1. Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest

14. aprillil 2011 saatis EENet haridusvõrgus üht või mitut teenust kasutavale 1081 asutusele palve vastata kasutajaküsitlusele. Vastas 663 asutust ehk 61% sihtgrupist.
2011. aasta ankeet

Küsitluse eesmärgiks oli uurida, kuidas hindavad haridus-, teadus- ja kultuuriasutused EENeti osutatavate teenuste kvaliteeti ning millised on vajalikud muudatused.
Küsitluse tulemusena selgus, et kõigile akadeemilises võrgus EENeti poolt osutatavatele teenustele anti hindeks¹ valdavalt hea või väga hea. Võrreldes 2009. aastaga on tõusnud kõrgete hinnete osatähtsus veebimajutuse, postkastiteenuse ja püsiühendusteenuse puhul; kolmandat aastat käigus olev HAVIKE sai küll kümnendiku võrra rohkem väga häid hindeid kui 2009. aastal, samas on 5% võrra suurenenud seda teenust rahuldavaks pidavate asutuste osakaal.

Akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonna moodustavad hinnanguliselt 218 tuhat inimest.

Joonis 1.1: Hinded EENeti teenustele 2011

Teenustest, mis on EENeti serverites majutatud, kuid mille arendajaks on kolmandad osapooled, hindasid vastajad kõige vajalikumaks Koolielu portaali http://koolielu.ee, järgnesid õpetajate õppematerjalide majutamise võimalus serveris http://www.koolielu.edu.ee ning arvutialgebra WIRIS. Koolide kodulehtede tegemise süsteem KooliPLONE ja õpihaldussüsteem IVA osutusid vähem vajalikeks.

Sisukord

1. Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest
2. Küsitluse käik
3. Küsitluse sihtgrupp
4. Püsiühendus Internetti
5. Veebimajutusteenus serveris nw.eenet.ee
6. Hariduse Virtuaalkeskkond HAVIKE
7. Postkastiteenus
8. Muud teenused: kasutamine ja vajadus
Lisa 1: Teated kasutajaküsitlusel osalejatele

2. Küsitluse käik

2.1. Ankeedi struktuur

Kasutajaküsitluse ankeedis oli 29 küsimust ja need olid jagatud 5 plokki:

küsimused serveris nw.eenet.ee pakutava veebimajutuse kohta,
küsimused Hariduse Virtuaalkeskkonna HAVIKE kohta,
küsimused postkastiteenuse kohta,
küsimused püsiühenduse kohta,
küsimused muude teenuste kohta.

Sarnaselt kahe eelmise küsitlusega sõltus osade küsimuste esitamine teistele küsimustele juba antud vastustest².

2.2. Küsitluse korraldus

Küsitluse läbiviimiseks - ankeedi koostamine ja vastuste kogumine - kasutas EENet kolmandat korda järjest HAVIKEse serverisse paigaldatud LimeSurvey küsitlustarkvara (lähemalt vt http://havike.eenet.ee, http://limesurvey.org).

14.04.2011 saatis EENet sihtgruppi kuuluvate asutuste tehnilistele kontaktisikutele ruby skripti abil e-kirja palvega täita veebis kasutajaküsitluse ankeet. Igas kirjas oli toodud unikaalne LimeSurvey küsimustiku veebiaadress just selle asutuse jaoks, nimekiri asutuse kasutatavatest lepingulistest teenustest ning palve juhul, kui sama isik on mitme asutuse kontaktisikuks, täita eraldi ankeet iga asutuse nimel.

Neile 755 asutusele, kes ei olnud vastanud 25.04.2011 hommikuks, saadeti ruby skripti abil meeldetuletuskirjad, milles pikendati vastamistähtaega esialgselt 25. aprillilt 1. maini. Näidised nii kutsest kui meeldetuletuskirjast on toodud aruande Lisas 1.

Aruanne valmis 09. mail 2011 ja see avaldatakse EENeti veebilehel.

2.3. Vastamisaktiivsus

Ankeedile vastas 663 asutust ehk 61% sihtgruppi kuulunud, EENeti teenuseid kasutavatest asutustest.

Arvesse läksid hiljemalt 2. mai 2011 keskööks saabunud vastused, kuna 2. mail kirjutas kolm asutust, et nad sooviksid kindlasti veel vastata, kuigi tähtaeg oli 1. mai.

Seejuures läksid arvesse ka sellised vastused, kus oli jäetud lõpuks vajutamata nupule 'Saada', kuid siiski vastatud vähemalt ühele küsimuste plokile:
- kõigile viiele plokile 8 asutust;
- esimesele neljale plokile 16 asutust;
- esimesele kolmele plokile 10 asutust;
- esimesele kahele plokile 2 asutust;
- ainult esimesele plokile 13 asutust.

Joonis 2.1: Vastamisaktiivsus 2011

Vastamisaktiivsus on 2009. aasta küsitlusega võrreldes 2% võrra langenud, olles aga sama kõrge, kui kõigi senise 12 küsitluse keskmine. Kõige usinamad olid vastajad Raplamaal (vastas 84% asutustest), järgnesid Hiiu- (79%), Saare- (78%) ja Viljandimaa (74%). Kõige madalam oli vastamisaktiivsus Tallinnas (56%) ja Tartus (53%).

Haridusasutustest vastas ankeedile 66%, teadusasutustest 59%. Taas oli madalaim vastamisaktiivsus kultuuriasutuste hulgas: vastas 48% ankeedikutse saanutest. Muudest haridus-, teadus- või kultuurivallas tegutsevatest asutustest³ vastas 59%.

Mõne üksiku asutuse jaoks oli ankeet liiga keeruline ja nad andsid teada, et jätavad vastamata. "Ankeedis on palju tehnilisi küsimusi, mille kohta ma ei oska vastust anda.[---]Me tõesti oleme rahul sellega mis on, rohkemat ei tea tahta ja kui tuleb midagi uut, siis püüame vajaduse korral kasutada, " kirjutati ühest lasteaiast.

3. Küsitluse sihtgrupp

3.1 Sihtgrupp

Küsitluse sihtgruppi kuulusid 1081 haridus-, teadus- ja kultuuriasutust, mis kasutavad üht või mitut järgmistest teenustest:

püsiühendus EENeti hallatava akadeemilise magistraalvõrguga,
postkastiteenus EENeti serveris,
veebimajutus EENeti serveris nw.eenet.ee,
Hariduse Virtuaalkeskkond HAVIKE,
õpetaja õppematerjalide konto serveris www.koolielu.edu.ee,
IVA või KooliPlone instants serveris zope.edu.ee;
veebipõhise õpikeskkonna VIKO kasutajainstants serveris viko.edu.ee;
.ee domeeni registreerimine EENeti kui registripidaja kaudu.

Sihtgrupist jäeti seekord välja need kehtiva teenuslepinguga 8 asutust, kes ei kasuta eelnimetatud teenuseid, vaid hoiavad oma veebi akadeemilises võrgus mõne muu asutuse serveris (st mitte EENeti serveris).

3.2. EENeti teenuseid kasutavate asutuste liigid ja asukohad

EENeti teenuste kasutajatest enamik on haridusasutused: 68.6% (kahe aasta eest 71%) kogu klientuurist. Kultuuriasutusi on ligi veerand (tänavu 24%, 2009. aastal 23% kogu klientuurist). Teadus- ja arendusasutusi on 4.7% ning muid haridus-, teadus- ja kultuurisfääris tegutsevaid asutusi 2.7%.

Tabel 3.1: EENeti teenuste kasutajate ja neist küsitlusele vastanute osakaalud liikide kaupa

Asutuseliik	Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas	Asutuste osakaal vastanute seas
Haridusasutused	68.6%	74.2%
Kultuuriasutused	24.0%	18.7%
Teadusasutused	4.7%	4.5%
Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris	2.7%	2.6%

Järgmised tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust asutuseliikide ning maakondade kaupa.

Tabel 3.2: Küsitlusele vastanud asutuste jaotus asutuseliikide järgi

Asutuseliik		Vastanud asutusi
Haridusasutused		492
Kõrgkoolid	26
Keskkoolid, gümnaasiumid	126
Põhikoolid	116
Kutseõppeasutused	13
Algkoolid, lasteaiad	75
Huvikoolid	41
Raamatukogud, arhiivid	39
Muud haridusasutused	56
Kultuuriasutused		124
Teadusasutused		30
Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris		17
KOKKU		663

Tabel 3.3: Küsitlusele vastanud asutuste jaotus maakondade järgi

Maakond (või linn)	Vastanud asutusi
Tallinn	146
Tartu	105
Tartumaa	49
Pärnumaa	46
Harjumaa	44
Ida-Virumaa	39
Viljandimaa	39
Jõgevamaa	32
Võrumaa	25
Järvamaa	21
Raplamaa	21
Saaremaa	21
Lääne-Virumaa	19
Läänemaa	17
Valgamaa	15
Põlvamaa	13
Hiiumaa	11
KOKKU	663 vastanud asutust

3.3. Milliseid EENeti teenuseid asutused kasutavad

EENeti teenustest kasutab enim asutusi veebimajutust serveris nw.eenet.ee, kus on üks või mitu veebikontot 527 asutusel. Neist vastas küsitlusele 58%. 362 postkastiteenust kasutavast asutusest osales küsitlusel 60%, 277 püsiühendatust 65% ja HAVIKEse 265 kasutajast 70%. VIKO kasutajainstantsiga 145 asutusest vastas 71%, IVA või KooliPlonet kasutavast 42 asutusest osales 64%. Koolielu-kontodega 60 asutusest ja domeeniteenust saavast 405 asutusest osales 60%.

Postkastiteenust kasutavate asutuste arv on viimase seitsme aasta jooksul olnud üsna stabiilne, jäädes 357 ja 367 vahele.

Võrreldes 2 aasta taguse küsitlusega on 34 asutuse võrra kahanenud serveris nw.eenet.ee veebimajutuse kasutajate arv, oletatavasti on üheks põhjuseks hõlpsalt paigaldatavaid valmis tarkvaralahendusi pakkuva HAVIKEse olemasolu. Samas on ka vabalt valitava tarkvaraga veebimajutus jätkuvalt kasutuses rohkem kui poolel tuhandel asutusel, niisiis on mõlemad teenused endiselt vajalikud - nii lihtsalt kasutatav HAVIKE kui paindlik nw.eenet.ee.

Kahe aastaga on pisut tõusnud akadeemilise võrguga püsiühendatud asutuste arv: 263-lt 277-le, jäädes siiski tunduvalt alla 2006. ja varasematel aastatel akadeemilises võrgus olnud asutuste arvule.

