EENeti kasutajaküsitlus veebruar-märts 2004. Kokkuvõte

Kokkuvõte .pdf formaadis
31.märts 2004

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest

6.veebruaril 2004 saatis EENet haridusvõrgus üht või mitut teenust kasutavatele asutustele küsitluslehed.
Küsitlusleht

Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja haridusvõrku ühendatud arvutite ning nende kasutajate arv, uurida haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste rahuolu senise võrguühendusega, sh nii akadeemilise kui kommertspüsiühenduse kasutamise puhul, ning saada tagasisidet teiste akadeemilise võrgu teenuste kohta.

Akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonna moodustavad hinnanguliselt 210 tuhat inimest.

Küsitluse tulemusena selgus, et akadeemilises võrgus saadava püsiühendusega on rahul 65% vastanutest. Võrreldes mullusega on rahulolijate osakaal kasvanud 6% võrra. Peamine probleem on endiselt ebapiisav sidekiirus. Kommertsvõrkude kasutajatest oli saadava püsiühendusega rahul 74%. Samas jagavad akadeemilise võrgu kaudu saadavat ühendust väga paljud inimesed: keskmiselt on igas haridusvõrku püsiühendatud asutuses 433 kasutajat, kommerts-püsiühendust kasutavas asutuses 225 kasutajat.

Kõigile akadeemilises võrgus osutatavatele teenustele anti hindeks valdavalt hea või väga hea.

Asutused kasutavad Internetiühendust elektronpostivahetuseks, hangivad (õppe)tööks vajalikku infot, kasutavad pangateenuseid, loevad uudiseid, koostavad õppematerjale, avaldavad enda kohta materjali jm.

Koostööd EENetiga hindavad asutused valdavalt positiivseks. 114 asutust esitas ettepanekuid muudatuste tegemiseks võrgus ning EENeti töös.


Sisukord

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest
EENeti teenuseid kasutavad asutused
   Vastanute koosseis
   Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad
      Akadeemilise püsiühenduse kasutajate arv
      Kasutajate arv ühe võrguarvuti kohta
   Asutuste sisevõrkude tase. Võrguhooldajad. Koolitus
Internetiühenduse kasutusvaldkonnad
Püsiühenduse kiiruse soovid
Teenused akadeemilises võrgus
   Püsiühendus Internetti
      Hinnang akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele
      Rahulolu praeguse ühendusega
      Internetiühenduse probleemid
         Side on liiga aeglane
         Sidekatkestused
         Ühendus liiga kallis
         Muud rahulolematuse põhjused
      Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest
      Püsiühenduse pakkuja teadmine
   Serveriruumi kasutamine kodulehekülje jaoks
   E-postkastid EENeti serveris
   Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks
   Postiloendid EENeti serveris
   Eestikeelne õppematerjal
   Eesti Koolide Andmebaas
   Täpse kellaaja teenus
   Konsultatsioonid sideprobleemide puhul
   Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest
Soovid teenuste muutmiseks ja uute lisamiseks
   Püsiühendus, magistraalvõrk
   Serveriruumi kasutamine kodulehekülje jaoks
   E-postkastid EENeti serveris
   Koolitus, juhendid ja konsultatsioonid
   Täiendavad infoteenused
   Muud soovid teenuste kohta
Koostöö EENetiga
   Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös
   Soovid teenindamise kohta
   Soovid saada lisainformatsiooni
Teenuste ostmine firmadelt
   Püsiühendus
   Serveriruum
   Serverarvuti majutus
   E-postkastid
   Arvutipargi jooksev hooldus


tagasi sisukorda

EENeti teenuseid kasutavad asutused

Vastanute koosseis

2004. aasta veebruaris saadeti kasutajaküsitluse ankeet 781 haridus-, teadus- ja kultuuriasutusele, mis kasutavad üht või mitut teenust EENeti hallatavas akadeemilises võrgus. Neist vastas 455 asutust ehk 58%. Vastamisaktiivsus on võrreldes mullusega pisut tõusnud: 2003. aastal vastas 53% ankeedisaajatest.

Seekord saatis EENet palve küsimustiku täitmiseks koos veebivormi aadressiga asutustele kahel moel: esmalt 6.veebruaril e-kirjaga kõigile andmesidelepingutes märgitud administratiivsetele kontaktisikutele. Pisut alla poole vastanutest (192 asutust ehk 42%) saatiski oma andmed selle e-kirjaga edastatud pöördumise alusel. Neile, kes ei olnud reageerinud 26. veebruariks, saadeti ankeet ka paberil koos palvega kontrollida ja vajadusel parandada oma kontaktandmed, mille asutused on andnud EENetiga suhtlemiseks.

Enamus vastajatest (79%) täitis ankeedi veebivormi kaudu, vaid 95 tagastas vastused paberil või faksi teel.

Operatiivseimaks vastajaks oli Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, kellelt saime andmed juba 10 minutit pärast e-kirjade väljasaatmist. Kõige hiljem reageeris Haridus- ja Teadusministeerium, kust helistati EENetti 30.märtsil ja küsiti, ega ankeedi täitmiseks veel hilja ole1.

Usinamad vastajad olid Saare- ja Võrumaal (vastas 83% ja 81% asutusi) ning Rapla-, Järva- ja Valgamaal (70-75%). Kõige vähem saabus vastuseid Hiiumaalt - 45% ankeedi saanutelt. Tallinna asutustest saatsid EENetile vastused pooled.

Madal oli vastamisaktiivsus muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste2 hulgas - vaid 33%. Samas vastas teadusasutustest 67% ja haridusasutustest 62%. Haridusasutustest olid virgemad vastajad kõrgkoolides, kesk- ja põhikoolides ning kutsekoolides - 70-73% ankeedisaanutest tagastas selle täidetuna. AIPdest vastas vaid 43%.

Asutuseliigid Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
Haridusasutused 68% 73%
Teadus- ja arendusasutused 3% 4%
Kultuuriasutused 18% 18%
Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 10% 5%

 

Järgnevad tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust maakondade ning asutuseliikide kaupa.

