, et arengukava on koostatud piisavalt detailselt.

J.Lippmaa tõi välja, et 2000.a. eelarvest läheb üle 50% (50 miljonit) liinide liitumis- ja kuutasudena Eesti Telefonile. Kuna Eesti Telefonilt ostetavate teenuste maht on nii suur, siis oleks vajalik pidada nendega sel teemal läbirääkimisi ja ehk saavutada soodustusi. Lisaks on 80% kõikidest liinikuludest Eesti-sisesed. On vajalik koostöö Eesti erinevate võrkude vahel, et kulusid kokku hoida ja mitte maksta Eesti Telefonile kõik eraldi (hetkel maksavad Eesti Telefonile neli paralleelvõrku).

M.Kraav: Tuleks ära otsustada, et näiteks riigiasutuste liikluse tunneldamine riigi sees ei ole keelatud. 2000.a. eelarvega seotud läbirääkimistel Eesti Telefoniga on oluline, et nende jaoks oleksid need kavandatud summad reaalsed. Eelarve kava tuleb tutvustada haridus-ja teadusasutustes ja vajaduse korral viia sisse täpsustusi - väga paljude haridus- ja kultuuriasutuste jaoks on sissehelistamine veel tükk aega maksimumiks. Samuti tuleb tutvustada EENeti kava koolijuhtidele ja maavalitsustele ning seejärel peaks vastu võtma korrigeeritud versiooni asutuste sidenormidest, mis arvestaks töö käigus tekkinud tarvidustega.

H.Sepp pidas õigeks lähenemist, et sidekulud kaetakse tsentraalselt, kuid kuni eelarvet ei ole vastu võetud, tuleb asutustele siiski öelda, et nad kuutasude raha oma eelarvesse arvestaksid. H.Sepp tõstatas ka küsimuse koolide filiaalide ühenduste tasumise suhtes. M.Kraavi sõnul käsitletaks geograafiliselt eraldi asuvat kooli filiaali praegu eraldi asutusena ühenduse ehitamise seisukohast.

R.Küttner tundis huvi, kas EENetil on välja töötatud ka nn. must stsenaarium, juhuks kui kavandatav eelarve läbi ei lähe.

M.Kraavi sõnul saaks vähendada asutustele kinnitatud sidenorme (kahanevad kulutused seadmetele ja samuti kuutasud). Kindlasti ei saa hoida kokku välisühenduse ja magistraalvõrkude pealt.Üldiselt ei tohiks eelarves teha ranget erinevust investeeringute ja rendisummade vahel kuna sageli on võimalik ehitada oma vahenditega pikaajalises perspektiivis odavam ühendus.

P.Ratas: tuleks rõhutada, et 1999.a. ja 2000.a. eelarvete koostamisel on olnud erinevad põhimõtted ja seega ei saa mahtusid võrrelda. Samuti tuleks näidata ära ka selle aasta tegelik eelarve (M.Kraavi sõnul lisaks riigieelarvest taotletud 11,7 miljonile kroonile ka eelarvevahendite väliselt sellistest allikatest nagu AEFi projektid, Tiigrihüppe poolt tehtavad investeeringud, Külatee arvelt EENeti kaudu haridusasutuste jaoks saadavad summad, omavalitsuste ja asutuste enda poolt tehtavad investeeringud, seadmed, mis asutused ise ostavad ja ei kajastu rahasummana kusagil jne. ) ning samuti investeeringud, mis peaksid vastu üle mitme aasta (M.Kraavi hinnangul moodustavad eelarvest investeeringud ligikaudu 25% - lõppkasutajaliinide liitumistasud, sidekeskuste seadmed) . Detailsus on täiesti piisav, kuid tuleb tuua välja seoseid teiste asutustega. Projekt peab olema piisavalt hea, et seda saaks avalikkuse ees efektiivselt kaitsta. Seega nõukogu töö ei lõpe sugugi siin ning kantsler palus kõigi nõukogu liikmete aktiivset abi eelarve kaitsmisel.

J.Lippmaa:Sellise eelarve vastuvõtmine peab olema poliitiline otsus - infotehnoloogia arendamine peaks olema prioriteet. Seadmete pealt ei tohiks kokku hoida, kallimaid seadmeid on hiljem odavam uuendada. Investeeringud on kavandatavas eelarves ka suhteliselt väikesed võrreldes teiste kuludega. Tuua välja arenguvõimalused, mis sellise eelarve realiseerimisega avanevad, ja ära näidata, millistest summadest alates ilmnevad juba muudatused kvaliteedis. Praegusel Eesti jaoks infotehnoloogiliselt edukal ajal ei tohi arengus seisma jääda, tulebki olla ambitsioonikas.

E.Mägi tõi välja, et eelarveraha käib läbi Haridusministeeriumi, samas on EENetil palju kliente ka kultuuriasutuste seas.

M.Kraav: EENeti loomisel 1993.a. eksisteeris üks Kultuuri- ja Haridusministeerium. Seega toetakse praegu Haridusministeeriumi alt kultuuriasutusi. Ehk oleks vajalik siin ministrite tasemel konsultatsioon nende suhete üle. Võib olla oleks otstarbekas kutsuda EENeti Nõukokku ka Kultuuriministeeriumi esindaja.

P.Ratas: Hetkel on oluline eelarve kinnitamine nõukogu poolt ja Kultuuriministeeriumi esindaja kaasamiseks tuleks esitaks välja tuua konkreetsed summad - kui palju kulutab EENet kultuuriasutuste andmesideks?

Hääletamisele läks küsimus: kas EENeti nõukogu kiidab heaks eelarvekava koos eelpool nimetatud muudatustega?

Otsus 1.Ühehäälselt kiitis EENeti nõukogu heaks 2000.a. eelarvekava koos järgmiste muudatustega:
1) tuua välja eelarves sisalduvad pikemaajalised investeeringud
2) tuua välja teiste riigieelarves andmesiderahadele kandideerivate asutustega (Külatee projekt, Tiigrihüppe Sihtasutus) kattuvad alad.
3) tuua välja erinevused 1999.a. ja 2000.a. eelarve moodustamise põhimõtetes.

Päevakorrapunkt 4. Kohal algatatud küsimused.

J.Lippmaa tõstatas küsimuse domeenide registreerimise korra kavandatavast muutmisest. Uude telekommunikatsiooniseadusesse on sisse kirjutatud suhteliselt ebaadekvaatne jutt. Domeenide registri pidamise ülesanne antaks Sideametile, kes siis riigihanke korras annaks konkreetse registreerimistöö mõnele teisele asutusele. EENeti nõukogu võiks teha omapoolse ettepaneku domeenide registreerimise korra ja põhimõtete kohta. EENetil on küll olemas traditsioon domeene kindlate reeglite järgi registreerida, kuid samas Internet kommertsialiseerub järjest. Seega peaks EENet kutsuma kokku kommertsteenusepakkujatest ning EENetist domeenide registreerimist nõustava kogu. Domeenide registreerimine käiks üksnes teenusepakkujate vahendusel.

J.Lippmaa lubas Teede ja Sideministeeriumi sideosakonnale saata EENeti nõukogu seisukoha domeenide registreerimise küsimuses (cc: EENeti nõukogule).