EENeti kasutajaküsitlus aprillis 2006. Kokkuvõte

Kokkuvõte .pdf formaadis

1. Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest

2006. aasta aprillis saatis EENet haridusvõrgus üht või mitut teenust kasutavatele asutustele küsitluslehed.

2006.a. küsimused

Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja haridusvõrku ühendatud arvutite ning nende kasutajate arv, uurida haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste rahuolu senise võrguühendusega, sh nii akadeemilise kui kommertspüsiühenduse kasutamise puhul, ning saada tagasisidet akadeemilise võrgu teenuste kohta.

Akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonna moodustavad hinnanguliselt 210 tuhat inimest.

Küsitluse tulemusena selgus, et akadeemilises võrgus saadava püsiühendusega on rahul 68% vastanutest - sama palju kui eelmisel aastal. Rahulolematud soovivad peamiselt suuremat sidekiirust. Kommertsvõrkude kasutajatest oli saadava püsiühendusega rahul 66%.

Asutused kasutavad Internetiühendust elektronpostivahetuseks, kasutavad pangateenuseid, loevad uudiseid, hangivad (õppe)tööks vajalikku infot, avaldavad enda kohta materjali, koostavad õppematerjale jm.

Kõigile akadeemilises võrgus osutatavatele teenustele anti hindeks valdavalt hea või väga hea.

Ankeedile vastas 547 asutust ehk ligi 63% EENeti teenuseid kasutavatest asutustest.


Sisukord

1. Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest
2. Küsitluse käik ja vastanute koosseis
3. EENeti teenuseid kasutavad asutused
4. Internetiühenduse kasutusvaldkonnad
5. Teadus- ja kõrgharidusasutuste erivajadused
6. Püsiühendus Internetti
7. Serveriruumi teenus
8. E-postkastiteenus
9. Muude EENeti teenuste teadmine ja hindamine
10. Elektroonilised infolehed
11. Ettepanekud võimalikeks ühisprojektideks
12. Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös
Lisa 1. Küsitlusele vastanud teadusasutuste ja kõrgkoolide nimekiri


2. Küsitluse käik ja vastanute koosseis

2.1. Küsitluse käik

2006. aasta aprillis saadeti kasutajaküsitluse ankeet 872 haridus-, teadus- ja kultuuri­asutuse­le, mis kasutavad üht või mitut järgmistest teenustest:

  • püsiühendus EENeti hallatavasse akadeemilisse võrku,
  • e-postkastid EENeti serveris,
  • serveriruum EENeti serveris.

Sarnaselt 2005. aastaga täitis iga asutus ankeedi, mille küsimused sõltusid kasutatavatest teenustest1. Kokku oli erinevaid ankeeditekste 14, mis koostati 8 erinevast osast:

  1. kõigile asutustele ühine osa
  2. ainult teadusasutustele ja kõrgkoolidele esitatud küsimused
  3. küsimused asutustele, kes kasutavad püsiühendust akadeemilises võrgus
  4. küsimused asutustele, kes ei kasuta püsiühendust akadeemilises võrgus
  5. küsimused asutustele, kes kasutavad serveriruumi EENeti serveris
  6. küsimused asutustele, kes ei kasuta serveriruumi EENeti serveris
  7. küsimused asutustele, kes kasutavad e-postkaste EENeti serveris
  8. küsimused asutustele, kes ei kasuta e-postkaste EENeti serveris

Ankeetide genereerimine veebi jaoks toimus selleks kirjutatud perl-keelsete skriptide abil.

EENet saatis palve küsimustiku täitmiseks koos veebivormi aadressiga asutustele ühel kuni kahel korral: 07. aprillil e-kirjaga kõigile andmesidelepingutes märgitud administratiivsetele kontaktisikutele. Vastamise tähtajaks seati 17.aprill.

17. aprillil saadeti e-kirjaga meeldetuletus 610 asutuse kontaktisikutele, kellelt ei olnud tolleks hetkeks vastuseid veel laekunud. Arvesse läksid hiljemalt 25. aprilli 2006 kl 15-ks saabunud vastused. Operatiivseimaks vastajaks oli Loovkeskus MTÜ, kelle vastus laekus 12 minutit pärast ankeedikirjade väljasaatmist.

Ankeedile vastas 547 asutust, vastamisaktiivsus oli 63%. See on madalam möödunud aasta tulemusest, kui vastas 72% asutustest, kuid kõrgem 2004. ja 2003. aasta tasemest, mil vastamisaktiivsused olid vastavalt 58% ja 53%.

Kõige usinamad vastajad olid Saaremaal (vastas 83% asutustest), järgnesid Rapla, Viljandi, Lääne-Viru, Jõgeva ja Võru maakonnad, kus oli vastajaid 70-77%.Sarnaselt 2004. aasta ja 2005. aasta küsitlustega oli kõige madalam vastamisaktiivsus taas Hiiumaal, vastasid 50% ankeedisaajatest. Teistes maakondades vastasid küsimustikule 51-67% asutustest.

Teadusasutustest vastas ankeedile 68%, haridusasutustest 64%. Kõige madalam oli vastamisaktiivsus muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste2 hulgas vaid 60%.

Kuna vastamisaktiivsus oli niigi kõrge, jäi tänavu esmakordselt ära ankeetide paberil postitamine ja kõik vastused saabusid veebivormi kaudu.

Kogutud andmed töötles ja kokkuvõtte koostas uuringukeskus Klaster.

2.2. Vastanute koosseis

EENeti klientuuris on võrreldes 2005. aastaga pisut kasvanud haridusasutuste osatähtsus (enne 67%, nüüd 69%) ning vähenenud muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste osakaal (tänavu 5%, 2005. aastal 7%, 2004. aastal 10%).

Asutuseliigid Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
Haridusasutused 68,9% 70,8%
Kultuuriasutused 23,8% 22,2%
Teadusasutused 2,6% 2,9%
Muud asutused haridus-, teadus-, ja kultuurisfääris 4,7% 4%

Järgnevad tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust maakondade ning asutuseliikide kaupa.

Maakond Vastanud asutused
Tartu 106
Tallinn 96
Tartumaa 51
Jõgevamaa 40
Harjumaa 34
Ida-Virumaa 30
Viljandimaa 24
Läänemaa 21
Pärnumaa 21
Võrumaa 19
Saaremaa 19
Lääne-Virumaa 18
Järvamaa 18
Raplamaa 17
Põlvamaa 14
Valgamaa 12
Hiiumaa 7
KOKKU 547


Vastanud asutused liikide kaupa Vastanute arv
Haridusasutused, sh 386
Kõrgkoolid 18  
Keskkoolid, gümnaasiumid 91  
Põhikoolid 104  
Kutseõppeasutused 14  
Algkoolid, lasteaiad 40  
Raamatukogud, arhiivid 57  
Avalikud Internetipunktid 1  
Muud haridusasutused 61  
Kultuuriasutused 121
Teadusasutused 16
Muud asutused haridus-, teadus-, ja kultuurisfääris 22

Küsitleti kolme liiki teenuste kasutajaid, kusjuures üks asutus võis kasutada üht, kaht või kõiki kolme neist teenustest. Enim asutusi kasutab serveriruumiteenust (581), 306 asutust kasutab püsiühendust ja 357 e-postkaste. Püsiühendatutest vastas 61%; serveriruumi ja e-postkastide kasutajatest 64%.

Järgnev tabel annab ülevaate, kuidas jagunevad EENeti kliendid ning sealhulgas ankeedile vastanud võimalike teenusekomplektide vahel.

