EENeti kasutajaküsitlus veebruar-märts 2005. Kokkuvõte

Kokkuvõte .pdf formaadis
31.märts 2005

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest

2005. aasta veebruaris saatis EENet haridusvõrgus üht või mitut teenust kasutavatele asutustele küsitluslehed.
Esitatud küsimused

Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja haridusvõrku ühendatud arvutite ning nende kasutajate arv, uurida haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste rahuolu senise võrguühendusega, sh nii akadeemilise kui kommertspüsiühenduse kasutamise puhul, ning saada tagasisidet akadeemilise võrgu teenuste kohta. Akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonna moodustavad hinnanguliselt 228 tuhat inimest.

Küsitluse tulemusena selgus, et akadeemilises võrgus saadava püsiühendusega on rahul 65% vastanutest - sama palju kui eelmisel aastal. Rahulolematud soovivad peamiselt suuremat sidekiirust. Kommertsvõrkude kasutajatest oli saadava püsiühendusega rahul 67% (eelmisel aastal 74%). Akadeemilise võrgu kaudu saadavat ühendust jagavad omavahel väga paljud inimesed: keskmiselt on igas haridusvõrku püsiühendatud asutuses 407 kasutajat, kommerts-püsiühendusega asutuses 169 kasutajat.

Asutused kasutavad Internetiühendust elektronpostivahetuseks, kasutavad pangateenuseid, loevad uudiseid, hangivad (õppe)tööks vajalikku infot, avaldavad enda kohta materjali, koostavad õppematerjale jm. Kõigile akadeemilises võrgus osutatavatele teenustele anti hindeks valdavalt hea või väga hea.

Ankeedile vastas 627 asutust ehk ligi 72% EENeti teenuseid kasutavatest asutustest.


Sisukord

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest
Küsitluse käik ja vastanute koosseis
EENeti teenuseid kasutavad asutused
Internetiühenduse kasutusvaldkonnad
Teadus- ja kõrgharidusasutuste erivajadused
Püsiühendus Internetti
Serveriruumi teenus
E-postkastiteenus
Muude EENeti teenuste teadmine ja hindamine
Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest
Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös
Serverarvuti majutus firmades


Küsitluse käik ja vastanute koosseis

Küsitluse käik

2005. aasta veebruaris saadeti kasutajaküsitluse ankeet 874 haridus-, teadus- ja kultuuriasutusele, mis kasutavad üht või mitut järgmistest teenustest:

  • püsiühendus EENeti hallatavasse akadeemilisse võrku
  • e-postkastid EENeti serveris
  • serveriruum EENeti serveris

Erinevalt senistest kasutajaküsitlustest ei tulnud kõigil asutustel täita ühesuguseid ankeete, vaid igaüks sai kasutatavatest teenustest1 lähtuva küsimustiku. Kokku oli erinevaid ankeeditekste 14, mis koostati 8 erinevast osast:

  1. kõigile asutustele ühine osa
  2. ainult teadusasutustele ja kõrgkoolidele esitatud küsimused
  3. küsimused asutustele, kes kasutavad püsiühendust akadeemilises võrgus
  4. küsimused asutustele, kes ei kasuta püsiühendust akadeemilises võrgus
  5. küsimused asutustele, kes kasutavad serveriruumi EENeti serveris
  6. küsimused asutustele, kes ei kasuta serveriruumi EENeti serveris
  7. küsimused asutustele, kes kasutavad e-postkaste EENeti serveris
  8. küsimused asutustele, kes ei kasuta e-postkaste EENeti serveris

Ankeetide genereerimine veebi jaoks toimus selleks kirjutatud perl-keelsete skriptide abil, paberankeetide jaoks kasutati OpenOffice mail merge võimalusi. EENet saatis palve küsimustiku täitmiseks koos veebivormi aadressiga asutustele ühel kuni kolmel korral:

  • 10. veebruaril e-kirjaga kõigile andmesidelepingutes märgitud administratiivsetele kontaktisikutele2. Vastamise tähtajaks seati 20. veebruar.
  • 18. veebruaril saadeti e-kirjaga meeldetuletus nende 664 asutuse kontaktisikutele, kellelt ei olnud tolleks hetkeks vastuseid veel laekunud.
  • Neile 417 asutusele, kes ei olnud vastanud 21. veebruariks, saadeti 22. veebruaril küsimustik ka paberil, paludes vastust 5. märtsiks.

Ankeedile vastas 627 asutust ehk ligi 72%3. Vastamisaktiivsus on võrreldes kahe eelmise aastaga tunduvalt tõusnud: 2004. aastal vastas 58% ja 2003. aastal 53% ankeedisaajatest.

Ühe konkreetse kunstiprojekti jaoks veebiruumi saanud projektijuht soovitas edaspidi küsimustiku koostamisel eraldi arvestada ka sarnaste projektide ja väikeste mittetulundusühingute eripäradega, kuna neil on väidetavalt raske vastata küsimustele asutuse seisukohast.

Üks asutus teatas, et nende seisukohad ei ole võrreldes 2004. aasta küsitlusega muutunud :-)

Peaaegu kõik vastajad (94%) täitsid ankeedi veebivormi kaudu, vaid 36 tagastas vastused paberil või faksi teel. 2004. aastal kasutas veebivormi 79% vastanutest.

Operatiivseimaks vastajaks oli Eesti Maastikuarhitektide Liit, kelle vastus laekus pool tundi pärast e-kirjade väljasaatmist.

Usinamad vastajad olid Viljandi-, Järva-, Saare-, Rapla- ja Põlvamaal (vastas 81-88% asutustest). Kõige vähem saabus vastuseid Hiiumaalt - 59% ankeedi saanutelt. Ka mullu olid hiidlased oma arvamuste teadaandmisel kõige tagasihoidlikumad. Ülejäänud maakondadest-linnadest jäi vastanute arv vahemikku 64-79%.

Madalaim oli vastamisaktiivsus muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste4 hulgas - vaid 60%, kuid see oli siiski peaaegu 2 korda kõrgem mullusest näitajast. Samas vastas teadusasutustest 83% ja haridusasutustest 75%. Haridusasutustest olid virgemad vastajad AIP-d (vastasid kõik 7 AIP), kõrgkoolides (85%), põhikoolides (83%) ning kutsekoolides - 82% ankeedi saanutest tagastas selle täidetuna. Lasteaedadest-algkoolidest reageeris küsimustikule 63%.

Vastanute koosseis

Asutuseliigid Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
Haridusasutused 67% 70%
Teadusasutused 3% 4%
Kultuuriasutused 23% 20%
Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 7% 6%

Võrreldes eelmise aastaga on EENeti klientuuris kasvanud kultuuriasutuste osakaal (18%-lt 23%-le) ning vähenenud muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste osakaal (10%-lt 7%-le).

Järgnevad tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust maakondade ning asutuseliikide kaupa.

Vastanud asutused (maakonniti) 627
Tartu 116
Tallinn 107
Tartumaa 61
Jõgevamaa 43
Harjumaa 40
Ida-Virumaa 35
Läänemaa 33
Järvamaa 26
Saaremaa 23
Põlvamaa 22
Pärnumaa 22
Raplamaa 21
Viljandimaa 21
Võrumaa 19
Lääne-Virumaa 17
Valgamaa 11
Hiiumaa 10

Vastanud asutused (liikide kaupa) 627
1. Haridusasutused sealhulgas 439
kõrgkoolid 22  
keskkoolid, gümnaasiumid 103  
põhikoolid 128  
kutseõppeasutused 14  
raamatukogud, arhiivid 68  
avalikud Internetipunktid 7  
algkoolid, lasteaiad 42  
muud haridusasutused 55  
2. Teadusasutused 25
3. Kultuuriasutused 127
4. Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 36

Küsitlesime kolme liiki teenuste kasutajaid, kusjuures üks asutus võis kasutada üht, kaht või kõiki kolme neist teenustest. Enim asutusi kasutab serveriruumiteenust (576), 362 asutust kasutab püsiühendust ja 316 e-postkaste. Püsiühendatutest vastas 76%; serveriruumi ja e-postkastide kasutajatest 70-72%.

Järgnev tabel annab ülevaate, kuidas jagunevad EENeti kliendid ning sealhulgas ankeedile vastanud võimalike teenusekomplektide vahel.

