EENeti kasutajaküsitlus märtsis-aprillis 2007

Kokkuvõte .pdf formaadis

1. Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest

2007. aasta märtsis saatis EENet haridusvõrgus üht või mitut teenust kasutavatele asutustele küsitluslehed.

2007.a. küsimused

Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja haridusvõrku ühendatud arvutite ning nende kasutajate arv, uurida haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste rahuolu senise võrguühendusega, sh nii akadeemilise kui kommertspüsiühenduse kasutamise puhul, ning saada tagasisidet akadeemilise võrgu teenuste kohta.

Akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonna moodustavad hinnanguliselt 139 tuhat inimest.

Küsitluse tulemusena selgus, et akadeemilises võrgus saadava püsiühendusega on rahul 74% vastanutest, eelmisel aastal oli rahuolijaid 68%. Rahulolematud soovivad peamiselt suuremat sidekiirust. Kommertsvõrkude kasutajatest oli saadava püsiühendusega rahul 67%.

Asutused kasutavad Internetiühendust elektronpostivahetuseks, kasutavad pangateenuseid, loevad uudiseid, hangivad (õppe)tööks vajalikku infot, avaldavad enda kohta materjali, suhtlevad jm.

Kõigile akadeemilises võrgus osutatavatele teenustele anti hindeks valdavalt hea või väga hea.

Ankeedile vastas 440 asutust ehk 53% EENeti teenuseid kasutavatest asutustest.


Sisukord

1. Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest
2. Küsitluse käik ja vastanute koosseis
3. EENeti teenuseid kasutavad asutused
4. Internetiühenduse kasutusvaldkonnad
5. IKT rahastamine
6. Teadus- ja kõrgharidusasutuste erivajadused
7. Püsiühendus Internetti
8. Serveriruumi teenus
9. E-postkastiteenus
10. Muude EENeti teenuste teadmine ja hindamine
11. Asutuste ja EENeti koostöö
12. Infosüsteemid
Lisa 1. Küsitlusele vastanud teadusasutuste ja kõrgkoolide nimekiri


2. Küsitluse käik ja vastanute koosseis

2.1. Küsitluse käik

2007. aasta märtsis saadeti kasutajaküsitluse ankeet 823 haridus-, teadus- ja kultuuriasutusele, mis kasutavad üht või mitut järgmistest teenustest:

  • püsiühendus EENeti hallatavasse akadeemilisse võrku,
  • e-postkastid EENeti serveris,
  • serveriruum EENeti serveris nw.eenet.ee

Sarnaselt 2006. aastaga täitis iga asutus ankeedi, mille küsimused sõltusid kasutatavatest teenustest1. Kokku oli erinevaid ankeeditekste 14, mis koostati 8 erinevast osast:

  1. kõigile asutustele ühine osa
  2. ainult teadusasutustele ja kõrgkoolidele esitatud küsimused
  3. küsimused asutustele, kes kasutavad püsiühendust akadeemilises võrgus
  4. küsimused asutustele, kes ei kasuta püsiühendust akadeemilises võrgus
  5. küsimused asutustele, kes kasutavad serveriruumi EENeti serveris nw.eenet.ee
  6. küsimused asutustele, kes ei kasuta serveriruumi EENeti serveris nw.eenet.ee
  7. küsimused asutustele, kes kasutavad e-postkaste EENeti serveris
  8. küsimused asutustele, kes ei kasuta e-postkaste EENeti serveris

Ankeetide genereerimine veebi jaoks toimus selleks kirjutatud perl-keelsete skriptide abil.

EENet saatis palve küsimustiku täitmiseks koos veebivormi aadressiga asutustele ühel kuni kahel korral: 28. märtsil e-kirjaga kõigile andmesidelepingutes märgitud administratiivsetele kontaktisikutele. Vastamise tähtajaks seati 10. aprill.

9. aprillil saadeti e-kirjaga meeldetuletus 649 asutuse kontaktisikutele, kellelt ei olnud tolleks hetkeks vastuseid veel laekunud. Arvesse läksid hiljemalt 25. aprilli 2006 kl 17-ks saabunud vastused. Operatiivseimaks vastajaks oli Balti Uuringute Instituut, kelle vastus laekus 7 minutit pärast ankeedikirjade väljasaatmist.

Vastamisaktiivsus oli 53%, mis on madalaim tulemus pärast 2003. aastat, kui vastamisaktiivsus oli samuti 53%. Eelmisel aastal vastas 63% asutustest.

Kõige usinamad vastajad olid taas Saaremaal (vastas 78% asutustest), järgnesid Viljandi, Lääne-Viru, Rapla ja Jõgeva maakonnad, kus oli vastajaid 65-73%. Madalaim oli vastamisaktiivsus Järvamaal: 42%. Ülejäänud maakondades jäi valimisaktiivsus 43% ja 65% vahele.

Teadusasutustest vastas ankeedile 69%, haridusasutustest 57%. Kõige madalam oli vastamisaktiivsus muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste2 hulgas: vaid 42%.

Kogutud andmed töötles ja kokkuvõtte koostas uuringukeskus Klaster.

2.2. Vastanute koosseis

EENeti klientuuris võrreldes 2006. aastaga olulisi muudatusi ei olnud: 2/3 asutustest on haridusasutused, ligi veerand kultuuriasutused; ülejäänud osa moodustavad teadusasutused ning muud haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevad asutused.

Asutuseliigid Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
Haridusasutused 67,2% 71,4%
Kultuuriasutused 26,1% 21,6%
Teadusasutused 3,2% 2,5%
Muud asutused haridus-, teadus-, ja kultuurisfääris 3,5% 4,5%

Järgnevad tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust maakondade ning asutuseliikide kaupa.

Maakond Vastanud asutused
Tartu 78
Tallinn 76
Tartumaa 37
Harjumaa 31
Jõgevamaa 30
Viljandimaa 27
Ida-Virumaa 22
Pärnumaa 20
Saaremaa 18
Läänemaa 18
Lääne-Virumaa 17
Võrumaa 16
Raplamaa 14
Valgamaa 11
Järvamaa 10
Põlvamaa 9
Hiiumaa 6
Kokku 440

 

Vastanud asutused liikide kaupa Vastanute arv
Haridusasutused, sh 314
Kõrgkoolid 16
Keskkoolid, gümnaasiumid 76
Põhikoolid 87
Kutseõppeasutused 11
Algkoolid, lasteaiad 30
Raamatukogud, arhiivid 39
Avalikud Internetipunktid 2
Muud haridusasutused 53
Kultuuriasutused 95
Muud asutused haridus-, teadus-, ja kultuurisfääris 11
Teadusasutused 20
Kokku 440

Küsitleti kolme liiki teenuste kasutajaid, kusjuures üks asutus võis kasutada üht, kaht või kõiki kolme neist teenustest. Enim asutusi kasutab serveriruumiteenust (577), 269 asutust kasutab püsiühendust ja 361 e-postkaste. Püsiühendatutest ja e-postkastide kasutajatest vastas 54%; serveriruumi kasutajatest 53%.

Järgnev tabel annab ülevaate, kuidas jagunevad EENeti kliendid ning sealhulgas ankeedile vastanud võimalike teenusekomplektide vahel.