Asutused EENeti teenuste kasutamise järgi Asutuse osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
Ainult püsiühendus 28,6% 27,8%
Serveriruum ja postkastid 34,9% 35,8%
Ainult serveriruum 26,1% 26,5%
Püsiühendus, serveriruum ja postkastid 3,2% 3,2%
Püsiühendus ja serveriruum 3,6% 3,2%
Ainult postkastid 3,3% 3,0%
Püsiühendus ja postkastid 0,4% 0,6%

Tagasi sisukorra juurde

3. EENeti teenuseid kasutavad asutused

3.1. Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad

Vastanud asutustes oli kokku 22266 arvutit, millest 95% on ka püsiühendatud.3

Asutustes, mis kasutavad akadeemilist püsiühendust, on 15718 püsiühendatud arvutit; kommertspüsiühendusega asutustes 5257 arvutit.

3.2. Akadeemilise püsiühenduse kasutajate arv

Järgnevas on hinnatud akadeemilise võrgu püsiühenduse kasutajate arvu.

Akadeemilist püsiühendust kasutavaid asutusi oli küsitletute seas 306, kellest ankeedile vastas 187 asutust ehk 61%.

Arvuliselt vastas küsimusele 173 asutust (56% kõigist püsiühendatud asutustest, keda aruande koostamise hetkel on 311), kus saab võrku kasutada kokku 93778 asutuse enda töötajat, ametnikku, õpilast, tudengit, liiget ja kasvandikku.

51% neist kasutajatest on kõrgkoolides, 27% gümnaasiumides/keskkoolides; 5% põhikoolides; 9% kutseõppeasutustes, 4% teadusasutustes. Pisut on suurenenud kõrgkoolide töötajate ja üliõpilaste osakaal ning vähenenud gümnaasiumiõpilaste ja -töötajate osakaal. Kultuuriasutuste personal moodustab vähem kui 1% akadeemilise võrgu kasutajaskonnast.

Neile kasutajatele lisanduvad avalike Internetipunktidena tegutsevate asutuste külastajad. 70 AIP-na tegutsevat asutust hindas oma erinevate külastajate arvuks 2005. aastal kokku 41311 (sealhulgas näiteks Eesti Rahvusraamatukogu 7500; 40 muus raamatukogus kasutas Internetti vastuste kohaselt kokku 23 tuhat erinevat külastajat).

Võrreldes eelmise aasta kasutajaküsitlusega on AIP kasutajate arvu hinnang väiksem, kuna vastanud asutusi oli vähem ning nende hulgast puudus Tartu Linna Keskraamatukogu, kus AIP kasutajaid oli eelmise küsitluse kohaselt ca 30000.

Akadeemilisse võrku püsiühendatud asutustes sai niisiis akadeemilist võrku kasutada - asutuste enda inimesed pluss külastajad - 2005. aastal hinnanguliselt 210 tuhat inimest4 (eelmisel aastal 228 tuhat; 2003. aastal 210 tuhat).

Keskmiselt on igas haridusvõrku ühendatud asutustes 459 kasutajat.

Asutustes saab püsiühendatud arvuteid kasutada 95% nende kogupersonalist/kogukonnast.

3.3. Kasutajate arv ühe võrku ühendatud arvuti kohta

Ühe internetiühendusega arvuti kohta on küsitletud asutustes keskmiselt 6,6 kasutajat (2005. aastal 7,4, 2004. aastal 7,6, 2003. aastal 9). Sealjuures oli akadeemilist püsiühendust kasutavates asutustes keskmiselt 6,1 kasutajat ning kommertsvõrkudes keskmiselt 8,1 kasutajat ühe internetiühendusega arvuti kohta.

ank2006_joonis1.gif

Asutuseliigiti ja maakonniti on arvutitega varustatus erinev: Tartus ja Tallinnas on iga võrguühendusega arvuti kohta 6 kasutajat, mujal rohkem. Kõige koormatumad on Lääne-Virumaa arvutid, mida kasutab keskmiselt 12 inimest.

Erinevatest asutustest on kõige paremini varustatud teadusasutused ja muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris, kus on 2 kasutajat ühe arvuti kohta.

Haridusasutustes on keskmiselt 8 kasutajat arvuti kohta, seejuures on neist kõige koormatumad arvutid keskkoolides-gümnaasiumides (12 kasutajat) ja lasteaedades/algkoolides (10).

ank2006_joonis2.gif

Ülalolevatel joonistel on arvestatud vaid asutuse enda töötajate, õpilaste jm poolset kasutust, mitte avalike internetipunktide külastajaid; arvesse on võetud nende 429 asutuse vastused, kus olid antud nii kasutajate kui võrguühendusega arvutite arvud. Neist asutustest 171 on püsiühendatud akadeemilisse võrku.

3.4. Asutuste sisevõrkude tase. Võrguhooldajad. Koolitus

Tänavu oli asutusesisese arvutivõrgu töökindlusega tingimusteta rahul 60% vastanud asutustest. 34% vastas, et esineb küll häireid, kuid nad on sellegipoolest rahul. Vastanutest 6% (32 asutust) ei olnud rahul lokaalvõrgu töökindlusega. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud tingimusteta rahul olijate (+1%) ning rahulolematute osakaal (+2%). Rahulolevate asutuste osakaalu muutumist aastatel 2002-2006 kirjeldab järgmine graafik.

Ei lokaalvõrgu ega internetiühendusega polnud rahul 24 asutust, kellest 12 olid EENeti püsiühendusega (kellest enamik kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiosidet).

ank2006_joonis3.gif

47%-s asutustest vastutab IT eest asutuse enda töötaja, 23% asutusi ostab teenust mõnelt firmalt või ettevõtjalt. 30% juhtudest puudus asutustest võrguhooldaja. Selliste asutuste osakaal on viimastel aastatel suurenenud: 2004. aastal puudus võrguhooldaja 24%-l asutustest, 2005. aastal 29%.

Kõige vähem on IT-spetsialiste kultuuriasutustes, 51% asutustest puudub võrguhooldaja. Haridusasutustest on 54% olemas võrgu eest vastutav inimene oma asutuses ning 22% kasutavad firmade teenuseid. Sealhulgas puudub võrgu IT-vastutaja 37% lasteaedades-algkoolides ning 52% muudes haridusasutustes.

Internetialast koolitust olid saanud 82% vastanutest, 46% vastanutest leidsid, et nende asutuse töötajad vajaksid lisakoolitust (eelmisel aastal 51%, üle-eelmisel aastal 61%). Koolituseta oli 18% vastanutest.

Võru-, Valga- ja Hiiumaal olid internetialast koolitust saanud kõikide vastanud asutuste töötajad. Kõige vähem oli saadud koolitust Tartus (73%), Jõgevamaal (75%) ning Tallinnas (75%).

Kolmes teadusasutuses poldud töötajaid interneti alal koolitatud (21%), 43% asutustes vajati lisakoolitust. Haridusasutuste seas polnud koolitust saanud vaid 12%, kuid lisakoolitust soovisid tervelt 53%. Kultuuriasutustes polnud koolitust saanud tervelt 38% asutuse töötajad.

Tagasi sisukorra juurde

4. Internetiühenduse kasutusvaldkonnad

Praktiliselt kõik asutused kasutavad internetti elektronpostivahetuseks (99,6% vastanutest). Peaaegu kõigis asutustes kasutatakse internetti ka pangateenuste jaoks (93%), (õppe)tööks vajaliku info hankimiseks (92%) ning uudiste lugemiseks (92%). Asutuse teabe avaldamiseks internetis vajab võrku 88% vastanuist, suhtlemiseks jututubades, MSN jmt abil 77%, juurdepääsuks kaugemal asuvatele andmebaasidele 74%, õppematerjalide koostamiseks 73%. Failide transportimiseks kasutas internetti 72% asutustest, meelelahutuseks 67%, õppetöö läbiviimiseks 65%, teadustöö tegemiseks 43%. Kõige vähem kasutati internetti videokonverentside jaoks (13% asutustes).

