EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 5

22. veebruar 1999

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: G.Aher, E.Lindemann, M.Kraav, T.Martens, E.Mägi,T.Maimets, H.Astok, E.Lepik
Juhataja: G.Aher
Puudusid: A.Ott, J.Lippmaa, R.Küttner, R.Villems
Protokollija: K.Simm

Päevakord:

  1. Koosoleku avamine (kvoorumi kontroll, elektroonselt vastu võetud otsuste kinnitamine)
  2. Teaduse- ja hariduse andmesidevõrgu 1999.a. eelarve
  3. Arutelu sidekvaliteedi parandamise võimaluste kohta.
  4. Kohal algatatud küsimused.
Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

 

  1. Koosoleku avamine

    Kodukorraga kehtestatud kvoorum oli koos (üle poole liikmetest). Nõukogu kinnitas eelmise koosoleku protokolli.

  2. Teaduse- ja hariduse andmesidevõrgu 1999.a. eelarve.

     

    • EENeti 1999.a eelarve kujunemisest ja potentsiaalse võlgnevuse likvideerimise võimalustest.

    Kraav meenutas eelarve kujunemise protsessi, mil planeeriti raha neljast allikast ? EENeti eelarvest, teaduse ja kõrghariduse eelarverahadest, Tiigrihüppe Sihtasutuselt ning kasutajate laekumistest. Esimese muutusena selgus, et EENetil ei ole õigust kehtestada pearahamaksu. Tiigrihüppe Sihtasutus otsustas kasutada 9 miljonit krooni vahetult koolide jaoks. Mägi lisas, et see raha on veel Sihtasutuses ning läheb laialijagamisele vastavalt maakondadest tulevatele ettepanekutele. Viimasena langes ära teaduse ja kõrghariduse raha. Kantsler Aheri hinnangul on selle otsustuse tagamaad veel ebaselged. Kokku on sel aastal sidekuludeks planeeritud 7,173,848 krooni. See eelarve sisaldab juba olemasolevaid liine ja nende kiiruste tõstmist ning mitte uute liinide ehitamist.
    Kaks olulisemat muudatust võrreldes eelmise aasta sidekuludega: Tallinn-Tartu liini 8Mbps ja väliskanali 4Mbps kiirusele tõstmine, mõlemad eelmisel aastal Nõukogu poolt kinnitatud otsused.
    Seoses peamise magistraalliini kiiruse tõusuga on mitmed seadmed üle koormatud, vahendeid uuendamiseks aga pole, ning liinikiirusi vähendada samuti ei saa.
    Paljud maakonnad on aga väikese kiirusega liinidega hädas. Kui maakond on huvitatud oma liinikiiruse tõstmisest, on EENeti poolt olemas võimalus sõlmida koostööleppeid.
    Praegu on näiteks Viljandimaalt tulnud informatsioon, et nemad ei saa Tiigrihüppe raha kasutada liinikiiruste tõstmiseks.

    Otsus 1. EENeti nõukogu teeb Tiigrihüppe Sihtasutusele ettepaneku võimaldada maakondadel tasuda magistraalliinide kiiruse tõstmise eest maakondadele eraldatud 9 miljoni krooni arvelt, kui maakondlik Tiigrihüppe töörühm on otsustanud, et nende andmesidealaseks prioriteediks on magistraalliini kiiruse tõstmine.

    Praegune eelarve on koostatud juba 600-700 tuhande krooni ulatuses potentsiaalse võlaga, kuna eelarves on 6,5 miljonit, sidekulud aga 7,1 miljonit.
    Peale transportkanalite maha arvamise muud võimalust kulusid vähendada ei ole. Võlgnevuse vähendamise teine võimalus on leida lisafinantseerimisallikaid, eelkõige Tiigrihüppe ja teadusasutuste näol.
    Aher: Tiigrihüppe Sihtasutuse koosoleku protokollist lugesin ettepanekust jätkata programmi veel 3 aastat. Ilmselt valitsus sellele vastu ei ole.

    Otsus 2. Teha ettepanek Tiigrihüppe Sihtasutusele tasuda klientide transportvõrguosa (256,176 krooni) kulud sel aastal. Samuti toetada üksteist riigieelarve arutelude käigus tulevikus.
    Otsus 3. Teha Nõukogu esimehe nimel pöördumine teadusasutuste poole, ettepanekuga katta 0.5 miljoni krooni ulatuses sidekulusid teadusasutuste rahadest (eelkõige TTÜ ja TÜ).
    Otsus 4. Kinnitada põhimõtteliselt EENeti 1999.a sidekulude eelarve v.a. kliendikanalite transportvõrguosa kulude katmine (vaata otsused 2. ja 3.)
    Otsus 5. Järgmiseks koosolekuks esitab EENet eelmise ja selle aasta sideliinide kulud lahti kirjutatuna. Tiigrihüpe esitab ülevaate koolide kohta, kes ei ole EENeti võrgus. Nende andmete põhjal saab seejärel hakata ette valmistama järgmise aasta eelarvetaotlust.