Asutused EENeti teenuste kasutamise järgi Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
Serveriruum ja postkastid 34,4% 33,4%
Ainult serveriruum 28,3% 28,4%
Ainult püsiühendus 24,8% 25,0%
Ainult postkastid 4,6% 5,2%
Püsiühendus, serveriruum ja postkastid 4,4% 5,2%
Püsiühendus ja serveriruum 3,0% 2,3%
Püsiühendus ja postkastid 0,5% 0,5%

Tagasi sisukorra juurde

3. EENeti teenuseid kasutavad asutused

3.1. Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad

Vastanud asutustes oli kokku 15 461 püsiühendatud arvutit.

Asutustes, mis kasutavad akadeemilist püsiühendust, on 10 487 püsiühendatud arvutit; kommertspüsiühendusega asutustes 4974 arvutit.

3.2. Akadeemilise püsiühenduse kasutajate arv

Järgnevas on hinnatud akadeemilise võrgu püsiühenduse kasutajate arvu.

Akadeemilist püsiühendust kasutavaid asutusi oli küsitletute seas 269, kellest ankeedile vastas 145 asutust ehk 54%.

Küsimusele kasutajate arvu kohta vastas 133 asutust (49% kõigist püsiühendatud asutustest), kus saab võrku kasutada kokku 42655 asutuse enda töötajat, ametnikku, õpilast, tudengit, liiget ja kasvandikku.

23% neist kasutajatest on kõrgkoolides, 42% gümnaasiumides/keskkoolides; 4% põhikoolides; 16% kutseõppeasutustes, 10% teadusasutustes. Võrreldes eelmise aastaga on kõrgkoolide osakaal märksa väiksem. Seda võib seletada valimi koostisega: tänavu ei vastanud näiteks Tartu Ülikool, kelle püsiühenduse kasutajaskond oli 2006. aastal 15 000 inimest. Kultuuriasutuste personal moodustab vähem kui 2% akadeemilise võrgu kasutajaskonnast.

Neile kasutajatele lisanduvad avalike Internetipunktidena tegutsevate asutuste külastajad. 44 AIP-na tegutsevat asutust hindas oma erinevate külastajate arvuks 2006. aastal kokku 52322 (sealhulgas näiteks Jõgeva Linnaraamatukogu ligi 13 000 ja Viljandi kultuurimaja 12 000 külastajaga).

Akadeemilisse võrku püsiühendatud asutustes sai niisiis akadeemilist võrku kasutada - asutuste enda inimesed pluss külastajad - 2006. aastal hinnanguliselt 139 tuhat inimest3 (eelmisel aastal 210 tuhat; 2004. aastal 228 tuhat).

Keskmiselt on igas haridusvõrku ühendatud asutustes 321 kasutajat.

Asutustes saab püsiühendatud arvuteid kasutada 95% nende kogupersonalist/kogukonnast.

Ligi pooled püsiühendatud arvutitest (47%) on üle 3 aasta vanad. Kõige rohkem on vanu arvuteid teadusasutustes (52%), kõige vähem muudes asutustes haridus-, teadus- ja kultuurisfääris. Haridusasutustest on vanu arvuteid kõige rohkem algkoolides ja lasteaedades (73%), kõige vähem keskkoolides (42%).

3.3. Kasutajate arv ühe võrku ühendatud arvuti kohta

Ühe internetiühendusega arvuti kohta on küsitletud asutustes keskmiselt 4,8 kasutajat. Kasutajate arv ühe arvuti kohta on aasta-aastalt vähenenud: 2006. aastal oli neid 6,6, 2005. aastal 7,4, 2004. aastal 7,6, 2003. aastal 9. Sealjuures oli akadeemilist püsiühendust kasutavates asutustes keskmiselt 4,1 kasutajat ning kommertsvõrkudes keskmiselt 6,3 kasutajat ühe internetiühendusega arvuti kohta.

joonis1

Asutuseliigiti ja maakonniti on arvutitega varustatus erinev: Tallinnas ja Hiiumaal on iga võrguühendusega arvuti kohta 2 kasutajat, mujal rohkem. Kõige koormatumad on Lääne-Virumaa ja Raplamaa arvutid, mida kasutab keskmiselt 9 inimest.

Erinevatest asutustest on kõige paremini varustatud teadusasutused ja muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris, kus on vastavalt 2 ja 1 kasutajat ühe arvuti kohta.

Haridusasutustes on keskmiselt 5 kasutajat arvuti kohta, seejuures on neist kõige koormatumad arvutid keskkoolides-gümnaasiumides (8 kasutajat) ja lasteaedades/algkoolides (7).

joonis2

Ülalolevatel joonistel on arvestatud vaid asutuse enda töötajate, õpilaste jm poolset kasutust, mitte avalike internetipunktide külastajaid; arvesse on võetud nende 350 asutuse vastused, kus olid antud nii kasutajate kui võrguühendusega arvutite arvud. Neist asutustest 130 on püsiühendatud akadeemilisse võrku.

3.4. Asutuste sisevõrkude tase. Võrguhooldajad. Koolitus

Tänavu oli asutusesisese arvutivõrgu töökindlusega tingimusteta rahul 62% vastanud asutustest. 35% vastas, et esineb küll häireid, kuid nad on sellegipoolest rahul. Vastanutest 3% (12 asutust) ei olnud rahul lokaalvõrgu töökindlusega. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud tingimusteta rahul olijate (+2%) ning vähenenud rahulolematute osakaal (-3%). Rahulolevate asutuste osakaalu muutumist aastatel 2002-2007 kirjeldab järgmine graafik.

Ei lokaalvõrgu ega internetiühendusega polnud rahul 4 asutust, kellest 2 olid EENeti püsiühendusega, mõlemad kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiosidet.

joonis3

50%-s asutustest vastutab IT eest asutuse enda töötaja, 24% asutusi ostab teenust mõnelt firmalt või ettevõtjalt. 26% juhtudest puudus asutustest võrguhooldaja. Eelmisel aastal oli selliseid asutusi 30%.

Kõige vähem on IT-spetsialiste kultuuriasutustes, 49% asutustest puudub võrguhooldaja. Haridusasutustest on 57% olemas võrgu eest vastutav inimene oma asutuses ning 23% kasutavad firmade teenuseid. Sealhulgas puudub võrgu IT-vastutaja 35% lasteaedades-algkoolides ning 50% muudes haridusasutustes.


Tagasi sisukorra juurde

4. Internetiühenduse kasutusvaldkonnad

Praktiliselt kõik asutused kasutavad internetti elektronpostivahetuseks (99,5% vastanutest). Peaaegu kõigis asutustes kasutatakse internetti ka pangateenuste jaoks (93%), (õppe)tööks vajaliku info hankimiseks (91%) ning uudiste lugemiseks (91%). Asutuse teabe avaldamiseks internetis vajab võrku 88% vastanuist, suhtlemiseks jututubades, MSN jmt abil 77%, juurdepääsuks kaugemal asuvatele andmebaasidele 76%, õppematerjalide koostamiseks 73%. Failide transportimiseks kasutas internetti 75% asutustest, meelelahutuseks 60%, õppetöö läbiviimiseks 63%, teadustöö tegemiseks 40%. Kõige vähem kasutati internetti videokonverentside jaoks (16% asutustes).