Kasutusvaldkondade struktuur on sarnane eelmise aastaga.

Suurimad erinevused kommertsvõrgu ja akadeemilise võrgu kasutajate seas on järgmistes valdkondades

  • juurdepääsuks andmebaasidele (võimalust kasutab 84% akadeemilise ja 68% kommertsvõrgu kasutajatest
  • asutuse enda teabe avaldamiseks internetis (akadeemilises võrgus 83%, kommertsvõrgus 91%)
  • teadustöö tegemiseks (akadeemilises võrgus 48%, kommertsvõrgus 39%)
  • suhtlemiseks jututubade, MSN jm kaudu (akadeemilises võrgus 83%, kommertsvõrgus 73%)
Muudes valdkondades on erinevused väiksemad kui 7%.

Muid kasutusvaldkondi tõi välja 28 asutust:

  • raamatukogu veebipõhise programmi kasutamine
  • raamatupidamisprogrammi kaugkasutamine
  • tööalane suhtlus välispartneritega läbi Skype ja MSN-i
  • VoIP
  • side ema-asutuse infosüsteemidega
  • kaughaldus
  • veebikaamera kasutamine
  • müügitöö
  • oma serveri pidamine
  • e-kool, e-kutsekool
  • filmindus
  • koolitusteave
  • avalik internetipunkt
  • operatiivne infoedastus
  • personalialaste dokumentide vormistamine
  • täiskasvanute pidevõpe, kogukonna arendamine ja võimekuse suurendamine, e-kaasamine

Tagasi sisukorra juurde

5. Teadus- ja kõrgharidusasutuste erivajadused

Vastanute seas oli 19 kõrgkooli ja 16 teadusasutust (nimekiri vt Lisa 1). Neist 22 kasutab püsiühendust EENeti hallatava akadeemilise võrgu kaudu, viiel on Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion) püsiühendus. Üks kord mainiti ASO, Microlink'i, STV, Unineti ning Teetormaja OÜ pakutavat püsiühendust.

Teadusasutuste ja kõrgkoolide spetsiifiliste vajaduste uurimiseks esitati neile viis täiendavat küsimust.

Kõigile vastajatele oli oluline kiire internetiühendus, 37% jaoks oli tähtis kiire ühendus Euroopa teadusasutustega, 34% jaoks oli oluline QoS (Quality of Service).

Interneti kaudu teeb koostööd Euroopa teadusasutuste, ülikoolide ning kõrgkoolidega 68% vastanud asutustest. 24% ei tee koostööd ning 9% ei osanud vastata.

Eesti Gridi ressursse kasutavad hetkel 2 asutust (sama tulemus oli ka eelmisel aastal), 20% sooviksid ühendada oma arvutiressurssi Eesti Gridi. Sama suur osa on neid, kes ei soovi kasutada Eesti Gridi. 54% ei osanud vastata.

Magistraalvõrgu GÉANT2 pakutavate võimalustega olid kursis 17% vastanud asutustest. 49% asutustest oli üldpilt olemas, kuid nad vajasid lisainfot. Asutustest 23% ei teadnud, mis on GÉANT2 ning 11% ei osanud vastata.

Küsiti ka, kas teenus eduroam ehk rändlus akadeemilistes võrkudes on huvipakkuv. Asutustest 23% vastasid, et nad vajavad eduroami võimalusi, 31% teadsid, mis on eduroam, kuid ei vaja seda. 29% ei teadnud, mis on eduroam ning 17% ei osanud vastata.

Tagasi sisukorra juurde

6. Püsiühendus Internetti

6.1. Püsiühenduse kiiruse soovid

Palusime püsiühendatud asutustel võrrelda nende praeguse internetiühenduse kiirust, tegelikult vajalikku kiirust ning hinnata vajalikku kiirust kolme aasta pärast, so 2009. aastal5. Neile kolmele küsimusele vastas püsiühendatud asutustest vastavalt 457, 452 ja 450 asutust.

Praegu on vastuste kohaselt 2% asutustest ühendatud kuni 200 kbps kanaliga, 40% asutustest kuni 1 Mbps kiirusega, 22% kuni 10 Mbps, 16% kuni 100 Mbps, 3% kuni 1 Gbps kiirusega. Sel aastal on ka lisandunud esimesed enam kui 1 Gbps ühendust kasutavad asutused, kes moodustavad kõigist asutustest 1%.

Väga aeglasi ühendusi (kuni 200 kbps) ei kasuta enam ükski teadusasutus, keskkool, kõrgkool ega kutsekool. Kõige suurem on aeglaste ühenduste osatähtsus lasteaed-algkoolides (11%). Umbes pool (51%) haridusasutustest kasutavad sidekiirust kuni 1 Mbps.

Tegelike vajaduste järgi piisaks 1% asutustele 200 kbps ühendusest ning 13% asutustele kuni 1 Mbps kiirusest (eelmisel aastal 24%). 31% vajaks tööks kuni 10 Mbps kiirust, 14% kuni 100 Mbps, 7% kuni 1 Gbps ning 3% üle 1 Gbps ulatuvat kiirust.

Kolme aasta pärast vajaks 23% asutusi kuni 10 Mbps püsiühendust, 17% kuni 100 Mbps, 13% kuni 1 Gbps ning 8% kiiremat kui 1 Gbps internetiühendust.

Võrreldes eelmise aastaga on internetiühendused muutunud mõnevõrra kiiremaks ning kasvanud on ka vajadused. Samas pole toimunud märkimisväärseid muutusi vajaliku ühenduskiiruse hinnangule kolme aasta pärast.

  Praegune ühenduskiirus Praegu tegelikult vajalik ühenduskiirus Hinnang vajalikule ühenduskiirusele 2009. aastal
Kuni 200 kbps 2% 1% 0%
Kuni 1 Mbps 40% 13% 2%
Kuni 10 Mbps 22% 31% 23%
Kuni 100 Mbps 16% 14% 17%
Kuni 1 Gbps 3% 7% 13%
Rohkem kui 1 Gbps 1% 3% 8%
Ei osanud vastata 17% 31% 36%

Edasistel joonistel on nelja kasutajakategooria kaupa toodud välja asutuste jaotus praeguse püsiühenduskiiruse, praegu tegelikult vajaliku ja 2009. aastaks eeldatavalt vajaliku ühenduskiiruse järgi.

Legend:

   - Kiirus praegu
   - Kiirus, mis praegu tegelikult vajalik oleks
   - Vajalik kiirus 2009.a.

ank2006_joonis5.gif ank2006_joonis6.gif
ank2006_joonis6.5.gif ank2006_joonis7.gif

Andmesidevajadused on kõige suuremad teadusasutustel, järgnevad muud haridus-, teadus- või kultuurivaldkonnas tegutsevad asutused, väiksemad nõudmised on haridus- ja kultuuriasutustel.

Olulisemate haridusasutuste kohta on allpool esitatud sarnased püsiühenduskiiruse joonised. Kiireimat ühendust vajavad oma tööks kõrgkoolid, järgnevad kutsekoolid ja keskkoolid/gümnaasiumid. Kõige väiksemad andmesidevajadused on lasteaedadel-algkoolidel.

Legend:

   - Kiirus praegu
   - Kiirus, mis praegu tegelikult vajalik oleks
   - Vajalik kiirus 2009.a.

ank2006_joonis8.gif ank2006_joonis9.gif
ank2006_joonis10.gif ank2006_joonis11.gif
ank2006_joonis13.gif ank2006_joonis13.5.gif

6.2. Hinnang akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele

Akadeemilise võrgu püsiühendusteenuse kvaliteedile andis hinde 170 asutust. 78% neist hindas akadeemilise püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks (varasematel aastatel 70% -78%). Seejuures andis „väga hea“ hinde 33% (varasematel aastatel 16%-29%). Rahuldava hinde andsid 17% asutustest.