Asutused EENeti teenuste (püsiühendus, serveriruum, postkastid) kasutamise järgi Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
ainult püsiühendus 32% 32%
serveriruum ja postkastid 29% 29%
ainult serveriruum 28% 26%
püsiühendus ja serveriruum ja postkastid 4% 5%
püsiühendus ja serveriruum 4% 5%
ainult postkastid 2% 2%
püsiühendus ja postkastid 1% 1%

Tagasi sisukorda

EENeti teenuseid kasutavad asutused

Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad

Vastanud asutustes on kokku 21362 arvutit, millest peaaegu kõik (98%) on ka püsiühendatud.5

Asutustes, mis kasutavad akadeemilist püsiühendust, on 16222 püsiühendatud arvutit; kommertspüsiühendusega asutustes 4716 arvutit.

Võrreldes 2004. aastaga on püsiühendatud arvutite osakaal kõigist arvutitest tõusnud 2% võrra.

Akadeemilise püsiühenduse kasutajate arv

Soovisime hinnata, kui palju inimesi akadeemilise võrgu püsiühendust kasutada saab.

Akadeemilist püsiühendust kasutavaid asutusi oli küsitletute seas 362, kellest vastas 273 asutust ehk 76%.

5 asutust (sh näiteks üks ametikool ja üks ülikooli kolledž) kirjutas, et ühendust saavad kasutada kõik nende töötajad ja õpilased.

Arvuliselt vastas küsimusele 258 akadeemilist püsiühendust kasutavat asutust (71% kõigist püsiühendatud asutustest, keda on aruande koostamise hetkel kokku 365), kus saab võrku kasutada kokku 105097 asutuse enda töötajat, ametnikku, õpilast, tudengit, liiget ja kasvandikku. 49% neist kasutajatest on kõrgkoolides, 28% gümnaasiumides/keskkoolides; 6% põhikoolides; 10% kutseõppeasutustes, 3% teadusasutustes. Kahe viimase aastaga on oluliselt suurenenud kõrgkoolide töötajate ja üliõpilaste osakaal akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonnas (2003. aastal oli neid 18%, 2004. aastal juba 41%) ja vähenenud gümnaasiumiõpilaste/töötajate osakaal (2003. aastal 48%, 2004. aastal 31%). Kultuuriasutuste personal moodustab vaid 1% akadeemilise võrgu kasutajaskonnast.

ank2005_joonis1.gif

Neile kasutajatele lisanduvad avalike Internetipunktidena tegutsevate asutuste külastajad. 84 AIP-na tegutsevat asutust hindas oma erinevate külastajate arvuks 2004. aastal kokku 79846 (sealhulgas näiteks Eesti Rahvusraamatukogu 11 tuhat ja Tartu Linna Keskraamatukogu 30 tuhat; 52 muus raamatukogus kasutas Internetti vastuste kohaselt kokku 31 tuhat erinevat külastajat).

Akadeemilisse võrku püsiühendatud asutustes sai niisiis akadeemilist võrku kasutada - asutuste enda inimesed pluss külastajad - 2004. aastal hinnanguliselt vähemalt 228 tuhat inimest (eelmisel aastal 210 tuhat; 2003. aastal 202 tuhat).

Keskmiselt on igas haridusvõrku püsiühendatud asutuses 407 kasutajat. Asutustes saab püsiühendatud arvuteid kasutada 72% nende kogupersonalist/kogukonnast.

Kasutajate arv ühe võrku ühendatud arvuti kohta

Ühe Internetiühendusega arvuti kohta on küsitletud asutustes keskmiselt 7,4 kasutajat (2004. aasta küsitlustulemustes 7,6; 2003. aastal 9); akadeemilist püsiühendust kasutavates asutustes pisut vähem - 6,5.

Asutuseliigiti ja maakonniti on arvutite 'kontsentratsioon' endiselt erinev: kõige parem on olukord suurtes keskustes - Tartus ja Tallinnas, samuti Tartumaal, kus tuleb iga võrguühendusega arvuti kohta keskmiselt vastavalt 6, 7 ja 7 kasutajat.

Kõige rohkem koormatud on Pärnumaalt vastanud asutuste arvutid, mida kasutab keskmiselt 15 inimest.

Erinevatest asutustest on kõige paremini varustatud teadusasutused ja muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris, kus on 2 kasutajat ühe arvuti kohta.

Haridusasutustes on keskmiselt 8 kasutajat arvuti kohta, seejuures on neist kõige koormatumad arvutid keskkoolides-gümnaasiumides (13 kasutajat), lasteaedades/algkoolides (10) ja põhikoolides (9).

ank2005_joonis4.gif

ank2005_joonis11.gif

Ülalolevatel joonistel on arvestatud vaid asutuse enda töötajate, õpilaste jm poolset kasutust, mitte avalike Internetipunktide külastajaid; arvesse on võetud nende 514 asutuse vastused, kus olid antud nii kasutajate kui võrguühendusega arvutite arvud. Neist asutustest 258 on püsiühendatud akadeemilisse võrku.

Asutuste sisevõrkude tase. Võrguhooldajad. Koolitus

Sisevõrkudele antud hinnangud on aasta jooksul pisut tõusnud: 59% küsimusele vastanutest on tingimusteta rahul oma asutuse-sisese arvutivõrgu töökindlusega (mullu 52%, 2003. aastal 62%; 2002. aastal 52%); 37% möönab häirete esinemist, kuid on sellegipoolest rahul. 26 asutust (4%) ei olnud rahul oma lokaalvõrgu töökindlusega.

Ei oma lokaalvõrgu ega Internetiühendusega olnud rahul 17 asutust, neist 11 EENeti püsiühendusega klienti (kellest 10 kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiosidet) ja 6 kommertsvõrguühenduse tarbijat. 69% asutustes vastutab IT eest asutuse enda töötaja, 2% asutusi ostab vastava teenuse mõnelt firmalt või ettevõtjalt. 29% (mullu 24%) asutustel puudus võrguhooldaja.

Lokaalvõrkude eest vastutajad on olemas kõigis kutseharidusasutustes ja AIP-des, 95% keskkoolides/gümnaasiumides ja 91% kõrgkoolides. Kõige vähem on arvutispetsialiste kultuuriasutustes, millest 54% vastas, et IT-vastutajat ei ole, samuti algkool-lasteaedades (48% ilma võrgu eest vastutajata).

Uurisime, kas asutuste töötajad on saanud Interneti-alast koolitust. Enamikus asutustes (85%) on koolitust saadud, samas leidsid pooled (51%; eelmisel aastal 61%) koolitust saanud töötajatega asutustest, et nende töötajad vajavad lisakoolitust. Koolituseta on 15% asutuste töötajatest.

Järva-, Rapla-, Viljandi- ja Lääne-Virumaal on Interneti-alast koolitust saanud 94-96% vastanud asutuste töötajad; kõige vähem aga on koolitatud Tallinna asutuste töötajaid (75% asutustes).

Teadusasutustest 32%-s ei ole töötajaid Interneti alal koolitatud.

Tagasi sisukorda

Internetiühenduse kasutusvaldkonnad

Pakkusime püsiühendatud asutustele - ka neile, kes on ühendatud kommertsvõrkudesse - välja 13 võimalikku Interneti kasutamise valdkonda.

Asutustest peaaegu kõik kasutavad Internetiühendust elektronpostivahetuseks, pangateenuste jaoks, (õppe)tööks vajaliku info hankimiseks ja uudiste lugemiseks (vastavalt 97, 91, 90 ja 90%). 84% asutusi avaldab enda kohta materjali Internetis. Õppematerjalide koostamiseks vajab võrku 79%, suhtlemiseks jututubades, MSN jmt abil ning failide transportimiseks 76%, juurdepääsuks kaugemal asuvatele andmebaasidele 74%. Meelelahutuseks ja lõõgastuseks kasutatakse Internetti 68%, õppetöö läbiviimiseks 60% asutustes. Teadustöö tegemiseks kasutatakse Internetti 47% asutustest.

Videokonverentside jaoks kasutatakse Internetti 11% asutustes.