Kasutusvaldkondade struktuur on sarnane eelmise aastaga.

Suurimad erinevused kommertsvõrgu ja akadeemilise võrgu kasutajate seas on järgmistes valdkondades:

  • juurdepääsuks andmebaasidele (võimalust kasutab 83% akadeemilise ja 72% kommertsvõrgu kasutajatest)
  • teadustöö tegemiseks (akadeemilises võrgus 46%, kommertsvõrgus 36%)
  • suhtlemiseks jututubade, MSN jm kaudu (akadeemilises võrgus 83%, kommertsvõrgus 74%)
  • pangateenuste jaoks (akadeemilises võrgus 98%, kommertsvõrgus 90%).
  • õppetöö läbiviimine (akadeemilises võrgus 59%, kommertsvõrgus 67%).
  • videokonverentside jaoks (akadeemilises võrgus 26%, kommertsvõrgus 9%).

Muudes valdkondades on erinevused väiksemad kui 7%.

joonis4

Muid kasutusvaldkondi tõi välja 28 asutust:

  • raamatukogu veebipõhise programmi kasutamine
  • raamatupidamisprogrammi kaugkasutamine
  • tööalane suhtlus läbi Skype
  • VoIP
  • VPN
  • kaughaldus
  • oma serveri pidamine, e-teenuse pakkumine
  • e-kool
  • heli- ja fototöötlus
  • ETIS
  • SAIS
  • projektide kirjutamine
  • tarkvaraarendus
  • süsteemi administreerimine


Tagasi sisukorra juurde

5. IKT rahastamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) uuendamiseks tuleb enamasti raha kohaliku omavalitsuse eelarvest (54% asutustel) ning asutuse oma eelarvest (50%). Projektide ja fondide raha kasutavad 44%, riigieelarvest saab toetust 16% ning annetustest 11%. Sealjuures on sarnased akadeemilist ja kommertspüsiühendust kasutavate asutuste vastused (vt järgnev joonis). Akadeemilise püsiühenduse kasutajatele on mõnevõrra iseloomulikum projektirahade kasutamine, kommertsvõrgu kasutajatele kohaliku omavalitsuselt raha saamine.

joonis5


Tagasi sisukorra juurde

6. Teadus- ja kõrgharidusasutuste erivajadused

Vastanute seas oli 16 kõrgkooli ja 20 teadusasutust (nimekiri vt Lisa 1). Neist 26 kasutab püsiühendust EENeti hallatava akadeemilise võrgu kaudu, viiel on Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion) püsiühendus. Üks kord mainiti Microlink'i ja STV pakutavat püsiühendust.

Teadusasutuste ja kõrgkoolide spetsiifiliste vajaduste uurimiseks esitati neile viis täiendavat küsimust.

Pea kõigile vastajatele oli oluline kiire internetiühendus (94%), 47% jaoks oli tähtis kiire ühendus Euroopa teadusasutustega, 47% jaoks oli oluline QoS (Quality of Service). Superarvutusressursi olemasolu oli tähtis 14% asutuste jaoks.

Interneti kaudu teeb koostööd Euroopa teadusasutuste, ülikoolide ning kõrgkoolidega 83% vastanud asutustest. 8% ei tee koostööd ning 8% ei osanud vastata.

Eesti Gridi ressursse kasutab vastanutest hetkel 1 asutus, 8% sooviksid ühendada oma arvutiressurssi Eesti Gridi. 39% ei soovi kasutada Eesti Gridi. 50% ei osanud vastata.

Magistraalvõrgu GÉANT2 pakutavate võimalustega olid kursis 25% vastanud asutustest. 25% asutustest oli üldpilt olemas, kuid nad vajasid lisainfot. Asutustest 39% ei teadnud, mis on GÉANT2 ning 11% ei osanud vastata.

Vastanud asutustest leidis 17%, et neil oleks vaja hoida suuremahulisi andmeid väljaspool asutust, 69% arvas, et nad ei vaja seda. 14% ei osanud küsimusele vastata. Andmed, mida tahetaks väljaspool asutust hoida, olid eelkõige videod (5 vastust), aga ka helifailid (2 vastust) ning fotod ja mahukad veebilehed (1 vastus).


Tagasi sisukorra juurde

7. Püsiühendus Internetti

7.1. Püsiühenduse kiiruse soovid

Palusime püsiühendatud asutustel võrrelda nende praeguse internetiühenduse kiirust, tegelikult vajalikku kiirust ning hinnata vajalikku kiirust kolme aasta pärast, so 2010. aastal.4 Neile kolmele küsimusele vastas püsiühendatud asutustest vastavalt 375, 367 ja 368 asutust.

Praegu on vastuste kohaselt 4% asutustest ühendatud kuni 200 kbps kanaliga, 33% asutustest kuni 1 Mbps kiirusega, 21% kuni 10 Mbps, 18% kuni 100 Mbps, 8% kuni 1 Gbps, 0,8% kuni 2,5 Gbps ning 0,3% (1 asutus) kuni 10 Gbps kiirusega.

Väga aeglasi ühendusi (kuni 200 kbps) ei kasuta enam ükski teadusasutus, keskkool, kõrgkool, raamatukogu, arhiiv, avalik internetipunkt, muu haridusasutus ega muu asutus haridus-, teadus- või kultuurisfääris. Alla poole (37%) haridusasutustest kasutavad sidekiirust kuni 1 Mbps.

Tegelike vajaduste järgi piisaks 1% asutustele5 200 kbps ühendusest ning 12% asutustele kuni 1 Mbps kiirusest (eelmisel aastal 13%). 32% vajaks tööks kuni 10 Mbps kiirust, 14% kuni 100 Mbps, 8% kuni 1 Gbps, 3% kuni 2,5 Gbps ning 0,5% (2 asutust) kuni 10 Gbps kiirust.

Kolme aasta pärast vajaks 17% asutusi kuni 10 Mbps püsiühendust, 19% kuni 100 Mbps, 13% kuni 1 Gbps, 5% kuni 2,5 Gbps ning 7% kuni 10 Gbps kiirust internetiühendust.

Võrreldes eelmise aastaga on internetiühendused muutunud pisut kiiremaks, vajadused on jäänud enam-vähem samaks. Pole toimunud ka märkimisväärseid muutusi vajaliku ühenduskiiruse hinnangule kolme aasta pärast.

  Kõikide praegune ühenduskiirus Praegune tegelikult vajalik ühenduskiirus Hinnang vajalikule ühenduskiirusele 2010. aastal
Kuni 200 kbps 4% 1% 0,8%
Kuni 1 Mbps 33% 12% 2%
Kuni 10 Mbps 21% 32% 17%
Kuni 100 Mbps 18% 14% 19%
Kuni 1 Gbps 8% 8% 13%
Kuni 2,5 Gbps 0,8% 3% 5%
Kuni 10 Gbps 0,3% 0,5% 7%
Ei osanud vastata 16% 29% 36%

Edasistel joonistel on nelja kasutajakategooria kaupa toodud välja asutuste jaotus praeguse püsiühenduskiiruse, praegu tegelikult vajaliku ja 2010. aastaks eeldatavalt vajaliku ühenduskiiruse järgi.