8 asutust so 5% vastajatest andsid akadeemilise püsiühenduse kvaliteedile mitterahuldava või väga halva hinde. Neist asutustest 7 kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiolinke. Kõik need asutused on rahulolematud ka juurdepääsuühenduse kiirusega.

Järgneval joonisel on võrreldud akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele antud hindeid 5 aasta jooksul.


6.3. Soovid püsiühendusteenuse muutmiseks

29 asutust tegi ettepanekuid EENeti püsiühendusteenuse paremaks muutmiseks või tõi välja probleeme:

  • ühendus peaks olema kiirem (16 asutust)
  • ühendus peaks olema stabiilsem (9 asutust)
  • proxy-teenus peaks olema stabiilsem
  • raadiolingi kaudu ühendatud asutus soovis, et teenus oleks neile otse, ilma piiranguteta kättesaadav6
  • 1 asutus soovib senise raadioühenduse asemel saada Elioni ADSL, 1 raadioühenduse asemel kaablit akadeemilisse võrku, üks kurdab raadiovõrgu pakkuja poolseid probleeme
  • Elionilt renditava halvastitoimiva juurdepääsukanali asemele vajab TLÜ Haapsalu Kolledž kiiremas korras optilisel kaablil põhinevat kiiret võrku, sh kiiret ühendust ka Läänemaa koolidega.
  • Tartu asutus oli kogenud vanast arvutist ehitatud ruuteri rikkiminekut ja soovitab sellised seadmed välja vahetada uute, sh IPv6 protokolli toetavate seadmete vastu

6.4. Hinnangud juurdepääsuühenduse kvaliteedile ja kiirusele

Juurdepääsuühendusi (transmissiooni akadeemilise võrguni) haldavad paljud erinevad firmad ja asutused. Rohkem kui kümne ankeedile vastanud asutuse juurdepääsuühenduse eest kannavad hoolt Elion (hoolitseb 86 asutuse juurdepääsu eest akadeemilisele võrgule), Norby Telecom (73), Kernel (59), EENet (29), Tartu Ülikool (18), Linking (17).

Juurdepääsuühendusele andis hinnangu 162 asutust, kellest veerand hindas kvaliteeti väga heaks, 42% heaks. 24% andis rahuldava, 8%mitterahuldava või väga halva hinde.

EENeti hallatavate juurdepääsuühenduste kvaliteeti hinnati seejuures ainult kõrgemate hinnetega: „väga hea“ (72%) või „hea“ (28%). Ka Tartu Ülikoolile anti ainult häid (67%) ja väga häid hindeid (33%).

Elioni hallatavate juurdepääsuühenduste kvaliteeti pidas 28% selle kasutajad väga heaks, 60% heaks, 9% rahuldavaks. Üks asutus leidis, et ühenduse kvaliteet on mitterahuldav.

Norby Telecomi juurdepääsuühenduse kvaliteeti hindavad 17% väga heaks, 40% heaks, 37% rahuldavaks ning 7% väga halvaks.

Juurdepääsuühenduse kiirusega oli rahul 31% vastajatest, enam-vähem rahul 40%. Rahulolematuid oli 26% ning vastata ei osanud 3%.

Piirkonniti on parem olukord Tallinnas ja Tartus, kus juurdepääsuühenduse kiirusega on rahul vastavalt 64% ja 55% vastajatest ning enam-vähem rahul 32% ja 39%. Harju- ning Pärnumaal olid kõik vastajad enam-vähem rahul. Juurdepääsukiirus pole piisav eelkõige saartel ning Virumaal, kus rahulolematute osatähtsus on pool või enam.

Kõik teadusasutused ja kutsekoolid olid ühenduskiirusega rahul või enam-vähem rahul. Enim oli rahulolematuid muude kultuuri-, teadus- või haridusvallas tegutsevate asutuste hulgas (36%), põhikoolide (39%) ja keskkoolide (33%) seas. Üsna rahulolevad olid ka kõrgkoolid: 87% rahul või enam-vähem rahul.

6.5. Rahulolu praeguse ühendusega

Palusime asutustel vastata, kas praeguse internetiühendusega ollakse rahul või mitte, ning tuua välja rahulolematuse põhjused.

Akadeemilise võrgu püsiühendust kasutavatest asutustest on ühendusega rahul 68% küsimusele vastanutest. Aastatel 2004 ja 2005 oli rahulolijaid 65%; 2003. aastal oli rahulolijaid 59% ja 2002. aastal 53%.

Rohkem oldi rahul suuremates, võrguga paremini varustatud piirkondades (nt Tallinnas 96% ja Tartus 98%). Vähem kui pooled olid rahul Hiiu, Ida-Viru, Põlva ja Tartu maakondades. Valdavalt on neis maakondades juurdepääsuks akadeemilisele võrgule kasutusel raadiokanalid.

Püsiühendusega olid rahul kõik 7 vastanud teadusasutust, 87% kõrgkoolidest ja 86% kutsekoolidest. Möödunud aastal oli kutsekoolidest rahul vaid 40%.

Rahulolu internetiühendusega on tihedalt seotud sisevõrgu rahuloluga. Kes polnud rahul sisevõrguga, polnud rahul ka internetiühendusega; 80% sisevõrguga rahulolijatest on rahul ka püsiühendusega.

Neist, kel puudub sisevõrgu eest vastutaja, olid interneti püsiühendusega rahul vaid 45%. Asutustest, kus oli(d) olemas sisevõrgu eest vastutav(ad) töötaja(d), olid püsiühendusega rahul 77%. Kui sisevõrgu eest hoolitses firma, oli rahulolijaid 63%.

Kõige rahulolevamad oldi asutuses, kus töötajad polnud saanud internetialast koolitust (78% rahul), piisavalt koolitatud asutuste rahulolijate osakaal oli 70% ning lisakoolituse vajajatel 65%.

6.6. Internetiühenduse probleemid

Internetiühendusega ei ole rahul 32% asutusi (58 asutust), sest

  • kiirus ei ole piisav (79% rahulolematute puhul),
  • sageli on sidekatkestusi (48%),
  • ühendus on liiga kallis (5%),
  • muude põhjustena (3%) märgiti, et kiirus on ebaühtlane.

Nenditi, et ühenduse kvaliteet on võrreldes varasemaga paranenud.

6.6.1. Side on liiga aeglane

Kõigi seniste kasutajaküsitluste järgi on Internetiühendusega rahulolematuse peamine põhjus ebapiisav sidekiirus.

Neist, kes ei ole praeguse ühendusega rahul, nimetas 79% rahulolematuse põhjusena ebapiisavat sidekiirust. Järgnevas tabelis on toodud sidekiirusega rahulolematute osakaal ühendusega rahulolematute seas alates 2000. aastast.

Aasta Sidekiirusega rahulolematuid
2000 79%
2001 84%
2002 83%
2003 84%
2004 76%
2005 86%
2006 79%

Rahulolu sidekiirusega on tugevalt seotud internetiühenduse rahuloluga. Kui asutuse juurdepääsuühenduse kiirus on piisav, on ta praktiliselt alati (98%) internetiühendusega rahul - ja ka vastupidi: neist, kes ei ole oma praeguse juurdepääsuühenduse kiirusega rahul, ei ole 86% ka internetiühendusega rahul.

Rahulolu internetiühendusega on seotud väga otseselt ka kiirusega: mida suurem kiirus, seda rahulolevamad ollakse.

6.6.2. Sidekatkestused

Sidekatkestuste esinemist kurtsid 28 rahulolematut asutust, neist 18 asutust segas ka side aeglus.