Kommertsvõrkudesse ühendatud asutused kasutavad Internetti akadeemilisse võrku ühendatutest vähem juurdepääsuks andmebaasidele (kommertsvõrgu-asutustest 66%, akadeemilise võrgu asutustest 82%) ning teadustööks (kommertsvõrgu-asutustest 42%, akadeemilise võrgu asutustest 52%). Muudes valdkondades jäid erinevused kuni 7% piiresse.

ank2005_joonis13.gif

Muid Internetiühenduse kasutusvaldkondi tõi välja 22 asutust: </p>

  • arengukava, õppekava jm vormistamine
  • projektide koostamine, projektides osalemine
  • arvutihooldaja aitab arvutikasutajaid MSN vahendusel
  • arvutite haldamine üle võrgu
  • veebipõhise õpikeskkonna katsetamine
  • VoIP
  • failide transport ka üle SSH või ka üle SFTP
  • kaughaldus: VNC, VPN
  • juurdepääs teistele arvutitele teistes võrkudes
  • fotode, kroonikamaterjali väljapanemine
  • kauba, fotode, töövahendite tellimine
  • raamatukogu veebipõhise programmi kasutamine
  • raamatupidamisprogrammi kaugkasutamine
  • side ema-asutuse infosüsteemidega
  • piletimüük
  • trükitöö
  • mängimine
  • inimestega tutvumine

Tagasi sisukorda

Teadus- ja kõrgharidusasutuste erivajadused

Vastanute seas oli 22 kõrgkooli (sh ülikoolide eraldiasuvad kolledžid) ja 25 teadusasutust (nimekiri vt Lisa 1). Neist 32 kasutab püsiühendust EENeti hallatava akadeemilise võrgu kaudu, 7 Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion), üks Elisa ning üks ASO püsiühendust.

Teadusasutuste ja kõrgkoolide spetsiifiliste vajaduste uurimiseks esitati neile kolm täiendavat küsimust.

Enamiku asutuste (91%) tegevuse jaoks on oluline kiire Internetiühendus; 38% jaoks on olulised kiire ühendus Euroopa teadusasutustega ja QoS (Quality of Service1), 11% jaoks superarvutusressursi (gridi2) kasutamise võimalus. 70% teadusasutustest ja kõrgkoolidest teeb Interneti kaudu koostööd Euroopa teadusasutuste, ülikoolide ja kõrgkoolidega; 11% koostööd ei tee ning 19% ei osanud küsimusele vastata.

Küsisime, kas teadusasutused ja kõrgkoolid kavatsevad ühendada oma arvutusressursi Eesti Gridi.

11% asutustest kavatseb ühendada oma arvutusressursi Eesti Gridi, 2 asutust on seda juba teinud. 30% ei kavatse sellist ühendamist, 55% ei osanud vastata.

Tagasi sisukorda

Püsiühendus Internetti

Püsiühenduse kiiruse soovid

Palusime püsiühendatud asutustel võrrelda nende praeguse Internetiühenduse kiirust, tegelikult vajalikku kiirust ja hinnata, millist ühenduskiirust vajatakse kolme aasta pärast, st 2008. aastal. Neile kolmele küsimusele vastas püsiühendatud asutustest vastavalt 531, 511 ja 520 asutust.

Praegu on vastuste kohaselt 8% asutustest ühendatud kuni 200 kbps kanaliga, 49% asutustest kuni 1 Mbps kiirusega, 19% kuni 10 Mbps, 13% kuni 100 Mbps ja 1% kuni 1Gbps kiirusega8. 10% ei osanud vastata. Niisiis on lisandunud esimesed 1Gbps ühendust kasutavad asutused; muus osas erinevusi 2004. aastaga ei ole.

Väga aeglasi ühendusi (kuni 200 kbps) kasutab praegu viiendik vastanud lasteaed-algkoole ja 15% põhikoole), kuid ei ükski kutsekool, kõrgkool ega teadusasutus. 58% haridusasutuste praegune sidekiirus on kuni 1Mbps.

Tegelike vajaduste järgi piisaks kuni 200 kbps ühendusest vaid 2% asutustest ja kuni 1 Mbps kiirusest 24% asutustest. 29% (eelmisel aastal 40%) vajaks oma tööks juba täna kuni 10 Mbps, 12% kuni 100 Mbps, 4% kuni 1 Gbps ja 2% üle 1 Gbps ulatuvat kiirust. 27% küsimusele vastanutest ei osanud öelda, millist kiirust asutus praegu vajaks.

Kolme aasta pärast vajaks vastajate hinnangul 27% asutusi kuni 10 Mbps püsiühendust, 15% kuni 100 Mbps, 13% kuni 1Gbps ning 6% kiiremat kui 1 Gbps Internetiühendust. Kolmandik vastajatest ei osanud prognoosida, kui kiiret ühendust nende asutus 2008. aastal vajab.

Järgnevas tabelis on toodud andmed asutuste praeguse, soovitava ja 2008. aastaks prognoositava vajaliku kiiruse kohta.

  Praegune ühenduskiirus Praegu tegelikult vajalik ühenduskiirus Hinnang vajalikule ühenduskiirusele 2008. aastal
kuni 200 kbps 8% 2% 1%
kuni 1 Mbps 49% 24% 5%
kuni 10 Mbps 19% 29% 27%
kuni 100 Mbps 13% 12% 15%
kuni 1 Gbps 1% 4% 13%
rohkem kui 1 Gbps   2% 6%
Ei osanud vastata 10% 27% 33%

Edasistel joonistel on nelja kasutajakategooria kaupa toodud välja asutuste jaotus praeguse püsiühenduskiiruse, praegu tegelikult vajaliku ja 2008. aastaks eeldatavalt vajaliku ühenduskiiruse järgi9.

Tähistused järgnevatel joonistel:

ank2004_joonissinine.gif Kiirus praegu
ank2004_joonisvalge.gif Kiirus, mis praegu tegelikult vajalik oleks
ank2004_joonismust.gif Vajalik kiirus 2008. aastal

ank2005_joonis8.gif ank2005_joonis9.gif

ank2005_joonis12.gif ank2005_joonis6.gif

Andmesidevajadused on kõige suuremad teadusasutustel, järgnevad haridusasutused ja kõige väiksemad nõudmised on kultuuriasutustel.

Olulisemate haridusasutuste kohta on allpool esitatud sarnased püsiühenduskiiruse joonised. Kiireimat ühendust vajavad oma tööks kõrgkoolid, järgnevad kutsekoolid ja keskkoolid/gümnaasiumid. Kõige väiksemad andmesidevajadused on lasteaedadel-algkoolidel.

ank2005_joonis5.gif ank2005_joonis3.gif

ank2005_joonis10.gif ank2005_joonis7.gif

ank2005_joonis2.gif ank2005_joonis21.gif

Hinnang akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele

Akadeemilise võrgu püsiühendusteenuse kvaliteedile andis hinde 248 asutust.

70% (2004. aastal 76%, 2003.a. 78% ja 2002. aastal 71%) asutustest hindas akadeemilise püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks. Seejuures andis 'väga hea' hinde 26% (eelmisel aastal 28%, 2003. a 29%, 2002. a vaid 16%). Püsiühenduse kvaliteeti pidas 27% hindajatest rahuldavaks.

8 asutust ehk 3% küsimusele vastanutest andis püsiühendusteenusele hindeks 'mitterahuldav'. Neist 6 kasutab juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiolinke, üks Elioni 64 kbps digikanalit, üks on ühendatud EPMÜ võrgu kaudu. Mitte keegi neist ei ole praeguse juurdepääsukanali kiirusega rahul.

Kahes vastanud asutuses kasutatakse akadeemilist püsiühendust ainult töötajate koduste töökohtade jaoks. Ühes hinnati selle kvaliteeti hindega 4, teises ei osatud hinnet anda.

Järgneval joonisel on võrreldud akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele antud hindeid 4 aasta jooksul.

ank2005_joonis23.gif

Soovid püsiühendusteenuse muutmiseks

57 asutust tegi ettepanekuid EENeti püsiühendusteenuse paremaks muutmiseks või tõi välja probleeme:

  • ühendus peaks olema kiirem (38 asutust)
  • ühendus peaks olema stabiilsem (17 asutust)
  • võiksid olla varukanalid, näiteks Pärnusse jm
  • võrk võiks ulatuda rohkematesse kohtadesse
  • cache.eenet.ee peaks olema töökindlam
  • sidekatkestuste kohta on vaja täpsemat informatsiooni
  • vaja on teavet, kes mille eest vastutab
  • Elioni juurdepääsukanal võiks olla odavam, siis saaks suuremat kiirust
  • kuna magistraalliini tuleb jagada teiste asutustega, ei saa gümnaasium kasutada täit lubatud mahtu
  • ühel kasutajal on probleeme juurdepääsuühendusega
  • kui on püsiühenduses häireid, ei tea üks algkool, kus võiks viga olla (sisevõrgus, välisvõrgus)

Hinnangud juurdepääsuühenduse kvaliteedile ja kiirusele

Juurdepääsuühendusi (transmissiooni akadeemilise võrguni) haldavad paljud erinevad firmad ja asutused. Rohkem kui kümne ankeedile vastanud asutuse juurdepääsuühenduse eest kannavad hoolt Elion (hoolitseb 74 asutuse juurdepääsu eest akadeemilisele võrgule), Kernel (51), Vemis/TRL Group (36), EWN (28), EENet (23), Linking (17), Tartu Ülikool (15), MTÜ IDA-VIRU NET (11).