Vastanud asutused (maakonniti) 455
Tartu 85
Tallinn 66
Harjumaa 41
Tartumaa 39
Ida-Virumaa 30
Järvamaa 24
Läänemaa 23
Jõgevamaa 22
Saaremaa 20
Võrumaa 17
Pärnumaa 17
Põlvamaa 16
Raplamaa 15
Lääne-Virumaa 12
Viljandimaa 12
Hiiumaa 9
Valgamaa 7


Vastanud asutused (liikide kaupa) 455
1. Haridusasutused
sealhulgas
331
kõrgkoolid 17
keskkoolid, gümnaasiumid 99
põhikoolid 106
kutseõppeasutused 15
raamatukogud, arhiivid 41
avalikud Internetipunktid 6
algkoolid, lasteaiad 22
muud haridusasutused

 

25
2. Teadus- ja arendusasutused 18
3. Kultuuriasutused 81
4. Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 25

 

Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad

Vastanud asutustes on kokku 18557 arvutit, millest peaaegu kõik (96%) on ka püsiühendatud. Seejuures paikneb asutustes, mis kasutavad akadeemilist püsiühendust, neist võrguarvutitest koguni 83% - 14760 arvutit.

Võrreldes mullusega on püsiühendatud arvutite osakaal kõigist arvutitest jäänud samaks.

Akadeemilise püsiühenduse kasutajate arv

Soovisime teada, kui suur hulk inimesi akadeemilise võrgu püsiühendust kasutab.

6 asutust (3 gümnaasiumi, 2 raamatukogu, 1 päevakeskus) kirjutas, et ühendust saavad kasutada kõik nende töötajad ja õpilased.

Arvuliselt vastas küsimusele 227 akadeemilist püsiühendust kasutavat asutust (53% kõigist püsiühendatud asutustest, keda on aruande koostamise hetkel kokku 425), kus saab võrku kasutada kokku 98369 asutuse enda töötajat, ametnikku, õpilast, tudengit, liiget ja kasvandikku. 41% neist kasutajatest on kõrgkoolides, 31% gümnaasiumides/keskkoolides; 9% põhikoolides; 9% kutseõppeasutustes, 3% teadusasutustes. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud kõrgkoolide töötajate ja üliõpilaste osakaal akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonnas (mullu oli neid 18%) ja vähenenud gümnaasiumiõpilaste/töötajate osakaal (mullu 48%).

Neile kasutajatele lisanduvad avalike Internetipunktidena tegutsevate asutuste külastajad. 68 AIPna tegutsevat asutust hindas oma erinevate külastajate arvuks 2003. aastal kokku 26170.

Akadeemilisse võrku püsiühendatud asutustes oli niisiis võrgukasutajate arv - asutuste enda inimesed pluss külastajad - 2003. aastal hinnanguliselt vähemalt 210 tuhat (eelmisel aastal 202 tuhat).

Keskmiselt on igas haridusvõrku püsiühendatud asutuses 433 kasutajat.

Kasutajate arv ühe võrguarvuti kohta

Ühe Internetiühendusega arvuti kohta on küsitletud asutustes keskmiselt 7.6 kasutajat (2003. aasta küsitlustulemustes 9); akadeemilist püsiühendust kasutavates asutustes pisut vähem - 6.9.

Asutuseliigiti ja maakonniti on arvutite 'kontsentratsioon' endiselt erinev: kõige parem on olukord suurtes keskustes - Tartus ja Tallinnas, kus tuleb iga võrguühendusega arvuti kohta keskmiselt vastavalt 5 ja 7 kasutajat. Hiiu-, Viljandi-, Tartu-, Lääne-, Võru-, Jõgeva-, Saare- ja Järvamaa asutustes on iga arvuti kohta 9 kuni 10 kasutajat. Kõige rohkem koormatud on Raplamaa arvutid, mida kasutab keskmiselt 17 inimest. Suuremad muudatused on aastaga toimunud Ida-Virumaal, kus mulluse 20 kasutaja asemel on nüüd vaid 12 inimest "iga arvuti taga", ja Raplamaal, kus kasutajate arv on suurenenud 12-lt 17-le (vt ka joonist nelja aasta muudatuste kohta).

Erinevatest asutustest on kõige paremini varustatud teadusasutused, kus on 2 kasutajat ühe arvuti kohta; järgnevad muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris kolme kasutajaga.

Haridusasutustes on keskmiselt 8 kasutajat arvuti kohta, seejuures on neist kõige koormatumad arvutid keskkoolides (15 kasutajat), lasteaedades/algkoolides (13 kasutajat) ja põhikoolides (10). Siiski on 2003. aasta küsitlusandmetega võrreldes arvutite koormus neis kõigis vähenenud.

Enim kasutajaid ühe arvuti kohta on kultuuriasutustes - 14. Seejuures on võrreldes mullusega, kui üht võrguarvutit jagas seal 22 inimest, olukord siiski paranenud.

ank2004_joonis1.gif

ank2004_joonis2.gif

Ülalolevatel joonistel on arvestatud vaid asutuse enda töötajate, õpilaste jm poolset kasutust, mitte avalike Internetipunktide külastajaid; arvesse on võetud nende 382 asutuse vastused, kus olid antud nii kasutajate kui võrguühendusega arvutite arvud. Neist asutustest 224 on püsiühendatud akadeemilisse võrku.

Uurisime, kui suure osa moodustavad võrguühendusega arvutite kasutajad asutuste kogupersonalist/­kogukonnast. Küsimusele vastanud asutustest 77%-s saab Internetti kasutada 90-100% personalist/­kogukonnast, 13% asutustes 70-89%. Vaid 4% asutustes jääb Internetikasutajate arv alla poole asutuse personalist/kogukonnast.

Asutuste sisevõrkude tase. Võrguhooldajad. Koolitus

Sisevõrkudele antud hinnangud on aasta jooksul pisut langenud: 52% küsimusele vastanutest on tingimusteta rahul oma asutuse-sisese arvutivõrgu töökindlusega (mullu 62%; 2002. aastal 52%); 40% möönab häirete esinemist, kuid on sellegipoolest rahul. Vaid 26 asutust ei olnud rahul oma lokaalvõrgu töökindlusega. Ei oma lokaalvõrgu ega Internetiühendusega olnud rahul 8 asutust, neist 5 EENeti klienti (kõik kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiosidet) ja 3 kommertsvõrguühenduse tarbijat.

Kolmveerandil asutustest on olemas firma või töötaja, kes seal arvutite ja lokaalvõrgu toimimise eest vastutab. Neist omakorda kolmveerandis hoolitseb IT eest asutuse enda töötaja, ülejäänud ostavad vajalikku teenust mõnelt firmalt või ettevõtjalt. Võrguhooldaja on puudu 24% asutustest; muudatusi eelmise kahe aastaga võrreldes ei olnud.

Lokaalvõrgu haldajatest on puudus Hiiumaal, kus 56% asutustest on ilma spetsialistita.