Katkestuste üle kurtvatest asutustest kasutasid pea kõik (27 asutust 28-st) juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiolinke. Lisaks on katkestusi Estonian UNESCO Youth Associationil (juurdepääsukanaliks on optiline kaabel; EENet uurib, mis katkestustega tegemist on).

6.6.3. Ühendus liiga kallis

3 asutust ehk 5% leidis, et ühendus on liiga kallis. Kõik kolmnad kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiokanaleid (juurdepääsu haldaja 2 juhul Kernel). Iga asutus katab oma juurdepääsukanali kulud ise; magistraalvõrgu kulud on kaetud riigieelarvest.

6.6.4. Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest

ank2006_joonis16.gif

6.7. Akadeemilist püsiühendust mittekasutavad asutused

6.7.1. Akadeemilise võrgu püsiühendusvõimaluste teadmine

Akadeemilist võrku ei kasuta küsitletutest püsiühenduseks EENeti andmetel 360 asutust.

Neist 26% on kursis, millistel tingimustel saavad asutused kasutada Interneti püsiühendust EENeti hallatava akadeemilise andmesidevõrgu kaudu. 36% (130 asutust) sooviks nende tingimuste kohta teavet saada; 73 asutust ei ole kursis ega soovi ka infot. Küsimusele ei vastanud või ei osanud vastata 63 asutust.

6.7.2. Püsiühendused kommertspakkujatelt

290-l (81%) akadeemilise võrku mitte-püsiühendatud asutusel on püsiühendus olemas, 16% on ilma püsiühenduseta. 11 asutust ei osanud vastata. Püsiühenduse pakkujaks oli 81% juhtudest Elion, rohkem kui 2 korda nimetati teenusepakkujatena veel Starmani (5 korda), Teetormaja OÜ, STV-d (igaühte 4 korda), Pärnumaa Ettevõtluskeskust, Microlinki, Kernelit, Viru Net OÜ, Uninetti (3 korda).

6.7.3. Hinnang kommertsvõrgu püsiühendusteenusele

63% kommertsfirmadelt püsiühendusteenust ostvatest asutustest hindas saadava püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks. Seejuures andis 'väga hea' hinde 15% ja 'hea' 47% (võrdluseks: akadeemilise võrgu puhul oli väga häid hindeid 33% ja häid 45%).


Internetiühendusega olid rahul 66% küsimusele vastanutest. Rahulolematud olid 89 asutust, sest

  • kiirus ei ole piisav (79% rahulolematute puhul),
  • ühendus on liiga kallis (39%),
  • sageli on sidekatkestusi (28%),
  • muud põhjused (12%), näiteks:
    • arvutid on vanad,
    • kiirus madalam kui lepingus lubatud,
    • kiirus ebaühtlane,
    • puudub kindlus kvaliteedi kestvuses,
    • sagedased elektrikatkestused,
    • kaablirikked.


Keskmiselt on igas kommertsvõrku ühendatud asutuses 151 võrgukasutajat.

Tagasi sisukorra juurde

7. Serveriruumi teenus

7.1. EENeti serveriruumi kasutamine kodulehekülje jaoks

Serveriruumi kasutajaid oli ankeedi saanute hulgas 581, neist vastas 370 asutust, so 64%. Vastanutest 350 andsid ka hinde serveriruumi kasutamise teenusele. Hinde 'hea' andsid vastajatest 51% ning 'väga hea' 43%, kokku on heade või väga heade hinnete osatähtsus 94%. Hinde 'rahuldav' andsid 22 asutust (6%). Keegi ei pidanud serveriruumi teenust mitterahuldavaks.

Järgneval joonisel on toodud hinded serveriruumile aastatel 2002-2006.

7.2. Soovid muudatusteks

52 asutust pakkus ideid, mis võiks EENeti serveriruumiteenuse puhul paremini olla.

  • 10 asutust arvas, et serveriruumi võiks rohkem olla.
  • 6 asutust kurtsid, et aeg-ajalt on server aeglane.
  • 2 asutust kurtsid, et server on vahel üle koormatud.
  • 8 asutust märkisid ära katkestusi serveri töös.
  • 2 asutust leidsid, et rämpsposti võiks vähem olla („EENet võiks tegeleda serveriruumi kaitsmisega spammerite eest.“).
  • 5 asutust soovisid administreerimisliidest.
  • MySQL probleemid: mugavam administreerimine, andmebaasid võiksid olla stabiilsemad, 2 asutusel oli probleeme päringute piiramisega.
  • Sooviti teateid tarkvaramuudatuste kohta: „Kontaktisikute teavitamine, milliseid seadistusi täpselt muudetakse. Ei piisa teadmisest, et uuendati PHP'd, kuid samal ajal jäetakse ütlemata, et koos sellega muutus ka PHP konfiguratsioon.“, samuti võimalike rikete korral serveris.
  • Teavet vaba kettaruumi olemasolu kohta: „Kasutaja võiks näha oma quota hetkeseisu, kasvõi programmiga quota“; „Kui kodulehe ruum täis saab siis võiks selle kohta teate saata.“

Muud tähelepanekud ja soovid

  • Ühel asutusel oli probleem õigustega alamkaustas, vahel ilmuvad kustutatud failid tagasi.
  • Alamdomeenide jm seadete muutmise võimalus.
  • PHP: upload võiks olla suurem, võiks paigaldada viimase versiooni.
  • Tehniline tugi võiks olla parem.
  • Zope'i server võiks olla stabiilsem.
  • Üks asutus leidis, et EENet ei tohiks tasulise teenuse korral nõuda oma logo kasutamist.

Paljud asutused kirjutasid, et kõik on hästi ning probleeme pole.

7.3. Teadlikkus serveriruumi teenusest

89% asutustest, kes ei kasuta EENeti serveriruumi teenust, on selle teenuse olemasoluga kursis, 9% (so 16 asutust) ei tea sellist teenust. Neist 16 asutusest 6 ei soovi ka teenuse kohta lisateavet. Viimastest kahel asutusel on kodulehekülg asutuse enda serveris, ühel teenusepakkuja serveris ning kolmel puudub kodulehekülg hoopis (2 raamatukogu ja 1 lasteaed-algkool).

7.4. Serveriruumi kasutamine väljaspool EENetti

Asutustest, kes ei kasuta EENeti serveriruumi teenust, hoiavad pooled (51%) oma kodulehte asutuse enda serveris, 26% puudub kodulehekülg; 1% ei osanud vastata, kus nende kodulehekülg on. Ülejäänud 22% kasutavad erinevate teenusepakkujate servereid.

Konkreetset serveriruumiteenuse pakkujat nimetas 36 asutust. Neist 7 (ehk 19%) hoiavad oma kodulehte Elioni serveris, 6 (ehk 17%) Zone Media OÜ-s. Ülejäänud teenusepakkujad on väga erinevad: kodulehte hoitakse näiteks linna või maavalitsuse serveris, ema-asutuses, mõnes firmas.

Tagasi sisukorra juurde

8. E-postkastiteenus

8.1. E-postkastid EENeti serveris

EENeti serveris e-postkaste kasutavaid asutusi oli küsitletavate seas 357, neist 229 ehk 64% vastas ankeedile. Vastanutest 205 hindas e-postkastide teenust: 36% arvates on teenus väga hea, 55% vastanute jaoks hea ning 9% jaoks rahuldav. Mitterahuldavaid hindeid tänavu ei olnud.

Järgneval joonisel on hinnete jaotus alatest aastast 2002. Väga heade hinnete osakaal on aasta-aastalt vähenenud, samas on jäänud vähemaks ka mitterahuldavaid hindeid.