Domeeniteenuse kohta sõlmib EENet kirjalikke või digitaalselt allkirjastatud teenuslepinguid (või viimase olemasolul konkreetse teenuse kohta lepingulisasid) alates 2010. aasta juulist, mil .ee domeenide registri pidamine läks EENetilt üle Eesti Interneti Sihtasutusele.

VIKO kasutajate arv on pärast 2008. aastal läbi viidud suuremat inventuuri ning nn surnud kontode kustutamist kahe viimase aastaga taas tõusnud 30 võrra.

IVA ja KooliPlone kasutajate arv on olnud stabiilne - kahe teenuse peale kokku ca 40 asutust.

Tabel 3.4: Teenuste kasutajate arvud 2005.-2011. aastani

Teenus	Seda teenust kasutavate asutuste arv eri aastate küsitluse ajal⁴:
Teenus	2005	2006	2007	2008	2009	2011
Veebimajutus EENeti serveris nw.eenet.ee	576	581	577	581	561	527
Postkastiteenus EENeti serveris	362	357	361	367	367	362
Püsiühendus EENeti hallatava akadeemilise magistraalvõrguga	316	306	269	264	263	277
Hariduse Virtuaalkeskkond HAVIKE	-	-	-	99	196	265
Domeeniteenus	-	-	-	-	-	405
Õpetaja õppematerjalide konto(d) serveris www.koolielu.edu.ee	31	44	47	51	53	60
Veebipõhine õpikeskkond VIKO serveris viko.edu.ee	statistika puudub				115	145
IVA või KooliPlone instants serveris zope.edu.ee	statistika puudub				41	42

Üks asutus võib korraga kasutada mitut teenust.

460 asutust ehk 43% kasutab ainult ühte kaheksast teenusest:

ainult veebimajutust 92 asutust,
ainult postkastiteenust 25 asutust,
ainult püsiühendust 126 asutust,
ainult HAVIKEst 75 asutust,
ainult õpetaja õppematerjalide kontot (kontosid) serveris www.koolielu.edu.ee 10 asutust,
ainult VIKOt 31 asutust,
ainult IVA või KooliPlone 4 asutust,
ainult domeeniteenust 101 asutust.

Ligi kolmandik - 335 asutust ehk 31% EENeti klientuurist kasutab kahte ning 201 asutust (19%) kolme teenust kaheksast. Kahe asutuse jaoks on küsitluse toimumise ajal avatud kuus teenust.

Ülevaate EENeti klientide jagunemisest erinevate teenusekomplektide vahel annab järgmine tabel.

Kuna erinevaid variante, millist komplekti 8 võimalikust teenusest asutused kasutavad, on 97, piirdume seejuures neljast teenusest - veebimajutus, postkastiteenus, püsiühendus, HAVIKE - üht või mitut sisaldavate komplektide väljatoomisega. Lisaks neile võivad tabelis toodud komplektidesse kuuluda ka üks või mitu muud teenust (domeeniteenus, VIKO, Koolielu-kontod, IVA/KooliPlone).

Tabel 3.5: Sihtgrupi jaotus kasutatavate teenusekomplektide järgi 2008., 2009. ja 2011. aastal

Teenustekomplekt (kuhu võivad 2011. aasta puhul kuuluda lisaks ka domeeniteenus, VIKO, Koolielu-kontod, IVA/KooliPlone)	Sellise komplekti kasutajaid terves sihtgrupis vastaval aastal
	2008	2009		2011
Veebimajutus ja postkastiteenus	32%	231 asutust	26%	201 asutust	19%
Veebimajutus	27%	198 asutust	22%	181 asutust	17%
Püsiühendus	22%	169 asutust	19%	177 asutust	16%
HAVIKE	-	85 asutust	10%	124 asutust	11%
Veebimajutus, postkastiteenus ja HAVIKE	-	40 asutust	4%	48 asutust	4%
Postkastiteenus	5%	38 asutust	4%	42 asutust	4%
Püsiühendus, veebimajutus ja postkastiteenus	4%	37 asutust	4%	39 asutust	4%
Püsiühendus ja HAVIKE	-	22 asutust	2%	29 asutust	3%
Veebimajutus ja HAVIKE	-	27 asutust	3%	32 asutust	3%
Postkastiteenus ja HAVIKE	-	9 asutust	1%	19 asutust	2%
Püsiühendus ja veebimajutus	3%	16 asutust	2%	14 asutust	2%
Püsiühendus, veebimajutus, postkastiteenus ja HAVIKE	-	5 asutust	1%	7 asutust	0%
Püsiühendus, veebimajutus ja HAVIKE	-	7 asutust	1%	5 asutust	0%
Püsiühendus ja postkastiteenus	1%	6 asutust	1%	5 asutust	0%
Püsiühendus, postkastiteenus ja HAVIKE	-	1 asutus	0%	1asutus	0%
Muud teenused 2008. aastal (HAVIKE, KooliPlone, IVA, koolielu.edu.ee, VIKO)	5%
Muud teenused 2011. aastal (erinevad kombinatsioonid teenustest KooliPlone/IVA, koolielu.edu.ee, VIKO domeeniteenus)				157 asutust	15%
KOKKU	100%	891	100%	1081	100%

4.Püsiühendus Internetti

4.1. Internetiühendusega arvutid ja nende kasutajad

Küsitlusele vastanud 663 asutustest kinnitas 581, et neil on püsiühendus olemas.

Nendes asutuses on kokku 29,012 püsiühendatud arvutit. Asutustes, mis kasutavad akadeemilist püsiühendust, on 15,832 püsiühendatud arvutit; kommertspüsiühendusega asutustes 13,180 arvutit.

Koguni 59 asutusest, sh mitmest koolist (4 gümnaasiumi, 2 põhikooli ja 1 kutsehariduskeskus) vastati küsimusele "Kas teie asutusel on püsiühendus Internetiga olemas?" eitavalt. Kui väiksemate mittetulundusühingute, klubide ja kooride puhul on eraldi püsiühenduse puudumine mõistetav, siis koolide puhul ei ole usutav, et 2011. aastal ei ole neil internetiühendust - arvatavasti asutuse tehniline kontaktisik eksis vastusega; paari kooli puhul võis seejuures olla tegu keeleprobleemiga.

4.2. Akadeemilise püsiühenduse kasutajate arv

Järgnevalt on hinnatud akadeemilise võrgu püsiühendust kasutavate inimeste arvu.

Akadeemilist püsiühendust kasutavaid asutusi oli küsitletute seas 277, kellest ankeedile vastas 180 asutust ehk 65%. Seejuures oli 4 asutust neist jätnud püsiühenduse küsimuste plokile vastamata; kaks vastas, et nende asutusel ei ole üldse püsiühendust.

Arvuliselt hindas asutuses püsiühendust kasutavate inimeste arvu 160 asutust (58% püsiühendatutest), kus saab võrku kasutada kokku 51,296 asutuse enda töötajat, ametnikku, õpilast, tudengit, liiget ja kasvandikku.⁵

47% neist kasutajatest on kõrgkoolides, 31% gümnaasiumides, 8% teadusasutustes, 7% kutseõppeasutustes. Kultuuriasutuste personal moodustab ligi 2% akadeemilise võrgu püsiühendatud kasutajaskonnast. Sarnane on jaotus olnud ka varasematel aastatel.

Neile kasutajatele lisanduvad avalike internetipunktidena tegutsevate asutuste külastajad. 72 AIP-na toimivat asutust hindas oma erinevate külastajate arvuks 2010. aastal kokku 130,077 (sealhulgas Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu 70 tuhat, Eesti Rahvusraamatukogu 14 tuhat, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 10 tuhat, Tallinna Ülikool 6 tuhat, Mainori Kõrgkool 5 tuhat erinevat külastajat).

Akadeemilise võrguga püsiühendatud asutustes sai niisiis akadeemilist võrku kasutada - asutuste enda inimesed pluss külastajad - 2010. aastal hinnanguliselt 218 tuhat inimest⁶ (2008. ja 2007. aastal oli kasutajate arvu hinnang 183 tuhat; 2006. aastal 139 tuhat; 2005. aastal 210 tuhat; 2004. aastal 228 tuhat).

Asutustes saab püsiühendatud arvuteid kasutada 92% nende kogupersonalist/kogukonnast.

4.3. Kasutajate arv ühe internetiühendusega arvuti kohta

Ühe püsiühendusega arvuti kohta on küsitletud asutustes keskmiselt 3.2 kasutajat - see on võrreldes 2009. aasta tulemusega (5.3) tunduvalt vähem.

Akadeemilist püsiühendust kasutavates asutustes on keskmiselt 3.24 kasutajat ning kommertsvõrkudes keskmiselt 3.06 kasutajat ühe püsiühendusega arvuti kohta.

Joonis 4.1: Ühte arvutit jagavate kasutajate arvu muutumine 2007-2011

Arvutitega varustatust asutuseliigiti ja maakonniti illustreerivad kaks järgmist joonist.

Neil joonistel on arvestatud vaid asutuste enda töötajate, õpilaste jm poolset kasutust, mitte avalike internetipunktide külastajaid; arvesse on võetud nende 507 asutuse vastused, kus olid antud nii kasutajate kui võrguühendusega arvutite arvud. Neist asutustest 159 on püsiühendatud akadeemilise võrguga.

Joonis 4.2: Keskmine kasutajate arv ühe arvuti kohta (asutuseliikide kaupa) 2011

Joonis 4.3: Keskmine kasutajate arv ühe arvuti kohta (maakondade kaupa), 2011

Kui jätta Viljandimaal arvestamata huvikool, kus jagab 500 inimest 5 arvutit, tuleb Viljandimaa keskmine kasutajate arv arvuti kohta 2.9. Läänemaa viib keskmise kasutajate arvu ühe arvuti kohta kõrgele samuti üks huvikool, kus on 2 arvutil kokku 113 kasutajat; selle koolita oleks Läänemaa keskmine 3.01.

4.4. Püsiühenduse kiiruse soovid

Palusime püsiühendatud asutustel võrrelda nende praeguse internetiühenduse kiirust⁷, praegu tegelikult vajalikku kiirust ning hinnata vajalikku kiirust kolme aasta pärast, 2014. aastal. Neile kolmele küsimusele vastas püsiühendatud asutustest vastavalt 463, 428 ja 393 asutust. Oma praegust ühenduskiirust ei hinnanud või ei osanud hinnata viiendik vastanuist, tegelikult vajalikku kiirust 26% ja kolme aasta pärast vajalikku kiirust kolmandik püsiühendatud asutustest.