Viiendik asutustest hindas juurdepääsuühenduse kvaliteeti väga heaks, 39% heaks. 37% hindajatest andis rahuldava, 4% mitterahuldava hinde. Kahe asutuse juurdepääsuühendus oli väga halb.

EENeti hallatavate juurdepääsuühenduste kvaliteeti hinnati seejuures ainult kõrgemate hinnetega: 'väga hea' (52%) või 'hea' (48%).

Elioni hallatavate juurdepääsuühenduste kvaliteeti pidas 32% selle kasutajad väga heaks, 38% heaks, 26% rahuldavaks. Kaks asutust leidsid, et ühenduse kvaliteet on mitterahuldav või väga halb.

Ebapiisav on Vemis/TRL Group hallatavate juurdepääsuühenduste kvaliteet: ei ühtegi väga head hinnet; 62% asutustest peab kvaliteeti rahuldavaks, 4 asutust mitterahuldavaks või väga halvaks.

Juurdepääsuühenduse kiirusega oli rahul veerand vastajatest, enam-vähem rahul 46%; rahul ei olnud veerand ning vastata ei osanud 3%.

Piirkonniti on parem olukord Tallinnas ja Tartus, kus juurdepääsuühenduse kiirusega on rahul 63% ja 56% vastajatest. Järva- ja Läänemaal ollakse ühenduskiirusega enam-vähem rahul (81% ja 71% vastajaid). Juurdepääsuühenduse kiirus ei ole piisav eelkõige Ida-Virumaa asutuste jaoks (77% ei ole praeguse kiirusega rahul), samuti Hiiu-, Saare- ja Viljandimaa asutuste jaoks (vastavalt 56%, 50% ja 50% ei ole praeguse kiirusega rahul).

Juurdepääsuühenduse kiirusega on rohkem rahul teadusasutused (pooled rahul, pooled enam-vähem rahul) ja kõrgkoolid (pooled rahul, 39% enam-vähem rahul). Lasteaedades-algkoolides ollakse ühenduskiirusega enam-vähem rahul (83%). Juurdepääsuühenduse kiirus ei ole piisav 45% kutse- ja ametikoolide ning 42% keskkoolide-gümnaasiumide jaoks.

Rahulolu praeguse ühendusega

Palusime asutustel vastata, kas praeguse Internetiühendusega ollakse rahul või mitte, ning tuua välja rahulolematuse põhjused.

Akadeemilise võrgu püsiühendust kasutavatest asutustest on ühendusega rahul 65% küsimusele vastanutest. Täpselt sama oli tulemus ka 2004. aasta küsitluse andmetel; 2003. aastal oli rahulolijaid 59% ja 2002. aastal 53%.

Rohkem oldi rahul suuremates, võrguga paremini varustatud piirkondades (nt Tallinnas 90% ja Tartus 96%). Vähem kui pooled olid olemasoleva ühendusega rahul Ida-Viru-, Põlva-, Järva-, Tartu-, Hiiu- ja Jõgevamaal (vastavalt 31, 33, 38, 38, 44 ja 46% on rahul). Valdavalt on neis maakondades juurdepääsuks akadeemilisele võrgule kasutusel raadiokanalid.

Püsiühendusega olid rahul kõik 14 vastanud teadusasutust ja 83% kõrgkoolidest. Kutse- ja ametikoolidest oli rahul vaid 40%.

Internetiühenduse probleemid

Internetiühendusega ei ole rahul 35% asutustest (91 asutust), sest

  • kiirus ei ole piisav (86% rahulolematute puhul),
  • sageli on sidekatkestusi (34%),
  • ühendus on liiga kallis (14%),
  • muud põhjused (4%), näiteks:
    • sageli esineb elektrikatkestusi,
    • arvutid on liiga vanad,
    • katkestuse puhul võtab taastamine mitu päeva aega.

Side on liiga aeglane

Kõigi seniste kasutajaküsitluste järgi on Internetiühendusega rahulolematuse peamine põhjus ebapiisav sidekiirus.

Neist, kes ei ole praeguse ühendusega rahul, nimetas 86% rahulolematuse põhjusena ebapiisavat sidekiirust. 2004., 2003., 2002., 2001. ja 2000. aastal on sama näitaja olnud vastavalt 76, 84, 83, 84 ja 79%.

Kui asutuse juurdepääsuühenduse kiirus on piisav, on ta praktiliselt alati (97%) Internetiühendusega rahul - ja ka vastupidi: neist, kes ei ole oma praeguse juurdepääsuühenduse kiirusega rahul, ei ole 92% ka Internetiühendusega rahul.

ank2005_joonis22.gif

ank2005_joonis15.gif

Sidekatkestused

31 rahulolematut asutust kurtis sidekatkestuste esinemist, neist 24 asutust segasid nii side aeglus kui katkestused.

Katkestusi on eelkõige neil asutustel, kelle juurdepääs akadeemilisele võrgule on loodud raadiokanaliga (28 asutust erinevates maakondades). Lisaks on sageli katkestusi Eesti Akadeemilise Spordiliidu sides (ühendatud akadeemilisse võrku läbi Tartu Ülikooli võrgu), TÜ Õigusinstituudil (ühendatud läbi Metroo võrgu) ja Loodusajakiri MTÜ-l (ühendatud läbi EPMÜ võrgu).

Ühendus liiga kallis

13 asutust ehk 14% rahulolematuid leidis, et ühendus on liiga kallis. Neist asutustest 9 kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiokanaleid (juurdepääsuhaldajad on Kernel, Vemis, EWN) ja 4 Elionilt renditavaid kanaleid. Iga asutus katab oma juurdepääsukanali kulud ise; magistraalvõrgu kulud on kaetud riigieelarvest.

Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest

ank2005_joonis17.gif

Akadeemilist püsiühendust mittekasutavad asutused

Akadeemilise võrgu püsiühendusvõimaluste teadmine

Akadeemilist võrku ei kasuta küsitletutest püsiühenduseks EENeti andmetel 354 asutust.

Neist kolmandik on kursis, millistel tingimustel saavad asutused kasutada Interneti püsiühendust EENeti hallatava akadeemilise andmesidevõrgu kaudu. 42% (150 asutust) sooviks nende tingimuste kohta teavet saada; 45 asutust ei ole kursis ega soovi ka infot. Küsimusele ei vastanud või ei osanud vastata 44 asutust.

Püsiühendused kommertspakkujatelt

279-l (79%) akadeemilise võrku mitte-püsiühendatud asutusel on püsiühendus olemas, 16% on ilma püsiühenduseta. 16 asutust ei osanud vastata. Püsiühenduse pakkujaks on ligi kolmveerandil asutustest Elion; rohkem kui 2 korda nimetati teenusepakkujatena veel EWN, OÜ Teetormaja, ASO (igaühte 4 korda), Kernel, Elisa (3 korda).

Oma püsiühenduse pakkujaks pidasid EENetti ka üks gümnaasium ja kaks MTÜ, aga EENeti andmetel ei ole nad akadeemilisse võrku püsiühendatud. 4 asutust peavad oma püsiühenduse pakkujaks akadeemilisse võrku ühendatud teist asutust.

Hinnang kommertsvõrgu püsiühendusteenusele

67% kommertsfirmadelt püsiühendusteenust ostvatest asutustest hindas saadava püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks. Seejuures andis 'väga hea' hinde 16% ja 'hea' 51% (võrdluseks: akadeemilise võrgu puhul oli väga häid hindeid 26% ja häid 44%).

Kommertspüsiühenduse kvaliteeti pidas 30% hindajatest rahuldavaks ja 3% ehk 7 asutust mitterahuldavaks.

ank2005_joonis18.gif

Kommertsfirmadelt püsiühendust ostvatest asutustest on selle ühendusega rahul 67% (2004. aastal 74%) küsimusele vastanutest. Internetiühendusega ei ole rahul kolmandik asutustest (84 asutust), sest

  • kiirus ei ole piisav (67% rahulolematute puhul),
  • ühendus on liiga kallis (43%),
  • sageli on sidekatkestusi (26%),
  • muud põhjused (10%), näiteks:
    • liiga kõrged turvanõuded (asutus ei saa ise porte avada ja sulgeda),
    • Elionil on väga palju kliente, kelle teenindamiseks tal jõudu ei jätku,
    • kahjuks ei paku EENet Valgas akadeemilist püsiühendust,
    • puudub kindlus kvaliteedi kestvuses,
    • kehva liini tõttu ei ole ühendus kvaliteetne.

ank2005_joonis16.gif

Keskmiselt on igas kommertsvõrku püsiühendatud asutuses vaid 169 võrgukasutajat.

