EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 3

19.oktoober 1998

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: G.Aher, E.Lindemann, M.Kraav, R.Küttner, T.Martens, E.Mägi, J.Lippmaa, T.Maimets, H.Astok
Juhataja: G.Aher
Puudusid: A.Ott, E.Leppik, R.Villems
Protokollija: K.Simm

Päevakord:

  1. Koosoleku avamine (kvoorumi kontroll, elektroonselt vastu võetud otsuste kinnitamine).
  2. Ülevaade EENeti olukorrast käesoleval aastal (M.Kraav).
  3. EENeti kasutajate maksustamine.
  4. Ülevaade EENeti järgmise aasta eelarve olukorrast.
  5. Kohal algatatud küsimused.
Täiendusettepanek T.Martensilt: jätkata 4. punkti all eelmisel Nõukogu koosolekul alustatud teemat EENeti reorganiseerimise ideest.

Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

Koosoleku avamine

Kodukorraga kehtestatud kvoorum oli koos (üle poole liikmetest). Nõukogu kinnitas EENeti kasutajate klassifitseerimise dokumendi, mis oli vaikimisi elektroonselt vastu võetud ning eelmise koosoleku protokolli.

Ülevaade EENeti olukorrast käesoleval aastal

M.Kraav:
Palgafondist. Kõige suurem probleem on käesoleval aastal olnud palgafondi puudujääk. Riigieelarvest eraldatud palgafond kattis olemasolevate inimeste palgad juunikuuni. Ministeeriumi eelarveosakonna soovitusel maksime muude projektide jaoks mõeldud summade arvel töötajatele kahe kuu jooksul majandusabi. Hiljem selgus, et Vabariigi Valitsuse reservfondist raha EENetile ikkagi ei laekunud. Septembrikuu töötasude väljamaksmiseks pöördus EENet Euroopa Liiduga ühinemise teaduskoordinaatori akadeemik Villemsi poole, lubades hiljem riigilt saadava rahaga laen kinni maksta. Kuna oktoobri, novembri ja detsembri töötasude väljamaksmiseks puudusid EENetil reservid ning ajutiselt majandusabina makstud raha jätkuv kinniolek ähvardas takistada käimasolevate projektide tööd, pöördus EENet abipalvega Tiigrihüppe Sihtasutuse Nõukogu poole, kes oma 12.oktoobri 1998.a. koosolekul otsustas eraldada EENetile palkade maksmiseks 500 000 krooni, mis katab ära viimase kolme kuu palgad ja võimaldab taastada ühe eelmise kuu osas laenatud raha.
Sidekulud. Alates juulikuust on EENet saatnud asutustele edasi Eesti Telefonilt saadavad arved juurdepääsukanalite eest. Magistraalliinide ja välisühenduse eest on maksnud Tiigrihüpe.
Probleemid.

  • Kavandatud Tartu-Tallinn ATMi käimapanekuks on puudu switch, mille ostmiseks pole raha olnud, tulevikus on siiski kavas see kanal kasutusele võtta.
  • Sel aastal oli planeeritud ühe majandusharidusega inimese töölevõtmine, kes oleks analüüsinud EENeti kuumaksu kehtestamisega seotut.
  • Portide vähesus - selle taga seisab tihti mitmete koolide võrku ühendamine. Vaba raha seadmete ette ostmiseks pole, asutused esitavad avaldusi aga ükshaaval.
  • EENet riigiasutusena ei ole ei juriidiline ega füüsiline isik. Ainult viimatimainitud tohivad osa võtta riigihankekonkurssidest. Kui EENet tahab ehitada ühendust,mille hind on suurem kui 200 000 krooni, tuleb välja kuulutada riigihankekonkurss, millest EENet ise osa võtta ei saa. Selline olukord tekkis Tallinna Haridusameti poolt välja kuulutatud konkursil 40 pealinna kooli Internetti ühendamiseks.
J.Lippmaa: Riigiasutuste omavahelises asjaajamises ei tohiks asutuse staatus probleemiks tegelikult olla. EENet teostaks taolisest konkursist osa võttes riigi kui avalik-õigusliku isiku funktsiooni (ehk teostaks riigivõimu). Vajaduse korral võib dokumentidele ka Haridusministeeriumist toetavad allkirjad võtta.
M.Kraav tegi ettepaneku anda EENetile ülesanne töötada välja Sihtasutuse või mittetulundusühingu loomiseks vajalik kord ja arutada seda juba järgmisel Nõukogu koosolekul.

