EENeti nõukogu koosoleku protokoll nr 1

10.märts 1998

Osavõtjad:
Nõukogu liikmed: G.Aher, E.Lindemann, M.Kraav, R.Küttner, R.Villems, J.Lippmaa, A.Ott, T.Martens, E.Mägi, E.Lepik, H.Astok
Juhataja: G.Aher
Protokollija: K.Simm

Päevakord:
1.EENeti nõukogu tööst. Eesmärgid ja ülesanded.
2.Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu ja akadeemilise andmeside arengukavast.
3.Akadeemilise andmeside strateegiline plaan. EENeti kaardistamine ja hetkeolukorra audit.
4.EENeti rahastamine ja töö 1998.a. ning planeerimine riigieelarvesse 1999.a.
5.Kohal algatatud küsimused.

Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused

 

EENETI NÕUKOGU TÖÖST. EESMÄRGID JA ÜLESANDED.

Töötada välja kodukorra põhimõtted

Kvoorum, kooskäimise tihedus jne. Põhikiri sätestab, et koos tuleb käia vähemalt kaks korda aastas. Suurema stabiilsuse saavutamiseni võiks tihedamalt koos käia ja praegu tuleks just eelarve küsimustes sagedamini kohtuda, järgmine kord näiteks ühe kuu pärast, kuna aprilli lõpuks on juba vaja esitada eelarvetaotlused. Kvoorum võiks olla vähemalt 6 nõukogu liiget.

Otsuste vastuvõtmine ? protokoll ja teised dokumendid kinnitada koosolekul, parandused võib teha listi kaudu. Fikseerida ka tähtaeg protokolli muutmiseks.

Põhikirja järgi on õigus koosolek kokku kutsuda EENeti direktoril. Kas teatud fikseeritud protsent liikmetest võiks ka koosoleku kokku kutsuda? Arvati, et piisab individuaalsest survest direktorile.

Materjalid tuleks esitada vähemalt üks nädal enne koosolekut.

Otsus: M.Kraav esitab järgmisel koololekul kodukorra eelnõu.

EENet käivitab Nõukogu tööks mailinglisti. Lihtsamad otsused võib vastu võtta ka arutelu teel listis, otsused kinnitatakse järgmisel istungil. Valge Paber

Aher: Vajalik on sõnastada akadeemilise andmeside vajadused poliitilise dokumendina, luua nn. white paper. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata neljale punktile:

  1. teaduse-ja kõrghariduse vajadused

  2. üld-ja kutsehariduse vajadused

  3. administratiivse andmeside vajadused

  4. regionaalse andmeside vajadused 

Administratiivse andmeside osa tuleks rohkem lahti kirjutada ja tulevikus ehk eraldada.

Oluline on konkreetselt piiritleda, kes on ikkagi EENeti klient, põhimääruses toodud termin haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrk on laialivalguv. Need põhimõtted võiksid ka kajastuda juba 1999.a. eelarvetaotlustes.

Otsus: “Valge Paberi” koostamiseks teevad 7.aprilli koosolekuks:

  • R.Küttner ja R.Villems ülevaate teadus-ja kõrghariduse andmeside vajadustest,

  • E.Mägi ja E.Lepik ülevaate üld-ja kutsehariduse vajadustest,

  • E.Lindemann ja J.Lippmaa ülevaate administratiivse andmeside vajadustest,

  • H.Astok ja A.Ott ettepaneku akadeemilise andmeside regionaalsete aspektide kohta.

  • M.Kraav kirjutab täpsemalt lahti, millised asutused ja organisatsioonid kuuluvad EENeti klientuuri hulka.

Märkused

  • Koostöö omavalitsustega. Lähiaastate finantseerimise peaeesmärk on väikeste külade ühendamine ja kohalik initsiatiiv on praegu küllaltki väike. Oluline on valgustustöö omavalitsuste endi tasemel - raha neil on ja see toimib paremini kui läbi liitude. Tiigrihüpet toetati ju 26 miljoni krooniga. Ettepanek astuda omavalitsustega läbirääkimistesse ? ette valmistada konkreetsete pakkumistega pakett ja anda see edasi regionaalministrile. Georg Aher nõustus paketi edastamisega ning läbirääkimiste algatamisega.