Tagasi sisukorda

Serveriruumi teenus

EENeti serveriruumi kasutamine kodulehekülje jaoks

Serveriruumi kasutajaid oli ankeedisaajate seas 576, kellest vastas 405 asutust ehk 70%.

Neist enamik (377 asutust) andis hinde serveriruumi kasutamise teenusele: 95% arvates on teenus väga hea või hea (54% 'väga hea', 41% 'hea'). 5% ehk 18 asutust pidas teenust rahuldavaks, üks mitterahuldavaks (põhjuseks tarkvara versioonide mitteuuendamine). Võrreldes 2004. aastaga on väga heade hinnete osakaal 12% võrra vähenenud.

Järgneval joonisel on võrreldud serveriruumile antud hindeid 4 aasta jooksul.

ank2005_joonis19.gif

Soovid muudatusteks

38 asutust pakkus ideid - mis võiks EENeti serveriruumiteenuse puhul paremini olla:

  • 7 asutust arvas, et serveriruumi võiks rohkem olla.
    Lähemal uurimisel selgus, et ainult ühel neist on praegune serveriruumimaht materjaliga täidetud; talle anti kettapinda juurde. Teistel on kasutusel 1%-75% senieraldatud ruumist. Vastavalt teenuse kirjeldusele saab iga asutus ruumi vastavalt vajadusele.
  • 9 asutust soovib, et tarkvara uuendamine toimuks kiiremini (MySQL, PHP, phpMyAdmin).
  • 3 asutust kurtis MySQL probleeme: andmebaasid võiksid olla stabiilsemad, samas serveris olevate teiste asutuste virtuaalveebid on kasutajatele häireid põhjustanud; üks soovis mugavamat MySQL administreerimist.
  • 4 asutust märkis ära katkestusi serveri töös ("On esinenud paar kodulehe maasolekut"), 3 probleeme ftp kasutamisel ("aeg-ajalt ei jõua failid tervikuna kohale"; "Nädalavahetustel on teinekord serverisse ligipääsuga probleeme").
  • 2 asutust ei rahulda serveri kiirus.
    Saatsime neile asutustele palve täpsustada, milles serveri aeglus väljendub. Vastas 1 asutus, kus saadi ühekordse testi puhul EENeti serveris paiknev leht kätte sarnase ajavahemiku jooksul nagu lehed teistest serveritest.
  • 2 asutust soovis mitut andmebaasi kasutada.
  • Veel sooviti:
    • teateid serveri tarkvaraliste muudatuste kohta10
    • standardset veebilahendust eesti koolile11
    • python'i kasutamise võimalust
    • virtuaaldomeeni administreerimise liidest (vaikimisi, koos loobumisvõimalusega)
    • teavet vaba kettaruumi olemasolu kohta
    • võimalust muuta faili omanikku (chown käsuga)12
    • võiks saada veebi teel ise serveri võimalusi administreerida
    • teavet PHP kasutamisvõimaluse, külastuste statistika kogumise kohta. See info on teenusserveris nw.eenet.ee juba olemas.

Teadlikkus serveriruumi teenusest

72% asutustest, kes ei kasuta EENeti serveriruumi teenust, on selle teenuse olemasoluga kursis, 26% ei tea sellist teenust.

44 asutusele saadab EENet selle teenuse kohta lisateavet.

Iga viies asutus neist, kes ei ole teenusega kursis, ei soovigi serveriruumi kasutamise kohta infot saada. Selliseid asutusi oli kokku 12: neist neljal puudub koduleht üldse (sh 2 raamatukogu ja 2 algkooli); seitsmel on koduleht asutuse enda serveris.

Serveriruumi kasutamine väljaspool EENetti

Asutustest, kes ei kasuta EENeti serveriruumi teenust, hoiavad peaaegu pooled (48%) oma kodulehte asutuse enda serveris. 29%-l puudub koduleht üldse; viiendik kasutab mingi muu teenusepakkuja serverit ning 4% ei osanud vastata, kus nende asutuse kodulehekülg on.

Konkreetset serveriruumiteenuse pakkujat nimetas 43 asutust. Neist 15 (ehk 35%) hoiavad oma kodulehte Elioni serveris, 9 (ehk 21%) Zone Media OÜ-s; ülejäänud teenusepakkujad on väga erinevad: kodulehte hoitakse näiteks linna või maavalitsuse serveris, ema-asutuses, mõnes firmas.

Tagasi sisukorda

E-postkastiteenus

E-postkastid EENeti serveris

E-postkaste kasutavaid asutusi oli küsitletute seas 316, kellest vastas ankeedile 227 asutust ehk 72%.

Neist enamik (185 asutust ehk 81%) hindas e-postkastide teenust: kaks viiendikku peab teenust väga heaks, peaaegu pooled heaks, kümnendik rahuldavaks.

Mitterahuldavaks pidas postkastiteenust 2 ja väga halvaks 1 asutus (kokku 1,5% hinde andjaist). Neist kaks leidsid, et liiga palju on rämpskirju.

ank2005_joonis20.gif

Soovid e-postkastiteenuse muudatusteks

25 asutust pakkus ideid, mis võiks EENeti e-postkastiteenuse puhul paremini olla:

  • efektiivsem rämpspostifiltreerimine (12 asutust)
  • kliendile võimalus ise e-postkaste juurde luua, muuta ja kustutada (5)
  • automaatse edasisuunamise võimalus (3)
  • automaatse vastuse (AutoReply) võimalus (2)
  • parem/esteetilisem veebiliides (2)
  • tõhusam viirusekontroll (1)
  • aadressiraamat võiks olla *.ldif formaadis (1)
  • postkasti juurde võiks saada failikausta, millele pääseks juurde nii veebiliidese kui ftp kaudu (1)

Üks asutus oli kogenud, et aeg-ajalt ei toimi otsing; kahel kommertspüsiühenduse kasutajal on olnud sidehäireid (mis ilmselt takistavad siis ka e-postkastide kasutamist).

Mõned muudatussoovid olid selliste võimaluste kohta, mis on juba olemas:

  • soov postkaste juurde saada. Uute postkastide tellimiseks on vaja vaid EENetile soovist teada anda.
  • eestikeelne kasutajatugi SquirrelMailile. Tugi on olemas, kasutajal endal tuleb valida sobiv keel.
  • Outbox ehk väljasaadetud kirjade kast. Sõltuvalt postkastide kasutamise tarkvarast (IMAP, POP3 või veebiliides) on väljasaadetud kirjade kast siiski olemas kas kliendi enda arvutis või EENeti serveris.
  • kontod ei tohiks aeguda. Postkastikontod ei aegugi; vahel juhtub, et kasutaja on pikema mittekasutamise järel unustanud parooli ja/või kasutajanime. Üks asutus on saanud sisselogimisel teate, et parool on vale. Kui parool on ununenud, tuleb võtta ühendust EENetiga.

Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks

Veebiliidest e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks kasutab 136 asutust 227-st vastanud e-postkastide kasutajast ehk siis peaaegu 60%.

54 vastajat küll teab teenuse olemasolu, aga ei kasuta seda. 13 asutust ei teadnud sellist teenust, kuid kuna ankeedis anti viide vastavale veebilehele, on nüüdseks loodetavasti ka neil info olemas.

Hinde andis veebiliidesele 130 selle kasutajat, kellest pisut üle poolte (55%) peavad teenust heaks ja 26% väga heaks. 18% leiab, et teenus on rahuldav ja alla 2% (ehk 2 asutust), see on mitterahuldav.

Sarnaselt serveriruumi ja e-postkastide teenusega on mullusega võrreldes pisut vähenenud väga heade hinnete osakaal, samas on aga vähenenud ka halbade hinnangute arv. Võib oletada, et teenuste kvaliteet on stabiilne (muidu oleks rahulolematuid rohkem), kuid samas on klientide nõudlikkus kõrge ja väga head hinnangut neilt pälvida keerukam.

ank2005_joonis27.gif

Soovid veebiliidese muudatusteks

28 asutust pakkus ideid, mis võiks EENeti e-posti-veebiliidese puhul paremini olla.