Lokaalvõrkude eest vastutajad on olemas 93-94% kõrgkoolides, gümnaasiumides/keskkoolides ning kutseõppeasutustes, samuti 89% vastanud teadusasutustes. Kõige vähem on tänavuse küsitluse andmetel arvutispetsialiste kultuuriasutustes, millest 51% vastas, et IT-vastutajat ei ole.

Uurisime, kas asutuste töötajad on saanud Interneti-alast koolitust. Küsimusele vastas 90% ankeeditagastajatest. Enamus neist (86%, st 2% rohkem kui eelmisel aastal) kinnitas, et koolitust on saadud. Samas leidis 61% (eelmisel aastal 62%, tunamullu 77%) koolitust saanud töötajatega asutustest, et nende töötajad vajavad lisakoolitust.

Neljas maakonnas - Lääne-Virus, Järva-, Viljandi- ja Valgamaal- on Interneti-alast koolitust saanud kõigi vastanud asutuste töötajad; kõige vähem aga on koolitatud Tallinna ja Läänemaa asutuste töötajaid (73 ja 77%).

Teadusasutustest 39%-s ei ole töötajaid Interneti alal koolitatud.

Internetikoolitust on saanud kõigi vastanud kutseharidusasutuste töötajad, samas soovib neist 75% lisakoolitust. Täiendava koolituse vajadus on kõrge ka lasteaedades-algkoolides (75% koolitatutest).

tagasi sisukorda

Internetiühenduse kasutusvaldkonnad

Pakkusime püsiühendatud asutustele - ka neile, kes on ühendatud kommertsvõrkudesse - välja 11 võimalikku Interneti kasutamise valdkonda.

Asutustest peaaegu kõik kasutavad Internetiühendust elektronpostivahetuseks, (õppe)tööks vajaliku info hankimiseks, uudiste lugemiseks ja pangateenuste jaoks (vastavalt 97, 95, 92 ja 89%). 83% asutusi avaldab enda kohta materjali Internetis. Õppematerjalide koostamiseks, samuti meelelahutuseks ja lõõgastuseks kasutab võrku neli viiendikku püsiühendatutest. Failide transportimiseks, juurdepääsuks kaugemal asuvatele andmebaasidele ja õppetöö läbiviimiseks on võrk vajalik vastavalt 77, 73 ja 63%-le asutustest. Vaid 9% on asutusi, mis kasutavad Internetti videokonverentside 3 jaoks.

Olulisi erinevusi eelmisel aastal saadud tulemustega võrreldes ei selgunud.

ank2004_joonis3.gif

Kommertsvõrkudesse ühendatud asutused kasutavad akadeemilisse võrku ühendatutest vähem andmebaase (kommertsvõrgu-asutustest 58%, akadeemilise võrgu asutustest 82%) ja videkonverentside võimalust (kommertsvõrgu-asutustest 3%, akadeemilise võrgu asutustest 13%). Muudes valdkondades jäid erinevused kuni 6% piiresse.

Muid Internetiühenduse kasutusvaldkondi tõi välja 21 asutust:

  • raamatukogu veebipõhine programm (laenutus, otsing jms) - nii vastas 3 raamatukogu,
  • teadustöö ja uuringute materjalide hankimine (üks teadus- ja üks kultuuriasutus),
  • E-õppe läbiviimine (2 kooli),
  • kodutöö (1 teadusasutus),
  • rahvusvahelistes projektides osalemine (1 kool),
  • ühendus emaülikooli infosüsteemidega (TÜ kolledzh), VPN tunnel ministeeriumisse (HTM allüksus),
  • audiokonverentsid (1 kool),
  • Internetipõhine võistlus (1 kool),
  • kirjutamine (1 kultuuriasutus),
  • suhtlemine (MSN), jututoad (2 asutust),
  • jagatud kalendrid (1 kõrgkool),
  • dokumendihaldus (1 kool),
  • kaubandus: juurdepääs kataloogidele, ostude vormistamine (1 teaduskeskus),
  • võrgu haldamine ja kaugtöö (1 kool),
  • infovahetus kooli ja kodu vahel (1 kool).

 

Lisaks lubasid kaks asutust hakata tulevikus kindlasti videokonverentse kasutama.

tagasi sisukorda

Püsiühenduse kiiruse soovid

Palusime püsiühendatud vastajatel võrrelda nende asutuse praeguse Internetiühenduse kiirust, tegelikult vajalikku kiirust, hinnata, millist ühenduskiirust vajatakse kolme aasta pärast, st 2007. aastal. Neile kolmele küsimusele vastas 399 püsiühendatud asutusest vastavalt 366, 340 ja 342 asutust.

Praegu on vastuste kohaselt 59% asutustest ühendatud kuni 1 Mbps kiirusega, 19% 1-10 Mbps ning 12% 10-100 Mbps kiirusega. 9% valis vastusevariandi "Ei oska vastata".

Tegelike vajaduste järgi piisaks kuni 1 Mbps kiirusest vaid 27% asutustele; 40% vajaks oma tööks juba täna 1-10 Mbps kanaleid ning 19% üle 10 Mbps ulatuvat kiirust. 14% küsimusele vastanutest ei osanud öelda, millist kiirust asutus praegu vajaks.

Erinevused praegustes ühendustes on asutuseliigiti suured: vaid 6% teadusasutusi on ühenduskiirusega alla 1 Mbps, samas kui seda on kaks kolmandikku haridusasutusest (sh 86% põhikoolidest, 83% AIPdest, 73% lasteaed-algkoolidest). Samas on 80% AIPdest oma praeguste tegelike vajaduste hindamisel tagasihoidlikud, pidades piisavaks kuni 1 Mbps ühendust.

Kolme aasta pärast vajaks vastajate hinnangul ca kolmandik asutusi 1-10 Mbps püsiühendust, kolmandik 10-100 Mbps ja 14% kiiremat kui 100 Mbps Internetiühendust. Pisut üle viiendiku vastajatest ei osanud prognoosida, kui kiiret ühendust vajab asutus 2007. aastal.

Järgnevas tabelis on toodud andmed asutuste praeguse, soovitava ja 2007. aastaks prognoositava vajaliku kiiruse kohta.


Praegune ühenduskiirus Praegu tegelikult vajalik ühenduskiirus Hinnang vajalikule ühenduskiirusele 2007. aastal
Alla 200 kbps 14% 0% 0%
200 kbps kuni 1 Mbps 45% 27% 2%
Rohkem kui 1 Mbps, vähem kui 10 Mbps 19% 40% 32%
10 Mbps kuni 100 Mbps 12% 17% 30%
Üle 100 Mbps 1% 2% 14%
Ei osanud vastata 9% 14% 22%


Edasistel joonistel on nelja kasutajakategooria kaupa toodud välja asutuste jaotus praeguse püsiühenduskiiruse, praegu tegelikult vajaliku ja 2007. aastaks eeldatavalt vajaliku ühenduskiiruse järgi4.

