EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 2

14.aprill 1998

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: G.Aher, E.Lindemann, M.Kraav, R.Küttner, R.Villems, A.Ott, T.Martens, E.Mägi, E.Lepik, H.Astok
Juhataja: G.Aher
Puudusid: J.Lippmaa
Protokollija: K.Simm

Päevakord:

  1. EENeti Nõukogu kodukord (M.Kraav)
  2. "Valge Paberi" punktide arutelu:
    1. Teaduse ja kõrghariduse andmeside vajadustest (R.Küttner ja R.Villems)
    2. Üld-ja kutsehariduse vajadustest (E.Mägi ja E.Lepik)
    3. Administratiivse andmeside vajadustest (E.Lindemann ja J.Lippmaa)
    4. Akadeemilise andmeside regionaalsetest aspektidest (H.Astok ja A.Ott)
    5. EENeti klientuuri hulka kuuluvate asutuste ja organisatsioonide täpsem lahtikirjutus (M.Kraav)
  3. EENeti 1999. aasta eelarvetaotlus (M. Kraav)
  4. Muud kohal algatatud küsimused
Täiendusettepanek Tarvi Martensilt: päevakorrapunktis 2f. EENeti kui riigiasutuse primaarsed ülesanded, antud aja kitsaskohad ja võimalikud reorganiseerimise skeemid

Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

EENETI NÕUKOGU KODUKORD.

Arutelu aluseks võeti M.Kraavi poolt koostatud kodukorra projekt.
Otsustati teha järgmised muudatused:

  • Pt. 2.2. sõnastada järgmiselt: "kinnitab hiljemalt novembris EENeti arengukava projekti järgmiseks aastaks;"
  • lisada Pt 3.1. : " Esimehe äraolekul juhatab Nõukogu koosolekut vanim kohalviibiv Nõukogu liige” ;
  • Pt. 4. kustutada esimene lause;
  • Pt. 5. sõnastada viimane lause: "Täiendatud päevakord ning arutatavad eelmaterjalid tuleb teha Nõukogu liikmetele elektroonselt kättesaadavaks vähemalt 7 päeva enne koosolekut;"
  • lisada Pt. 6.4. " Nõukogu liige saab oma häält delegeerida teisele Nõukogu liikmele, tehes selleks kirjaliku volituse;"
  • ümber formuleerida Pt. 7.1.: " Kui otsuse iseloomu tõttu ei ole selleks tarvidust kokku kutsuda koosolekut, esitab Nõukogu liige projekti Nõukogu listi ja palub hinnangut otsusele enne järgmise koosoleku toimumise aega, aga mitte varem kui 14 päeva jooksul pärast projekti saatmist;"
  • Pt.7.2. sõnastada: "Kui kokku lepitud tähtaja jooksul otsuse projektile Nõukogu listi vastulauseid saadetud ei ole, loetakse otsus vastuvõetuks."
Otsus 1: M.Kraav esitab kokkulepitud muudatustega kodukorra kinnitamiseks haridusministrile. Järgmine EENeti Nõukogu koosolek toimub uue kodukorra järgi.

"VALGE PABERI" PUNKTIDE ARUTELU.

Teadus- ja kõrghariduse andmeside vajadused

R.Küttneri ettekanne.
Küttner saatis küsimustiku välja korduvalt, reageerisid Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ei vastanud Kunstiülikool, Põllumajandusülikool, Pedagoogiline Ülikool.
Tartu Ülikool pidas oluliseks oma lokaalvõrgu ja EENeti võrgu eraldamist. M.Kraavi sõnul on see võimalik, kui koostöös Eesti Telefoniga käivitub Tartu-Tallinna ATM pilootprojekt.
TTÜ ja TÜ pidasid vajalikuks, et praeguse finantseerimise ja teenuste pakkumise korra juures tuleks tagada baasteenuste osutamine ja ülejäänu võiks defineerida eriteenustena.
Teadusasutuste probleemid on tihedalt seotud ülikoolide omadega, kuna enamus neist on liitunud kas TTÜ või TÜ-ga.
Erinevad EENeti kliendid näevad EENeti ülesandeid erinevalt: ülikoolide vajaduste rahuldamiseks oleks vaja EENetis 5-7 inimest arengu kavandamiseks ja projektide manageerimiseks; Tiigrihüppe ja koolide vajaduste rahuldamiseks on lisaks vajalik kohalike maakondlike spetsialistide olemasolu.
Tehti ettepanek korraldada küsitlus EENeti Nõukogu nimel ja kirjalikult. Peeti vajalikuks saada ülevaade ka teiste (era)kõrgkoolide arvamustest, sest neil võivad olla oma spetsiifilised vajadused.