Kasutajad saavad praegu valida kahe erineva veebiliidese vahel: vanamoodsam IMP ja kaasaegsem SquirrelMail. Soovitud võimalused, mis SquirrelMail puhul ongi juba olemas, on tähistatud sõnaga 'Olemas'.

  • parem disain (7 asutust). Näiteks sooviti, et veebiliides näeks välja kaasaegsem või nagu mõni muu postkastisirvija: Outlook, Mozilla, hot.ee, mail.ee. (Olemas)
  • 5 asutust kiitis SquirrelMaili ja soovitas selle vaikimisi valikuks panna
  • kasutuse lihtsus (5 asutust peab liidest keeruliseks või kohmakaks)
  • rämpskirjade efektiivsem blokeerimine või mugavam kustutamine (4 asutust).
    Näiteks Looduskaitseühing Kotkas kirjutas: "Spämmi kustutamine on tülikas. Võiks nii olla, et erinevatel lehekülgedel on võimalik järjest märgistada, siis kustutada ja siis lõplikult kustutada." (Olemas)
  • aadressraamatu võimalused:
    • praeguse aadressraamatu kasutusvõimalused on piiratud ja kasutamine ebamugav
    • soov, et aadressraamat oleks sünkroniseeritav Outlookiga. (Olemas: SquirrelMaili puhul on aadressraamat .csv formaadis eksporditav ja imporditav)
    • soov kasutada nii kodus kui tööl sama aadressraamatut
      Kui ühes kohas kasutatakse näiteks Outlooki aadressraamatut ja teises kohas EENeti e-postiliidese juurde kuuluvat aadressraamatut, siis ongi need erinevad. Lahenduseks on kasutada SquirrelMaili aadressraamatu eksportimise funktsiooni.
  • kirjade järjestuse säilimine pärast väljalogimist (Olemas)
  • rohkem häälestusvõimalusi
  • juhend algajale
  • erinevate shriftide ja värvide kasutamise võimalus nagu www.hotmail.com-s (Olemas. Selle kasutamiseks tuleb valida
    Seadistused -> Välimuse seadistused -> Default Email Composition Format: HTML
    Edaspidi tekib siis uue kirja kirjutamise aknas vormindamise nuppudega kirjaväli.)
  • suurem postkast
  • automaatse vastuse saatmise võimalus puhkuse, reisi jmt ajaks. (See ei ole kahjuks praeguse serveri häälestuse puhul võimalik.)

Lisaks sooviti võimalusi, mis on juba praegu nii IMP kui SquirrelMail puhul olemas: väljasaadetud kirjade kast (outbox, sentbox), manustena saabunud dokumentide salvestamine, täiendavate postkastide saamine; kirjade ühe nimekirjana näitamine, parooli muutmine.

EENeti e-postkastiteenuse teadmine

Asutustest, kes ei kasuta EENeti e-postkastiteenust, on 2/3 selle teenuse olemasoluga kursis, kolmandik ei tea sellist teenust. Mitteteadjatest omakorda kolmandik (42 asutust) ei soovigi teenuse kohta infot saada (seejuures on neist enamikul (81%) postkastid kas asutuses endas või firmades või 3 juhul nii asutuse kui firmade serverites olemas, 8 asutuse vastajad aga ei teagi, kus nende asutuse töötajate postkastid asuvad).

83 e-postkastiteenuse kohta teavet soovivale asutusele saadab EENet selle pärast küsitluse lõppemist.

E-postkastiteenuse kasutamine väljaspool EENetti

Konkreetseid postkastiteenuse pakkujaid nimetas 157 asutust, kusjuures pisut üle poole (55%) neist kasutab korraga erinevate teenusepakkujate teenuseid. Kõige sagedamini nimetati Elioni postkastiteenuseid (73% neist 157-st), Everyday.com ja mail.ee (55%), hotmail.com (11%), Tartu Ülikooli ja Zone Media OÜ (kumbagi 6%).

Tagasi sisukorda

Muude EENeti teenuste teadmine ja hindamine

Postiloendid (listid) EENeti serveris

Postiloenditele andis hinde 122 nende kasutajat, kellest 93% (mullu 89%) peab teenust heaks või väga heaks; 6% rahuldavaks. Mitterahuldavaks või väga halvaks peab postiloendeid kaks vastajat.

Teenuse olemasolust ei teadnud 147 vastajat (23% vastanutest); teenuse olemasoluga on kursis, kuid ei kasuta seda 325 asutust (52% vastanutest).

Eestikeelsed õppematerjalid

Õppematerjale nn Kuutõrvaja serveris http://kuutorvaja.eenet.ee hinnatakse peamiselt heaks (64%). 18%hindajatest peab neid tekste väga heaks, 16% rahuldavaks. Mitterahuldavaks või väga halvaks hindab Kuutõrvajat neli hinde andnud 188 asutusest. Teenuse maine on võrreldes 2004. aastaga pisut langenud.

Teenuse olemasolust ei teadnud 161 vastajat (ca veerand kõigist vastanutest). 248 asutust (39% kõigist küsimusele vastanutest) teab õppematerjalide olemasolu, kuid ei kasuta neid.

ank2005_joonis24.gif

Eesti koolide andmebaas

Eesti koolide andmebaasile andis hindeid 272 seda kasutavat asutust. Neist veerand hindab teenust väga heaks ja 57% heaks. 14% (ehk 38 asutust) peavad koolibaasi rahuldavaks, 6 asutust mitterahuldavaks ja 2 väga halvaks.

Koolide andmebaasi olemasoluga ei ole kursis ainult 85 vastanut. 240 asutust teab, kuid ei kasuta seda teenust.

ank2005_joonis25.gif

Täpse kellaaja teenus

Teenusele andis hinde 93 selle kasutajat. 98% neist hindajatest leidis, et täpse kellaaja teenus on väga hea (70%) või hea (28%). Kaks asutust peab teenust rahuldavaks; mitterahuldavaks ega väga halvaks mitte ükski.

Teenuse olemasolust ei teadnud kolmandik küsitletutest; ligi pooled on teenuse olemasoluga kursis, aga ei kasuta seda.

ank2005_joonis26.gif

Konsultatsioonid sideprobleemide puhul

EENeti spetsialistidelt saadavaid konsultatsioone sideprobleemide puhul hindas 150 asutust. Väga heaks peab konsultatsioone 47% (2004. aastal 38%) ja heaks 42% (mullu 48%). Rahuldava hinde andis iga kümnes hindaja. Et konsultatsioonid on mitterahuldavad või väga halvad, leidis kaks asutust.

Teenuse olemasolust ei teadnud 152 vastajat; 299 asutust (ligi pooled vastajad) küll teavad konsultatsioonide olemasolust, aga ei kasuta neid.

ank2005_joonis28.gif

EENeti ftp-server

EENeti ftp-serverile andis hinde 101 seda kasutavat asutust, kellest 86% peab teenust heaks või väga heaks; 7% rahuldavaks. Mitterahuldavaks peab ftp-serverit neli ja väga halvaks 3 vastajat.

Teenuse olemasolust ei teadnud 260 vastajat; teenust teab, kuid ei kasuta 245 asutust.

Õpetajate kodulehed EENeti serveris www.koolielu.edu.ee

Õpetajate kodulehtede serverit on kasutanud 87 asutust, kellest 91% hindab teenust väga heaks või heaks.

Tegemist on uue serveriga, mille EENet käivitas 2004. aasta aprillis. 2005. a. märtsikuuks on uut serverit kasutama asunud 46 õpetajat 35 Eesti koolist; lisaks on serveris tasuta kasutamiseks väljas mitmed Tiigrihüppe Sihtasutuse toel valminud õppematerjalide CD-d.

Tagasi sisukorda

Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest

Järgmine joonis võtab kokku akadeemilises võrgus osutatavatele teenustele antud hinded.

ank2005_joonis29.gif

Mis võiks teenuste puhul veel teisiti olla?