Tähistused järgnevatel joonistel:

ank2004_joonissinine.gif Kiirus praegu
ank2004_joonisvalge.gif Kiirus, mis praegu tegelikult vajalik oleks
ank2004_joonismust.gif Vajalik kiirus 2007. aastal

ank2004_joonis5.gif ank2004_joonis4.gif

ank2004_joonis6.gif ank2004_joonis7.gif

Tulemused on ootuspärased: andmesidevajadused on kõige suuremad teadusasutustel, järgnevad haridusasutused ja kõige väiksemad nõudmised on kultuuriasutustel.

Olulisemate haridusasutuste kohta on allpool esitatud sarnased püsiühenduskiiruse joonised. Kiireimat ühendust vajavad oma tööks kõrgkoolid, järgnevad kutsekoolid ja keskkoolid/gümnaasiumid. Kõige väiksemad andmesidevajadused on lasteaedadel-algkoolidel.

ank2004_joonis9.gif ank2004_joonis8.gif

ank2004_joonis10.gif ank2004_joonis11.gif

ank2004_joonis12.gif ank2004_joonis13.gif

tagasi sisukorda

Teenused akadeemilises võrgus

Püsiühendus Internetti

Hinnang akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele

Akadeemilisse võrku püsiühendatud asutusi oli ankeedi täitnute hulgas 248. Neist andis püsiühendusteenuse kvaliteedile hinde 206.

76% (mullu 78% ja 2002. aastal 71%) asutusi hindas akadeemilist püsiühendust heaks või väga heaks. Seejuures andis 'väga hea' hinde 28% (eelmisel aastal 29%, 2002. aastal vaid 16%). Püsiühenduse kvaliteeti pidas viiendik hindajatest rahuldavaks. 7 asutust ehk 3% küsimusele vastanutest andis püsiühendusteenusele hindeks 'halb' või 'väga halb'.

Kahes vastanud asutuses kasutatakse akadeemilist püsiühendust ainult töötajate koduste töökohtade jaoks. Ühes hinnati selle kvaliteeti hindega 5, teises 4-ga.

Rahulolu praeguse ühendusega

Palusime asutustel vastata, kas praeguse Internetiühendusega ollakse rahul või mitte, ning tuua välja rahulolematuse põhjused.

Akadeemilise võrgu püsiühendust kasutavatest asutustest on ühendusega rahul 65% küsimusele vastanutest. Kahe viimase aasta jooksul on rahulolijate arv kasvanud, olles 2002. aastal 53% ja 2003. aastal 59%. Rohkem ollakse rahul suuremates, võrguga paremini varustatud piirkondades (nt Tallinnas ja Tartus 89%, Tartumaal 71%).

Praeguse Internetiühendusega ei ole akadeemilises võrgus rahul 82 asutust (35% küsimusele vastanutest).

Erinevat liiki asutustest olid püsiühendusega rohkem rahul teadusasutused (86% on rahul), kultuuriasutused (77%), kutse- ja kõrgkoolid (73%). Rahul ei olnud lasteaiad-algkoolid (56% on rahulolematud), põhikoolid (47%) ja keskkoolid/gümnaasiumid (42%).

Internetiühenduse probleemid

Internetiühendusega rahulolematuse põhjusi tõi välja 81 asutust.

Side on liiga aeglane

Peaprobleem asutuste Internetiühenduste puhul on endiselt ebapiisav sidekiirus.

Neist, kes ei ole praeguse ühendusega rahul, nimetas 76% rahulolematuse põhjusena ebapiisavat sidekiirust. 2003., 2002., 2001. ja 2000. aastal on sama näitaja olnud vastavalt 84, 83, 84 ja 79%.

Praeguse ühenduskiirusega oli rahul 43% küsimusele vastanutest; 57% vajaks kiiremat ühendust.

Seejuures soovib ka praeguse püsiühendusega rahul olijatest 40%, et see ühendus oleks siiski kiirem. Rahulolematutest soovib kiiremat ühendust 88% asutustest.

Kiiremate juurdepääsukanalitega asutused on praeguse ühendusega rohkem rahul kui aeglaste juurdepääsukanalitega asutused (vt järgnev tabel).

Asutuse juurdepääsuühenduse kiirus Ei ole praeguse Internetiühendusega rahul Neist rahulolematutest märkis põhjuseks side aegluse
Alla 200 kbps 50% 87%
200 kbps kuni 1 Mbps 38% 67%
Rohkem kui 1 Mbps, vähem kui 10 Mbps 28% 75%
10 Mbps kuni 100 Mbps 20% 79%
Keskmiselt kõigi kiiruste kohta kokku 35% 76%

 

Kiirete, 10 Mbps kuni 100 Mbps juurdepääsukanalitega asutustest on praeguse ühendusega aegluse tõttu rahulolematud kokku 11 asutust:

  • raadiosidet kasutavad kuus Kohtla-Järve ja Jõhvi kooli ning üks Kuressaare kool ilmselt raadioside omapära tõttu: raadiovõrgu tegelik läbilaskvus ei rahulda sageli koolide vajadusi, olles raadioseadmete karbile kirjutatud 11 Mbps-st märksa aeglasem ja sõltudes näiteks ilmastikutingimustest, otsenähtavusest jmt;
  • kolm asutust 100 Mbps ühendust võimaldavate kanalitega:
    Teater Vanemuine ja VAT Teater, kelle rahulolematuse põhjus ei ole selge: juurdepääsukanalites on ressurssi veel palju; võimalik, et soovitakse kiiremat välisühendust;
    Viljandi Kultuuriakadeemia, kelle jaoks on probleemiks ilmselt Viljandi-Tartu magistraali ülekoormatus;
  • Võrumaa Keskraamatukogu, mis on ühendatud otse EENeti Võru keskuse külge. Rahulolematuse põhjus ei ole selge, sest nii Tartu-Võru, Tallinn-Tartu kui väliskanal peaksid võimaldama raamatukogule piisava kiirusega Internetiühendust6.

70-75% Tallinna, Tartu ja Pärnumaa asutustest peab praegust ühenduskiirust piisavaks. Kiiremat ühendust vajavad kõik kuus Rapla-, Võru- ja Lääne-Virumaalt vastanud asutust, 89-90% Saare- ja Viljandimaa asutustest, 70-75% Ida-Viru-, Lääne-, Põlva-, Hiiu- ja Harjumaa vastajatest.