Oma hinnangu kohaselt on praegu 17% asutustest ühendatud kuni 1 Mbps kanaliga, kümnendik kuni 10 Mbps, ligi veerand kuni 100 Mbps ja koguni 43% kuni 1 Gbps. 5% vastajaid märkis oma praeguseks ühenduskiiruseks kuni 10 Gpbs ja üks Tallinna kutseõppeasutus ning Tartumaal üsna aeglast raadioühendust kasutav väike raamatukogu rohkem kui 10 Gbps. Hinnangud ühenduskiirusele võivad olla ekslikud ka teiste asutuste puhul: näiteks tekitab kahtlusi see, et oma ühenduskiiruseks kuni 1 Gbps märkinute osakaal on nii kõrge.

Asutuste hinnanguid praegusele ja tulevasele ühenduskiirusele illustreerivad järgmine tabel ja joonis.

Tabel 4.1: Hinnangud vajalikule ühenduskiirusele

	Kuni 1 Mbps	Kuni 10 Mbps	Kuni 100 Mbps	Kuni 1 Gbps	Kuni 10 Gbps	Rohkem kui 10 Gbps
Praegune ühenduskiirus (asutuse enda andmete kohaselt)	17%	10%	24%	43%	5%	1%	100%
Asutusele hetkel tegelikult vajalik ühenduskiirus	5%	15%	38%	34%	6%	2%	100%
Hinnang vajalikule ühenduskiirusele aastal 2014	1%	30%	37%	14%	13%	5%	100%

5% kasutajatest oleks praegu kuni 1 Mbps ühendusega rahul; suurem osa vajaks kuni 100 Mbps või 1 Gbps kiirusega internetiühendust (vastavalt 38% ja 34%).

Olemasolevad ühendused ja tegelikult vajalikud ühenduskiirused on üsna sarnased: järgmisel joonisel märgib sinine ala praegust ühenduskiirust ja kollane ala hetkel tegelikult vajalikku ühenduskiirust. Seal, kus need alad kattuvad ja näha on roheline piirkond, on kõik korras: asutustel on praegu täpselt sellise kiirusega ühendus, nagu tarvis.

Kolme aasta pärast piisaks ca kolmandikule asutustest 10 Mbps ühendusest; 37% vajaks 100 Mbps kanalit ning 14% 1 Gbps kanalit. 13% asutustest oleks huvitatud kuni 10 Gbps kanalist ning 5% laiemast kui 10 Gbps ühendusest. Joonisel on 2014. aastal vajalik ühenduskiirus märgitud triibutatud alaga.

Joonis 4.4: Hinnangud tegelikule ja vajalikule püsiühenduskiirusele

Esitame sarnased joonised ka kõrgkoolide ja teadusasutuste kohta.

Joonis 4.5: Hinnangud tegelikule ja vajalikule püsiühenduskiirusele: kõrgkoolid

Kõrgkoolide vajadused kolme aasta pärast on nende praegustest ühendustest ning vajadustest tunduvalt suuremad: aastaks 2014 prognoosib 46% kõrgkoolide esindajatest 1 Gbps ühenduse vajadust ning kolmandik kuni 10 Gbps vajadust. Lisaks arvab üks IT-alal töötav erakõrgkool, et neil on tarvis üle 10 Gbps ühendust.

Teadusasutuste praegused ühendused ja tegelikud vajadused on omavahel tasakaalus; tulevikus suureneb 40%-ni nende asutuste arv, kes vajaksid kuni 10 Gbps ühendusi.

Joonis 4.6: Hinnangud tegelikule ja vajalikule püsiühenduskiirusele: teadus- ja arendusasutused

4.5. Hinnang akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele

Palusime püsiühenduse kasutajatel hinnata püsiühendusteenuse kvaliteeti.⁸

Akadeemilise võrgu püsiühendusteenuse kvaliteedile andis hinde 169 asutust. 81% neist hindas akadeemilise püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks (2009. aastal vaid 70%; 2008. aastal 78%, 2007. aastal 83%). Seejuures andis „väga hea“ hinde tänavu koguni 44% akadeemilise võrgu kasutamist hinnanutest (2009. ja 2008. aastal 25%). Rahuldava hinde andis tänavu 17% asutustest.

3 asutust ehk 2% vastajatest andsid akadeemilise püsiühenduse kvaliteedile mitterahuldava hinde. Kõik kolm asutust kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiovõrku Tartumaal; madala hinnangu põhjustena tõid kõik nad välja ebapiisava ühenduskiiruse, kaks leidis, et sageli on sidekatkestusi.

Järgmisel joonisel on toodud akadeemilise võrgu püsiühendusteenuse kvaliteedile antud hinded 10 aasta jooksul.

Joonis 4.7: Hinded akadeemilises võrgus kasutatavale püsiühendusele 2002-2011

4.6. Soovid püsiühendusteenuse muutmiseks

70% akadeemilist võrku kasutavatest asutustest, kes andsid vastuse püsiühendusteenuse muutmissoovide küsimusele, leidsid, et akadeemilise võrgu püsiühendusteenus sobib neile nii, nagu see praegu on.

15% arvas, et juurdepääsuühendus magistraalvõrgule võiks olla kiirem; 17%, et magistraalvõrk võiks kiirem olla. 7% leidis, et juurdepääsuühendus võiks stabiilsem olla; 5%, et magistraalvõrk võiks stabiilsem olla. Vastustes ei ole võrreldes 2009. aastaga olulisi muudatusi.

Kuressaare Ametikool sooviks akadeemilist püsiühendust ka Upas paiknevale kompleksile.
Märkus: Juurdepääsuühendus lähima EENeti võrgusõlmeni, st Kuressaareni, tuleb asutusel endal tellida ja tasuda. Tihti on just nn viimase miili kanali hind takistuseks uute asutuste liitumisel akadeemilise võrguga.

Valgamaal raadiovõrku kasutav külaraamatukogu soovib kiiremat juurdepääsuühendust.

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium on püsiühendatud Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli kaudu ning sooviks Tallinnas tulemüüri.

4.7. Akadeemilist püsiühendust mittekasutavad asutused

407 asutust vastanutest kasutab internetiühendust väljaspool akadeemilist võrku.

285 ehk 70% neist märkis oma internetiteenuse pakkujaks Elion Ettevõtted AS; Elisa on kaheksa ja Teetormaja viie asutuse teenusepakkujaks. 19% väljaspool akadeemilist võrku püsiühenduse kasutajatest oma teenusepakkujat ei märkinud.

69% kommertsfirmadelt püsiühendusteenust ostvatest asutustest hindas saadava püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks. Seejuures andis 'väga hea' hinde 23% ja 'hea' 46% (võrdluseks: akadeemilise võrgu puhul oli väga häid hindeid 44% ja häid 37%).

Mitterahuldavaks pidas oma püsiühendust 18 asutust, kellest 14 olid märkinud oma teenusepakkujaks Elioni, teisi pakkujaid oli nimetatud ainult kord. Madala hinde põhjuseks tõid 16 asutust välja ebapiisava ühenduskiiruse, 7 leidis, et sageli on sidekatkestusi ning 5 jaoks on juurdepääsuühendus liiga kallis.

Joonis 4.8:Hinded kommertsvõrkudes kasutatavale püsiühendusele 2005-2011

5. Veebimajutusteenus serveris nw.eenet.ee

Haridus-, teadus- ja kultuuriasutused saavad oma veebe majutada EENeti hallatavas serveris nw.eenet.ee. Teenuse eest tuleb asutusel tasuda vastavalt EENeti nõukogu kinnitatud hinnakirjale 1.60 eurot kuus; teenuse tehnilised tingimused on avalikustatud veebilehel http://www.eenet.ee/EENet/serveriruum.html

Veebiruumi haldamiseks saab kasutada veebipõhist juhtpaneeli aadressil https://haldaja.eenet.ee/; sinna esmakordseks sisenemiseks on vaja veebikonto kasutajanime ning parooli, edaspidi saab siseneda ka ID-kaardi, Open-ID või Mobiil-ID-ga.

Küsitluse toimumise ajal oli veebimajutust kasutavaid asutusi 527, kellel oli kokku 559 kontot serveris nw.eenet.ee. Küsitlusele vastas neist 305 asutust ehk 58% kõigist teenuse kasutajatest.

Kuna 11 asutust, kus seda veebimajutust kasutatakse, valis vastuseks küsimusele "Kas teie asutus kasutab EENeti serveris nw.eenet.ee veebimajutust (kodulehekülje vm hoidmiseks)?" vastusevariandi 'Ei', ei näidatud neile järgmisi küsimusi veebimajutuse kohta.

59 asutuses (sh 13 kultuuriasutuses ja 23 lasteaed-algkoolis), kus ei kasutata EENeti veebimajutusteenust serveris nw.eenet.ee, arvati, et seda neil siiski kasutatakse. Arvatavasti läheb teenus vahel segamini HAVIKEsega, kus saab samuti kodulehte teha ja hoida ja mille konto on olemas 35 asutusel neist 59-st. Mittekasutajate vastuseid veebimajutusteenuse kohta aruandes arvestatud ei ole.

5.1. Hinded veebimajutusteenusele

Vastanutest 284 andsid hinde veebimajutusteenuse kvaliteedile. Hinde 'väga hea' andsid neist 50% ning 'hea' 44%, kokku on heade või väga heade hinnete osatähtsus 94% (2009. aastal 91%). Hinde 'rahuldav' andsid 16 asutust (6%) ja 'mitterahuldav' üks asutus. 3 asutust märkis, et ei oska teenuse kvaliteeti hinnata.

Järgmisel joonisel on toodud hinded veebimajutusteenuse kvaliteedile aastatel 2002-2011.

Joonis 5.1: Hinded veebimajutusteenusele 2002-2011

Pärast 2007. aastat on suurenenud veebimajutusteenuse kvaliteeti väga heaks hindavate asutuste arv. Küllap on selles oma osa olnud tarkvara vahetamisel ja lisavõimaluste loomisel: iga konto alla saab teha kuni 3 veebi ja siduda iga veebiga kuni 3 domeeninime; saab luua kolm andmebaasi; alates 24.11.2010 on kettaruumi iga konto jaoks suurendatud 2 GB-ni.

5.2. Hinnang kettamahu vajaduse kohta

Palusime vastajatel hinnata, kui suurt kettamahtu serveris nw.eenet.ee nende asutus vajaks. Pakutud vastusevariantide 1 GB, 3 GB, 10 GB, 30 GB ja 100 GB vahel tegid oma valiku 234 asutust. Enim hinnati kettamahu vajaduseks 10 GB (35%), 3 GB (28%) või 1 GB (17%). 14% vastajaid hindas kettamahu vajaduseks 30 GB ja 7% 100 GB.

Üks suurem MTÜ vajaks 3-9 GB ja kolm üldhariduskooli 5 GB. Väike raamatukogu arvas, et neile piisab 200 MB ja väike MTÜ, et 500 MB-st. 10 asutust vastas, et neile piisab teenuse poolt praegu võimaldatavast 2 GB-st. Käesolevas lõigus kirjeldatud sõnalised vastused kettaruumi soovi kohta on järgmisel joonisel arvesse võetud vastava ülempiiriga sektoris.