8.2. Soovid e-postkastiteenuse muudatusteks

28 asutust pakkusid ideid, mis võiks e-postkastiteenuse puhul paremini olla:

  • efektiivsem rämpsposti filtreerimine (osa rämpsposti tuleb läbi ning vajalikud kirjad jäävad saamata) - 10 asutust
  • kliendile võimalus ise e-postkaste juurde luua, muuta ja kustutada (10)
  • suurem postkasti maht (7)
  • mugavam veebiliides (3)
  • automaatne aadressiraamat (1)
  • automaatse vastuse (AutoReply) võimalus (1)

Üks asutus kurtis, et kirjadel on küljes vale kellaaeg. Üks asutus kurtis, et kirjad ei lähe alati välja, üks asutus ei pääsenud aeg-ajalt kirjadele ligi.

Sooviti ka eestikeelset kasutajatuge Squirrel-mailile, mis on olemas, kasutajal endal tuleb valida sobiv keel.

Vastajatelt küsiti, kas nad soovivad, et e-postkastide juurde EENeti serveris kuuluks ka grupitöö võimalus. Küsimusele vastas 227 asutust, kellest 100 (44%) leidis, et grupitöö võimalust oleks vaja; 32% arvas, et grupitöövõimalust pole vaja ning 24% valis vastuseks 'Ei oska vastata'.

8.3. Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks

228 e-postkastide kasutajat vastas küsimusele e-posti veebiliidese kohta. Neist 126 (55%) kasutab veebiliidest. 53 vastajat küll teab teenuse olemasolu, aga ei kasuta seda. 22 asutust ei teadnud sellist teenust, kuid kuna ankeedis anti viide vastavale veebilehele, on nüüdseks loodetavasti ka neil info olemas.

Hinde andis veebiliidesele 149 selle kasutajat, kellest kaks kolmandikku (68%) peab teenust heaks (47%) või väga heaks (21%). 22% leiab, et teenus on rahuldav ning 3 asutust peavad teenust mitterahuldavaks.

Järgneval joonisel on hinded postkastide veebiliidesele 5 aasta jooksul. Heade hinnete osakaal on viimasel neljal aastal järjest vähenenud.

ank2006_joonis21.gif

8.4. Soovid veebiliidese muudatusteks

33 asutust pakkus ideid, mis võiks EENeti e-posti-veebiliidese puhul paremini olla. Kasutajad saavad praegu valida kahe erineva veebiliidese vahel: vanamoodsam IMP ja kaasaegsem SquirrelMail.

  • 6 asutust leidis, et kasutajaliides võiks olla parema, kaasaegse disainiga. 2 asutust leidsid, et veebiliides on ajast maha jäänud.
  • 15 asutust pidasid kasutajaliidest ebamugavaks või keeruliseks.
  • 3 asutust arvas, et SquirrelMail võiks olla vaikimisi eelistatud.
  • 3 asutust soovisid, et postkasti avamisel näidataks viimaseid kirju.
  • Sooviti kirjade kujundamise liidest (värvid, fondid) (SquirrelMail puhul olemas).
  • Poolikut kirja on kerge ära kaotada.
  • Olla võiks prügikast, et kustutatud kirjad kohe jäädavalt ei kaoks.
  • Printimisvõimalus otse IMP keskkonnast.
  • Uued kirjad võiksid nimekirja lisanduda automaatselt, mitte läbi postkasti kontrollimise.

8.5. EENeti e-postkastiteenuse teadmine

Asutustest, kes ei kasuta EENeti e-postkastiteenust, on 82% selle teenuse olemasoluga kursis, 18% ei tea sellist teenust. Mitteteadjatest omakorda 29% (17 asutust) ei soovigi teenuse kohta infot saada (seejuures on neist enamikul (76%) postkastid kas asutuses endas või firmades või 2 juhul nii asutuse kui firmade serverites olemas, 4 asutuse vastajad aga ei teagi, kus nende asutuse töötajate postkastid asuvad).

28 e-postkastiteenuse kohta teavet soovivale asutusele saadab EENet selle pärast küsitluse lõppemist.

8.6. E-postkastiteenuse kasutamine väljaspool EENetti

Konkreetseid postkastiteenuse pakkujaid nimetas 122 asutust, kusjuures ligi pool neist (47%) nimetas mitut teenusepakkujat. Kõige sagedamini kasutati Elioni postkasti teenuseid (nimetas 68% neist 122 asutusest), everyday.com ja mail.ee (43%), hotmail.com (7%), gmail.com ja Tartu Ülikool (kumbagi 6%).

Tagasi sisukorra juurde

9. Muude EENeti teenuste teadmine ja hindamine

9.1. Postiloendid (listid) EENeti serveris

Postiloenditele andis hinde 121 nende kasutajat, kellest 86% (mullu 93%) peab teenust heaks või väga heaks; 6% rahuldavaks. Väga halvaks peab postiloendeid neli vastajat.

Teenuse olemasolust ei teadnud 83 vastajat (16% vastanutest); teenuse olemasoluga on kursis, kuid ei kasuta seda 325 asutust (61% vastanutest).

ank2006_joonis22.gif

9.2. Täpse kellaaja teenus

Teenusele andis hinde 66 selle kasutajat. 89% neist hindajatest leidis, et täpse kellaaja teenus on väga hea (56%) või hea (33%). Viis asutust peab teenust rahuldavaks; mitterahuldavaks kaks asutust.

Teenuse olemasolust ei teadnud kolmandik (30%) küsitletutest; 57% on teenuse olemasoluga kursis, aga ei kasuta seda.

ank2006_joonis23.gif

9.3. EENeti ftp-server

EENeti ftp-serverile andis hinde 73 seda kasutavat asutust, kellest 80% peab teenust heaks või väga heaks; 15% rahuldavaks. Mitterahuldavaks peab ftp-serverit kaks ja väga halvaks samuti kaks vastajat.

Teenuse olemasolust ei teadnud 186 vastajat; teenust teab, kuid ei kasuta 271 asutust.

9.4. Õpetajate kodulehed EENeti serveris www.koolielu.edu.ee

Õpetajate kodulehtede serverit on kasutanud 75 asutust. Hinde andnud 70 asutusest 87% hindab teenust väga heaks või heaks. Mitterahuldava hinde andsid 2 asutust.

Teenuse olemasolust ei olnud teadlikud 112 asutust (21% vastanutest); teenuse olemasoluga on kursis, kuid ei kasuta seda 346 asutust.

9.5. Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest

Järgmine joonis võtab kokku akadeemilises võrgus osutatavatele teenustele antud hinded.

ank2006_joonis24.gif

9.6. Mis võiks teenuste puhul veel teisiti olla?

  • Postiloendite ehk listide puhul EENeti serveris sooviti mugavamat haldusliidest (2 asutust).
  • Täpse kellaaja teenus ei olnud kahel kasutajal toiminud (sh ühel juhul serveris tartu-gw.bb.eenet.ee), üks asutus soovitas uuendada teenuse kasutusjuhendit.
  • ftp-serveris sooviti kasutajaliidese võimalust ka kliendile (2 asutust). Kurdeti, et draiverid ja tarkvarapeeglid (mirrors) on vananenud. Materjale võiks süstemaatiliselt kaasajastada. Vabavara serveris on ühe asutuse väitel olnud mõned Linuxi distributsioonid vigased. Sooviti laiemat vabavara valikut Windows keskkonnale, sh õpitarkvara. Võiks olla rohkem materjali tänapäevaste ruuterite ja rämpspostifiltrite kohta.
  • 9 asutust soovisid rohkem infot erinevate teenuste kohta. Üks asutus vastas, et sai infot ftp ning täpse kellaaja teenuse kohta ankeedist ning hakkab neid kindlasti kasutama.
  • 2 asutust soovitasid EENetil rohkem enda teenuseid reklaamida.
  • Õpetajate kodulehtedele sooviti andmebaasi võimalust (1 asutus).
  • Tabelina võiksid olla kättesaadavad Eesti koolide kontaktandmed.7

9.7. Lisateenuste vajadus

39 asutust nimetas erinevaid lisateenuseid, mida haridus-, teadus- ja kultuuriasutused andmeside alal vajaksid.