Ühenduskiirusega on rohkem rahul teadusasutused (73%). Kiiremat ühendust soovivad aga kõik kuus vastanud AIPi, 82% kutsekoolidest ja 78% lasteaed-algkoolidest. Ülikoolide kolledzheid segab, et võrgu aeglus takistab videokonverentside korraldamist.

Sidekatkestused

22 rahulolematut asutust kurtis sidekatkestuste esinemist, seejuures segasid kuut asutust nii side aeglus kui katkestused.

Katkestusi on eelkõige neil asutustel, kelle juurdepääs akadeemilisele võrgule on loodud raadiokanaliga (20 asutust erinevates maakondades). Viljandi linna kiire juurdepääsuühendusega asutus kannatab ilmselt siiski mitte sidekatkestuste, vaid Viljandi-Tartu magistraalkanali liigse koormatuse tõttu.

Uurimist vajab, miks on anomaaliaid TPÜ Ökoloogia Instituudi sides (ühendatud akadeemilisse võrku läbi Metroo)7.

Ühendus liiga kallis

4 asutust ehk 5% rahulolematuid leidis, et ühendus on liiga kallis. Neist asutustest kolm kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule Elionilt renditavaid kanaleid; üks raadiosidet. Iga asutus katab oma juurdepääsukanali kulud ise; magistraalvõrgu kulud on kaetud riigieelarvest.

Seejuures oli kolme asutuse jaoks ühendus nii liiga aeglane kui liiga kulukas.

Muud rahulolematuse põhjused

Viljandi Linnaraamatukogu vajaks eraldi kanalit. Rahvusarhiiv ei täpsustanud, milliste probleemide tõttu püsiühendusega rahul ei olda.

Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest

ank2004_joonis14.gif

Püsiühenduse pakkuja teadmine

Mitmetes asutustes ei teadnud vastajad, kes täpselt on nende asutuse püsiühenduse pakkuja.

Akadeemilisse võrku püsiühendatutest arvas 33 asutust, et neil ei ole seda püsiühendust ja neli jättis selle kasutamise kohta vastamata. Seejuures kirjutas neist 37 asutusest 24 oma püsiühendusteenuse pakkujaks transmissiooniteenuse pakkuja nime (eelkõige raadiovõrgufirmasid: 10 korda Vemis ja/või TRL Group, 8 korda EWN, 3 korda Linking, lisaks ühekordselt Wavecom, MTÜ Ühendus, Loksa linn ). Kaks asutust on ühendatud TTÜ ja kaks TÜ kaudu; 5 nimetas teenusepakkujana Elioni.

Neli akadeemilise võrgu püsiühenduse kasutajat vastas, et nad ei tea sellise teenuse olemasolust. Kõik neli kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiokanaleid.

Väga raske oli asutustel teha vahet püsiühendusel Internetti ja juurdepääsuteenusel (transmissioonil) EENeti magistraalvõrguni. 59 akadeemilist püsiühendust kasutavat ja sellest teadlik olevat asutust nimetas kommertsfirmasid/ettevõtjaid, kellelt ostetavat asutuse püsiühendust Internetti. Tegemist on aga firmadega, mis pakuvad neile juurdepääsuteenust (transmissiooni) akadeemilise võrguni (Elion, Vemis, EWN, Linking, Kernel, TRL Group jt). Juurdepääsuteenuse pakkujana nimetasid 15 neist veelkord sama firma; enamik aga juurdepääsu-firmat eraldi ei kirjutanudki. Lähte Raamatukogu näiteks kurtis: "Mul ei ole ikka päris selge, missugust teenust ma saan EENeti kaudu ja mida ma saan Kerneli kaudu."

Akadeemilise püsiühenduse kasutajatest tõi juurdepääsuteenuse pakkuja kohta käivale küsimusele vastates konkreetse firma välja 71 asutust. Seejuures oli kõige sagedamini nimetatud Elioni (29 korda); raadiovõrgufirmasid EWN (10 korda), Kernel (6), Ida-Virumaa.ee (5), Linking, Teetormaja, Vemis (igaühte 4 korda). Tegelikkuses on kõigi nende firmade kaudu akadeemilisse võrku ühendatud tunduvalt rohkem asutusi.

Ilmselt on vaja EENetil oma kliente paremini informeerida sellest, milline roll nende ühenduses on juurdepääsuühenduse pakkujal ja milline EENetil endal, samuti tuleb järgmises küsimustikus korrigeerida püsiühenduse kohta esitatud küsimuste sõnastust.

Serveriruumi kasutamine kodulehekülje jaoks

Serveriruumi teenusele andis hinde 225 asutust, kellest kaks kolmandikku hindas teenust väga heaks, 28% heaks. 2003. aasta küsitluse ajal anti serveriruumile ainult häid ja väga häid hindeid.

Rahuldavaks pidas tänavu serveriruumi 9 ja väga halvaks 4 asutust. Viimastega võtab EENet ühendust, et probleemid välja selgitada ja üheskoos jõuda paremini toimiva teenuseni.

Neist asutustest, kes on saanud serveriruumi EENeti serveris nw.eenet.ee ning on seal ka oma materjali välja pannud, vastas 10, et nad ei kasuta serveriruumi kodulehekülje jaoks.

18 asutust vastas, et nad ei tea sellist EENeti teenust (neist kaks sellist, kes serveriruumi tegelikult kasutavad).

E-postkastid EENeti serveris

Postkastiteenusele EENeti serveris andis hinde 160 asutust. Neist hindas teenust väga heaks 44%, heaks 39%. Kakskümmend asutust (ehk 13%) peab teenuse kvaliteeti rahuldavaks. Mitterahuldavaks või väga halvaks peab postkastiteenust seitse asutust (4% hinnanutest).

Võrreldes möödunud aastaga on postkastidele antud 8% võrra vähem häid ja väga häid hindeid, selle arvel on suurenenud teenust rahuldavaks pidavate asutuste osa.

Postkastiteenuse olemasolust ei teadnud 29 asutust.

Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks

Hinde andis veebiliidesele 91 selle kasutajat, kellest kolmandik peab teenust väga heaks, 46% heaks, 13% rahuldavaks. Teenuse kvaliteediga ei ole rahul 7 asutust.

Võrreldes möödunud aastaga on veebiliidesele antud hinded langenud: kui mullu oli hindeid '5' või '4' kokku 94%, siis tänavu 79%.

Teenuse olemasolust ei teadnud 67 vastajat.

Postiloendid EENeti serveris

Postiloenditele andis hinde 55 nende kasutajat, kellest 89% peab teenust heaks või väga heaks; 7% rahuldavaks. Mitterahuldavaks peab postiloendeid kaks vastajat.