Järgmisel joonisel on kõrvutatud ankeedivastustes hinnatud asutuse kettaruumivajadust ja hetkel iga konto puhul tegelikult kasutatud kettaruumi serveris nw.eenet.ee. Ühel asutusel võib olla korraga mitu kontot.

Nagu näha, kasutatakse 78% kontode puhul praegu vaikimisi ette nähtud 2 GB kettamahust ära kolmandik või alla selle. Kettamahu teoreetilised soovid on sarnaselt eelmise küsitluse ajaga tunduvalt kõrgemad kui senine tegelik kasutus. Seega ei ole limiidi uut tõstmist kõigi kasutajate puhul lähiajal vaja, küll aga võib olla tarvis eraldada põhjendatud vajaduse puhul täiendavat kettaruumi mõnele üksikule asutusele.

Joonis 5.2: Tegelik kettakasutus nw.eenet.ee-s. Kettaruumi soov

5.3. Ettepanekud veebimajutusteenuse ja selle juhtpaneeli kohta

Veebimajutusteenuse ja/või selle juhtpaneeli muutmisettepanekuid tegi või tõi välja probleeme 42 asutust.

31 asutust kirjutas muudatusettepanekute lahtrisse, et nad on praeguse teenusega rahul. Näiteks vastas üks arendusasutus: "Hetkel teenus rahuldab me vajadusi" ja haridusasutus: "Kõik toimib, toetav infotugi ja meeskond on väga heal tasemel!"

Veebimajutuse kohta tehtud ettepanekud:

Võiks olla rohkem kettaruumi (7 asutust), näiteks üks gümnaasium põhjendas: "Saaks otse kodulehele videofaile üles laadida". Üks asutus sooviks piiramatut MySQL baaside mahtu.
Tahetakse tagasi käsurealt administreerimise võimalust (8 asutust), näiteks põhjendas kultuuriasutus: "Paljudest väikestest failidest backupi tegemine ühte arhiivi läbi käsurea oleks lihtsam".
Serveritarkvara uuendamisest tingitud probleemid:
- "Kahjuks kadus Teie uuenduse tõttu meie kogu koduleht ja pidime seda nullist uuesti alustama", kirjutas ainus teenuse kvaliteeti mitterahuldavaga hinnanud asutus ning sarnast muret kurtis veel kaks asutust;
- vastus küsimusele, mis võiks veebimajutusteenuse puhul teisiti olla: "Serveritarkvara uuendamine";
- embperli toetamise lõpetamisest pidanuks ette hoiatama (2 asutust);
- tarkvarauuendustest tuleks ette teatada (2 asutust);
- "kui teete uuendusi, siis tuleb eelnevalt toimivad veebi-lahendused katsetada enne uue tarkvara peal ära".
Märkus: serveritarkvara uuendamine 24.3.2011, mille puhul uuenes PHP versioon ja millest EENet teatas kõigile klientidele e-posti teel ette 03.03.2011 (vt teade), tõi kaasa mitmete asutuste etteheited, kusjuures mitmel juhul arvas eelteate saaja, et talle ei teatatud uuendustest üldse ette. Töötamast lakkasid kodulehed, mis olid Zend tarkvaraga krüpteeritud. EENet saatis ning publitseeris Zendi kasutajatele hoiatuse: "Miks on Zend Guardi kasutamine ebasoovitav?"
Cron käsku (3 asutust)
Rohkem ftp-kasutajaid (2 asutust)
Sooviti tähelepanu juhtimist, kui tarkvarauuendused on [kliendil] pikemat aega laadimata (nt 3-4 kuud), pakkuda vajadusel abi.
Piiramatult alamdomeene
Üks asutus kirjeldas turvaprobleemi - temalt ei küsita logimisel parooli.
Märkus: Probleem on EENeti turvaspetsialistile lahendamiseks antud.
.htaccess failid ei toiminud.
CGI-d võiks töötada kasutajast madalamatel õigustel.
MYSQL Lock Tables, mida kasutab Drupal
Vabamat võimalust lisada PHP/Apache lisamooduleid
Lisateenusena igapäevast varundust, näiteks 5 viimase varukoopia säilitamist
Lihtsamat pildigalerii loomise võimalust
https protokolli võimalust
Rohkem erinevate keelte tugesid
Veebistatistikat
Lihtsat sisuhaldussüsteemi algajale
Märkus: Lihtsalt kasutatavat valmistarkvara kodulehtede tegemiseks pakub EENet HAVIKEses (CMSimple; Joomla!).
EENet ei ole vastanud 2009. aastal Open Source CMS kohta esitatud küsimusele.
Märkus: Aruande koostamise ajal ei õnnestunud tuvastada, kuhu on küsimus saadetud.
Mitut kausta ei saa korraga sünkroniseerida.
Mõnikord on ühendus maas.
Märkus: Serveri koormusgraafik, kus saab jälgida ka seda, kas ning millal server võib maas olla, on aadressil http://muhutaja.eenet.ee/muhud/uhu?if=ks-sw:3

Veebimajutusteenuse juhtpaneeli kohta tehtud ettepanekud:

Juhtpaneeli aadress võiks olla EENeti kodulehel lihtsamalt leitav (2 asutust).
Sooviti domeenikirjete haldamist (ilmselt peetakse silmas seda, et veebile domeeni lisamisel tuleb praegu lisaks tellida hostmasterilt ka muudatus nimeserveris ning soovitakse sellega pigem ise toime tulla) või selgemaid juhiseid selle kohta: "Kuskil võiks kirjas olla, et kui ma teen alamdomeeni, siis on vaja see nimeserveris ka registreerida. Võibolla see ongi kuskil öeldud ja võibolla käib see nüüd automaatselt, aga mina seda mingil hetkel ei leidnud." (3 asutust)
Konto kasutamisõiguste delegeerimise võimalust
Oli erinevaid arvamusi kasutamismugavuse ja juhendite vajaduse kohta:
- "Kasutamine on väga keeruline ja väga väheste võimalustega"
- "Kuidagi poolik lahendus. Juhend (help) puudu või ei leia."
- "Juhtpaneel lihtne ja arusaadav. Toimib korralikult. "
- "Väga hea tööriist, eriti see et mobiil-ID-ga saab sisse logida. Täiendavaid soove pole."
Failihalduse moodul ei tööta Firefoxi ega IE-ga: sisselogimisel näeb vaid juurkataloogi, kust kuhugi edasi ei pääse.
Soov on siseneda juhtpaneeli ID-kaardiga, mitte parooliga; soov on paroolide kasutamisest täiesti vabaneda, näiteks ka andmebaasi haldamiseks (phpMyAdmin), sisuhalduseks jne kasutajat ID-kaardiga tuvastada (4 asutust).
Märkus: Juhtpaneeli saab siseneda nii ID-kaardi, Mobiil-ID kui Open-ID-ga. Seda, kuidas toimub kasutaja tuvastamine asutuse enda valitud sisuhaldussüsteemis, EENet ei reguleeri.

Üksikud vastajad said veebimajutusteenuse juhtpaneeli olemasolust teada ankeeti täites ning kavatsevad sellega edaspidi lähemalt tutvuda.

6. Hariduse Virtuaalkeskkond HAVIKE

Hariduse Virtuaalkeskkonda HAVIKE saavad haridus-, teadus- ja kultuuriasutused kasutada alates 15. veebruarist 2009. HAVIKEses konto saanud asutus saab seal ühe hiireklikiga paigaldada endale vajalikke vabavaralisi veebirakendusi. Küsitluse toimumise ajal pakutavad tarkvarapaketid on loetletud järgmises tabelis.

Tabel 6.1: HAVIKEses pakutavad tarkvarapaketid

Tarkvarapakett	Kirjeldus
Moodle	e-õppekeskkond
Joomla!	sisuhaldussüsteem (näiteks kodulehtede, portaalide tegemiseks)
MediaWiki	wikikeskkond ühiseks tekstiloomiseks
Wordpress	blogitarkvara
LimeSurvey	küsitluste läbiviimise keskkond; sobib ka näiteks kontrolltööde koostamiseks ja tegemiseks, olümpiaadide (eelvoorude) läbiviimiseks
CMSimple	sisuhaldussüsteem (näiteks kodulehtede, portaalide tegemiseks)
SMF	foorumitarkvara

Keskkond on valminud koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega, kes teenuse käigushoidmist ka rahaliselt toetab; seetõttu on HAVIKEse kasutamine asutustele tasuta.

HAVIKEse konto oli küsitluse ajal olemas 265 asutusel, kellest vastas küsimustikule 185 ehk 70%.⁹

HAVIKEse kontosid on enim gümnaasiumidel, põhikoolidel ja algkoolidel-lasteaedadel, samuti kultuuriasutustel (vt järgmine tabel). Just üldhariduse vajadustega arvestades EENet HAVIKE käivitas. Edaspidi tuleks jätkata HAVIKEse võimaluste tutvustamist nii haridusosakondadele, haridusametitele kui otse koolidele.

Tabel 6.2: HAVIKEse kontoga asutused liikide kaupa

Asutuseliik		HAVIKEse kontoga asutuste arv
Haridusasutused		227
Kõrgkoolid	9
Keskkoolid, gümnaasiumid	88
Põhikoolid	61
Kutseõppeasutused	8
Algkoolid, lasteaiad	33
Huvikoolid	10
Raamatukogud, arhiivid	3
Muud haridusasutused	15
Kultuuriasutused		33
Teadusasutused		2
Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris		3
KOKKU		265

Tabel 6.3: HAVIKEse kontoga asutused maakonniti

Maakond (või linn)	HAVIKEse kontoga asutuste arv
Tallinn	56
Tartu	28
Pärnumaa	25
Harjumaa	24
Ida-Virumaa	17
Viljandimaa	15
Saaremaa	13
Jõgevamaa	12
Järvamaa	11
Läänemaa	10
Hiiumaa	10
Tartumaa	9
Võrumaa	9
Raplamaa	9
Valgamaa	7
Põlvamaa	6
Lääne-Virumaa	4
KOKKU	265 asutust

6.1. Hinnang HAVIKEsele

HAVIKEse teenuse kvaliteedile andis hinde 124 asutust. Neist 65 (52%) asutust andis hinnangu 'hea', 46 asutust (37%) hinde 'väga hea', 12 asutust (10%) hinde 'rahuldav' ja 1 asutus (1%) hinde 'mitterahuldav'. Niisiis oli häid ja väga häid hindeid kokku 90%. Mitterahuldavaks hindas HAVIKEse kvaliteeti üks asutus - erakooli pidav selts-, kes tegi ettepaneku koostada Wordpressi konfigureerimise juhend.