Arutelu: Rõhutati EENeti kui haridus-ja kultuuriasutuste võrgu koordineerija rolli ? sellele tegevusele tuleks rohkem rõhku panna. Paraku puuduvad selleks hoovad, on mõttetu jaotada raha kaootiliselt laiali, hiljem on seda palju keerulisem süsteemselt kasutada. Otstarbekas oleks raha otse EENeti kätte anda. Ene Lindemann arvas, et vaja oleks ka EENetti kui kliendi koolitajat, kuid sellega ei oldud nõus ? EENeti põhiülesanne on võrgu arendamine, ülikoolid ja Tiigrihüppe saaksid koolitust korraldada, see on ka nende põhieesmärk. EENet on traditsiooniline akadeemiline andmesideteenuse pakkuja ja kui põhimäärus seda tegevust ei soosi, tuleb põhimäärust muuta.
Probleem seisneb selles, et kui on olemas selline riigiasutus nagu EENet, kelle põhiülesandeks on koolide ühendamine, siis kust tuleb üldse vajadus taolist konkursi korraldada? Kuna puudub ühtne riigipoolne tugi, jäävad üksikud lokaalsed konkursid ikkagi toimuma, kuigi enamik väiksemaid asutusi ei ole võimelised pakkumiskutsetki koostama.
Selliseid konkursse võiks koordineerida EENet koostöös Tiigrihüppega.
Põhiotsustes tuleks kokku leppida ikkagi kõrgemal pool, mitte anda väikestele koolidele kohustust ise oma lahendus välja mõelda. Ühtse strateegia olemasolul võetakse kohalikelt see vajadus ise konkurse korraldada, samuti kasutataks riigi raha otstarbekamalt. Kui on tõepoolest vajalik riigihankekonkurss välja kuulutada seadmete ostmiseks või tööde tellimiseks, siis selle korraldamiseks võib ju kasutada EENeti abi. Praegusel hetkel viib oskamatu konkursside kuulutamine raiskamiseni.
Taoline tsentraalne plaan ja ka tsentraalne rahastamine on omavalitsuste seisukohalt ka väga vajalik. Kui Haridusministeerium ütleb, et kõik koolid peavad sattuma EENeti võrku, siis mingeid konkursse üldse ei korraldataks ja kõik ressursid suunatakse kohe ühte kohta. Oluline on seejuures tihendada EENeti ja Tiigrihüppe Sihtasutuse vahelist koostööd koolide võrku ühendamisel.
Jaak Lippmaa teeb ettepaneku, et info parema liikumise tagamiseks peaks M.Kraav kuuluma Tiigrihüppe Sihtasutuse Nõukogusse nagu pr Enel Mägi kuulub EENeti Nõukogusse. Pr Mägi lubab, et M.Kraav kutsutakse osa võtma TH Sihtasutuse Nõukogu koosolekutest.
Maavalitsused võiksid ka ise initsiatiivi üles näidata - paljud ei tähtsusta piisavalt andmeside olulisust. Isegi tsentraalse plaani olemasolul ei pruugi omavalitsused sellega veel aktiivselt tegelda. Samas see, et paljud on ükskõiksed, ei vabanda veel ühtse strateegilise plaani puudumist. Ilmnes kaht tüüpi arengukavade vajadus:
  1. maakondlikud
  2. riiklik
Esimestega võiks tegelda maavalitsuste informaatikaosakonnad koostöös EENetiga. Kas ei saaks neid maakondlikke informaatikuid rakendada ka üleriigilise strateegilise plaani väljatöötamisel? EENetil on olemas plaan üleriigilise võrgu arendamiseks, aga rahade laialipaisatuse tõttu ei käi areng plaani kohaselt vaid vastavalt kaootilistele laekumistele.

Otsus 1: T.Martens teeb koostöös maakonna informaatikutega järgmiseks korraks ülevaate andmeside regionaalsest arengust ja sealsetest ressurssidest.
Otsus 2: Sihtasutust praegu registreerida ei ole vaja, kuna riigilt riigile raha ülekandmine ei nõua konkursi korraldamist ja haridusasutustele võrgu ehitamine peaks toimuma ühtse plaani järgi, mille korral konkursi vajadus sageli üldse ära langeb.

EENeti kasutajate maksustamine

M.Kraav:
Paljude maade kogemus on näidanud, et maksustamine haridusvõrgus ei ole rentaabel. Maksustamisega kaasnevad kulud on suuremad saadavast liinide kokkuhoiust. Maksustamist kasutavad vähearenenud võrguga post-sotsialistlikud riigid, samas arenenud Lääne-Euroopa riikides toimub akadeemilise võrgu finantseerimine valdavalt tsentraalselt. EENet on selles osas täitja, oma otsuse peab tegema Nõukogu.
Põhimõtteliselt on kliendi maksustamise võimalusi viis:

  1. Maksustamine võrgukasutuse intensiivsuse järgi (vajalikud on küllaltki kallid võrguliikluse jälgimise seadmed.)
  2. Maksustamine pakutava kanali laiuse järgi.
  3. Maksustamine asutuse suuruse järgi ( selle variandi kasuks räägib ka Haridusministeeriumi enda arveldamise süsteem.)
  4. Maksustamine asutuse eelarve järgi.
  5. Maksustamine tegelike kulude järgi.
Olemasolevais tingimustes tundub sobivaim kolmas variant. Hinna määramise algoritm: Iga püsiühendust omav asutus maksab 100krooni + 10 krooni iga kümne inimese kohta, aga mitte vähem kui 200 krooni. Arvesse lähevad nii õpilased, õpetajad kui teadlased, aga mitte teenindav personal. Näiteks kool 400 õpilasega maksaks 100+400=500krooni kuus, ülikool 8000 üliõpilase ja 2000 töötajaga maksaks 10100 krooni kuus. Raamatukogud, seltsid jms väikesed asutused, kus töötab alla 100 inimese, maksaksid 200 krooni. Taoline maksustamine kataks praegu lõpp-kasutaja ühenduse kulud (juurdepääsuühendused). Kuna tegemist ei ole hinnakirjaga, kuhu on sisse arvestatud kasum, hakatakse tellima rohkem liine, mis on soodsad, mingi aja jooksul ei kata hinnakirja järgi laekuv summa enam ühenduste kulusid ja hinnakiri tuleb üle vaadata.
Lisaks lõppkasutajaühenduste jooksvatele hindadele võiks maksustada vähemalt kahte asja, mis liikluse tagamisega magistraalil ei ole kuidagi seotud, kuid tänu Tiigrihüppe kiirele arengule moodustavad täiesti arvestatava töömahu:
  • serveri tarkvara installeerimine - 1200 krooni / masin ja
  • lokaalvõrgu konfigureerimise konsultatsioon - 300 krooni / tund.
Arutelu: Hetkel laekuks u. 140 000 krooni kuus/1,7 miljonit aastas. Kolmas maksustamise variant motiveeriks suuremaid, vähem arvutiseeritud koole ja seaks väiksemad, kaugemal asuvad koolis veidi paremasse olukorda. Samas toob selline raha liigutamine paratamatult kaasa lisakulusid, millised need oleksid? Post, raamatupidamine, ülekanded, riskid. Kas taolise maksustamisega tekib probleeme käibemaksuga? Ilmselt ei teki, kuigi käibemaksu tagasisaamiseks võiks olla kasulik registreerida näiteks mittetulundusühing.
Kliendid võivad ka ühel hetkel teha otsuse, et praegune andmesidemaht on piisav ja laiendamist pole vaja ? neid rahuldaks olemasolev. Samas puudub mehhanism selle protsessi mõjutamiseks ? kuidas kliendi vajadused ja nõudmised jõuavad EENetini? Võiks seada ühenduse kvaliteedile/kiirusele mingit ülemise piiri, kuutasu eest garanteeritaks ühendus piirini ning täiendava mahu eest võib asutus ise maksta, see suund ühtiks ka laiema vajadusega ühtlustada hariduse taset Eestis. Võibolla peaks kehtestama ka alumise piiri? Kas maksustamisel arvestada ka algklasside õpilasi? Jah, kuna osa koole ongi algkoolid, joone tõmbamine ühe või teise koha peale oleks keerukas. Antud hinnakirja pluss on selle lihtsus.

Otsus 3: Nõukogu oli kasutajate maksustamise ettepanekuga asutuste suuruse põhjal nõus.
M.Kraav täpsustab hinnakirja sõnastust ja saadab e-maili teel selle pr Enel Mäele asutuste informeerimiseks kuna sellega on kiire. Tiigrihüppe abiga jagatakse hinnakiri laiali maakondadesse. Alates 1.jaanuarist 1998.a. tuleb hakata klientidelt võtma teenustasu/kuutasu.

Ülevaade EENeti järgmise aasta eelarve olukorrast

G.Aher: EENeti eelarve maht on hetkel 11 725 000 krooni, millest sideliinide ja magistraalvõrgu arendamiseks on ette nähtud 6 500 000. Lisarahade juurdesaamine ei ole eriti usutav. Tiigrihüppe eelarvest on praegu määratud 25 miljonit infotehnoloogia tarbeks koolidele, 9 miljonit andmeside kulutusteks. Lisaks riigieelarves teadusele määratud 4,5 kuni 5 miljonit. Kui need summad kokku arvestada, on tegemist juba rahaga, millega on võimalik nii mõndagi ette võtta. Kindlasti tuleb suuremat rõhku panna Tiigrihüppe ja EENeti omavahelisele koostööle.

Otsus 4: Järgmiseks koosolekuks valmistab M.Kraav ette nägemuse andmesidealaste rahade kasutamisest mahus 11,7 + 9 + 4,5 + 1,7 miljonit krooni.

T.Martens loobus ajapuudusel päevakorra 5.punkti arutelust. Teemat EENeti olemusest, saab edasi arendada meililisti kaudu. Paljud küsimused on ilmselt seotud lihtsalt terminite õigestimõistmisega ja lihtsalt läbirääkimise küsimus.

Järgmine koosolek toimub 16.novembril 1998.a. Tartus, aadressil Riia 23, algusega kell 15.00.