39 asutust soovitas teenuste jaoks järgmisi muudatusi või tegi märkusi:

  • Postiloendite ehk listide puhul EENeti serveris
    • sooviti paremat rämpspostitõrjet;
    • juhuks, kui e-kirjad listi kaudu kohale ei jõua, taheti võimalust näiteks mingilt EENeti veebilehelt ise järele vaadata, milles asi;
    • leiti, et aasta alguses toimunud listitarkvara vahetus ei olnud kõige sujuvam.
  • Eestikeelne õppematerjal (http://kuutorvaja.eenet.ee/) peaks kiiremini uuenema (5 asutust), sisaldama vabavara samm-sammulise installeerimise juhendeid; häid, lihtsaid ja selgeid juhendeid, sh algajale.
  • Täpse kellaaja teenus ei olnud ühel kasutajal toiminud, teine oli märganud 2004. aastal kahel korral vale kellaaega, kolmas soovitas UTC (Coordinated Universal Time) asemel kasutada internetiaega (soovituse autori artikkel vt http://www.am.ee/8683), neljas tundis huvi teenuse tehniliste tagamaade - tarkvara, sünkroniseerimine - vastu.
  • Eesti Koolide Andmebaasi peaks uuendama (3 asutust), tuleks teha postiaadresside masspostituse jaoks kättesaamine keerulisemaks, näidata maakonda aadressiga samal real.
  • ftp-teenust tuleks muuta selgemaks, praegune ei ole mõistetav (2 asutust).
  • Tuleks teavitada asutusi võimalikest teenustest (9 asutust, sh rõhutas üks koolituskeskus ka huvialakoolide informeerimise vajadust).
  • Uuendada andmeid kiiremini, tõsta kasutajamugavust, reageerimiskiirust, uuendada draivereid, teha kataloogisüsteem selgemaks, teha uusi teenuseid juurde (iga soovitus 1 asutuselt)
  • Miksikese ja Koolielu lehtedel võiks olla viide EENeti veebile, EENeti serveris võiksid asuda Tiigrihüppe toel ilmunud õppematerjalide CD-d - viimastest ongi juba mitmed väljas aadressil http://koolielu.edu.ee/.

Lisateenuste vajadus

58 asutust nimetas erinevaid lisateenuseid, mida haridus-, teadus- ja kultuuriasutused andmeside alal vajaksid:

Püsiühendus, magistraalvõrk

  • Serverite/andmete varundusteenus
  • Koolivõrkude haldamine
  • Andmekaitsenõuetele vastav serverimajutus
  • IPv6 tugi; aadresside teisendamine IPv6-IPv4
  • VOIP (Voice over IP), veebikonverentsid
  • VPN (Virtual Private Network)
  • Ühenduskiiruse testrid
  • Videote veebistriimi (nagu www.tv.ee) võimaldamine
  • Püsiühendus odavamaks, kiiremaks; EENet ehitagu ise võrku

Koolitus, juhendid, konsultatsioonid

  • Koolitus (grid, Interneti kasutamine, DNS, kodulehe/veebi tegemine, Interneti-eetika, infotehnoloogia-alane, võrguhaldus, vabatarkvara kasutamine, teenuste haldamine)
  • (Vaba)tarkvara soovitamine, sh ei tohiks unustada ka väga spetsiifilist tarkvara (näiteks noodiprogrammi, millega partiisid õpilastele seada ja trükkida)
  • IKT-strateegia-alane nõustamine
  • Veebileht õppematerjalide loomise abistamiseks; testide tegemise veebimootor
  • Õpetajatele veebipõhine failiserver (ehk väga lihtne kodulehe tegemise vahend)
  • Standardlahendusega veebi pakkumine
  • Linuxi-spetsialisti tugiteenus väikestele asutustele, telefoninõustamine probleemide puhuks

Infoteenused

  • Erinevad andmebaasid ja lingikogud:
    • koolitajad
    • autorikaitsega lubatud noodid, mida pilliõppijad saaksid kasutada
    • kultuuriasutused
    • lasteaiad
    • õppevideod
    • õpitarkvara (sarnaselt Miksikese lehtedele; ka täiskasvanute koolitamiseks)
    • haridusalaste seadusandlike aktide kogu
  • Jooksev teavitamine EENeti teenuste ja kodulehe muutustest
  • Postitusloendid (listid) eri tüüpi koolide aadressidega (nt põhihariduskoolid, keskkoolid, kutseõppeasutused...)
  • Virtuaalne suhtluskeskkond õpilastele, haridusasutustele
  • Lasteaiale eelkoolihariduse alaste uute seaduste saatmine e-postiga

Muud soovid lisateenuste kohta

  • ID kaardi tugiteenused
  • Laste tervise kaitse liigse arvutiga veedetud aja eest
  • Õppetöö organiseerimise sisuhaldussüsteem
  • Statistikateenus
  • Suuremahuliste filmide paigutamise võimalus
  • Tasuta viirusetõrje haridusasutustele
  • Veebi sisu filtreerimine üldhariduskoolide jt soovijate jaoks (ebamoraalse info leviku tõkestamine)
  • Veebilehtede haldamine

Omapäraseima ettepanekuna soovitati EENeti võrku tegutsema tasulist psühhoterapeuti.

Arvutiturvalisuse alased ideed

2004. aastal käivitas EENet arvutiturvalisuse teemalise listi, vt http://www.eenet.ee/EENet/turvauudised.html.

Küsisime asutustelt, kuidas veel saaks EENet aidata kaasa arvutiturvalisuse suurendamisele akadeemilises võrgus.

Ideid pakkus 60 asutust (idee järel sulgudes on seda pakkunud asutuste arv):

  • Korraldada arvutiturvalisuse alast koolitust arvutiõpetajatele, infojuhtidele, süsteemiadministraatoritele, tavakasutajatele (18)
  • Teavitada erineval moel ja tasemetel (14): nii, et ka tavakasutajad aru saaksid; suunatuna ka asutuste juhtkondadele; operatiivselt uute viiruste/turvaaukude ilmnemisel; kasutaja ajakirjanduse abi; anda viiteid ajakirjanduses ilmunud asjalikele artiklitele jne
  • Filtreerida tsentraalselt välja viirused ja rämpspost (11)
  • Saata turvauudiste listi sagedamini värskeid uudiseid (4)
  • Reklaamida olemasolevat turvauudiste listi (4)
  • Tutvustada vabatarkvara (turvalisemaid) kasutamisvõimalusi, nõustada vabavara kasutajaid (4)
  • Teha turvauuringuid kliendiserveritele/tulemüüridele, pakkuda välja standardvahendid turvaaukude automaatseks avastamiseks (3)
  • Panna kodulehel välja turvaalaseid juhendeid (2), lisada õppematerjalide serverisse (http://kuutorvaja.eenet.ee) ka andmeturbe-nurk, juhendid andmevarunduse, rämpspostitõrje kohta (1)
  • Pakkuda turvalise veebiserveri (https) kasutamise võimalust (1)
  • Seada sisse arvutikiirabi telefon (1)
  • Teha tehnilisi ja tarkvaralisi uuendusi (1)

EENeti tasuliste teenuste teadmine

Pisut üle viiendiku (22%) vastanutest on piisavalt kursis sellega, milliseid tasulisi eriteenuseid EENet haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele pakub. Pooled aga ei tea neid teenuseid ning soovivad teavet saada.

107 asutust (17% küsimusele vastanutest) ei ole tasuliste eriteenustega kursis ega soovi ka teavet saada. Vastata ei osanud iga kümnes asutus.

Tagasi sisukorda

Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös

"Viimase aja andmesideteenuse kvaliteedi üle ei saa kohe üldse nuriseda, kõik töötab suurepäraselt.
Meeldiv on, et katkestuste kohta saab alati õigeaegset infot.
Samas on enamus katkestusi olnud turvatud varukanalitega ning seegi on äärmiselt positiivne. "
Mainori Kõrgkool

Kaheksa asutust leidis, et koostöös EENetiga on kõik olnud positiivne. Konkreetseid positiivseid külgi koostööst EENetiga tõi välja 289 asutust.

Sarnaselt 2004. aastaga kiideti enim EENeti kiirust reageerimisel probleemidele (sh sidekatkestustele), erinevate teenuste avamise ja muutmise soovidele, küsimustele vastamisel ning lepingute vormistamisel (kokku 94 asutust). Näiteks kirjutati Puhja Gümnaasiumist: "EENet on alati kiirelt reageerinud ning vastanud minu küsimustele täpselt, aidates nii lahendada probleeme ja muresid." ja Omanäolise Kooli Arenduskeskusest: "Kui oleme mingi küsimusega mõne EENeti töötaja poole pöördunud, on vastatud ruttu, ka siis, kui me ei ole osanud õige isiku poole pöörduda."

Paljudelt leidsid tunnustust korrektne, viisakas ja meeldiv klienditeenindus ning suhtlus (kokku 51 asutust), abivalmidus (29), stabiilsus erinevate teenuste ja/või EENeti puhul üldse (kokku 21 asutust), toimiv koostöö (17), asjatundlikkus ja professionaalsus (14 asutust), sidekatkestuste kohta saadetavad eelteated ja muu informeerimine (kokku 28 asutust).