Võrreldes 2009. aastaga on 11% võrra kasvanud HAVIKEse teenuse kvaliteeti väga heaks pidavate asutuste arv, samas on 5% võrra kasvanud ka HAVIKEst rahuldavaks hinnanute arv.

Joonis 6.1: Hinded HAVIKEse teenuse kvaliteedile 2008-2011

6.2. Veebirakenduste kasutamine

Küsisime kõigilt vastajatelt HAVIKEses pakutava seitsme veebirakenduse kohta, kas neid kasutatakse (sh nii HAVIKEses kui mujal, nt asutuse enda serveris) või soovitakse kasutada. Paljud - Joomla! puhul 40% ja SMF puhul lausa 55% - jätsid küsimusele vastamata või valisid variandi 'Ei oska vastata'. Ülejäänute puhul jagunesid veebirakenduste kasutamise kohta antud vastused nii, nagu näidatud järgmisel joonisel.

Joonis 6.2: Veebirakenduste kasutamine (kõik vastanud)

Niisiis on vastanutel senine kasutamiskogemus kõige suurem Joomla! ja Moodle puhul; samas on arvukalt neid, kes näiteks LimeSurvey või MediaWikiga kokku puutunud pole, kuid soovivad neid edaspidi kasutada. Kõige väiksem on huvi SMF ja CMSimple kasutamise vastu.

Järgmisel joonisel on veebirakenduste kasutamise kogemuse ja potentsiaalse huvi kohta antud vastused ainult üld- ja kutseharidusasutuste puhul. Nende kogemused ja huvitatus HAVIKEses pakutavate veebirakenduste kohta on kõrgem kui sihtgrupil tervikuna.

Joonis 6.3: Veebirakenduste kasutamine (gümnaasiumid, põhikoolid, algkoolid, lasteaiad, kutseõppeasutused)

6.3. Ettepanekud HAVIKEse kohta

HAVIKEse teenuse täiendamiseks ja muutmiseks tegi ettepanekuid või tõi esile probleeme 46 asutust (vrd 2009. aastal ainult 19 asutust). 12 asutusest leiti, et praegu pakutavast piisab, seejuures kirjutas üks gümnaasium: "Üldiselt on kõik olemas. Peaasi, et see tasuta jääks koolidele."

6.3.1. Tarkvara, mida EENet võiks HAVIKEse kaudu veel pakkuda:

Täiendav sisuhaldustarkvara:
- Drupal (3 asutust)
- CMS Made Simple
- Zimplit
Õppetöö korraldamise tarkvara:
- Anketeerimisvahend eFormular (2 asutust)
- APS-test
- E-päevik hinnete ja õpilaste haldamiseks
- Teised e-õppe keskkonnad
Dokumentide, kontaktide, ühistöö haldamise tarkvara:
- CRM-tarkvara asutuse kontaktihalduseks (3 asutust; eeskuju: VTiger)
- Digitaalsete andmekogude haldamiseks DSpace
- Dokumendihalduskeskkond (2 asutust)
- Vabavaraline rakendus veebiuuenduste, blogi, listide, uudiskirjade, säutsude ja facebook'i teabe sünkroniseerimiseks (nagu MailChimp)
- Google Docs-i funktsionaalsust: reaalajas sama faili muutmine mitme inimese poolt + konverteerimise võimekus erinevate dokumendivormingute puhul + kiirsuhtluse tugi jne
- Grupitöö ja/või projektijuhtimise tarkvara
- Listide haldamise ja teadete edastamise tarkvara
- Sotsiaalse võrgustiku jaoks Ning, Elgg, phpBB
Multimeedia:
- Galeriitarkvara (7 asutust; näiteks Gallery 3)
- Videokonverentsitarkvara
- Videostriimingu võimalus alternatiivina youtube'le
- Virtuaalnäituse tegemise tarkvara (soovijaks muuseum)
- Slaidpiltide ja õppematerjalide haldamise keskkond (nagu Slideshare)
Arvutite kaughalduse vahend Manpremo
Viirusetõrjuja, mis toimiks online
Eestlaste loodud tarkvara

6.3.1. Muud ettepanekud HAVIKEses pakutava kohta või probleemide kirjeldused

Juhtpaneelil on vähe võimalusi ja suhteliselt keeruline kasutada; vaja paroolide ja kontode algväärtustamise võimalust.
Märkus: Juhtpaneeli kasutaja parooli saab kasutaja ise vahetada; unustamise korral on vaja pöörduda EENeti poole. Paigaldatud veebirakenduste paroolide muutmiseks saab kasutada rakenduste endi vahendeid.
Joomla!
- Võiks võimaldada erinevate pluginate lisamist (2 asutust).
- Kujundusmalle võiks rohkem olla.
- Uuendamiseks ühelt versioonilt tuleb vana maha installeerimida ja uus installeerida, samas tuleb kogu sisu selliselt käsitsi ringi tõsta.
- Kasutajal võiks olla rohkem võimalusi, praegu on haldamisvõimalus piiratud (2 asutust).
- Kas on olemas lihtne sündmuste kalender?
- Võiks peale paigaldamist olla kohe suuremate võimalustega, näiteks kaasas galerii moodul, eXtplorer.
Moodle
- Veebikaustale tahaks juurdepääsu saada, et lisasid paigaldada.
- Toimis alles pärast täieliku uuendamist.
- Kohati on administreerimisel segadus.
- Võiks olla rohkem erinevaid kasutusvõimalusi.
Domeenid
- Automaatselt genereeritav domeen hirmutav, võiks saada ise määrata (2 asutust).
  Märkus: HAVIKEse juhtpaneeli kaudu saab asutus lisada talle vajalikud domeenid. Lisaks tuleb domeenide suunamine nimeserveris tellida ka EENeti või domeeni muult hostmasterilt.
Vaja on kasutamisjuhendeid (Moodle, Joomla!), konfigureerimisjuhendeid (WordPress), koolitusi pakutava vabavara kasutamiseks (3 asutust).
Automaatne e-kiri kasutajale, kui veebileht on maas.
Soovitakse ftp, tavalise html- ja php-lisamise võimalusi.
Rohkem kettaruumi, failide mahupiirangu tõstmine.

7. Postkastiteenus

Haridus-, teadus- ja kultuuriasutused saavad vajadusel e-postkaste EENeti hallatavas serveris mail.edu.ee. Seejuures saab asutus oma töötajatele postkastid asutuse domeeninimega (näiteks [email protected] jne); iga üksiku postkasti maht on 1 GB; postkastide kasutamiseks pakub EENet kahte vabavaralist veebiliidest Horde ja Squirrelmail, samuti saavad inimesed oma postkastidele juurde POP3 ja IMAP protokollide abil.

Postkastiteenust saab asutuse esindaja alates 15.03.2011 hallata EENeti loodud veebipõhise juhtpaneeli kaudu:

lisada uusi postkaste,
muuta postkastide andmeid ja kustutada ülearuseid postkaste,
vahetada ununenud postkastikontode paroole ning
lisada, muuta ja kustutada suunamisi.

Juhtpaneeli sisenemiseks on vaja postkastiteenuse haldaja kasutajanime ning parooli; võimalik on siseneda ka ID-kaardi, Mobiili-ID või Open-ID abil.

Kuni 50 postkasti eest tuleb asutusel tasuda vastavalt EENeti nõukogu kinnitatud hinnakirjale kokku 1.60 eurot kuus; teenuse tehnilised tingimused on avalikustatud veebilehel http://www.eenet.ee/EENet/postkast.html.

Küsitluse toimumise ajal oli postkastiteenust kasutavaid asutusi 362, kellel oli kokku üle 6500 postkasti EENeti serveris. Küsitlusele vastas 217 asutust ehk 60% teenuse kasutajatest.¹⁰

7.1. Hinnang postkastiteenusele EENeti serveris

Vastanutest 196 andis hinde postkastiteenuse kvaliteedile: 43% arvates on teenus väga hea (2009. aastal 32%), 48% vastanute jaoks hea (2009. aastal 54%) ning 8% jaoks rahuldav. Mitterahuldava hinnangu andis 2 kultuuriasutust ehk 1%. Üks soovib kirjades pilte vaadata, teine soovib, et postkastiteenus oleks "kaasaegsem, lihtsam, loogilisem".

Järgmisel joonisel on postkastiteenuse kvaliteedile antud hinded alates aastast 2002.

Joonis 7.1: Hinded postkastiteenusele aastatel 2002-2011

Alates 2007. aastast on kasvanud rahulolu postkastiteenuse kvaliteediga: suurenenud on väga heade hinnete osakaal, vähenenud rahuldavate ja mitterahuldavate hinnete osakaal.

7.2. Soovid postkastiteenuse muudatusteks

31 asutust esitas ettepanekuid postkastiteenuse muutmiseks või tõi välja probleeme.

13 asutust kiitis postkastiteenusele juhtpaneeli loomist, näiteks: "Kaua oodatud asi, töötab hästi" ja "Peale seda, kui tuli veebipõhine juhtpaneel, on kõik väga hea." 7 asutusest vastati, et juhtpaneeli pole veel proovitud.

Ettepanekud postkastiteenuse juhtpaneeli kohta:

Logide ja statistika vaatamise võimalus; millal oli viimane logimine (2 asutust)
Juhtpaneeli kaudu listide tegemine ja haldamine (2 asutust)
Postkastide kasutatud mahud nähtavaks (palju ruumi on kasutatud ja palju vaba on)
Üksikkonto lisaseaded
Märkus: Oletatavasti soovib vastaja, et juhtpaneelis saaks üksikute postkastide seadeid rohkem muuta.
Venekeelset kasutajaliidest
Suunamisvõimalust (3 asutust)
Märkus: Suunamiste lisamise võimalus on postkastiteenuse juhtpaneelis olemas ja neile kolmele saadeti viide juhenditele.