Teenuse olemasolust ei teadnud 95 vastajat. See on suhteliselt hea näitaja, sest postiloendite teenus on kõigile haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele kättesaadav alles alates 2003. aasta teisest poolest.

Eestikeelne õppematerjal

Õppematerjale nn Kuutõrvaja serveris http://kuutorvaja.eenet.ee hinnatakse peamiselt heaks (64%). Ligi viiendik peab neid tekste väga heaks, 15% rahuldavaks. Väga halvaks hindab Kuutõrvajat kaks hinde andnud 140 asutusest. Olulist muudatust eelmise aastaga võrreldes ei ole toimunud.

Teenuse olemasolust ei teadnud 111 vastajat.

Eesti Koolide Andmebaas

Teenust hinnati peamiselt heaks (57%) või väga heaks (26%); rahuldava hindega piirdus 14% vastajatest. Eesti Koolide Andmebaasi peab väga halvaks kolm ning mitte­rahuldavaks samuti kolm asutust. Kokku hindas teenust 193 asutust. Eesti Koolide Andmebaasi olemasolust ei teadnud 55 vastajat.

Võrreldes 2003. aastaga on 5% võrra suurenenud teenust heaks või väga heaks pidavate asutuste osa.

Täpse kellaaja teenus

95% hindajatest leidis, et täpse kellaaja teenus on väga hea (68%) või hea (27%). Kolm asutust peab teenust rahuldavaks. Mitte ükski vastaja 62-st ei andnud mitterahuldavat või väga halba hinnet.

Teenuse olemasolust ei teadnud 144 vastajat.

Konsultatsioonid sideprobleemide puhul

EENeti spetsialistidelt saadavaid konsultatsioone sideprobleemide puhul hindas 122 asutust. Väga heaks peab konsultatsioone 38% ja heaks 48%. Rahuldava hinde andis 13% vastanutest. Et konsultatsioonid on mitterahuldavad või väga halvad, leidis kaks asutust. Teenuse olemasolust ei teadnud 84 vastajat.

Võrreldes 2003. aastaga on 4% võrra suurenenud teenust heaks või väga heaks pidavate asutuste osa.

Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest

Järgmine joonis võtab kokku akadeemilises võrgus osutatavatele teenustele antud hinded.

ank2004_joonis15.gif

tagasi sisukorda

Soovid teenuste muutmiseks ja uute lisamiseks

114 asutust saatis konkreetseid ettepanekuid lisateenuste saamiseks ja olemasolevate teenuste parandamiseks.<;/p>

16 asutust vastas, et mingeid lisateenuseid juurde ei ole vaja. Näiteks kirjutas Tartu Täiskasvanute Gümnaasium: "Kõik on hetkel piisav"; Segakoor Noorus MTÜ leidis: "Kultuuriasutuste vajadused on rahuldatud."

Püsiühendus, magistraalvõrk

Sooviti järgmisi uuendusi või muudatusi:

  • superarvutuse võimsust teadusgruppidele (GRID),
  • et haridusasutuste püsiühendus oleks riiklik mure,
  • kiiremat ühendust (26 asutust; sh Tartu Tamme G vajab kiiremat välisühendust, Tartu Ülikool laiemat Tallinn-Tartu kanalit), stabiilsemat või kvaliteetsemat ühendust,
  • prioriteetide seadmise võimalust video ja heliülekannetele (kanali garanteeritud läbilaskevõimet videokonverentsi ajaks),
  • EENeti uudistelehel kiiret infot kõikide, sh väikeste ja lühiajaliste katkestuste kohta; kiiret teavitamist planeeritud ja ootamatutest katkestustest,
  • tsentraalset serverit loengute reaalajas ülekandeks ning arhiveerimiseks,
  • varukoopiate tegemise võimalust (backup) üle magistraalvõrgu,
  • raadiovõrgu loomist Tallinnas ja sadamate piirkonnas,
  • akadeemilist püsiühendust ka Narvas,
  • traadita andmeside pakkumist haridus-, teadus-, kultuuriasutustes,
  • TIX-LAN (neutraalne ühenduspunkt erinevate teenusepakkujate vahelise liikluse vahetamiseks) ka Tartusse,
  • VoIP võimalust,
  • LANtoLAN ühenduse võimalust.

Serveriruumi kasutamine kodulehekülje jaoks

EENeti serveriruumiteenuse puhul soovitakse:

  • "poolfabrikaat-kodulehekülge": valmis süsteemi, et asutus ei peaks kodulehe kujundamise ning andmebaaside programmeerimise peale niipalju aega ja raha kulutama; kodulehekülje kujundamise näiteid,
  • lihtsat ja kiiret kodulehekülje tegemise programmi,
  • sisuhaldustarkvara tuge,
  • kiiret teavitamist muudatustest.

E-postkastid EENeti serveris

EENeti postkastiteenuse puhul soovitakse:

  • võimalust, et asutuse esindaja saaks näiteks veebiliidese kaudu ise e-postkaste juurde luua ja kustutada,
  • mugavamat e-kirjade lugemise lehekülge,
  • wap liidest e-kirjade lugemiseks,
  • senisest ladusamat toimimist (näiteks viirusepuhangute korral on postiserver olnud ummistunud ja kirjade kohalejõudmine võtnud terve ööpäeva),
  • otsimootorit postkastis,
  • automaatse edasisuunamise võimalust.

Koolitus, juhendid ja konsultatsioonid

Soovitakse tasuta või odavat koolitust:

  • arvutivõrkude administraatoritele võrkude, turvalisuse, andmeside, serverite (sh mitte ainult Linuxi-põhiste serverite) haldamisest,
  • tehnilistele kontaktisikutele EENeti teenuste kohta,
  • veebilehtede koostamisest ja haldamisest, sh andmekaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse rakendamisest koolide kodulehekülgede puhul,
  • uute tehnoloogiate tutvustamiseks,
  • kaugkoolitusena ja konsultatsioonidena WiFi kohta;
  • Tartu koolide infojuhtidele sooviti loengut lokaalvõrkudest, vastavast tehnikast ja arengusuundadest.

Üks Narva kool soovis venekeelset koolitust ja seda, et EENeti teenuste kohta oleks olemas venekeelne teave. Võrumaa kool soovitab sisse seada veebipõhise help-deski.

Hea sõnaga meenutati paari aasta tagust veebipõhist kursust, kus EENet õpetas dünaamilisi veebilehti tegema. Soovitati sarnaseid temaatilisi kursusi ka edaspidi teha.