  • EENeti 1999.a.finantseerimine. 2.märtsil toimunud TANi (Teadus-ja Arendusnõukogu) koosolekul otsustati 1999.a. riigieelarves eraldada teadusasutuste ja ülikoolide andmesideteenuste arendamiseks 9 miljonit krooni.

2.-3. EENeti arengukava ja akadeemilise andmeside strateegiline plaan. Hetkeolukorra audit ning EENeti kaardistamine. EENeti rahastamine ja töö 1998.a. ning planeerimine 1999.a. riigieelarvesse.

Kraav:

Käesoleval hetkel on meil mitmeid tegevussuundi, mida kokku võib nimetada arengukavaks. Osa neist liiguvad, osa on plaani staatuses täitmiseks vajalike ressursside puudumise tõttu. Täpsem arengukava pikemaks ajaks on võimalik kokku panna koostatava valge paberi järgi. Teeksin praegu lühida ülevaate rahastamisest, tegevustest ja plaanidest.

Rahastamine

Käesoleval aastal 16.veebruaril Haridusministeeriumis toimunud koosolekul otsustati kriitilisemad rahaküsimused järgmiselt - 3 miljonit eraldatakse Tartu-Tallinn-Helsingi magistraalside ja liinide hoolduse jaoks Tiigrihüppest, 3 miljonit valitsuse reservfondist ja ülikoolid proovivad leida omalt poolt täiendavat finantseerimist. Täiendavalt finantseeritakse Tiigrihüppest teisi magistraalühendusi ning algul ka lõppkasutajaliine. Aasta sees hakkavad kasutajad oma liinide eest ise maksma.

Praegune töö

  • EENet tegutseb 24.septembril 1997. vastu võetud põhimääruse alusel. Veel üks oluline dokument - CEENeti Tartu Deklaratsioon, võeti vastu mais 1997. toimunud CEENeti (Kesk-ja Ida-Euroopa Arvutivõrkude Assotsiatsioon), EENeti ja Tartu Ülikooli Arvutuskeskuse koostöös toimunud Esimesel Võrgupoliitika Seminaril, mida toetas rahaliselt ka NATO. Kohal viibisid 19 riigi võrguspetsialistid, valitsuste- ja parlamentide esindajad, dokument on tsiteerimist leidnud ka paljudes Euroopa dokumentides.

  • EENetis on kolm osakonda ? tehnika- ,arendus- ja klienditeenindusosakonnad. Kõik väga ülekoormatud. Koosseisu planeerimisel eelmisel aastal ministeeriumis otsustati, et keskasutuse koosseis peaks olema 20 inimest, lisaks igas maakonnas poole kohaga esindajad. Viimased toetaks regionaalset arengut - kohtadel jääb puudu know-how'st ja projektide käivitamise oskusest. Kohtades, kus on inimene olemas, liiguvad asjad palju kiirmini. Loodetavasti õnnesub need inimesed tööle saada koostöös omavalitsuste ja Tiigrihüppega, mille läbiviimiseks nad ennekõike tarvilikud on kuna koolid on enamuse maakondade peamine ning vahel isegi ainus kasutajaskond.

  • Tallinn-Helsingi liini hakkab EENet ilmselt rentima edaspidi Telekom Finlandi asemel Eesti Telefonilt. Kohtumine Eesti Telefoni juhtidega toimus 6.märtsil ja paari nädala pärast teevad nad oma ettepaneku ka Tartu-Tallinna ATM-tehnoloogial kanali käivitamiseks ning haridusele mõeldud allahindluse protsendi või mehhanismi kohta.