Muud ettepanekud või probleemipüstitused:

Rohkem kettaruumi ühele postkastile, üksiku kirja mahupiiri tõstmine (7 asutust).
Postkastide kasutamise veebiliides võiks olla lihtsam, ilusam, intuitiivsem, Gmaili moodi (5 asutust).
Kohati tundub, et kirjad liiguvad viivitusega; kirjad võiksid postkastis nähtavad olla samal päeval ja kellaajal, nagu nad pärast saabumisaega näitavad. (2 asutust).
"Out of office" seadistamine on kasutajatele keeruline.
Postkastikonto parooli ei saa Squirrel keskkonnas muuta.
Apple Mail IMAP protokolli puhul ei saa kustutada serveris olevaid Junk, Trash ja Sent kaustu.
Korralikku rämpspostfiltrit (2 asutust)
"Meil on olnud probleeme, et mõned olulised kirjad ei jõua meieni. Uurimisel on mulle öeldud, et need on arvatud spämmiks ja serverist ei lasta neid edasi. Viimasel ajal näiteks ei saa ma kätte mulle väga olulise listi kirju *********** Ma ei tea, kas seda peetakse ka spämmiks, kuna see on väga pikk ja rahvusvaheline list. Igasugust tõelist spämmi tuleb aga väga suures koguses. "
Probleem lehekülje turvasertifikaadiga
Märkus: Täiendatud juhendid EENeti turvasertifikaadi paigaldamiseks on koostamisel ning viite neile saadab EENet peatselt kõigile postkastiteenuse kasutajate tehnilistele kontaktisikutele.
Vabalt valitavat kasutajatunnust
Väljastpoolt EENeti võrku võiks autentides saada kirju välja saata.
"Vasta, kustuta jne võiks olla ka alumises servas"
"Võiks saada siduda teiste postkastidega, näiteks gmailiga"
"Kui kasutad postkasti kahes arvutis, võiks olla näha kõik tegevused"
"Meilides võiks olla võimalik otse pilte vaadata."

8. Muud teenused: kasutamine ja vajadus

Ankeedi viiendas plokis uuriti 12 teenuse kasutamist, vajalikkust ning koguti asutuste ettepanekuid nii nende teenuste muutmiseks kui vajadust täiendavate andmesidealaste teenuste järele akadeemilises võrgus.

Paljud asutused - 189 (akadeemiliste domeenide puhul) kuni 303 (Eesti GRIDi puhul) - jätsid vastamata teenuste kasutamise küsimusele või valisid vastusevariandi 'Ei oska vastata'. Veelgi enam, 345 (akadeemiliste domeenide puhul) kuni 565 (Eesti GRIDi puhul) asutust jättis teenuste vajalikkuse hindamata või valis vastusevariandi 'Ei oska hinnata'. Järgmistel joonistel on toodud kokkuvõte ainult nendest vastustest, kus teenuste kasutamise kohta infot ja vajalikkuse kohta hinnang anti.

Joonis 8.1: Teenuste kasutamine

Joonis 8.2: Teenuste vajalikkus

Keskmiselt kolmveerand teenuste vajalikkust hinnanutest peab teenuseid vajalikuks (vastusevariandid 'Väga vajalik' ja 'Keskmiselt vajalik').

Teenuseid, mida rohkem kasutatakse, peetakse ka vajalikumaks: Koolielu portaal, Kuutõrvaja õppematerjalid, nii akadeemiliste tasuta domeenide kui tasuliste .ee domeenide registreerimine, õpetajate õppematerjalide EENeti serverisse paigutamise võimaluse ning listide EENeti serveris hoidmise võimaluse puhul kasutab neid või kavatseb kasutada üle 40% ja üle 80% hindab neid teenuseid väga või keskmiselt vajalikeks.

Samas leiavad ka vähemkasutatavate teenuste - Eesti GRID, IVA, KooliPlone, Eduroami, VIKO ja Wiris puhul vajalikkuse hindajatest vähemalt pooled, et teenused on väga või keskmiselt vajalikud.

Edasi on iga teenust kaheteistkümnest eraldi vaadeldud.

8.1. Domeenide tasuta registreerimine .edu.ee, .org.ee, .lib.ee, .vil.ee alla

Akadeemiliste domeenide ehk domeenide edu.ee, lib.ee, org.ee ja vil.ee alla saavad alamdomeene registreerida vastavalt EENeti kliendiks kvalifitseerumise korrale kõik hariduse, teaduse või kultuuri valdkonnas tegutsevad asutused, seltsingud, mittetulunduslikud organisatsioonid ja nende valdkondade projektid. Teenus on asutustele tasuta.

Teenuse kasutamise kohta vastasid 474 asutuse esindajad.

Akadeemiliste domeenide registreerimisteenust kasutatakse neist 43% asutustes ning soovitakse kasutama hakata 11% asutustes. Teenust ei soovi kasutada 42%. Akadeemiliste domeenide registreerimisteenus on hästi tuntud, seda ei tea ainult 4%.

Teenuse vajalikkuse kohta vastasid 318 asutuse esindajad.

67% peab akadeemiliste domeenide registreerimisteenust väga vajalikuks - see on kõrgeim näitaja käesolevas peatükis käsitletava 12 teenuse puhul - ja 22% vajalikuks.

Vaid 6% leidis, et teenus pole üldse vajalik ja 5%, et tegemist on vähevajaliku teenusega.

Üks asutus juhtis ettepanekute lahtris tähelepanu oma .edu.ee domeenis olevate nimede korrastamisvajadusele; see töö sai aruande koostamise ajal tehtud.

8.2. EENeti kui registripidaja vahendusel tasuliste domeenide registreerimine .ee alla

Alates 03.07.2010 on .ee domeenide registri haldajaks Eesti Interneti Sihtasutus (EIS, http://www.eestiinternet.ee) ja domeenidele kehtestati EIS nõukogu poolt registreerimis- ja aastamaks. EENet on vastavalt EISiga sõlmitud registrilepingule üks paljudest volitatud registripidajatest, kelle vahendusel need tasud EISi jaoks kokku kogutakse. EENeti kui registripidaja kaudu saavad .ee domeeni registreerimistaotlusi esitada ning EIS-le nende eest tasuda ainult haridus-, teadus- ja kultuuriasutused; EENet mingit täiendavat omapoolset tasu ei lisa.

Teenuse kasutamise kohta vastasid 457 asutuse esindajad.

EENeti kui registripidaja teenuseid .ee domeenide registreerimiseks kasutatakse neist 46% asutustes ning soovitakse kasutama hakata 6% asutustes. Teenust ei soovi kasutada 45%. Ka .ee domeenide registreerimisteenus on hästi tuntud, seda ei tea ainult 3%.

Teenuse vajalikkuse kohta vastasid 303 asutuse esindajad.

53% peab EENeti olemist registripidajaks väga vajalikuks ja 28% vajalikuks. Samas leidis pisut üle kümnendiku, et teenus pole üldse vajalik, ja 8%, et tegemist on vähevajaliku teenusega.

Teenuse kohta tegi ettepaneku üks asutus: "Domeeni registreerimine võiks olla mugavam."

8.3. Eesti GRID (http://grid.eenet.ee)

Eesti GRID on 2003. aasta alguses käivitatud projekt Eesti teadus- ja arendusasutuste arvutusvõimsuste ühiskasutamiseks üle Interneti. Gridikasutajateks on eeskätt arvutusmahukate alade teadlased, seetõttu on teenus EENeti kasutajaskonnas vähe kasutatud ja tuntud.

Eesti GRIDi kasutamise kohta vastasid 360 asutuse esindajad, kellest vaid 1% on teenust kasutanud, 5% sooviks kasutada edaspidi. Üle poolte (55%) ei soovi teenust kasutada ning 38% ei teagi sellist teenust (kõrgeim mitteteadjate osakaal käesolevas peatükis vaadeldud teenustest).

Eesti GRIDi oli 23 teadus- ja arendusasutusest kasutanud neli, veel kolm kavatsevad teenust edaspidi kasutada. 12 teadusasutust ei soovi Eesti GRIDi kasutada ning 4 ei tea sellist teenust. Seitse teadusasutust ei olnud gridikasutamise küsimusele vastanud või vastata osanud.

Vastanud kõrgkoolides ei ole veel Eesti GRIDi kasutatud, kuid neli neist soovib seda edaspidi teha.

Eesti GRIDi vajalikkuse kohta vastasid vaid 98 asutuse esindajad, kellest veerand peab teenust vajalikuks, 30% keskmiselt vajalikuks, 23% vähe- ja 22% üldse mitte vajalikuks.

Teadusasutustest peab Eesti GRIDi väga vajalikuks 4 ning keskmiselt vajalikuks 5 asutust. Ükski teadusasutus Eesti GRIDi mittevajalikuks ei pea.

Üks gümnaasium tegi ettepaneku, et kui teadusarvutuste masinad seisavad jõude, võiksid ka koolid GRIDi kasutada: "Kui koolid teaksid, et nad aitavad Eesti teadlasi, oleks ehk rohkem kaasalööjaid. Mingi motivatsioonipakett võiks olla - nt tasuta pääsmed AHHAA, Heureka keskusesse vms teadusega seotud tegevustele."

8.4. eduroam ehk rändlus akadeemilistes võrkudes (www.eenet.ee/EENet/eduroam.html)

eduroam ehk Education Roaming võimaldab akadeemiliste võrkude kasutajatele vaba juurdepääsu Internetile kõigis projektiga ühinenud asutustes. Näiteks saab õppejõud teises asutuses külas olles oma koduasutuses saadud kasutajanime+parooliga eduroami kaudu Internetti kasutada, kui nii tema koduasutus kui külastatav asutus on eduroamiga liitunud.

Kuigi vastajatest 12 märkis, et nende asutuses kasutatakse eduroami, ei ole tegemist korrektse hinnanguga, kuna Eestis ei ole nii paljudes asutustes veel eduroami käivitatud.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis laialt levinud avatud wifi võrgustik, mistõttu asutustel pole arvatavasti piisavalt motivatsiooni eduroami kasutuselevõtuks.

eduroami vajalikkust hindas 115 asutust, kellest 68% peab teenust kas väga või keskmiselt vajalikuks, 32% vähe või üldse mitte vajalikuks.

Teenuse kohta tegi ettepaneku üks asutus: "eduroami õpetus võiks kusagil väga selgelt HowTo meetodil väljas olla."

8.5. Postiloendid ehk listid (www.eenet.ee/EENet/listid.html)

Haridus-, teadus- ja kultuuriasutused saavad soovi korral postiloendeid ehk liste (mailing list) EENeti hallatavas serveris, liste hallatakse Mailman tarkvara abil.

Küsitluse toimumise ajal oli 375 erineval asutusel EENeti serveris kokku 1110 postiloendit. 2009. aasta küsitluse ajal oli 298 asutusel samas kokku 740 listi.

Teenuse kasutamise kohta esitatud küsimusele vastasid 427 asutuse esindajad.

Neist 30% märkis, et nende asutuses kasutatakse EENeti listiteenust, 15% kavatseb teenust kasutama hakata. Pisut üle poolte (52%) ei soovi teenust kasutada. Listide loomise võimalus on asutustele hästi tuntud; teenust ei teadnud vaid 4%.

Teenuse vajalikkuse kohta andis hinnangu 247 asutust.

Neist 46% märkis, et teenus on väga vajalik; 36% peab teenust keskmiselt vajalikuks. 12% peab teenust vähe- ja vaid 6% üldse mitte vajalikuks.

