EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 6

9. märts 1999

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: G.Aher, E.Lindemann, M.Kraav, E.Mägi, T.Maimets, H.Astok, R.Villems
Juhataja: G.Aher
Puudusid: A.Ott, J.Lippmaa, R.Küttner, T.Martens, E.Lepik
Protokollija: K.Simm

Päevakord:

  1. Koosoleku avamine (kvoorumi kontroll, elektroonselt vastu võetud otsuste kinnitamine)
  2. EENeti arengukava 1999.a.
  3. EENeti arengukava 2000.a.
  4. Kohal algatatud küsimused.
Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

 

  1. Koosoleku avamine

    Kodukorraga kehtestatud kvoorum oli koos (üle poole liikmetest). Nõukogu kinnitas eelmise koosoleku protokolli.

  2. EENeti arengukava/tööplaan 1999.a aastal

    Kraav: Kodukord sätestab, et Nõukogu kinnitab hiljemalt iga aasta novembris järgmise aasta arengukava. Seni on see edasi lükkunud kuna ei olnud selgust eelarve suuruse kohta. Mis puutub pikemaajalisse arengukavasse, siis on meil veel osaliselt täitmata 1996.a. eesmärgid (maakonnakeskuste osas). Tehnoloogia areng on nii kiire, et arengukavades seadmete nimesid fikseerida nii pika aja peale ei ole võimalik. Seekord Nõukogule esitatud arengukava kirjeldab üldist tausta, olukorda sidekeskustes ning käesoleva aasta rahade kasutust. Uute asutuste ühendamine toimub vastavalt laekunud taotlustele kuna ressursse selleks tegevuseks EENetil endal ei ole. Sideliinide kiirused käesoleval aastal rohkem muutuda ei saa - nende osas on eelarve samal kujul nagu eelmisel koosolekul.
    Tallinna ja Tartu kontorite laiendamine ning personaliküsimused olid lahti kirjutatud EENeti Nõukogu poolt heakskiidetud eelarvetaotluse juures. Võrreldes planeerituga võib seal toimuda veel muutusi seoses kolimisega uutesse ruumidesse. Kuna EENetil endal ei ole sidekeskuste täiendamise raha, siis ei olnud võimalik seda ka sidekulude eelarvesse sisse kirjutada. Sidekeskuste täiendamine on võimalik kolmest allikast:

    1. Tiigrihüppe poolt maakondadele jagatav raha
    2. Nende omavalitsuste raha, kes on huvitatud oma koolide/raamatukogude ühendamisest
    3. Fondide toetused, tulevad vastavalt esitatud projektide heakskiitmisele või tagasilükkamisele
    Nendes projektides on EENet olnud valdavalt tellimuse täitja, vahel ka konsultant. Oleme aidanud projektide tehniliste osade kirjutamisel, kuid projektide mitmed osad ei kuulu meie ülesannete hulka (ruumide remont ja sisustamine, LANid). Saame aidata sidekeskuste ja magistraalvõrkude koha pealt.
    Lindemann: Kas EENeti põhitegevuseks ongi liinide käigushoidmine või ka näiteks mingi üldisem arengutegevus?
    Kraav: Arengukavas sisaldub see, mida saame oma eelarvest garanteerida. Eelmine aasta ehitasime juurde sama palju ühendusi kui eelmistel aastatel kokku.
    Aher: Mida teha sidekulude eelarve puudujäägiga? Tiigrihüppe SA kliendikanalite transportvõrguosa kulude katmiseks raha ei eraldanud. Sidekulud sel aastal 7,2 miljonit, eelarves on vastavat raha 6,5 miljonit. Nõukogu tohib kinnitada ainult tasakaalus eelarve.
    Kraav: Soome partnerid on EENetile suuliselt lubanud, et toetavad sel aastal EENetti umbes 400 000 krooniga (sõltub marga-krooni kursist).
    Astok: Kapikoha rent pole kindel kulu ? Eesti Telefon on ähvardanud seda arvet saata aga seni ei ole saatnud. Kui see kulu välja arvestada, siis ongi eelarve tasakaalus. Teen ettepaneku eelarvest kapikoha rent maha tõmmata.