Juhendeid (õppematerjale) soovitakse vabatarkvara hankimiseks, seadistamiseks ja kasutamiseks, lokaalvõrgu häälestamiseks; infot eestikeelse õppematerjali kohta. Neli asutust soovis, et EENet uuendaks õppematerjale aadressil http://kuutorvaja.eenet.ee.

Konsultatsioone oodatakse andmeturbe alal ja infotehnoloogiliste probleemide puhul. Erapooletut konsultatsiooni vajatakse andmesidelahenduste tellimiseks (millist teenusepakkujat valida, milline kohtvõrk ehitada, millist viirusetõrjet kasutada jne), kuna kommertskonsultatsioonid olevat erapoolikud, kallid, esitatud tavakasutajale arusaamatus e-slängis. Samuti soovitakse abi asutuse andmesidealase arendusplaani koostamisel.

Operatiivselt soovitakse turvaaukude alast teavet ja viiteid tarkvaratootjate poolt pakutud lahendustele. Kasutajad tihti ei teagi, et peaksid oma tarkvara uuendama.

EENeti listiteenuse puhul soovitakse paremaid juhendeid: kuidas listiga liituda ja kuidas listist lahkuda.

Täiendavad infoteenused

Asutused vajavad veebipõhist õpikeskkonda (VIKO ja IVA); konkreetselt soovitati näiteks üldhariduskoolide jaoks sisse seada on-line õppekeskkond, kus õpetajad saaksid oma aine/kursuse õppematerjalid nii vastastikku kui õpilastele kättesaadavaks teha, ja süsteem oleks kombineeritud süvaõppe võimalusega andekamatele õpilastele. Tahetakse veebipõhiste lihtsamate testide koostamise-kasutamise võimalust.

Sooviti haridus- ja kultuuriasutuste foorumit EENeti veebilehel, kus võrguadministraatorid saaksid omavahel suhelda, ning virtuaalse Intraneti loomise võimalust (à la hot.ee), kus mingi kindla ringkonna haridus-, teadus-, kultuuriasutused saaksid luua andmevahetuskeskkondi. Eesti Roerichi Selts vajaks täiendavaid võimalusi näituste kohta info edastamiseks.

Tarvis on erinevaid info- ja tarkvarakogusid:

  • muusika- ja kunstikoolide andmebaasi,
  • koolide andmebaasi laadseid erialaseid andmebaase,
  • viiteid Euroopa ja maailma sisulistele andmebaasidele,
  • serverit muusikavaldkonnas toimuva kohta,
  • kõikvõimalike õppematerjalide Wiki't (vaba võrguentsüklopeedia),
  • õpitarkvarakogu koos juhenditega.

Muud soovid teenuste kohta

Euroopa Noorsooparlamendi Eesti Komitee leidis, et EENeti teenusteserver on varem olnud aeglane, kuid praeguseks on olukord paranenud ja probleeme enam ei ole. Ruila Põhikool ei ole saanud vastust efektiivsema püsiühenduse kohta, aga puudub info, kellelt ja millal ta seda küsis.

Hüved, mille pakkumine ei kuulu EENeti ülesannete hulka või ei ole majanduslikel põhjustel võimalik, kuid mille asutused siiski vajalike lisateenustena välja tõid, on näiteks infotehnoloogia, sh mobiilse Internetitöökoha lühiajaline rent, e-kooli kasutuse intensiivistamine ning selle kasutamise õpetajatele lihtsamaks tegemine; infotehnoloogia seadistamine; kompleksteenus, mis katab kõik kooli IT-vajadused (serverimajutus, e-post, riistvara hooldus+rentimine, kohtvõrgu haldus).

Mitmed asutused soovisid teenuseid/võimalusi, mis on juba olemas: IPv6; kahe kodulehekülje võimalus samal asutusel; serveriruumi juurdesaamine, kui esialgu eraldatust kodulehe jaoks väheks jääb; imagemagic kasutamise võimalus; lehekülje külastuste statistika EENeti teenusteserveris asuvatel kodulehtedel; viirustetõrje ja rämpsposti filtreerimine EENeti serveris asuvate postkastide puhul.

tagasi sisukorda

Koostöö EENetiga

Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös

"Korrektsed, viisakad inimesed. Valmis kohe aitama.
Seletavad tähtsamad terminid ka lahti arvutitega mitte
nii sina peal olevatele inimestele. Lepingud on saabunud
alati kiiresti, tagasiside positiivne. Katkestustest teatatakse ette"
Pärnu Õppenõustamiskeskus

"Meie probleemid on EENeti poolt alati kiiresti lahendatud,
informatsioon on piisav - hindame koostööd EENetiga väga heaks."
Eesti Mereakadeemia

Konkreetseid positiivseid külgi koostööst EENetiga tõi välja 202 asutust.

Enim kiideti EENeti kiiret reageerimist (72 asutust), abivalmidust ja asjalikkust probleemide lahendamisel (39). Tunnustati viisakat ja meeldivat suhtlust (33), töötajate asjatundlikkust (18). Paljudele meeldib, et planeeritud sidekatkestustest teatatakse ette (23 asutust).

34 asutust leidsid, et positiivne on teenuste üldine toimivus ja normaalne koostöö.

Kolm asutust kiitis EENeti paindlikkust, kaks rahulikkust ja kindlameelsust, kaks lubadustest kinni pidamist, kolm teavet erinevate koolituste kohta, mida EENet on neile edastanud.

Lisaks kiideti erinevaid teenuseid: serveriruumi võimalusi (26 asutust), andmesidet (14) ja e-postkaste (6). Surju Põhikool kiitis vabatarkvara kasutamise juhendeid aadressil http://kuutorvaja.eenet.ee. Viie vastaja jaoks oli oluline, et akadeemilise võrgu teenused on tasuta.

Tartu Arvutiklubile meeldib, et EENetiga toimib digitaalne suhtlemine hästi. Tartu Lennukolledzile oli kasuks olnud munitsipaalfiibrite teemaline infopäev 2003. aastal, EPMÜle konsultatsioonid uute tehniliste lahenduste juurutamisel.

Konkreetsetest töötajatest tunnustati Katrin Kuusi, Juri Vassiljevi ja Ants Kalviku abivalmidust.

Üks vastaja märkis, et EENeti poolt läbiviidud küsitlused reklaamivad oskuslikult ka pakutavaid teenuseid :-)

Soovid teenindamise kohta

Tartu kool soovitas EENetil aeg-ajalt koduleheküljel abimaterjalid üle vaadata, kas lingid töötavad ning materjal on ajakohane. Pro Narva SA arvates on EENeti veebi pisut raske kasutada.

