EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 4

30.november 1998

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: G.Aher, E.Lindemann, M.Kraav,R.Villems, T.Martens, E.Mägi,T.Maimets, H.Astok, E.Lepik
Juhataja: G.Aher
Puudusid: A.Ott, J.Lippmaa, R.Küttner
Protokollija: K.Simm

Päevakord:

  1. Koosoleku avamine (kvoorumi kontroll, elektroonselt vastu võetud otsuste kinnitamine).
  2. EENeti 1999.a. tegevuskava eelarve (M.Kraav).
  3. Ülevaade maakondade arengukavadest (T.Martens).
  4. Kohal algatatud küsimused.
Täiendusettepanek M.Kraavilt: arutada EENeti uute ruumide küsimust.

Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

 

  1. Koosoleku avamine

    Kodukorraga kehtestatud kvoorum oli koos (üle poole liikmetest). Nõukogu kinnitas eelmise koosoleku protokolli.

  2. EENeti 1999.a. tegevuskava eelarve.

    M.Kraav: Eelarve projekti aluseks on Nõukogu poolt kevadel heakskiidetud eelarve kavand. Parandusi on eelkõige kahes punktis:

    • liinide kiirused ? väliskanalile minev summa moodustab eelarvekavandist 1/3. Kõik praegused magistraalliinid maakondadesse on aga väga üle koormatud ja oluline on nende laiendamine.
    • maakonnakeskuste täiendamine suuremas mahus ? see tähendab eelkõige keskuste varustamist vabade portidega. Koolidele ükshaaval portide ostmine läheks oluliselt kallimaks. Seni on asutus makssnud nii liini ehituse kui pordi eest, uue eelarveprojekti järgi ostetaks pordid tsentraalselt valmis.
    Eelarve projekt sisaldab endas 2,5 miljonilist reservi, mis on eelkõige seotud Eesti Telefoni järgmise aasta hinnatõusuga. (Eelarve on olemas ka detailsemalt ? listi vahendusel võivad Nõukogu liikmed seda näha.)
    T.Martens: Igasugune eelarve peaks põhinema arengukaval. Nõukogu kodukorras on fikseeritud, et selle aasta novembris kinnitatakse arengukava, seda aga pole. Millised muudatusi on ette näha EENeti töötajate seas?
    M.Kraav: Arengukava sisaldub mingil määral eelarve lahtikirjutustes. Alates 1993.aastast, kui EENet loodi, on tema põhiülesandeks olnud katkematu side tagamine. Arendus peaks olema täiendus normaalsele kulgemisele. Põhimõtteliselt uute teenuste pakkumist järgmine aasta pole ette näha. Juba kaks aastat tagasi sai EENeti ja ministeeriumi vahel kokku lepitud töötajaskonna suurendamise kava. Seda pole aga seni rahaliste vahendite puudumise tõttu saanud realiseerida. Eesmärgiks oli maakondlike esindajate palkamine ja ka keskstruktuuri suurendamine, eriti Tallinna kontori efektiivsuse suurendamine. Koostöös Eesti Telefoniga on valminud numbriblokk 900 üle-Eestilise sissehelistamiskeskuse tarbeks, kuhu saab helistada kohaliku kõne hinnaga.
    T.Martens: Praegusel kujul esitatud eelarve projektis on ära planeeritud ka Tiigrihüppe ja Haridusministeeriumi andmeside summad. Kas vastavad kokkulepped raha ühise kasutamise suhtes on olemas?
    M.Kraav: Nõukogu tegi mulle 10.oktoobri koosolekul ülesandeks teha EENeti-poolne ettepanek ka nende summade kasutamise kohta. Nõukogu saab aga ise teha Tiigrihüppe Sihtasutuse Nõukogule ettepaneku rahade jagamise suhtes. Kui reservis olev 2, 5 miljonit jääb alles, planeerime kasutada seda Tallinn-Tartu magistraali laiendamiseks.
    R.Villems: Jaak Lippmaa poolt formuleeriks sellise küsimuse ? milline võiks olla EENeti roll Eesti andmeside arengus? 1999.a. on teatavasti Tiigrhüppe viimane, funktsioon kui selline on aga väga oluline ja peab jätkuma.
    G.Aher: Minu isiklik seisukoht ? Tiigrihüppe programmina võiks jätkuda. Jätkuvalt peavad Tiigrihüpe ja EENet oma tegevust koordineerima ? ühine eesmärk on ikkagi koolide arvutiseerimine. Enel Mägi ja Mihkel Kraav peaksid lähemal ajal omavahel eelarve jaotumise küsimuses konsulteerima.

    Otsus 1. M.Kraavile tehti ülesandeks koostada järgmiseks päevaks (s.o. 1.detsembriks 1998.a.) ministri käskkirja projekt. Avaldada see elektroonselt listis ja seejärel enne 4.detsembrit anda üle ministrile. E.Lindemanni ülesandeks jääb dokumendi juriidiline vormistus.