Legend:

   - Kiirus praegu
   - Kiirus, mis praegu tegelikult vajalik oleks
   - Vajalik kiirus 2010.a.

joonis6 joonis7

joonis8 joonis9

Andmesidevajadused on kõige suuremad teadusasutustel, järgnevad muud haridus-, teadus- või kultuurivaldkonnas tegutsevad asutused, väiksemad nõudmised on haridus- ja kultuuriasutustel.

Olulisemate haridusasutuste kohta on allpool esitatud sarnased püsiühenduskiiruse joonised. Kiireimat ühendust vajavad oma tööks kõrgkoolid, järgnevad keskkoolid/gümnaasiumid ja põhikoolid. Kõige väiksemad andmesidevajadused on lasteaedadel-algkoolidel.

Legend:

   - Kiirus praegu
   - Kiirus, mis praegu tegelikult vajalik oleks
   - Vajalik kiirus 2010.a.

joonis10 joonis11

joonis12 joonis13

joonis14 joonis15

7.2. Hinnang akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele

Akadeemilise võrgu püsiühendusteenuse kvaliteedile andis hinde 136 asutust. 83% neist hindas akadeemilise püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks (varasematel aastatel 70% -78%). Seejuures andis "väga hea" hinde 29% (varasematel aastatel 16%-33%). Rahuldava hinde andsid 15% asutustest.

2 asutust so 1,5% vastajatest andsid akadeemilise püsiühenduse kvaliteedile mitterahuldava hinde. Mõlemad asutused kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiolinke ning on rahulolematud ka juurdepääsuühenduse kiirusega.

Järgneval joonisel on võrreldud akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele antud hindeid 6 aasta jooksul.

joonis16

7.3. Soovid püsiühendusteenuse muutmiseks

126 vastanust leidis 67%, et püsiühendusteenus on praegu neile sobival kujul. 25% arvas, et juurdepääsuühendus magistraalvõrgule võiks olla kiirem, 17% arvas, et magistraalvõrk võiks kiirem olla. 12% leidis, et juurdepääsuühendus võiks stabiilsem olla; 10%, et magistraalvõrk võiks stabiilsem olla. 4 asutust andis vastuolulist teavet: märkisid, et neile sobib teenus praegusel kujul, kuid soovisid ka muudatusi.

Lisati ka muid kommentaare.

  • "Kooli võiks hoiatada telefoni teel ka ootamatute üldiste katkestuste korral. Oli üks katkestus, väga ebasobival ajal, mille põhjus ei jõudnudki koolini. Uurisime ise, et kõikidel koolidel oli katkestus."
  • "Vastusega on loodetud, et Tartu Kutsehariduskeskuse erinevate õppehoonete vaheline ühendus võiks olla kiirem."
  • "Üldine kiirus teisipäeviti ja muudel tööpäevadel 12-14 ja 15-17 väga aeglane."

7.4. Hinnangud juurdepääsuühenduse kvaliteedile ja kiirusele

Juurdepääsuühendusi (transmissiooni akadeemilise võrguni) haldavad paljud erinevad firmad ja asutused. Rohkem kui kümne ankeedile vastanud asutuse juurdepääsuühenduse eest kannavad hoolt Elion (hoolitseb 102 asutuse juurdepääsu eest akadeemilisele võrgule), Kernel (51), Norby Telecom (44), EENet (31), Tartu Ülikool (22).

Juurdepääsuühendusele andis hinnangu 132 asutust, kellest viiendik hindas kvaliteeti väga heaks, 49% heaks. 29% andis rahuldava, 2% mitterahuldava või väga halva hinde.

EENeti hallatavate juurdepääsuühenduste kvaliteeti hinnati seejuures ainult kõrgemate hinnetega: „väga hea“ (42%) või „hea“ (58%). Tartu Ülikooli juurdepääsuühenduste kvaliteeti hindas 56% väga heaks, 11% heaks ja 33% rahuldavaks.

Elioni hallatavate juurdepääsuühenduste kvaliteeti pidas 22% selle kasutajad väga heaks, 53% heaks, 21% rahuldavaks. Üks asutus leidis, et ühenduse kvaliteet on mitterahuldav ning üks asutus, et ühendus on väga halb.

Norby Telecomi juurdepääsuühenduse kvaliteeti hindavad 10% väga heaks, 62% heaks ning 29% rahuldavaks. Kerneli pakutavat ühendust peetakse heaks (39%) või rahuldavaks (62%).

Juurdepääsuühenduse kiirusega oli rahul 40% vastajatest, enam-vähem rahul 38%. Rahulolematuid oli 16% ning vastata ei osanud 6%.

Piirkonniti on parem olukord Viljandimaal, Tartus ja Tallinnas, kus juurdepääsuühenduse kiirusega on rahul vastavalt 70%, 67% ja 54% vastajatest ning enam-vähem rahul 30%, 22% ja 33%. Lääne-Virumaal ja Põlvamaal olid kõik vastanud kiirusega rahulolematud (nendest maakondadest oli vastuseid vähe: vastavalt 2 ja 4).

Kõige rahulolevamad olid kõrgkoolid ning muud haridusasutused (92% rahul või enam-vähem rahul), kultuuriasutused (93%) ning muud asutused haridus-, kultuuri- ja teadussfääris (100%). Teadusasutustest oli ühenduskiirusega rahul või enam-vähem rahul 71%, kutsekoolidest 83%. Enim oli rahulolematuid raamatukogude (24%), põhikoolide (25%), ja keskkoolide (21%) ja muude kultuuri-, teadus- või haridusvallas tegutsevate asutuste hulgas (21%) seas.

7.5. Rahulolu praeguse ühendusega

Palusime asutustel vastata, kas praeguse internetiühendusega ollakse rahul või mitte, ning tuua välja rahulolematuse põhjused.

Akadeemilise võrgu püsiühendust kasutavatest asutustest on ühendusega rahul 74% küsimusele vastanutest. 2006. aastal olid rahul 68% vastanutest, aastatel 2004 ja 2005 oli rahulolijaid 65%; 2003. aastal oli rahulolijaid 59% ja 2002. aastal 53%.

joonis17

Üle 80% vastajatest olid ühendusega rahul Tartus, Tallinnas, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Läänemaal. Vähem kui pooled olid rahul Lääne-Viru, Tartu ja Põlva maakondades. Seejuures on Tartumaal juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiokanalid, Lääne-Virus ning Põlvamaal Elioni analoogkanalid või vasepaarid.

Püsiühendusega olid enim rahul kultuuriasutused (rahul 92%), rahul olid ka 92% kõrgkoolidest ning 83% kutseõppeasutustest ja muudest haridusasutustest.

Rahulolu internetiühendusega on seotud sisevõrgu rahuloluga. Kes polnud rahul sisevõrguga, polnud tõenäolisemalt rahul ka internetiühendusega; 82% sisevõrguga rahulolijatest on rahul ka püsiühendusega.