Teenuse kohta tegi üks vastaja ettepaneku, et postiloendeid võiks saada juurde teha ka postkastiteenuse juhtpaneeli kaudu.

8.6. Koolielu - Tiigrihüppe haridusportaal (http://www.koolielu.ee)

Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu on tehniliselt teostatud Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse poolt ja selle sisu loovad Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel paljud erinevad autorid.

Portaal paikneb vastavalt Tiigrihüppe Sihtasutusega sõlmitud serveriteenuse lepingule EENeti serveris.

Teenuse kasutamise kohta esitatud küsimusele vastasid 436 asutuse esindajad.

Neist pisut üle poolte, 53% märkis, et nende asutuses kasutatakse Koolielu portaali, 5% kavatseb seda edaspidi kasutama hakata. 37% ei soovi portaali kasutada, teenust ei teadnud 6%. Niisiis on tegemist sellest küsimuste plokist kõige rohkem kasutatava teenusega.

Teenuse vajalikkuse kohta andis hinnangu 266 asutust.

Neist 53% märkis, et teenus on väga vajalik; 40% peab teenust keskmiselt vajalikuks - ka vajalikkuse poolest on tegemist kõige edukama teenusega. 4% peab teenust vähe- ja vaid 4% üldse mitte vajalikuks.

Üks vastaja kirjutas ettepanekute lahtrisse: "Koolielu - rohkem loogikat, elu ja inimese nägu!"

8.7. Õpetajate õppematerjalide paigutamine EENeti serverisse (www.koolielu.edu.ee)

Tänu Tiigrihüppe Sihtasutuse ja EENeti koostööle on õpetajatel võimalus hoida oma kodulehti EENeti serveris http://www.koolielu.edu.ee. Samas on kõigile kasutamiseks väljas ka Tiigrihüppe SA toel valminud õppematerjalid. Küsitluse toimumise ajal paiknes EENeti serveris www.koolielu.edu.ee 59 erineva haridusasutuse 109 õpetajaveebi.

Teenuse kasutamise kohta esitatud küsimusele vastasid 401 asutuse esindajad.

23% neist vastas, et nende asutuses kasutatakse õpetajate õppematerjalide paigutamist EENeti serverisse. Seda on rohkem, kui teenuse kasutajate tegelik arv. Võimalik, et teenust aeti segamini Koolielu portaaliga, millest on juttu eelmises punktis.

24% kavatseb teenust edaspidi kasutama hakata. 45% aga ei soovi õpetajate õppematerjalide paigutamisvõimalust EENeti serverisse kasutada; teenust ei teadnud 8%.

Teenuse vajalikkuse kohta andis hinnangu 219 asutust.

Neist 47% märkis, et teenus on väga vajalik; 42% peab teenust keskmiselt vajalikuks. Koos domeeniregistreerimise teenusega on see teenus vajalikkuse poolest käesolevas küsimusteplokis teisel-kolmandal kohal. 5% peab teenust vähe- ja 6% üldse mitte vajalikuks.

Üks vastaja märkis ettepanekute lahtris, et kuna HAVIKe sobib õpetajatele oma lehtede loomiseks, ei ole õpetajate õppematerjale vaja serverisse www.koolielu.edu.ee paigutada.

8.8. Virtuaalne õpikeskkond VIKO (www.eenet.ee/EENet/viko.html)

Virtuaalse õpikeskkonna VIKO on välja töötanud Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus. Seda keskkonda saavad koolid kasutada kas EENeti serveris (kuna selle kohta on sõlmitud vastav serveriteenuse leping EENeti ja Tiigrihüppe Sihtasutuse vahel) või paigaldada VIKO kooli enda serverisse.

Kuigi VIKO kasutajate arv EENeti serveris on pärast 2008. aastal läbi viidud suuremat inventuuri ning nn surnud kontode kustutamist kahe viimase aastaga 30 võrra tõusnud ja ulatub 145-ni, võib kontode statistikat lähemalt uurides oletada, et 60% neist ei pruugi olla tegelikus kasutuses (failide maht alla 10 MB ja/või õpilasi alla 10 ja/või kursusi alla 5), vaid on loodud või alles hoitud lihtsalt igaks juhuks. Seetõttu on EENetil kavas 2011. aastal teha taas VIKO inventuur ning kasutajate loal mittekasutatavad kontod serverist eemaldada.

VIKO kasutamise kohta esitatud küsimusele vastasid 410 asutuse esindajad.

17% neist vastas, et nende asutuses kasutatakse VIKOt, 16% kavatseb teenust edaspidi kasutama hakata. Pisut üle poolte, 52% ei soovi VIKOt kasutada. Teenust ei teadnud 15%.

VIKO vajalikkuse kohta andis hinnangu 176 asutust.

Neist 35% märkis, et teenus on väga vajalik; 39% peab teenust keskmiselt vajalikuks. Vähevajalikuks hindas VIKOt 18% ning üldse mitte vajalikuks 9%.

Ühest põhikoolist laekus ettepanek VIKO kohta: "Oleks hea, kui kuidagi ka õpilane saaks eriloal oma valmis tööd üles laadida, siis on õpetajal töid lihtsam kontrollida."

8.9. WIRIS - arvutialgebra (http://www.wiris.ee)

WIRIS on tarkvarafirma Maths for more (http://www.wiris.com/contact) arendatud veebipõhine arvutialgebra süsteem.

WIRIS paikneb vastavalt Tiigrihüppe Sihtasutusega sõlmitud serveriteenuse lepingule EENeti serveris.

WIRISe kasutamise kohta esitatud küsimusele vastasid 394 asutuse esindajad.

18% neist vastas, et nende asutuses kasutatakse WIRISt, 14% kavatseb teenust edaspidi kasutama hakata. 45% ei soovi WIRISt kasutada ning seda teenust ei teadnud 23%.

WIRISe vajalikkuse kohta andis hinnangu 158 asutust.

Neist 36% märkis, et teenus on väga vajalik; 42% peab teenust keskmiselt vajalikuks. Vähevajalikuks hindas WIRISt 12% ning üldse mitte vajalikuks 9%.

8.10. Kuutõrvaja - eestikeelsed õppematerjalid tarkvara ja Interneti kohta (http://kuutorvaja.eenet.ee)

Kuutõrvaja kaudu pakub EENet eestikeelseid materjale tarkvara (eelkõige Linuxi ja muu vaba tarkvara) ning Interneti kohta. Materjalidest leiab abi nii arvuti tavakasutaja kui spetsialistiks pürgija, kaastöid saab teha wiki-põhiselt. 2010. aasta septembris sai täis miljon Kuutõrvaja lehtede vaatamist.

Kuutõrvaja kasutamise kohta esitatud küsimusele vastasid 418 asutuse esindajad.

43% neist vastas, et nende asutuses kasutatakse Kuutõrvajat, 13% kavatseb teenust edaspidi kasutama hakata. 30% ei soovi Kuutõrvajat kasutada ning seda teenust ei teadnud 14%.

Kuutõrvaja vajalikkuse kohta andis hinnangu 230 asutust.

Neist 41% märkis, et teenus on väga vajalik; 44% peab teenust keskmiselt vajalikuks. Vähevajalikuks hindas Kuutõrvajat 11% ning üldse mitte vajalikuks 3%.

8.11. IVA ja/või KooliPLONE (www.eenet.ee/EENet/ivaplone.html)

IVA on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna ühistööna loodud ja arendatav veebipõhine õpihaldussüsteem. IVA abil saab luua, hallata ja kasutada e-kursusi. KooliPlone on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse arendatud sisuhaldussüsteem koolide jaoks, mis võimaldab koolil luua ja hallata oma kodulehekülge. Haridusasutused on saanud alates 2006. aastast IVA ja KooliPlone keskkondi vastavalt EENeti ja Tiigrihüppe Sihtasusute vahel sõlmitud serveriteenuse lepingule kasutada ka EENeti serveris.

IVA ja KooliPlone kasutajate arv on olnud stabiilne - kahe teenuse peale kokku ca 40 asutust-, kuid kuna Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskusel on uued väljakutsed, ei ole nende teenuste jaoks vajalikku alustarkvara enam edasi arendatud, mistõttu on olnud tehnilisi probleeme nii IVA kui KooliPlone kasutajatel. Näiteks ei ole EENetil võimalik taastada kasutaja poolt kustutatud KooliPlone faile, sest varukoopiast saab taastada vaid kõigi teenuse kasutajate varasemat seisu korraga. Seetõttu soovitab EENet uutel huvilistel kaaluda pigem Moodle ja Joomla! või CMSimple kasutamist HAVIKEses.

IVA kasutamise kohta esitatud küsimusele vastasid 398 asutuse esindajad.

Vaid 8% neist vastas, et nende asutuses kasutatakse IVA, 12% kavatseb teenust edaspidi kasutama hakata. 63% ei soovi IVA kasutada ning seda teenust ei teadnud 17%.

IVA vajalikkuse kohta andis hinnangu 147 asutust.

Neist 22% märkis, et teenus on väga vajalik; 41% peab teenust keskmiselt vajalikuks. Vähevajalikuks hindas IVA 22% ning üldse mitte vajalikuks 16%.

KooliPLONE kasutamise kohta esitatud küsimusele vastasid 392 asutuse esindajad. Kõigest 2% neist vastas, et nende asutuses kasutatakse KooliPLONEt, 8% kavatseb teenust edaspidi kasutama hakata. 62% ei soovi KooliPLONE kasutada ning seda teenust ei teadnud 28%.

KooliPLONE vajalikkuse kohta andis hinnangu 122 asutust.

Neist 16% märkis, et teenus on väga vajalik; 34% peab teenust keskmiselt vajalikuks. Vähevajalikuks hindas KooliPLONE 30% ning üldse mitte vajalikuks 20%. Niisiis oli KooliPLONE vastajate arvates kõige vähem vajalik teenus käesolevas peatükis käsitletutest.

Üks gümnaasium, kes oma kodulehe vanemate materjalide jaoks kasutab EENeti serveris majutatud KooliPLONE keskkonda, kirjutas: "Osutage stabiilset teenust. Nädalavahetusel koduleht võib ära kaduda. Nädala sees võib juhtuda, et muudatused kodulehel salvestada ei saa. Siis te seal teete midagi ja saab salvestada. Vaja on et alati saaks muudatusi salvestada." Samas server toimib ja teised selle kasutajad kurtnud ei ole.

8.12. Vajadus uute teenuste järele

Küsisime, milliseid teenuseid vajaksid vastajate hinnangul haridus-, teadus- ja kultuuriasutused andmeside alal veel.