9.7.1. Püsiühendus, magistraalvõrk

  • VOIP
  • Audio-video side võimalus
  • Kiirem ja soodsam internetiühendus
  • Terminalserverid
  • Wimax ühendus
  • Kodutöökohtade varustamine EENeti Interneti püsiühendusega
  • Võiks anda teada seadistuse muudatustest ja hooldustöödest (katkestustest)

9.7.2.    Koolitus, juhendid, konsultatsioonid

  • Õpikeskkondade kasutamisvõimalust (vajalik oleks Moodle vmt, mitte Viko, Iva)
  • Koolitus, nt turvaõpetused, serverite näidisseaded erinevatele teenustele.
  • Kõikvõimalikud infoprogrammid, alates infotehnoloogiaga ja lõpetades projektide rahastamisprogrammidega
  • Kuna aega on kõigil vähe, siis soovib tavakasutaja (algteadmistega arvutikasutaja) saada vähese vaevaga kätte info emailide sisseseadmise ning kodulehe tegemise kohta.
  • EENet peaks olema omamoodi kompetentsikeskus, kust iga haridus-, teadus- või kultuuriasutuse töötaja saab adekvaatset abi oma IKT alaste probleemide lahendamiseks.

9.7.3. Tarkvara; infoteenused

  • Võimalus tarkvara (operatsioonisüsteemid ja olulisemad kontoritarkvara paketid) kasutamiseks, ilma vajaduseta tarkvara konkreetses kohtarvutis omada.
  • Veebipõhiselt hallatav ja statistikat tegev html-mail-postilist teenus (võib olla ka tasuline) kus asutus saaks koostada html-kodeeringus e-kirju, need saata oma koostatud postiloendile, kirja saajal oleks võimalus listist ise lahkuda, html-kirja alusel tehakse statistikat vaatajate arvu kohta.
  • Lingid tasuta wysiwyg8-programmide kohta.
  • Grupitöö tarkvara
  • Tarkvarapeeglid ubuntu, kubuntu ja edubuntu jaoks
  • Ühtne kodulehehaldussüsteem (aitaks parandada kodulehtede kvaliteeti)
  • Parooliga kaitstav ftp-server
  • Uudisgrupid
  • Rämpsposti eemaldamine EENeti võrgu läbimisel
  • LDAP serveri teenus või muu ühine aadressiraamat
  • Wiki
  • Erinevad foorumid.
  • Rohkem infot huvikoolidele.

9.7.4. Muud soovid lisateenuste kohta

  • Asutuse enda serveris asuvate e-postkastide varundusteenus (Backup)
  • Võimalus ka mõne muu domeeni, nt .com jne registreerimiseks, kui ühe kultuuriasutuse alla kuulub mitu projekti, millele oleks vaja oma leht teha, aga .ee domeene saab juriidilisele isikule registreerida vaid ühe.
  • Mittesalajaste (vabavara)projektide kirjeldused, ehk kuidas teised on oma IT jooksma saanud ehk näited elust - terminalilahendused, tulemüürid, innovaatilised multimeediaprojektid. IT-ga seonduks isegi printimise (tahma) ühine korraldamine.
  • Info selle kohta, kes on süsteemiga liitunud.

9.8. EENeti tasuliste teenuste kättesaadavus

ank2006_joonis25.gif

Alates 1. jaanuarist 2006 on EENeti serveris e-postkastide kasutamine ja serveris nw.eenet.ee veebiruumi kasutamine kõigile haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele tasuline. Uuriti, kas ja kuidas selline muudatus on mõjutanud infoteenuste kättesaadavust nende asutuste jaoks.

Arvamust avaldas 337 asutust, kellest 11% arvas, et teenuste tasulisus parandab nende kättesaadavust, 35% asutuste arvates teenuste tasulisus halvendab nende kättesaadavust. 54% asutusi leidis, et teenuste tasulisus ei mõjuta nende kättesaadavust. 202 asutust ei osanud küsimusele vastata.

Tagasi sisukorra juurde

10. Elektroonilised infolehed

10.1. Hinnangud infolehtedele

Septembris 2005 ja veebruaris 2006 ilmusid EENeti elektroonilised infolehed, mille EENet saatis e-postiga kõigi teenusekasutajate administratiivsetele kontaktisikutele - samadele inimestele, kes said ka kasutajaküsitlused. Uuriti, kas asutused on infolehed kätte saanud ning nende sisuga tutvunud, kuidas hinnatakse infolehtede sisu ning mis teemasid võiks edaspidi infolehtedes käsitleda.

Esimest infolehte olid lugenud 133 asutust. 71 asutust olid infolehe küll kätte saanud, kuid polnud seda lugenud ning 169 asutust vastas, et pole infolehte saanud. Seega luges infolehte 65% asutustest, kes selle kätte said. 161 asutust ei osanud vastata.

Infolehte lugenud asutustest andsid 129 sellele hinde. Valdav enamus hindas infolehe sisu heaks (68%), 13% väga heaks. 18% andsid rahuldava hinde, üks asutus andis mitterahuldava hinde.

Teist infolehte olid lugenud 118 asutust, 99 asutust olid infolehe kätte saanud, kuid mitte lugenud. Infolehte luges 54% neist, kes selle kätte said. Infolehte polnud saanud 153 asutust ning küsimusele ei osanud vastata 159 asutust.

Infolehte lugenud asutustest andsid 116 sellele hinde. Ka siin olid valdavad head hinded (67%), väga häid hindeid oli 16% ning rahuldavaid 12%. Mitterahuldava ja väga halva hinnangu andsid vastavalt 2 ja 4 asutust.

10.2. Ettepanekud infolehe teemade jaoks

Vastajatelt küsiti, milliste teemade käsitlemist infolehes nad vajalikuks peavad. Mitu korda nimetati järgnevaid teemasid:

  • vabatarkvara (9 asutust) ning vabavara ja avatud failivormingute kasutamine,
  • teenuste pikem tutvustamine (6 asutust),
  • uuendused ja uute teenuste tutvustamine (6 asutust),
  • andmeturve, sh näiteid elust enesest (5),
  • haridusasutuste infotehnoloogiline areng ning EENeti roll selles (3),
  • IT-uudised (5),
  • EENeti enda areng, projektid, tulevikusuunad (6 asutust).

Veel sooviti lugeda tarkvarast, teadusprojektide rahastamisest, korralistest muutustest ning e-kaasamisest, näha infot plaaniliste ja ootamatute katkestuste kohta.

Üks lasteaed vajab juhiseid galerii tegemiseks (ilmselt on silmas peetud näiteks pildigaleriid veebis); Võrumaa haridusasutus soovib lugeda Võrumaa koolide kiirest EENeti-võrgust. 2 asutust leidsid, et infoleht pole vajalik.

Tagasi sisukorra juurde

11. Ettepanekud võimalikeks ühisprojektideks

Valmimas on linnasisesed fiiberoptilised haridusvõrgud Viljandis ja Paides, mille loomise üheks algatajaks on EENet. Käimas on ettevalmistused sarnaseks projektiks Võrus.

Küsisime asutustelt ettepanekuid uuteks võimalikeks ühisprojektideks EENeti ning teiste haridus-, teadus- ja kultuuriasutustega.