Neist, kel puudub sisevõrgu eest vastutaja, olid interneti püsiühendusega rahul 59%. Asutustest, kus oli(d) olemas sisevõrgu eest vastutav(ad) töötaja(d), olid püsiühendusega rahul 76%. Kui sisevõrgu eest hoolitses firma, oli rahulolijaid samuti 77%. Sisevõrguvastutaja olemasolu mõju rahulolule ühendusega on väiksem kui eelmisel aastal.

7.6. Wifi ja eduroam'i levik

Küsimusele, kas asutuses on olemas WIFI-võrk, vastas 144 akadeemilisse võrku püsiühendatud asutust. 60% neist oli WIFI-võrk olemas, 39% mitte, 1% (2 asutust) ei teadnud võrgu olemasolust.

Teenust eduroam (rändlus akadeemilistes võrkudes) kasutas vastanud asutustest 2 (1%), teenusest teadis ning seda vajaks veel 11%. 22% teadis teenuse olemasolust, kuid ei vajanud seda. 44% ei teadnud, mis on eduroam ning 28% ei osanud küsimusele vastata.

7.7. Internetiühenduse probleemid

Internetiühendusega ei ole rahul 26% asutusi (38 asutust), sest

  • kiirus ei ole piisav (79% rahulolematute puhul),
  • sageli on sidekatkestusi (34%),
  • ühendus on liiga kallis (8%),
  • üks asutus lisas, et rahulolematust põhjustab see, et puudub ressurss suuremahuliste õppematerjalide paigutamiseks internetti.

7.7.1. Side on liiga aeglane

Kõigi seniste kasutajaküsitluste järgi on Internetiühendusega rahulolematuse peamine põhjus ebapiisav sidekiirus. Neist, kes ei ole praeguse ühendusega rahul, nimetas 79% rahulolematuse põhjusena ebapiisavat sidekiirust. Järgnevas tabelis on toodud sidekiirusega rahulolematute osakaal ühendusega rahulolematute seas alates 2000. aastast.

Aasta Sidekiirusega rahulolematuid kõigist rahulolematutest
2000 79%
2001 84%
2001 83%
2003 84%
2004 76%
2005 86%
2006 79%
2007 79%

Rahulolu sidekiirusega on tugevalt seotud internetiühenduse rahuloluga. Kui asutuse juurdepääsuühenduse kiirus on piisav, on ta ka internetiühendusega rahul - ja ka vastupidi: neist, kes ei ole oma praeguse juurdepääsuühenduse kiirusega rahul, ei ole 82% ka internetiühendusega rahul.

Rahulolu internetiühendusega on seotud väga otseselt ka kiirusega: mida suurem kiirus, seda rahulolevamad ollakse.

joonis18

joonis19

7.7.2. Sidekatkestused

Sidekatkestuste esinemist kurtsid 13 rahulolematut asutust, neist 7 asutust segas ka side aeglus. Enamik rahulolematuid asutusi (9 asutust) kasutas juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiolinke.

7.7.3. Ühendus liiga kallis

3 asutust ehk 8% rahulolematutest leidis, et ühendus on liiga kallis. Neist kaks kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiolinke. Iga asutus katab oma juurdepääsukanali kulud ise; magistraalvõrgu kulud on kaetud riigieelarvest.

7.7.4. Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest

joonis20

7.8. Akadeemilist püsiühendust mittekasutavad asutused

7.8.1. Akadeemilise võrgu püsiühendusvõimaluste teadmine

Akadeemilist võrku ei kasuta küsitletutest püsiühenduseks EENeti andmetel 295 asutust.

Neist 32% on kursis, millistel tingimustel saavad asutused kasutada Interneti püsiühendust EENeti hallatava akadeemilise andmesidevõrgu kaudu. 36% (99 asutust) sooviks nende tingimuste kohta teavet saada; 53 asutust ei ole kursis ega soovi ka infot. Küsimusele ei vastanud või ei osanud vastata 54 asutust.

7.8.2. Püsiühendused kommertspakkujatelt

233-l (81%) akadeemilise võrku mitte-püsiühendatud asutusel on püsiühendus olemas, 18% on ilma püsiühenduseta. 3 asutust ei osanud vastata. Püsiühenduse pakkujaks oli 72% juhtudest Elion, rohkem kui 2 korda nimetati teenusepakkujatena veel Teetormaja OÜ (4 korda), Kernelit, STV-d ja Viru Net OÜ (igaühte 3 korda).

7.8.3. Hinnang kommertsvõrgu püsiühendusteenusele

69% kommertsfirmadelt püsiühendusteenust ostvatest asutustest hindas saadava püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks. Seejuures andis 'väga hea' hinde 13% ja 'hea' 56% (võrdluseks: akadeemilise võrgu puhul oli väga häid hindeid 29% ja häid 54%).

joonis21

Internetiühendusega olid rahul 67% küsimusele vastanutest. Rahulolematud olid 74 asutust, sest

  • kiirus ei ole piisav (82% rahulolematute puhul),
  • ühendus on liiga kallis (30%),
  • sageli on sidekatkestusi (28%),
  • muud põhjused (9%), näiteks:
    • parem (kiirem, stabiilsem) ühendus oleks liiga kallis;
    • vool kõigub, elektrikatkestused;
    • sama ühenduse otsas mitu asutust
    • "Sest Elioni transmissioon Võru-Väimela on silmini täis."
    • "Üleslaadimiskiirus on nigel, ei ole sõltumatu - puudub varuühendus teiselt ISP-lt (võiks olla vaid vajadusel aktiveeritav ja tasustatav nagu näiteks mobiili puhul välismaa kõned)."

joonis22

Keskmiselt on igas kommertsvõrku ühendatud asutuses 138 võrgukasutajat.


Tagasi sisukorra juurde

8. Serveriruumi teenus

8.1. EENeti serveriruumi kasutamine kodulehekülje jaoks

Serveriruumi kasutajaid oli ankeedi saanute hulgas 577, neist vastas 305 asutust, so 53%. Vastanutest 294 andsid ka hinde serveriruumi kasutamise teenusele. Hinde 'hea' andsid vastajatest 59% ning 'väga hea' 30%, kokku on heade või väga heade hinnete osatähtsus 89%. Hinde 'rahuldav' andsid 30 asutust (10%). 3 asutust pidasid teenust mitterahuldavaks.

Järgneval joonisel on toodud hinded serveriruumile aastatel 2002-2007.

joonis23

8.2. Soovid muudatusteks

Küsimusele, kas serveriruumi teenuse juures võiks midagi teisiti olla, vastas 290 asutust. Neist 160 asutust (55%) leidis, et serveriruumi teenus sobib sellisena, nagu ta praegu on. 29% asutusi soovis rohkem veebiruumi, 24% leidis, et kasutatud veebiruumi (quota) kohta võiks operatiivsemalt infot saada. 18% jaoks tundus server liiga aeglane. 5% arvas, et tarkvarauuendusi võiks sagedamini teha, 1% (4 asutust) leidis, et tarkvarauuendused võiksid toimuda harvemini. 21 vastajat andsid seejuures pisut vastuolulist teavet, märkides, et neile sobib veebiruumi teenus nii, nagu see praegu on, kuid siiski soovisid ka erinevaid muudatusi.