  • Olemasoleva võrgu haldamisega saab EENet praegu hakkama, aga kliente lisandub pidevalt ning just võrgu piisavalt kiiret kasvu on raske tagada. Varem lahendati situatsioon iga kliendi jaoks eraldi, praegu on uusi kliente nii palju, et on vaja korralikult väljatöötatud süsteemi võrgu laiendamise jaoks. Arvestame, et sellel aastal võiks lisanduda vähemalt 200 uut asutust, sõltuvalt Tiigrihüppest ehk ka rohkem. Praegu on eelmisel aastal Tiigrihüppe raames planeeritud 120 püsiühendusest valmis 60, eelmisel aastal planeerisime algul ühendada 200 kooli, aga pärast seda, kui võrgu ehitamiseks mõeldud 11,4 miljonist kroonist 3 miljonit krooni vähemaks võeti, kahanesid ka plaanid. Usume, et käesoleval aastal võiks ka Tiigrihüppe raames lisanduda paari-kolmesaja kooli püsiühendused, vastasel juhul läheks programmi täitmisega raskeks. Liinide kättesaamisest sõltub palju ? Eesti Telefon ei ole võimeline kiiresti igale poole liine ehitama. Kogu möödunud aasta töö nihkus eelarve hilise avanemise tõttu sügisesse. Eelmise aasta 1200 kooli saavad siiski “varsti valmis”. Probleem on, et paljud neist pole ka valmis ühendusi vastu võtma ? puudub koht, kuhu interneti-ots ühendada, serverid on konfigureerimata. EENet teeb selles osas riistvarakomitee tööd.
  • Tekkis diskussioon pakutud ühenduste parameetrite üle. Endel Lepik arvas, et osa ühendusi olid liiga aeglased. Kraav vastas, et eelmisel aastal oli ühenduse saamiseks teatavasti kaks mehhanismi:
  1. Iga maakonna nõukogu otsustas kolm aeglast püsiühendust saavat kooli, selle võis vahetada ka ühe kiire püsiühenduse vastu. Eesmärk oli luua mingigi ühendus, sest oli maakondi, kus ühtegi (püsiühendusega) internetis olevat kooli ei olnud.

  2. Teine skeem oli projektikonkursside kaudu. Koolid küsisid ühendust, mida nad tõepoolest vajalikuks pidasid.

Kuigi tulemused näitasid, et teine jaotusmehhanism oli palju parem ning tulevikus on mõttekas just seda kasutada, oli esimesel aastal siiski ka esimene viis vajalik tegevuse käivitamiseks.

  • Täiendava välisühenduse installeerimine ? katkestus Soomes halvab praegu kogu võrgu töö. Umbes kaks aastat tagasi alustasime järelpärimisi satelliidifirmade seas, sõelale jäi Teleglobe Kanadast. Vabariigi Valitsus on täiendava ühenduse ehitamise heaks kiitnud, tänavu veel ressursse selle käivitamiseks ei ole . Praegu võiks alternatiivne ühendus olla ehk juba ka fiibril- baseeruv, igal juhul mitte sama füüsiline kandja, mida me praegu kasutame.

  • Tartu-Tallinna üleminek ATM-ile. Olemas On kaks projekti, mis seda eeldavad. Esimene on TEN-34, millega liitumine on tõenäoline k.a. sügisel; teine rootslaste pakutud Eesti ülikoolide ühinemine Stanford-KTH lingiga.

  • Välisorganisatsioonide töö. Koostöös Kesk-ja Ida-Euroopa Arvutivõrkude Assotsiatsiooni CEENetiga on korraldatud võrguadministraatorite koolitust. Plaanis on koostada andmebaas ühist huvi pakkuvatel teemadel, millest osa läheks avalikku kasutusse, osa ilmselt mitte. Plaanis on hakata rohkem arutama akadeemilist võrgupoliitikat. TERENA-ga on koostöö liiga tagasihoidlik. EENet on osa võtnud TERENA kursustest ja konverentsidest, aga võiks tegeleda ka tööga gruppides, kus arutatakse võrgu tehnilist ja ideoloogilist arengut puudutavaid küsimusi. Kahjuks puudub selleks praegu piisav tööjõud.

Otsus.M.Kraav koostab liikmetele paketi olulisematest EENeti dokumentidest.

Informatsioon R.Villemsilt

Peaminister peaks lähematel päevadel alla kirjutama kirjale Eesti ühinemise kohta TEN -34-ga TEN-34 on üsna reaalne. See oleks strateegiline läbimurre. Üleminek 34-st suurematele kiirustele ei ole enam nii suur. Raha juurde maksta oleks vaja vähe, võidaksime andmeside kiiruses palju.

Järgmine nõukogu koosolek toimub 7.aprillil 1998.a kell 15.30.
Järgmisel kohtumisel päevakorras:1) Valge Paberi projekt 2) Eelarve.