Ühisprojektidena pakuti välja:

  • linnasiseste fiiberoptiliste võrkude loomist (Pärnus - TÜ Pärnu Kolledž ja Pärnu Koidula Gümnaasium; Kuressaares - TTÜ Kuressaare Kolledž ja Kuressaare Gümnaasium; Haapsalus - TLÜ Haapsalu Kolledž; Jõgeval - Jõgeva Kunstikool) ja laiendamist (Tallinnas - Tallinna Ülikool), samuti sooviks fiibrit Puurmani Raamatukogu
  • akadeemilise võrgu laiendamist Väimelasse (Võrumaa Kutsehariduskeskus), Pärnu maakonda (TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaas ja Kurgja Talumuuseum vajaksid korralikku ühendust)
  • ühtse akadeemilise autentimise ehk kasutajate tuvastamise arendamist ja koordineerimist - seonduvalt ester, webct, iva, ehis, etis, wifi teenuste ja võrkudega (Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium)
  • koolitusi õppejõududele; interaktiivsete õpikeskkondade katselaborina kasutamist (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
  • kooli arvutite liitmist Eesti GRIDiga, partnerlust videokonverentside läbiviimisel (Valga PK)
  • ühist kohapealsete probleemide lahendamist, ürituste, sh videokonverentside korraldamist (Valga Arvutiklubi MTÜ)
  • kogukondade inforuumide - teabekeskuste - tekitamist (Eesti Maarahva Teabetubade Ühing)
  • mitme muuseumi kodulehtedelt juurdepääsetavate virtuaalnäituste tegemist (Muhu Muuseum)
Tartu Arvutiklubi MTÜ leidis, et Viljandi-Tallinn magistraalkanal tuleks vähemalt 50 Mbps peale tõsta, kui fiibriring Viljandis täies mahus tööle hakkab, Rakvere Reaalgümnaasium leiab, et Rakvere-Tallinn kanali jaoks on senine 4 Mbps ebapiisav.

Tagasi sisukorra juurde

12. Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös

39 asutust leidis, et koostöös EENetiga on kõik olnud positiivne ning probleeme ei ole. EENetti kiitis kokku 209 asutust, nimeliselt kiideti Ants Kalvikut.

Sarnaselt varasemate aastaga kiideti enim EENeti kiirust reageerimisel probleemidele (sh sidekatkestustele), erinevate teenuste avamise ja muutmise soovidele, küsimustele vastamisel ning lepingute vormistamisel (kokku 75 asutust). Näiteks kirjutas Studio Viridis Loodusharidus MTÜ: "Operatiivne ja positiivne reageerimine meiepoolsetele probleemidele ja vajadustele." ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus MTÜ: "Tore, et Te olemas olete ja teate/teete kõike seda millest meil aimugi ei ole. Teie asutus reageerib alati kiiresti meie poolsetele küsimustele ja antavad vastused on pädevad ja ammendavad küsija soovid. Aitäh."

Paljudelt leidsid tunnustust korrektne, viisakas ja meeldiv klienditeenindus ning suhtlus (kokku 21 asutust), abivalmidus (36), stabiilsus erinevate teenuste ja/või EENeti puhul üldse (kokku 18 asutust), asjatundlikkus ja professionaalsus (15 asutust), sidekatkestuste kohta saadetavad eelteated ja muu informeerimine (kokku 18 asutust). 18 asutust kiitsid teenuste stabiilsust, 4 asutust turvalisust. 12 asutust kiitsid EENeti paindlikkust ning 11 asutust märkisid ära, et EENet on usaldusväärne partner. Pirgu Arenduskeskus kirjutas: „Usk, et EENet riiklikku rolli täitva asutusena on kauakestev ning stabiilse kvaliteediga võrguteenust osutav asutus ning seetõttu ei lähe kaasa kommertsvõtetega, mis loovad ebakindlust ja pidevat ümberorienteerumist,“ ning Agape Keskus MTÜ „EENet on kindel ja toimiv partner, keda saab usaldada. Saime tuge ja selgitusi uue kodulehe tegemisel.“ 20 asutust kirjutas, et infot küsides saavad alati vajaliku vastuse.

Teenuste üldist toimivust tõi välja 52 asutust. 8 vastaja jaoks oli oluline, et akadeemilise võrgu teenused on tasuta/odavad. Näiteks kirjutas ZZ Noortekas MTÜ (Kambja Noortetuba): „Väga positiivne on, et haridusasutused saavad sellist tasuta internetiühendust kasutada, vastasel juhul meie asutus ei suudaks maksta selle teenuse eest.“

Veel mainiti konkreetsust, täpsust, meeldivat koostööd, 1 asutus kiitis arvutijoonistuste võistlust.


Lisa 1. Küsitlusele vastanud teadusasutuste ja kõrgkoolide nimekiri

  1. Eesti Biokeskus
  2. Eesti Biokütuste Ühing
  3. Eesti Infotehnoloogia Kolledž
  4. Eesti Keele Instituut
  5. Eesti Logopeedide Ühing
  6. Eesti Maaülikool
  7. Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar
  8. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
  9. Eesti Semiootika Selts
  10. ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
  11. Erahariduskeskus AS, Mainori Kõrgkool
  12. Euroscience MTÜ
  13. Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool
  14. Mauritiuse Instituut
  15. Pirgu Arenduskeskus OÜ
  16. SA Teaduskeskus AHHAA
  17. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
  18. Zooloogia ja Botaanika Instituut
  19. Tallinna Tehnikaülikool
  20. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
  21. Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž
  22. Tallinna Ülikool
  23. Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž
  24. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond
  25. Tartu Lennukolledž
  26. Tartu Teoloogia Akadeemia
  27. Tartu Tervishoiu Kõrgkool
  28. Tartu Ülikool
  29. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
  30. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
  31. Tartu Ülikooli Õigusinstituut
  32. Tervise Arengu Instituut
  33. TTÜ Kuressaare Kolledž
  34. TTÜ Virumaa Kolledž
  35. TÜ Füüsika Instituut

1 Andmed teenuste kasutamise kohta võeti EENeti andmesidelepingute baasist.
Tagasi teksti juurde

2 Kategooriasse 'muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris' kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridus- ja teadusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid, mittetulunduslikud fondid vmt.
Tagasi teksti juurde

3 Juhul kui asutus oli märkinud ainult püsiühendatud arvutite arvu, on töötlemisel arvestatud, et asutuses ongi arvuteid nii palju, kui neid on püsiühendatud. Kui püsiühendatud arvutite arv oli antud suuremana asutuses olevate arvutite arvust, loeti püsiühendatud arvutite arvuks ikkagi asutuses olevate arvutite arv.
Tagasi teksti juurde

4 Hinnangute leidmisel kasutakse valimikeskmist, mis on tundlik üksikute suurte väärtuste suhtes ning sõltub väga tugevalt konkreetsest valimi koostisest. Tulevikus peaks muutma hindamismetoodikat robustsemaks, nt kasutama mediaani vms.
Tagasi teksti juurde

5 Seejuures pärinesid akadeemilise võrgu kaudu püsiühendatute internetiühenduse kiiruse andmed EENeti andmesidelepingute baasist ja neid parandati juhul, kui asutus teatas, et ühenduskiirus on vahepeal muutunud. Ei arvestatud nende akadeemilisse võrku püsiühendatud asutuste praegusi ühenduskiirusi, kes küsimustikule ei vastanud.
Tagasi teksti juurde

6 Raadiovõrke haldavad firmad seavad juurdepääsuühendustele tavaliselt kiirusepiiranguid
Tagasi teksti juurde

7 EENeti peetud Eesti Koolide Andmebaas http://www.edu.ee, kus olid koolide kontaktandmed, lõpetab tänavu pärast 12 aastat oma töö, kuna loodud on riiklik register Eesti Hariduse Infosüsteem http://ehis.hm.ee/ ja dubleerimine ei ole otstarbekas.
Tagasi teksti juurde

8 What You See Is What You Get - ehk ekraanil näidatakse kõike nii, nagu pärast paberile trükituna.
Tagasi teksti juurde


Publitseeritud html-formaadis 22.novembril 2006