    Järgnevalt esitasid Nõukogu liikmed oma seisukohad eelarve projekti suhtes.
    T.Martens: Eelarvet sellisel kujul kinnitada ei saa - puudub arengukava ja summade suhtes on ka teiste asutustega kokku leppimata.
    H.Astok: Pooldan eelarve kinnitamist, kuigi ei riigieelarvet ega Tiigrihüppe eelarvet pole veel vastu võetud. Tegevuskava on siiski mingil kujul eelarve lahtikirjutuses olemas.
    T.Maimets: Hetkel see eelarve kinnitada, samal ajal ikkagi vajalik arvestada võimalike muudatustega.
    R.Villems: Esindades ennast ja Jaak Lippmaad ? eelarve praegu heaks kiita.
    T.Martens: Kas eelarve täitmist hakatakse kontrollima ja kas see muutub normatiivseks?
    G.Aher: Teen ettepaneku pärast riigieelarve vastuvõtmist ka EENeti eelarve uuesti kinnitada. Praegu saame selle heaks kiita projektina.
    T.Martens: Sellisel juhul nõustun eelarve projekti põhimõtetega.
    E.Lepik: Samuti põhimõtteliselt nõus aga arengukava peaks olema pikemalt ette valmistatud.
    E.Lindemann: Põhimõtteliselt nõus, pärast eelarvete kinnitamist aga uuesti läbi vaadata.
    R.Villems: Kui aktiivne on arvutiseerimise küsimuses Haridusministeerium?Kas koolid on ka Internetiühendusest keeldunud ja mida sellisel juhul teha?
    G.Aher: Tiigrihüppe eesmärk on viia infotehnoloogia kõikidesse koolidesse. Riik toetab esiteks neid koole/omavalitsusi, kes on ise aktiivsed. Kelle valmisolek on väiksem, jäävad paratamatult tahapoole. See on piiratud ressurside puhul paratamatu. Nüüd küsimus Tallinna Haridusameti poolt. Mul oli vestlus juhataja Erkki Piisanguga - nemad kavatsevad osta endale andmesideteenust vabalt turult ja ei lähtu EENetist. Kas sellest on ka EENetiga juttu olnud?
    M.Kraav: Mul oli vestlus Tallinna Haridusametis Tiigrihüppega tegeleva Eve Aseriga reedel (27.november) ? mingit infot sellise otsuse kohta mulle edasi ei antud.
    G.Aher: Kokkuvõttes on siis enamik Nõukogu liikmetest nõus otsusega eelarveprojekt põhimõtteliselt heaks kiita, kuid tulla selle juurde tagasi pärast riigieelarve vastuvõtmist. Teiseks arengukava küsimus ? Nõukogu liikmetel tuleks formuleerida konkreetsed küsimused, mille vastused siis täiendaksid arengukava (läbi viia elektroonsel teel).

    Otsus 2. Nõukogu liikmed kiitsid põhimõtteliselt heaks eelarve projekti. Arutelu juurde tullakse tagasi pärast riigieelarve kinnitamist.
    Otsus 3. Nõukogu liikmed formuleerivad konkreetsed küsimused, mille vastused täiendaksid arengukava (elektroonsel teel).

  3. Ülevaade maakondade arengukavadest (T.Martens)

    T.Martens: Külatee projekt ei olegi otseselt EENetiga seotud, kuigi võiks olla. Projektis on järgnevalt kavas viia läbi konkreetne uuring ? kus on keskused, millised on nende vajadused, uuritakse olemasolevaid infrastruktuure, võimalikke finantseerimisskeeme. Eesmärgiks on töötada välja maakonna infotehnoloogia arengukava. Uurimuse käigus võikski moodustuda töötav äriplaan, kus kõik eeldused, valmisolekud, eesmärgid kirjas. Ja niiviisi aidata kaasa andmeside levikule maapiirkondades. EENet võiks leida endale koha Külatee programmis, teha see endale sobivaks. Külatee programm sai eelarvest 20 miljonit. Maavalitsuste eelarvetesse see praktiliselt ei õudnud. Ehk saab regionaalplaanide kaudu veidi tagasi kui koordineeritult tegutseda.
    M.Kraav. EENeti seisukoht on - Külatee projekt on sellisel kujul liialt kulukas. Konkreetse tehnilise projekti olemasolul on loomulikult võimalik koostöö. Maailmapraktikas on ühenduspunkte väikeriikides siiski üks, kuna välisühendus on kallis.
    G.Aher: Kuna EENeti Nõukogus on esindatud kõik andmeside kolm suunda, siis oleks just nõukogu ülesanne formuleerida ja edastada seisukohti andmeside küsimustes. Võib teha pöördumisi näiteks Riigikogule.

    Otsus 4. Nõukogu toetas ettepanekut kahe programmi koostööks, vajalik konstruktiivne lähenemine. EENet esitab Nõukogule kaalutlused, millistel tingimustel on Külatee EENetile kasulik (eelkõige kontseptsiooni tasemel).

    EENeti ruumide küsimus

    H.Astok: EENet asub praegu juba 1934.a. varisemisohtlikuks kuulutatud hoones Toomemäel. Koos Tartu Linnavalitsusega on leitud võimalik lahendus Raekoja platsil asuva endise Maapanga maja näol, mis annab ehk lahenduse pikemaks ajaks (üür 40 krooni m2, see teeb 10 000 krooni kuus).

    Otsus 5. Nõukogu kiitis heaks EENeti kava kolida uutesse ruumidesse Raekoja Platsil, kuid oli seisukohal, et kolimine peab ära mahtuma planeeritud eelarvesse.

    Järgmine koosolek toimub pärast riigieelarve kinnitamist.