    • Kliendikanalite transportvõrguosa ja juurdepääsukanalite tasumisest 1999. ja 2000. aastal.

    Eesti Telefon annab mõnikord liini üle kahes osas ? transportvõrguna ning juurdepääsuvõrguna. Sidekulude aruandes on transportvõrk märgitud EENeti kuluna, samas on mõnedele koolidele teatatud, et nad peavad neid summasid ise maksma. Koole ei ole hoiatatud nii suurte arvete eest.
    Koolide seas on tekitatud palju segadust, kuna välja on saadetud vastukäiva sisuga teateid.
    Martens: Nõukogu tegi ise juriidiliselt ebapädeva otsuse peamaksu kehtestamise kohta, seejärel tuli see ümber lükata. Seejärel oleks pidanud hakkama kohe koole maksustama nende tegelike kulude järgi. Tuleb fikseerida EENeti magistraalvõrk ja kohad, kus kliendid saavad EENetiga ühenduda ning kust algab tasuta võrk.
    Vajalik on otsustada, kas tulevikus koolid hakkavad ise maksma juurdepääsukanalite eest või mitte.
    Maimets: Üle Eesti on asutustel selle punktini jõudmiseks vaja teha erinevaid kulutusi. Kõigil lastel üle Eesti peaks aga olema võrdne juurdepääs võrgule. Kui EENet detsentraliseerida, kaob riigi poliitika, mis seisneb selles, et kõigil lastel ükskõik kus oleks võrdne võimalus Internetti kasutada. Pooldan ideed,et sidekulud tuleks tsentraalselt maksta.
    Martens: Kui kogu raha läheb otse EENetile, siis mina seda ei poolda.
    Mägi: Arvutite ostmiseks ja sideliinide eest maksmiseks pole mõtet luua sihtasutust.
    Astok: Need kulutused on tegelikult vältimatu osa riigi püsikuludest (nagu näiteks õpetajate palgad). Seda summat ei ole mõtet laiali jagada. Võrreldes teiste Haridusministeeriumi allasutustega on see summa ju tühine.

    Otsus 6. Juurdepääsukanalite eest maksavad sel aastal koolid, järgmisel aastal planeerida vastavad summad otse riigileelarvest.

    • EENeti võrgu laiendamise põhimõtetest.

    Mägi: Tiigrihüppe maakondlike töörühmade prioriteet on sel aastal gümnaasiumide ühendamine. Samas EENet ühendab lasteaed-algkoole jt, prioriteedid on meil erinevad.
    Kraav: EENet on ikkagi teenuse pakkuja, kui Tiigrihüpe teeb oma otsuse kindlad koolid ühendada ja raha on olemas, siis EENet teeb selle ära.
    Aher: Hariduses tuleb raha mitmest allikast ja neid finantseeringuid ei ole võimalik tsentraalselt kontrollida. Seega asutus, kellel raha on, saab ühenduse. Kui EENeti juurde tuleb lasteaed-algkool oma rahaga, siis EENeti kohustuseks on nad võrku ühendada. Omavalitsused on oma otsustustes vabad ja EENet peab teenindama kõiki.
    Lepik:Vaja luua standard, mille ulatuses hakkab EENet kinni maksma kanaleid. Milliseid kiirusi tsentraalselt tasuda? Milline oleks optimaalne võrgu areng?
    Kraav: Arenenud maades on koolide ühendused 2-10 Mbps. Eesti oludes sobiks 768 Kbps kuni 2 Mbps.
    Astok: Sellise maksimumarvestusega tulekski alustada. selle põhjal koostada eelarvekava. Tuleks selgeks saada, mida maksavad koolid, mida Tiigrihüpe ja mida EENet.
    Kraav: Hetkel EENet maksab Eesti Telefonile umbes 0.5 miljonit krooni kuus (see sisaldab magistraalvõrku, juurdepääsuühendusi ja transportkanaleid). Maksimumprogrammina oli meil kliendi lõpp-ühenduste kulude katmiseks arvestatud 6 miljoni krooniga aastas.
    Martens: Tuleks maakondadest küsida, millal asutused kavatsevad ühenduda. Siis saab planeerida ette magistraalvõrgu ehitamist.
    Mägi: Maakondlikel koordinaatorite komisjonidel on olemas arengukavad selleks aastaks.
    Maimets: Mina tahaksin näha Haridusministeeriumi suunamist võrgu arengu osas.

    Otsus 7. Vajalik on välja töötada teatav haridusvõrgu kiiruse standard ? näiteks sel aastal on see x Kbps vastaval asutuse tüübil ja selle riik ka tsentraalselt garanteerib, hoolitsedes samal ajal ka magistraalvõrgu eest.
    Otsus 8. EENet võtab arengukava koostamisel arvesse Tiigrihüppe koordinaatorite plaane ja Külatee uurimuse tulemusi.

    Järgmine koosolek 9.märtsil 1999.a. Tartus pärastlõunasel ajal.