Otsus 2: Jätkata diskussiooni "Valge Paberi" materjalide kohta Nõukogu listis.
Otsus 3: Korraldada uus küsitlus, mille saadab Nõukogu nimel ja kirja teel välja kantsler. Kirja valmistab ette Rein Küttner

Informatsioon R.Villemsilt:
G.Metakides Euroopa Komisjoni III Peadirektoraadist toetab EENeti ühinemist TEN-34/QUANTUM'iga. Vastavalt uuele kodukorrale peaks Nõukogu kiitma heaks ettepaneku alustada QUANTUM'iga läbirääkimisi. Vajalik on EENeti aktiivne tegutsemine.

Otsus 4: Volitada EENetti Euroopa Liiduga TEN-34-ga ühinemise osas läbi rääkima.

Üld-ja kutsehariduse vajadused

E.Mägi ettekanne.
Üldhariduse põhiprobleemiks on maakondades puuduv IT tugi. Tiigrihüppe vajaduste rahuldamiseks oleks vaja vähemalt 17 inimest maakondadesse, lisaks 3 Tallinnasse. Paljud ühendused on ka siiamaani logistiliselt lahendamata.
Vajalik oleks forsseerida koolide ühendamise protsessi. Prioriteetsed on praegu gümnaasiumid, keskkoolid ja suuremad põhikoolid. Ideaaliks oleks 1998.aastal ühendada kõik tabelis toodud koolid (vt E.Mägi koostatud koolide tabelit), ja neile oleks kindlasti vaja maakondlikku tuge (TH ja kohalike omavalitsuste palgal).
Tiigrihüppe Nõukogu otsustas, et TH praegu kutsekoole ei puuduta. Maakondadel on küll koolide valikul vabad käed.
Üldiselt on teadmatus Interneti ja arvutite suhtes maakondades ja eriti valdades väga suur. Just ääremaade koolidele on Internetiühendus oluline, neile on see aga kõige raskemini kättesaadav.
On vajadus anda osa tööd üle erafirmadele, kuid sidekeskuste juurde tohivad pääseda ainult kindlad inimesed. Tuleb konkreetne vastutus jagada lepingute alusel.

Otsus 5: "Valges Paberis" tuleb üld- ja kutsehariduse blokis kajastada ka tehnikumide ja kutsekoolide andmeside vajadused.

Administratiivse andmeside vajadused

E.Lindemann tegi lühikese kokkuvõtte J.Lippmaa ja ASONeti kirjutatust - oluline on defineerida EENeti tegevusvaldkonnad ja finantseerimine.
Riigiasutuste ja kõrgkoolide infotehnoloogilised vajadused on väga erinevad. Akadeemilises andmesidevõrgus eksisteerivad piirangud, mis ei rahulda riigiasutuste vajadusi ja vastupidi.
Järgnes arutelu, milles käsitleti probleeme akadeemilise-, riigi- ja kommertsside valdkondade defineerimisel.

  • EENet ei peaks riigiasutuste, täpsemalt riigivalitsemisega seotud asutuste andmesidega tegelema. Praegune olukord on ajalooliselt kujunenud: EENet oli üks esimesi Internetiga tegelevaid asutusi Eestis ja tema funktsioonid on olnud defineerimata. Finantseerimises ei saa EENeti puhul tõmmata piiri akadeemilise ja riigi administratiivse side vahel. Riigiasutused üldse siiski võivad EENeti võrgus olla, sest näiteks paljud teadusasutused on riigiasutused. Kõige suuremad probleemid on seotud asutustega, mis kasutavad EENeti võrku läbi Valitsusside, aga see küsimus peaks nüüd ASO kaudu lahenema.
  • Maailmapraktikas on Haridusministeeriumid valdavalt siiski akadeemilistes võrkudes.
  • Meditsiinisfääris on ka enamik kliinikuid ja nende koostööpartnereid seotud ülikooliga; on keeruline tõmmata piir akadeemilise ja kommertsmeditsiini vahele. See piir on kõikjal maailmas natuke ähmane. Kõigis akadeemilistes võrkudes on mõnesid meditsiiniasutusi, aga kogu meditsiini ei toetata kusagil.
  • Kultuuriasutusi on EENeti võrgus praegu suhteliselt vähe.
  • Riik delegeerib pidevalt ülesandeid omavalitsustele edasi, taas on raske vahet teha riigiasutusel ja teistel. Kõigepealt tulekski ära defineerida akadeemilise-, riigi- ja kommertsside valdkonnad. Alles siis saab hakata rääkima koostööst nende vahel ja erinevate võrkude vahel.
  • Väikestes kohtades, kus näiteks kool, raamatukogu ja omavalitsus asuvad kõrvuti või samas majas, ei ole vajadust ehitada välja kolme eraldi ühendust, peeti sobivaks ka sellist lahendust, kus EENet suunab administratiivside lähimas võimalikus punktis ASO võrku ning omavalitsus on ASO kliendiks.
  • Läbirääkimistes valdadega, kel on piiratud ressursid, eeldaks, et riigil on nendes koostööküsimustes mingi omapoolne seisukoht olemas. Nõukogu võiks üles näidata initsiatiivi selles suhtes ja teha ettepaneku näiteks Informaatikanõukogule, et neid küsimusi käsitletaks eelarveläbirääkimistel kohalike omavalitsustega.
Otsuseid selles päevakorra-alampunktis vastu ei võetud. Leiti, et arutelu peab jätkuma.