    Otsus 1. Kinnitada EENeti 1999.a. sidekulude eelarve järgmiste muudatustega:
    1. tühistada eelarvekavas muude sidekulude lahtrist kapikoha rendiks eraldatud kulutused
    2. tasuda vabanevast summast kliendikanalite transportvõrguosade kulud eelarves toodud mahus.

  3. EENeti arengukava/tööplaan 2000. aastal.

    Maimets: Millised oleksid sidekulud järgmisel aastal kui võtta ette täna Nõukogule esitatud asutuste sidenormid?
    Kraav: Kui võtta aluseks siin esitatud kava, siis lõppkasutajaliinide maksumus üle 50 miljoni krooni. Need standardid pärinevad Tiigrihüppe koordinaatorite nõupidamiselt Palmses (algkoolide, põhi-ja keskkoolide kohta). Esialgu planeeriks ehitada välja väikesed kiirused ja kui liini kasutus on suur, tõsta asutus suurte kategooriasse. Suuri koole võiks olla hinnanguliselt veerand. Ülikoolidel (TÜ ja TTÜ) on juba praegu 8Mbps, järgmisel aastal oleks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ekpertide hinnangul vajalik kiirus 16Mbps.Võibolla on see isegi õiglane kiirus, kui arvestada, et Põhjamaad garanteerivad suurematele ülikoolidele uute plaanide kohaselt 155Mbps kanalid. Palun siiski, et vaataksite need numbrid kriitiliselt üle.
    Mägi: Võibolla peaks tegema katse ühe maakonnaga. Kui kõikidele koolidele teha 128kbps, siis kui kiireks peab minema magistraal ja välisühendus ja mis see maksab.
    Kraav: Tuleb küsida Eesti Telefonilt mastaapne hinnapakkumine, siis saab loota ka suuremat hinnaalandust. ET esialgsel hinnangul läheb neil sellise projekti realiseerimisel kohe investeeringuteks vaja 50-100 miljonit (investeeritakse seadmetesse ja ehitatakse välja liinid, mida praegu veel ei ole).
    Maimets: See peaks olema riiklik huvi, et tõmmata kiire liin koolini. Kogu raha peaks tulema riigieelarvest. Selliste summade taotlemisel peab aga eksisteerima väga detailne plaan. Kokkuvõttes 50 miljonit ei ole ju suur summa. Riigi poolt peaks garanteerima selle standardi ja loomulikult kui soovitakse kiiremat ühendust ja omafinantseerimine on olemas, võib ka kiirusi suurendada.
    Aher: Kui see raha saadakse, kui reaalne on selle kava realiseerimine?
    Villems: EENeti seisukohast- kas kulutada inimeste aega ja jõudu 128 Kbps ühenduse või 2M ühenduse käivitamiseks - erilist vahet pole. Kitsaskohaks võib saada Eesti Telefon kas neil on võimalik spetsiifiliselt tööd kiirendada?
    Kraav: Kui Nõukogu kinnitab asutustele sellised normid, peame alustama koheselt konsultatsioone ka Eesti Telefoniga, sest nemadki peavad oma tegevust planeerima.
    Aher: Milliseid lisakulusid toob see 50 miljoni eraldamine EENetile kaasa?
    Kraav: Eelkõige magistraalvõrgu kiiruste tõstmist ning sidekeskuste laiendamist - ligikaudu 20-30 miljonit. On oluline, et väliskanali ning siseriiklike magistraalide kiirused tuleksid kaasa ühendatud asutuste poolt tekitatava koormusega. Igal järgneval aastal oleks seadmete amortisatsioonikulu ca 10 miljonit aastas. Sõltuvalt valitud tehnoloogiast võib tasakaal liinirentide ning muude püsikulude vahel nihkuda natuke ühele või teisele poole.
    Astok: Seega liinidele 50 miljonit, seadmetele 30 miljonit, umbes 5-10 miljonit EENeti enda ülalpidamine. Kui suur oleks siis järgmistel aastatel seadmete amortisatsioonikulu? Seega järgmine aasta kuluks ligikaudu 90-100 miljonit, igal järgmisel aastal 50-60 miljonit?
    Aher: Eelarve kasvu vaadates - rahandusministeeriumist neid summasid kätte saada on raske. Selline summa vajab kindlasti poliitilist otsust.
    Lindemann: Mis saab sellisel juhul nendest koolidest, kes kasutavad teisi ISPe (eriti Ida-Virumaal, Raplamaal)? Kui riigieelarvest raha saadakse, tuleb tagada side kõigile haridusasutustele, olenemata nende praegusest ISPist.
    Villems: See teiste ISPide kasutamine on osutunud enamasti kallimaks. Paljudele eeskujuks toodud Narva projekti on maetud tegelikult umbes 10 korda rohkem raha kui oleks vajanud EENet. See aasta läheb sinna 1,7 miljonit, enne seda oli sinna juba paigutatud 6 miljonit.
    Kraav: Kommerts-ISPidelt kasutatakse põhiliselt sissehelistamisteenust, mis ei ole koolide jaoks tegelikult lõplik lahendus. Samas on olemas tasuta EENeti sissehelistamisvõimalus.
    Mägi: Kuidas Tiigrihüppe Sihtasutus saaks aidata? Ehk mingite asjade lahtikirjutamisel, läbirääkimistel Eesti Telefoniga?
    Aher: Sellise summa saamise tõenäosus on alla 50%. Mida detailsemaks muutub lahtikirjutus, seda suuremaks saab ka raha saamise võimalus. Tiigrihüppe Sihtasutuse abi peaks olema eelkõige ideoloogilise tausta lahtikirjutamine, ühtse lahenduse propageerimine ja võimaluste tutvustamine.
    Mägi: Poliitilise otsuse korral on vajalik maakondade surve, peab seda ideed ka seal tutvustama.
    Aher: Milline on tähtaeg? Taotlused tuleks maikuuks juba ära anda. Tähendab kuu ajaga peab see olemas olema. Kindlasti ei tohiks Eesti Telefoni rõhutada kuigi reaalselt ei saa nendega arvestamata jätta.
    Kraav: Detailse arengukava jaoks on aega vähe, ka vajaliku vastuse saamine Eesti Telefonist võib võtta paar kuud aega.