Integratsiooni Ühiskondliku Algatuskeskuse Pärnu osakond tegi ettepaneku luua portaal, kus on näha, millised on võimalikud teenused. MTÜ Pallur soovib sellist portaali, kus asutus saaks kõiki talle antud teenuseid (postkastid, serveriruum) ise mugavalt hallata.

Luunja Lastepäevakodu 'Midrimaa' sai õppematerjalide serveri kuutorvaja.eenet.ee kohta esmakordselt infot alles küsitluslehelt.

Ala Põhikool soovib, et Valgamaal oleks EENetil eraldi tugiisik. Kuressaare Vanalinna Kool vajab paremat tuge võrguprobleemide lahendamisel.

Versus Tiim MTÜ kirjutas, et klienditeenindus e-posti teel on vahel kaua aega võtnud.

Soovid saada lisainformatsiooni

Enamasti on asutustel EENeti kohta piisavalt teavet. Näiteks kirjutas Meremäe Põhikool: "Info Teie tegevuse kohta kajastub piisavalt hästi Teie kodulehel". Kokku vastas 32 asutust, et infot juurde ei ole vaja, see on praegu küllaldane.

Konkreetseid ettepanekuid lisainformatsiooni vajaduste kohta esitas 44 asutust.

Akadeemilise võrgu võimaluste ja EENeti pakutavate teenuste kohta üldiselt soovisid lisateavet 17 asutust. Viis asutust vajas teavet püsiühendusvõimaluste kohta.

Uuendustest soovib teada saada 9 asutust, kusjuures Keskkonnateabe ja -tehnoloogia Ühing soovitab informeerida kasutajaid ca 2 korda aastas vahepealsetest muudatustest.

Eesti Eripedagoogide Liit ja Tartu Kroonuaia kool vajavad teavet asutuse töötajatele Internetiühenduse teenuse pakkumise kohta. Tõrva Gümnaasiumi ja Tartu Herbert Masingu Kooli huvitavad EENeti arengusuunad.

Igasugust teavet küsisid juurde 6 asutust: Kaali PK, Käsukonna, Luke ja Ilmatsalu Raamatukogud, Luunja Lastepäevakodu, Loovkeskus MTÜ. Tallinna Sikupilli Gümnaasium soovis teada, kuidas muuta domeeninime.

Valga Põhikooli huvitas, kui palju kettaruumi saab veebimajutusel kasutada ja kas EENeti serveri kaudu saab edastada reaalaja videoülekannet Internetti. Loksa Muusikakool tahtis teada, kuidas kodulehekülge saada.

Pikavere Põhikool soovib dialoogi. Võsu Põhikoolil on mure arvutipargi uuendamisega, mida küll EENet paraku lahendada ei saa.

Enamik asutusi sai oma konkreetsetele küsimustele vastused juba ankeediandmete töötlemise ajal.

tagasi sisukorda

Teenuste ostmine firmadelt

Püsiühendus

Asutusi, mis ei kasuta akadeemilist püsiühendust, oli vastanute seas 207. Neist 151 (73%) vastas, et ostab püsiühendust kommertsfirmadelt või ettevõtjatelt ja 17%, et ei osta. 20 asutusest ei osatud oma püsiühendatuse kohta midagi öelda.

Peamiselt ostetakse püsiühendust Elionilt (122 asutust); rohkem kui üks kord nimetati veel Teetormajat (3 korda), Pärnumaa Ettevõtluskeskust ja Uninetti (2 korda). Teenindava firma nime ei kirjutanud 7 asutust ja kaks nimetas ekslikult oma püsiühendusteenuse pakkujaks EENetti.

Kommertsfirmadelt püsiühendust ostvatest asutustest on selle ühendusega rahul 74% küsimusele vastanutest; rahul ei ole 26% (36 asutust). Rahulolematuse põhjusteks olid:

  • ebapiisav ühenduskiirus (78% rahulolematute puhul),
  • sagedased katkestused (11%),
  • liiga kõrge hind võrreldes saadava kiirusega (14%).

Praeguse ühenduskiirusega olid rahul 47% küsimusele vastanutest; 53% vajaks kiiremat ühendust. Seejuures soovib ka praeguse püsiühendusega rahul olijatest 40%, et see ühendus oleks siiski kiirem. Rahulolematutest soovib kiiremat ühendust 92% asutustest.

ank2004_joonis16.gif

Keskmiselt on igas kommertsvõrku püsiühendatud asutuses vaid 225 võrgukasutajat.

Serveriruum

42 asutust vastas, et nad ostavad serveriruumiteenust mõnelt kommertsfirmalt või ettevõtjalt, seejuures nimetati serveriruumiteenuse pakkujana kaheksal korral Elioni või hot.ee keskkonda. 26 asutust ei osanud küsimusele vastata ja 50 jättis vastamata. Et serveriruumi ei osteta kommertsvõrgust või saadakse EENetilt5, kinnitas 337 vastajat.

Serverarvuti majutus

Ainult 8 asutust vastas, et nende asutus majutab oma serverarvutit kommertsteenusepakkuja juures.

E-postkastid

Kommertsteenusepakkuja juures hoiab oma postkaste 59 vastajat (13% kõigist ankeedi tagastanutest), neist 20 kasutab selleks Elioni teenuseid. Teisi firmasid nimetati 1-3 korda.

Arvutipargi jooksev hooldus

81 asutust (ehk 18% kõigist ankeedi tagastanutest) vastas, et ostab oma arvutipargi hooldust mõnelt kommertsfirmalt või ettevõtjalt. Sagedamini nimetati hooldajana Inforingi (6), Kernelit (5 asutust), Teetormajat (4).


1 Arvesse läksid vastused, mis laekusid hiljemalt 18. märtsil.

2 Kategooriasse 'muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris' kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridus- ja teadusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid, mittetulunduslikud fondid vmt.

3 Eelmistel aastatel ei ole videokonverentside kohta eraldi küsimust esitatud.

4 Arvestatud on ainult vastuseid, kus oli märgitud konkreetne kiirusevahemik. Ei ole eristatud, kas asutus praegu kasutab püsiühendust akadeemilises või kommertsvõrgus.

5 EENeti serveriruumiteenus on asutustele tasuta.

6 Selgus, et Internetiühendus on Võrumaa Keskraamatukogu jaoks aeglane siis, kui kõik Internetipunkti 11 arvutit on korraga kasutusel. (Märge lisatud 07.aprillil 2004)

7 Selgus, et probleeme oli asutuse enda serveri tarkvara töös. (Märge lisatud 07.aprillil 2004)