Üksikutel asutustel oli ka teisi muresid ja ettepanekuid:

  • Soovitakse näha statistikat.
  • Soovitakse infot tarkvarauuenduste kohta postkasti. Info uuendustest ja ehitustöödest võiks olla ette teada.
  • Probleemid kasutajaõiguste määramisega.
  • Võiks olla veebipõhine haldusliides ja veebipõhine ftp.
  • Võiks olla turvalisem.
  • Sooviti infot veebiruumi kohta üldiselt.
  • Kasutusjuhendite liigne Windowsile orienteeritus (http://nw.eenet.ee/juurdepaas.shtml).
  • Otsingumootorid ei leia kodulehte üles.
  • Tarkvarauuendused, mis nõuavad asutuse kodulehekülje muutmist, võiks tegemata jätta.
  • Sageli on tõrkeid veebi ja e-postkastide töös katkestuste, ehitustööde või tarkvarauuenduste tõttu.
  • Iga alamdomeen ei peaks eraldi maksma - võrdlusena teised majutusteenuse pakkujad võimaldavad teha sama raha eest mitmeid alamdomeene (xxxxx.nimi.ee)6.
  • Andmebaasimootor (MySQL) võiks olla paremini seadistatud, s.t. et ei oleks piiranguid päringute arvule ajaühikus.

8.3. Teadlikkus serveriruumi teenusest

87% asutustest, kes ei kasuta EENeti serveriruumi teenust, on selle teenuse olemasoluga kursis, 13% (so 17 asutust) ei tea sellist teenust. Neist 17 asutusest 2 ei soovi ka teenuse kohta lisateavet. Ühel nendest asutustest on kodulehekülg asutuse enda serveris, teisel puudub kodulehekülg hoopis (tegemist on raamatukoguga).

8.4. Serveriruumi kasutamine väljaspool EENetti

Asutustest, kes ei kasuta EENeti serveriruumi teenust, hoiavad pooled (52%) oma kodulehte asutuse enda serveris, 17% puudub kodulehekülg; 3% ei osanud vastata, kus nende kodulehekülg on. Ülejäänud 28% kasutavad erinevate teenusepakkujate servereid.

Konkreetset serveriruumiteenuse pakkujat nimetas 41 asutust. Neist 6 (ehk 15%) hoiavad oma kodulehte Elioni serveris, 7 (ehk 17%) Zone Media OÜ-s. Ülejäänud teenusepakkujad on väga erinevad: kodulehte hoitakse näiteks linna või maavalitsuse serveris, ema-asutuses, mõnes firmas.


Tagasi sisukorra juurde

9. E-postkastiteenus

9.1. E-postkastid EENeti serveris

EENeti serveris e-postkaste kasutavaid asutusi oli küsitletavate seas 361, neist 229 ehk 54% vastas ankeedile. Vastanutest 186 hindas e-postkastide teenust: 19% arvates on teenus väga hea, 54% vastanute jaoks hea ning 24% jaoks rahuldav. Mitterahuldava hinnangu andsid 4 asutust (2%), väga halva hinnangu 2 asutust (1%).

Järgneval joonisel on hinnete jaotus alatest aastast 2002. Eelmise aastaga võrreldes ollakse teenusega märksa vähem rahul: vähenenud on väga heade hinnete osakaal, suurenenud rahuldavate hinnete osa.

joonis24

9.2. Soovid e-postkastiteenuse muudatusteks

Küsimusele, kas e-postkastiteenuse juures võiks midagi teisiti olla, vastas 183 asutust. Neist 23% oli e-postkastiteenusega rahul praegusel kujul. 55% leidis, et asutus võiks saada ise postkaste juurde teha ja kustutada, 52% soovis tihedamat rämpsposti filtrit, 15% tahtis suuremaid postkaste. 9 asutust vastasid, et neile sobib teenus praegusel kujul, samas soovisid erinevaid muudatusi.

  • Kirjad ei jõua vahel adressaadini või jõuvad viivitusega
  • Soovitakse out-of-office funktsiooni.
  • Võiks saada ise rämpsposti filtrit seadistada.
  • Ei osata kasutada uut veebiliidest või leitakse, et see pole mugav.
  • Sooviti võimalust ise parooli vahetada ning kadunud parooli puhul võimalust see salaküsimusega vm viisil taastada.7
  • "Asutuse adminil võiks võimalik olla kirjade edastamine teistesse serveritesse."8
  • "Kirjade edasisaatmisel pöörab jätkuvalt kõik õäöü-d krõnksudeks."
  • "Nüüd peale serveri ringi tõstmist peab posti ise kuskilt alla laadima, mis võtab kaua aega, enne sai saabunud kirju kohe lugeda ilma kuskilt alla laadimata."9

9.3. Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks

193 e-postkastide kasutajat vastas küsimusele e-posti veebiliidese kohta. Neist 137 (71%) kasutab veebiliidest. 32 vastajat küll teab teenuse olemasolu, aga ei kasuta seda. 10 asutust ei teadnud sellist teenust, kuid kuna ankeedis anti viide vastavale veebilehele, on nüüdseks loodetavasti ka neil info olemas.

Hinde andis veebiliidesele 134 selle kasutajat, kellest kaks kolmandikku (66%) peab teenust heaks (56%) või väga heaks (10%). 33% leiab, et teenus on rahuldav ning 2 asutust peavad teenust mitterahuldavaks või väga halvaks.

Järgneval joonisel on hinded postkastide veebiliidesele 5 aasta jooksul. Heade hinnete osakaal on viimastel aastatel järjest vähenenud.

Hinnangud e-postkasti teenusele ja veebiliidesele olid omavahel seotud. Kui asutus andis e-postkasti teenusele hea või väga hea hinde, hindas ta suure tõenäosusega (76%) heaks või väga heaks ka veebiliidest. E-postkastiteenust rahuldavaks hinnanud asutustest hindas veebiliidest heaks või väga heaks vaid 43%.

joonis25

9.4. Soovid veebiliidese muudatusteks

Küsimusele, mis võiks veebiliidese juures teisiti olla, vastas 143 asutust. 57% oli rahul veebiliidesega praegusel kujul. 37% arvas, et liides võiks olla kergemini kasutatav, 15% ei meeldinud veebiliidese kujundus. Vastuolulist teavet andis 1 asutus.

Uuesti kurdeti, et keerulist parooli ei saa vahetada10 ning liidese kasutamine on keeruline ja ebamugav. Pärast tarkvarauuendust oli mõnda aega probleeme manuste saatmisel. Sooviti võimalust luua rohkem kaustu. Kurdeti, et veebiliides ei tööta hästi Operaga ning on vahel aeglane. Üks kasutaja märkis, et rämpsposti märgistus kaob automaatsel värskendamisel, ühel kasutajal oli probleem pop-up akendega.

9.5. EENeti e-postkastiteenuse teadmine

Asutustest, kes ei kasuta EENeti e-postkastiteenust, on 82% selle teenuse olemasoluga kursis, 18% ei tea sellist teenust. Mitteteadjatest omakorda 43% (17 asutust) ei soovigi teenuse kohta infot saada (seejuures on neist enamikul (76%) postkastid kas asutuses endas või firmades olemas, 4 asutuse vastajad aga ei teagi, kus nende asutuse töötajate postkastid asuvad).