Ettepanekuid vajalike uute teenuste kohta tegi 29 vastajat:

Õpikeskkonnad ja -vahendid, koolielu korraldamine
- Õppematerjale lasteasutustele
- Virtuaalsete õpikute ja töövihikute allalaadimise keskkond (tasuta Eesti koolidele)
- Virtuaalne päevik (hinded, kodused ülesanded), väikevahendite ja õppevahendite haldussüsteem
- Õppeinfosüsteem: "Elektrooniline õppeinfosüsteem, kus oleks koos nii matrikkel kui ka e-õppe võimalused gümnaasiumile"; "Normaalset ja kergesti kasutatavat õppeinfosüsteemi"
- Keskkond, mis ühildaks õpilase, õpetaja, juhtkonna, majanduse toodetavad dokumendid ja nende haldamise.
- Koolihalduse terviklahendus: elektrooniline päevik + dokumendihaldus, aruandlus, kooli kodulehekülg
- Mängusõltuvuse teadvustamine üldhariduskoolides
- Koostöö Miksikese õppekeskkonnaga
Multimeedia, veebimajutus, raamatukogundus:
- Audio- ja/või videostriiming
- Videkohtumise/videokonverentsi keskkond (3 asutust), näiteks: videoülekannete (videotunnid) ja veebiraadio edastamise võimalus võiks olla koos salvestusvõimalusega ja hilisema allalaadimisvõimalusega
- Raamatukogu programm ("Kasutame RIKS-i, mille kõiki võimalusi pole koolil vaja, on liiga kallis")
- Serveriruumi, kus hoida digiteeritud kujutiste fotosid jne
- Andmebaaside laiendamine
Suhtlus, kontaktide haldamine
- Spämmifiltri teenus
- Ühtne sotsiaalvõrgustik, et igaüks ei peaks oma kodulehti/gruppe/liste ehitama. Facebook-i (groups) võimalused on sedalaadi, kuid ei kata kõiki vajadusi
- Haridus- ja teadusvaldkonna ühine aadressraamat, LDAP ühendamise võimalusega
- Kontaktide haldur, a'la Vtiger (http://www.vtiger.com/)
Soovid püsiühenduse kohta
- Akadeemiline kiire võrk võiks ulatuda kõigi haridusasusteni Eestis
- Paremat interneti ühendust
- Korralikku WiFi-t
- Ribalaiust, kiirust
- Tartus Elionilt renditav koolide fiibriring EENeti külge ühendamiseks võiks 1 Gbps olla
EENeti teenuste kasutamine, juhendid ja koolitus
- Teenuste kasutamise koolitust (3 asutust), näiteks kirjutas gridist huvituv teadusasutus: "Ilmselt kasvab lähitulevikus (ca 3-5 aasta perspektiivis) 3d punktipilve skanneerimisega vajadus suuremate ressursside järele, et teostada vastavaid arvutusi ja visualiseerimist. Seda oleks ehk väga sobilik teostada just pilve ja/või grid tehnoloogia abil [---]Võib äkki mõelda mingitele laiematele infoüritustele selles vallas?"
- Soov tutvuda nende teenuste statistikaga: palju on kasutajaid/külastajaid
  Märkused:
  1) kõigi serverite monitoorimine toimub pidevalt ja on osaliselt avalikult kättesaadav (http://muhutaja.eenet.ee/)
  2) märtsist 2011 on Tiigrihüppe Sihtasutuse soovil täiendatud kasutusstatistikat paljudel teenustel, kuid esialgu on see info vaid lepingupartnerile.
- Rohkem reklaami ja infot

Ja nagu kirjutas üks põhikool, andis kasutajaküsitlusel osalemine olulist teavet teenuste kohta: "Oleks olnud hea selline nö meeldetuletus/tähelepanujuhtimine nende teenuste kohta juba varem saada :) Kõige peale ei jõua kogu aeg mõelda. Hakkan alles nüüd lähemalt uurima."

EENet tänab kõiki asutusi tagasiside andmise eest!

¹ Eelmiste kasutajaküsitluste käigus kasutas EENet 5-pallilist hindeskaalat, kus lisaks 'mitterahuldavale' oli ka valik 'väga halb', kuid kuna need kaks hinnet sisuliselt kattuvad, on alates 2011. aastast kasutusel 4-palline skaala: väga hea, hea, rahuldav, mitterahuldav. Eelmiste aastate tulemustega võrdlemiseks on varasemad 'mitterahuldav' ja 'väga halb' hinded summeeritud uue 'mitterahuldava' hinde alla.
Tagasi teksti juurde

² Asutuse esindajal paluti vastata, kas asutus mingit EENeti osutatavat teenust kasutab. Teenustele antud hinnangute juures võeti aga arvesse vaid nende asutuste vastused, kes EENetiga sõlmitud teenuslepingute andmetel vastavat teenust ka tegelikult kasutavad.
Tagasi teksti juurde

³ Kategooriasse 'muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris' kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridus- ja teadusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid vmt.
Tagasi teksti juurde

⁴ Halli taustaga lahtrite puhul on teenust kasutanud asutuste arv enne 2011. aastat toodud 1. jaanuari seisuga vastaval aastal.
Tagasi teksti juurde

⁵ Arvestatud ei ole Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ligi 100tuhandelist kogukonda, kuna igaüks neist kuulub mingi konkreetse raamatukogu kogukonna hulka.
Tagasi teksti juurde

⁶ Hinnang on tundlik konkreetse valimi koostise suhtes.
Tagasi teksti juurde

⁷ Andmed asutuste praeguse püsiühenduse kiiruse kohta põhinevad vastajate enda hinnangutel.
Tagasi teksti juurde

⁸ 34 asutust, kes EENeti andmetel ei ole püsiühendatud akadeemilise võrguga, arvasid, et nad seda siiski on. Nende hinded kajastuvad punktis 4.7 Akadeemilist püsiühendust mittekasutavad asutused.
40 asutust, kellel on püsiühendus EENeti hallatava akadeemilise võrguga, arvasid, et neil seda ei ole (pisteline kontroll IP-numbrite järgi näitas, et mitmel nii arvanul oli ankeet täidetud siiski akadeemilises võrgus olevast arvutist). Seejuures arvasid neist 26 asutust, et nende juurdepääsuühenduse haldaja (Tartusisest fiibrivõrku haldav Elion, Tartumaal raadiovõrku haldav Kernel jne) ongi juba nende internetiteenuse pakkuja. Selliste vastajate antud hinded on loetud siiski akadeemilise võrgu püsiühendusele antud hinneteks.
Tagasi teksti juurde

⁹ 39 asutust, kes on HAVIKEse konto saanud, valis vastuseks küsimusele Kas teie asutus kasutab Hariduse Virtuaalkeskkonda HAVIKE? vastusevariandi 'Ei' ja seetõttu ei näidatud neile HAVIKEse teenuse kvaliteedile hinde andmise küsimust.
12 asutusest, kus ei kasuta HAVIKEst, arvati, et seda siiski kasutatakse. Nende hindeid hariduse virtuaalkeskkonna teenuse kvaliteedi kohta aruandes arvestatud ei ole.
Tagasi teksti juurde

¹⁰ 6 asutust, kus postkastiteenust kasutatakse, valis vastuseks küsimusele Kas teie asutus kasutab e-postkaste EENeti serveris? vastusevariandi 'Ei' ja seetõttu ei näidatud neile järgmisi küsimusi postkastiteenuse kohta. 12 postkastiteenusega asutust jättis teenuse kohta käivas plokis olevatele küsimustele vastamata.
19 asutusest, kus ei kasutata e-postkaste EENeti serveris, arvati, et seda teenust siiski kasutatakse. Nende vastuseid postkastiteenuse kohta aruandes arvestatud ei ole.
Tagasi teksti juurde

Lisa 1 : Teated kasutajaküsitlusel osalejatele

Näidiskutse kasutajaküsitlusel osalemiseks


Date: Thu, 14 Apr 2011 15:15:59 +0300
From: EENet 
To: KONTAKTISIKU_NIMI <***********>
Subject: EENet ootab Teilt tagasisidet (ASUTUSE_NIMI)

Lugupeetud  KONTAKTISIKU_NIMI
Palume Teil kui tehnilisel kontaktisikul vastata EENeti 2011. aasta kasutajaküsitlusele.

Ankeedile vastamiseks avage palun leht
http://poll.eenet.ee/limesurvey/index.php?lang=et&sid=94768&token=********

Ootame vastuseid 25. aprilliks 2011.
Oleme väga tänulikud, kui saate meile tagasisidet anda!
------------------------------------------------------------------
Et vastata oleks lihtsam, on allpool info selle kohta, milliseid teenuseid
         ASUTUSE_NIMI
14.4.2011 seisuga kehtiva lepingu kohaselt kasutab:
        Veebimajutus serveris nw.eenet.ee:     kasutab
        Hariduse virtuaalkeskkond HAVIKE:      kasutab
        E-postkastid EENeti serveris:          kasutab
        Püsiühendus EENeti hallatavasse võrku: kasutab
        Õpetaja materjalid koolielu.edu.ee-s:  ei kasuta
        Virtuaalne õppekeskkond VIKO:          ei kasuta
        Domeeniteenus (.ee domeenid):          kasutab
------------------------------------------------------------------
Teenusesoove või teavet muudatuste kohta ootame aadressile [email protected]
Kui olete mitme asutuse kontaktisikuks, palume vastata iga asutuse nimel eraldi ankeedile.
Lugupidamisega
--
Anne Märdimäe
EENet, klienditeenindusosakonna juhataja
http://www.eenet.ee

Näidismeeldetuletus kasutajaküsitlusel osalemiseks


Date: Mon, 25 Apr 2011 13:45:07 +0300
From: "EENet, Anne Märdimäe" 
To: KONTAKTISIKU_NIMI <***********>
Subject: Meeldetuletus: ootame tagasisidet (ASUTUSE_NIMI)

Lugupeetud KONTAKTISIKU_NIMI

Palume Teil kui tehnilisel kontaktisikul vastata EENeti 2011. aasta kasutajaküsitlusele.

Vastamiseks avage palun veebileht:
http://poll.eenet.ee/limesurvey/index.php?lang=et&sid=94768&token=********

Kui vastamine jääb või jäi pooleli, saate jätkata, kui avate lehe
http://poll.eenet.ee/limesurvey/index.php?lang=et&sid=94768
ja sisestate tunnuskoodi: ********

Kuna kevad on kiire aeg, pikendasime vastamistähtaega esialgselt 25.aprillilt
        01.maini 2011.
Loodame väga, et jõuate selle nädala jooksul EENetile tagasisidet anda!

Lugupidamisega
--
Anne Märdimäe
EENet, klienditeenindusosakonna juhataja
http://www.eenet.ee

PS Kui olete mitme asutuse kontaktisikuks, palume vastata iga asutuse nimel eraldi ankeedile. Aitäh!

Kasutajaküsitlus 2011

EENeti kasutajaküsitlus 2011