Akadeemilise andmeside regionaalsetest aspektidest

EENeti klientuuri hulka kuuluvate asutuste ja organisatsioonide täpsem lahtikirjutus

Otsus 6: tutvuda päevakorrapunktidega 2d) ja 2e) iseseisvalt. Kommentaarid ja vastulaused saata vastavalt läbiräägitud kodukorrale nõukogu listi.

EENeti võimaliku reorganiseerimise skeemid

T.Martens püstitas küsimuse, miks peaks riigiasutuse staatuses olev organisatsioon ehitama välja võrku ja olema võrguoperaator. Praeguse olukorraga pole rahul ei kliendid, EENet ise ega ka Haridusministeerium ning Tiigrihüpe, kel pole tegevusest ülevaadet. Rahade jaotamise ja kasutamisega tegeleb sama organisatsioon - EENet.
Kui raha jagajal - ministeeriumil - oleks olemas tegus tellija, siis oleksid probleemid väiksemad. Üritades arendada ja planeerida akadeemilise andmeside arengut ja samal ajal seda ka realiseerida operaatorina - see on organisatsiooniline probleem. Täitja ja tellija rollid peaksid olema eraldatud.
Tellija roll: arengu kavandamine ja projektide ettevalmistamine, rahvusvaheline koostöö. Tellija võiks olla riigiasutus Haridusministeeriumi haldusalas.
Täitja: luua näiteks mittetulundusühing või sihtasutus, mis oleks põhikirjaliselt reguleeritud tegelema ainult akadeemilise andmesidega. Tegevust kontrolliks Nõukogu. Täitja teenustel oleks kindel hind ja odavamat ühendust saaks EENet pakkuda seetõttu, et magistraalvõrgu ja välisühenduse eest maksab riik.
EENetil oleks sihtasutusena suurem voli kontrollida oma palku jne. Sihtasutuse puhul ei pea eelarve aasta lõpus nullis olema.

M.Kraav: Mujal on tihtipeale akadeemilises võrgus tellija/täitja funktsioonid siiski ühendatud, st otsest vastuolu siiski ei ole. Nõukogu ülesanne on täita tellija rolli, algselt oli just see tema kokkukutsumise mõte. EENet peaks kindlasti olema traditsiooniline akadeemiline võrk ja praegu ta seda ka on. Mis puutub tema juriidilisse staatusesse, siis võib olla ka teisi võimalusi peale riigiasutuse.

R.Villems: Ümberstruktureerimine ei too raha juurde. Ümberstruktureerimisest oleks mõtet rääkida siis, kui sellest mingit tegelikku kasu tõuseks. Kui tõuseksid palgad, siis tõuseks ka teenuste hind.

M.Kraav: EENet loodi 1993.a. 1994.a. oli koosseis sama, võrk aga suurenes. Praegu suudab EENet hoolitseda magistraalvõrgu eest, ei suuda aga enam tagada koolide kohalike võrkude konfigureerimist jne. Lihtsalt ümberstruktureerimisega seda ei lahenda. Kuigi erasfääris makstakse samal tasemel spetsialistidele palju kordi rohkem palka, on põhipuudus siiski palgafondi nappus. Inimesi oleks võimalik isegi praegu juurde leida. Olukord Tallinnas ja teistes Eesti paikades on väga erinev.
Arutelu rahaprobleemide üle: eelarvest suuri ressursse lisaks ei tule. Tuleks kaaluda, kas vähendada EENeti teenuste hulka või hankida ressursse väljaspoolt.
Tellija/täitja skeemi puhul kontrolliks raha kasutamist tellija. Ka lõppkasutaja saaks raha otse tellijalt. Miks mitte subsideerida mõndasid kasutajaid?
Kas Nõukogu saaks olla tellija rollis? Ilmselt mitte, kuna Nõukogu pole tegevorganisatsioon. Konkreetne hea tellija saaks Eesti Telefonilt ka paremad hinnad.

Otsus 7: Moodustada töögrupp koosseisus E.Mägi, A.Ott, M.Kraav ja T.Martens ning arutada skeemi tellija/täitja. Kajastada EENeti ümberformeerumise arutelu ka listis.
Otsus 8: Järgmise aasta eelarve arutelu toimub koosolekuks saadetud materjalide põhjal vastavalt kodukorrale nõukogu listis.