9.6. E-postkastiteenuse kasutamine väljaspool EENetti

Konkreetseid postkastiteenuse pakkujaid nimetas 85 asutust, kusjuures ligi pool neist (44%) nimetas mitut teenusepakkujat. Kõige sagedamini kasutati Elioni postkasti teenuseid (nimetas 65% neist 85 asutusest), everyday.com ja mail.ee (55%), hotmail.com (20%) ja gmail.com (21%).


Tagasi sisukorra juurde

10. Muude EENeti teenuste teadmine ja hindamine

10.1. Postiloendid (listid) EENeti serveris

Postiloenditele andis hinde 90 nende kasutajat, kellest 84% (mullu 86%) peab teenust heaks või väga heaks; 16% rahuldavaks. Väga halvaks ei pea postiloendeid keegi.

Teenuse olemasolust ei teadnud 60 vastajat (15% vastanutest); teenuse olemasoluga on kursis, kuid ei kasuta seda 256 asutust (62% vastanutest).

joonis26

10.2. Täpse kellaaja teenus

Teenusele andis hinde 63 selle kasutajat. 95% neist hindajatest leidis, et täpse kellaaja teenus on väga hea (65%) või hea (30%). Kolm asutust peab teenust rahuldavaks.

Teenuse olemasolust ei teadnud kolmandik (34%) küsitletutest; 52% on teenuse olemasoluga kursis, aga ei kasuta seda.

joonis27

10.3. Õpetajate kodulehed EENeti serveris www.koolielu.edu.ee

Õpetajate kodulehtede serverit on kasutanud 47 asutust. Hinde andnud 46 asutusest 85% hindab teenust väga heaks või heaks. Rahuldava hinde andsid 6 asutust, mitterahuldava hinde 1 asutus.

Teenuse olemasolust ei olnud teadlikud 60 asutust (15% vastanutest); teenuse olemasoluga on kursis, kuid ei kasuta seda 256 asutust.

10.4. Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest

Järgmine joonis võtab kokku akadeemilises võrgus osutatavatele teenustele antud hinded.

joonis28

10.5. Lisateenuste vajadus

29 asutust nimetas erinevaid lisateenuseid, mida haridus-, teadus- ja kultuuriasutused andmeside alal vajaksid.

10.5.1. Püsiühendus, magistraalvõrk

  • Internetiühendust ootame ikka veel, ei ole suudetud isegi ühtki lahendust pakkuda EENeti poolt.
  • Kiiret ühendust (100Mbit)
  • Need asutused, mis asuvad väljaspool EENeti ülikiire andmesidekaabli haaret, vajaksid sinna ligipääsu (mis tähendaks Tallinn-Tartu ühendusele lõigu lisamist/ehitamist suunal Tartu-Pärnu-Haapsalu-Tallinn).

10.5.2. Tarkvara; infoteenused

  • Videokonverentside võimalus
  • Üle-eestiline VoIP proxy tugi; info IP-telefonide kohta
  • FTP
  • Digi-TV õppetöös kasutamiseks (BBC, Discovery, Eesti kanalid)
  • Rämpspostifilter
  • Mitme MySQL andmebaasi kasutamine
  • Veebipõhine failihaldus ja grupitöö
  • Moodle'i eestikeelne versioon
  • Tasuta või odav juurdepääs erialakirjanduse andmebaasidele
  • WindowsServer2003 kaughooldus
  • Tasuta tarkvara veebilehe tegemiseks ja uuendamiseks (koos tasuta või odava koolitusega)11
  • Intranet
  • "Tarkvara arendust, majutust, konsolideerimist, projektide koordineerimist. Nagu Surfnet.nl, jisc jm. Egas Eenet andmeside pole?!"

10.5.3. Muud soovid lisateenuste kohta

  • Juriidilised teenused
  • Töötada välja terviklahendused koolidele (turvalised kasutajakeskkonnad, koolide IKT vajaduste kaardistamine)
  • Arvutialaste mõistete sõnastik
  • Kultuuriasutuste andmed
  • Tõlk vene keelde
  • Vabariiklik ürituste kalender

10.6. Kuutõrvaja vajalikkus

Küsimusele, kas eestikeelsete vabatarkvara juhendite kogu Kuutõrvaja (http://kuutorvaja.eenet.ee) on vajalik, vastanud 431 asutusest leidsid 331 (77%), et see on vajalik, 86 asutust (20%) ei pidanud seda vajalikuks ning 14 asutust (3%) ei osanud vastata.

joonis29

10.7. Huvi sertifikaatide vastu

Asutustelt küsiti, kas nad vajaksid oma kodulehe või veebiteenuste jaoks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimiskeskuse (näiteks VeriSign, GlobalSign jt) poolt väljastatud sertifikaate. Vastanud 432 asutusest 7% (30 asutust) vajasid sertifikaate, 51% ei vajanud ning 42% ei osanud öelda, kas nad vajaksid. Sertifikaadihuvilistest 6 asutust vajaksid 1 sertifikaati, 19 asutust 2-4 ning 1 asutus 5-10 sertifikaati. 3 asutust ei osanud arvu täpsustada.

joonis30

10.8. EENeti tasuliste teenuste kättesaadavus

Alates 1. jaanuarist 2006 on EENeti serveris e-postkastide kasutamine ja serveris nw.eenet.ee veebiruumi kasutamine kõigile haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele tasuline. Uuriti, kas ja kuidas selline muudatus on mõjutanud infoteenuste kättesaadavust nende asutuste jaoks.

Arvamust avaldas 233 asutust, kellest 11% arvas, et teenuste tasulisus parandab nende kättesaadavust, 10% asutuste arvates teenuste tasulisus halvendab nende kättesaadavust. 78% asutusi leidis, et teenuste tasulisus ei mõjuta nende kättesaadavust. 199 asutust ei osanud küsimusele vastata.

joonis31


Tagasi sisukorra juurde

11. Asutuste ja EENeti koostöö

Järgnev joonis annab ülevaate asutuste arvamusest koostööst EENetiga. Paluti hinnata klienditeenindust, informeerimist katkestuste korral, operatiivsust, professionaalsust ning arvutijoonistuste võistlust. Pea kõik, kes arvamust avaldasid, olid nõus, et

  • EENeti töötajad on abivalmis, klienditeenindus viisakas ja korrektne (nõus 76%, pigem nõus 26%);
  • katkestustest teenuste toimimises saadakse piisavalt teavet (nõus 65%, pigem nõus 29%);
  • asutuse pöördumistele reageeritakse kiiresti (nõus 63%, pigem nõus 34%);
  • probleemide lahendamine on professionaalne (nõus 68%, pigem nõus 30%);
  • arvutijoonistuste võistlus on vahva üritus (nõus 73%, pigem nõus 25%).

Positiivsete vastuste osakaal oli iga väite juures üle 90%, kõige "vähem" nõustuti väitega, et katkestuste kohta antakse piisavalt teavet (94%).

joonis32


Tagasi sisukorra juurde

12. Infosüsteemid

Kolm küsimust esitas EENet tänavu erinevate olemasolevate infosüsteemide kohta. Neist ühegi haldamisega ei ole EENet ise seotud.