    Otsus 2. Kuu aja pärast esitab EENet detailse arengukava maakondade kaupa - mis läheb maksma kõikide koolide ühendamine eelpoolnimetatud standardite järgi, milliseid uuendusi tuleb läbi viia sidekeskustes ja mis see kõik maksab.
    Otsus 3. Tiigrihüppe Sihtasutus kirjutab lahti eelarvetaotluse tausta ja aitab seda kaitsta.

    Aher: Kui see raha saadakse, kas poleks otstarbekam eraldada ülikoolide-teadusasutuste võrk ning teiste haridusasutuste võrk teineteisest? Olen kuulnud sellist arvamust, et võib-olla võiksid eksisteerida kaks erinevat teenusepakkujat. Koolide areng võib hakata kõrgkoole segama.
    Kraav: Takistuseks pole mitte koolid vaid rahapuudus - liinid on lihtsalt liiga kitsad. Kehtib rusikareegel: tõstes liinikiirust 4 korda, tõuseb hind 2 korda. Sama ressurssi väiksemateks tükkideks jagades maksame sama tulemuse saavutamiseks lihtsalt rohkem. Suurtes maades (näiteks Ungari) ehitatakse võrke eraldi süsteemi lihtsustamiseks; väiksemates koos, eesmärgiga hoida hindu all. Ülikoolidega on tegelikult ainult üks probleem - vaja oleks kiiremaid ühendusi. Märkida tuleb veel asjaolu, et võrkude lahutamine praegu tähendab mitmete kanalite uuestiehitamist.
    Möödunud aastal tundsid kõrgkoolid huvi diferentseeritud teenuste vastu. Tahaksin veelkord rõhutada, et seoses ATM-i kasutuselevõtuga on see võimalik. Oleme sellest teavitanud ülikoolide tehnilisi kontaktisikuid ja kuigi ühtegi privaatkanalit pole veel tellitud, oleme valmis nende ehitamist alustama niipea, kui keegi meie kasutajatest vastavat soovi avaldab.
    Aher: Niisiis minule on selge, et selline lahutamine ei ole otstarbekas.

    Otsus 4. Hariduse andmesidevõrgu planeerimisel arvestada ka edaspidi nii koolide kui teaduse ja kõrghariduse vajadustega.