Teenuste üldist toimivust ja probleemide puudumist tõi välja 29 asutust. 14 vastaja jaoks oli oluline, et akadeemilise võrgu teenused on tasuta.

Püsiühenduse kvaliteeti kiitis 20 asutust, näiteks kirjutas Tartu Emajõe Kool: "Väga stabiilne ja kvaliteetne internetiühendus", Eesti Biokeskus: "Üldine sidekiirus on päris hea". Neli asutust kiitsid ühenduskiiruste kasvu: Tartu Ülikool (välisühendust ja Tallinn-Tartu magistraali), TTÜ Kuressaare Kolledž (Haapsalu-Kuressaare magistraali), Kahtla Põhikool ja Püünsi Põhikool. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus tõi esile toimiva välisühenduse.

Kiideti ka serveriruumi ja e-postkastiteenuse olemasolu ja toimivust üldiselt (vastavalt 41 ja 13 asutust). Kaks asutust tundis heameelt, et e-postkastides on vähe rämpsposti.

Viis asutust nimetas lepingute kiiret ja korrektset sõlmimist ja viis EENeti paindlikkust (näiteks Kultuurileht kirjutas "Soov pakkuda meile võimalikult sobivaid teenuseid/lahendusi").

5 asutust tõi esile erinevaid häid külgi domeenide registreerimisel (eraldi domeen asutuse jaoks, erinevate alamdomeenide tegemine asutuse domeenile, registreerimise lihtsus).

4 asutust kiitis EENeti enda või tema osalusel korraldatud konkursse (arvutijoonistuste võistlused; Haridus- ja Teadusministeeriumi fotokonkurss. Neli asutust tunnustas võimalust infot ja materjale kätte saada.

Lisaks nimetati järgmisi positiivseid külgi (igaühte 1 asutus):

  • laitmatult toimiv postitusloendi teenus
  • arvutiturvalisuse alased teated
  • paari aasta tagune koostöönäitus (TÜ Teaduskeskus AHHAA)
  • turvalisus ja usaldusväärsus
  • usaldusväärsus ja järjekindlus
  • serverite hooldus
  • serveri installeerimise teenus
  • EENeti pakutavad õppematerjalid
  • meeldetuletused, kui midagi on jäänud kahe silma vahele
  • täpsus tähtaegadest kinnipidamises

Tartu Haritlaste Liit ja Narva Pähklimäe Gümnaasium said ankeedist uut infot EENeti teenuste kohta

Ühe serveriruumi kasutaja jaoks on positiivsed küljed koostöös EENetiga ilmnenud läbi mujalt laekuva halvustava reklaami praeguse kodulehe väidetava aegluse, väikese mahu, ebahuvitava kujunduse kohta, mida soovitatakse kalli teenuse abil parandada. Kasutaja seda aga ei vajagi.

Nimeliselt said EENeti töötajatest kiita Katrin Kuus (meeldiva koostöö ja kiire asjaajamise eest andmesidelepingute vormistamisel), Raivo Hirmo, Urmas Lett ja Allan Liblik (konsulteerimise eest).13

Tagasi sisukorda

Serverarvuti majutus firmades

Kas Teie asutus majutab oma serverarvutit mõne teenusepakkuja juures?

Küsimus selle kohta, kas asutus majutab oma serverarvutit mõne teenusepakkuja juures, osutus mitmetele vastajatele arusaamatuks: 9 asutust, kelle serverarvuti ei paikne EENeti ruumes, arvas, et nad siiski majutavad oma arvutit EENetis. Ilmselt oli vastajatel raske vahet teha serverarvuti majutamise ja serveriruumi kasutamise (ehk kodulehe majutamise) teenuste vahel. Seetõttu tuleks ettevaatlikult suhtuda ka ülejäänud 28 asutuse antud vastustesse, kes nimetasid oma serverarvuti majutuse pakkujana 12 juhul Elioni, 3 juhul Kernelit, mitmeid muid firmasid-asutusi (igaühte 1 kord).

Tagasi sisukorda


1 Andmed teenuste kasutamise kohta võeti EENeti andmesidelepingute baasist.

2 Ainult 3% (ehk 28 asutuse) administratiivsete kontaktisikute e-aadressidest andis küsitlusteate saatmise peale veateate. K.Kuus selgitas ka nende asutuste töötavad kontaktaadressid välja ning neile saadeti kiri töötavale aadressile. Võrreldes varasemate aastatega osutusid kontaktandmed märksa toimivamateks. 2004. aastal saime 64 veateadet.

3 Arvesse läksid hiljemalt 9. märtsil 2005 laekunud vastused.

4 Kategooriasse "muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris" kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridus- ja teadusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid, mittetulunduslikud fondid vmt.

5 Juhul kui asutus oli märkinud ainult püsiühendatud arvutite arvu, on töötlemisel arvestatud, et asutuses ongi arvuteid nii palju, kui neid on püsiühendatud. Kui püsiühendatud arvutite arv oli antud suuremana asutuses olevate arvutite arvust, loeti püsiühendatud arvutite arvuks ikkagi asutuses olevate arvutite arv.

6 Võrkudes, mis toetavad QoS, on võimalik erinevale võrguliiklusele osutada erineva kvaliteediga teenust. GÉANT võrgus, kuhu on ühendatud ka Eesti akadeemiline võrk, on QoS võimalik. Lähemalt vt http://www.geant.net/server/show/nav.00700a009

7 Lähemalt gridist vt http://grid.eenet.ee

8 Veel 5 kooli arvasid, et nende praegune püsiühenduskiirus on juba 1Gbps. Kuivõrd EENeti andmetel see nii ei ole, jäeti need vastused arvestamata.

9 Arvestatud on ainult vastuseid, kus oli valitud konkreetne kiirusevahemik. Ei ole eristatud, kas asutus praegu kasutab püsiühendust akadeemilises või kommertsvõrgus.

10 EENet saadab suuremate muudatuste kohta teated veebimeistritele, kelle e-aadressid asutused ise teada on andnud.

11 Selline projekt on EENeti andmetel Zope (vt www.zope.org) baasil ettevalmistamisel Tallinna Ülikoolis. Loodavas serveris saab ka python'it kasutada.

12 Soovi täitmine ei ole mõeldav - see oleks samaväärne turvalisuse kaotamisega.

13 Ühelt asutuselt sai EENet ootamatult kiita EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteemi) käivitamise eest, kuid sellele projektile on EENet pakkunud ajutiselt ainult serverimajutust. EHISe on käivitanud Haridus- ja Teadusministeerium.


Lisa 1. Küsitlusele vastanud teadusasutuste ja kõrgkoolide nimekiri

Tagasi teksti juurde

Nr Nimi
1. Cybernetica AS, Tartu Andmeturbelabor
2. Eesti Biokeskus
3. Eesti Biokütuste Ühing
4. Eesti Humanitaarinstituut
5. Eesti Infotehnoloogia Kolledž
6. Eesti Keele Instituut
7. Eesti Kirjandusmuuseum
8. Eesti Kunstiakadeemia
9. Eesti Logopeedide Ühing
10. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA
11. Eesti Põllumajandusülikool
12. Eesti Semiootika Selts
13. Eesti Teaduste Akadeemia
14. Erahariduskeskus AS, Mainori Kõrgkool
15. Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon
16. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
17. Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool
18. Mainori Kõrgkooli Paide Õppekeskus
19. Mauritiuse Instituut
20. Pirgu Arenduskeskus OÜ
21. Ridamus MTÜ
22. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
23. Suitsidoloogia Instituut MTÜ
24. Tallinna Pedagoogikaülikool
25. Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituut
26. Tallinna Pedagoogikaülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut
27. Tallinna Tehnikaülikool
28. Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Majanduse Instituut
29. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
30. Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž
31. Tartu Lennukolledž
32. Tartu Observatoorium
33. Tartu Teoloogia Akadeemia
34. Tartu Ülikool
35. Tartu Ülikooli Türi Kolledž
36. Tartu Ülikooli Õigusinstituut
37. Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar
38. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
39. Tervise Arengu Instituut
40. TPÜ Haapsalu Kolledž
41. TPÜ Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond
42. TTÜ Kuressaare Kolledž
43. TTÜ Virumaa Kolledž
44. TÜ Füüsika Instituut
45. TÜ Teaduskeskus AHHAA
46. Viljandi Kultuuriakadeemia
47. Zooloogia ja Botaanika Instituut