Eesti Hariduse Infosüsteemi EHIS kasutas vastanud asutustest 193 (45%). 114 asutust (27%) oli küll EHIS-est kuulnud, kuid ise seda ei kasutanud. 15% asutust polnud infosüsteemi olemasolust kuulnud ning 13% ei osanud vastata.

5% EHIS-e kasutajatest andsid sellele väga hea hinde, 44% hea ning 42% rahuldava. Väga halvaks või mitterahuldavaks pidas süsteemi 9% selle kasutajatest (17 asutust).

Teadusasutustelt ja kõrgkoolidelt küsiti lisaks, kas nad teavad ja kasutavad Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS ning Sisseastumise infosüsteemi SAIS.

Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS teavad ja kasutavad pooled vastanud teadusasutustest ja kõrgkoolidest (18 ehk 50%). Kolmandik küll teab süsteemi olemasolust, kuid ise ei kasuta seda. Kolm asutust ei olnud sellisest süsteemist kuulnud, kolm ei osanud vastata. 17 ETIS-e kasutajat andsid sellele ka hinnangu: 47% hindas seda heaks, 41% rahuldavaks ning 12% (2 kasutajat) mitterahuldavaks.

Sisseastumise infosüsteemi SAIS olid kasutanud ligi kolmandik (11 ehk 31%) vastanud teadusasutustest ja kõrgkoolidest. Pooled (50%) olid teadlikud SAIS-i olemasolust, kuid ei kasutanud seda ise. Üks vastanu polnud sellisest infosüsteemist kuulnud ning 6 asutust (17%) ei osanud vastata. Üheksa süsteemi kasutajat andsid sellele ka hinnangu: 3 juhul anti hindeks "hea", 6 juhul "rahuldav".

Joonisel on toodud hinnangud kolmele infosüsteemile.

joonis33

Lisaks küsiti kõigilt vastajatelt, millistest üldiste infosüsteemide järele nad veel vajadust tunnevad. Paljud ütlesid, et pole vaja niivõrd uusi süsteeme kui lisafunktsionaalsust olemasolevatele ning erinevate süsteemide ühildumist, ka autentimise osas. Enim sooviti, et e-Kool ja EHIS ühilduksid (seda märkis 6 asutust). Samuti sooviti võimalust nendesse infosüsteemidesse ise päringuid koostada (näiteks EHIS-est õpilaste nimekiri kodulehele). Süsteemidesse sooviti juurde dokumendihalduse, intraneti ja majandusarvestuse (riistvara, inventar) võimalust. Oli ka muid ideid:

  • tarkvara- ja riistvarahangete süsteem, kus koolid saaksid teha suuri ühishankeid
  • koolidevaheline server õpiprogrammide jaoks
  • kõigi Eesti koolide kontaktandmed (märkus EENetilt: need on olemas EHISes)
  • psühholoogilise nõustamisega ja sotsiaaltööga tegelevaid asutusi koondav andmebaas
  • VoIP (sh. traadita), lihtne ja funktsionaalne CMS (nt. CMSimple edasiarendus vms.), OpenLDAP (tsentraalne isikutuvastus erinevatele OS-idele koos roomavate profiilidega (sh. sama failikaust kõigile OS-idele) + integreerimine veebiteenustega (koduleht, e-post, FTP, Samba, jne.)), turvaline varundamine, turvaline GUI/CLI kaughaldus...


Tagasi sisukorra juurde

Lisa 1. Küsitlusele vastanud teadusasutuste ja kõrgkoolide nimekiri

1.Balti Uuringute Instituut MTÜ 
2.Cybernetica AS, Tartu Andmeturbelabor
3.Eesti Akadeemiline Orientaalselts
4.Eesti Biokeskus
5.Eesti Biokütuste Ühing
6.Eesti Diplomaatide Kool
7.Eesti Infotehnoloogia Kolledž
8.Eesti Keele Instituut
9.Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar
10.Eesti Teadusfond
11.Erahariduskeskus AS, Mainori Kõrgkool
12.Euroscience MTÜ 
13.Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
14.Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool
15.Peipsi Koostöö Keskus MTÜ 
16.Pirgu MTÜ
17.SA Teaduskeskus AHHAA
18.Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
19.Tallinna Tehnikaülikool
20.Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
21.Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž
22.Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA
23.Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž
24.Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut
25.Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž
26.Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond
27.Tartu Lennukolledž
28.Tartu Observatoorium
29.Tartu Teoloogia Akadeemia
30.Tartu Tervishoiu Kõrgkool
31.Tartu Ülikool Õigusinstituut
32.Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
33.Tartu Ülikooli Füüsika Instituut
34.Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
35.Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
36.TTÜ Kuressaare Kolledž

1 Andmed teenuste kasutamise kohta võeti EENeti andmesidelepingute baasist.
Tagasi teksti juurde

2 Kategooriasse 'muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris' kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridus- ja teadusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid, mittetulunduslikud fondid vmt.
Tagasi teksti juurde

3 Hinnang on tundlik konkreetse valimi koostise suhtes ja tuleks kaaluda täpsema metoodika rakendamist.
Tagasi teksti juurde

4 Seejuures pärinesid akadeemilise võrgu kaudu püsiühendatute internetiühenduse kiiruse andmed EENeti andmesidelepingute baasist ja neid parandati juhul, kui asutus teatas, et ühenduskiirus on vahepeal muutunud. Ei arvestatud nende akadeemilisse võrku püsiühendatud asutuste praegusi ühenduskiirusi, kes küsimustikule ei vastanud.
Tagasi teksti juurde

5 Need 5 asutust, kellele piisaks praegu 200 kbps ühendusest, olid kutsekooli õppekeskus ja abikool Viljandimaal, põhikool Põlvamaal, MTÜ ja korporatsioon Tartus.
Tagasi teksti juurde

6 Domeeninimede eest asutustel tasuda ei tule. Vastavalt EENeti nõukogu kinnitatud hinnakirjale (www.eenet.ee/EENet/hinnakiri.html) on tasuline veebiruumi kasutamine EENeti serveris. Kui asutus vajab mitut eraldi veebiruumikontot, tuleb mitme konto eest ka tasuda. Samas on asutusel võimalik ühe konto all kasutada mitme domeeninimega veebe.
Tagasi teksti juurde

7 Parooli vahetamise ja kadumise puhuks on juhendid olemas: http://www.eenet.ee/EENet/postkast.html
Tagasi teksti juurde

8 Kirjade edasisuunamist võimaldab EENet ainult EENeti hallatavate serverite piires, kuna nö võõraste serverite toimimist ei saa EENet tagada.
Tagasi teksti juurde

9 Tegelikkuses on jätkuvalt võimalikud mõlemad meetodid: nii kirjade allalaadimine kui on-line lugemine ilma allalaadimata.
Tagasi teksti juurde

10 Parooli vahetamise juhend: http://www.eenet.ee/EENet/postkast.html
Tagasi teksti juurde

11 Selline tarkvara on olemas EENeti serveris http://www.zope.ee/. Lähemalt http://www.eenet.ee/EENet/ivaplone.html
Tagasi teksti juurde