EENeti kasutajaküsitlus veebruar-märts 2003. Kokkuvõte

21.märts 2003

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest

10.veebruaril 2003 saatis EENet haridusvõrgu kaudu Interneti püsiühendust kasutavatele asutustele küsitluslehed.
Küsitlusleht

Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja haridusvõrku ühendatud arvutite ning nende kasutajate arv, uurida asutuste rahuolu senise võrguühendusega ning koguda teavet erinevate teenuste kasutamise ja vajalike muudatuste kohta.

Akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonna moodustavad hinnanguliselt 202 tuhat inimest.

Küsitluse tulemusena selgus, et praeguse Internetiühendusega on rahul 59% vastanutest. Võrreldes mullusega on rahulolijate osakaal kasvanud 6% võrra. Peamine probleem on endiselt ebapiisav sidekiirus. Konkreetsetele teenustele anti hindeks valdavalt hea või väga hea.

Asutused kasutavad Internetiühendust elektronpostivahetuseks, hangivad (õppe)tööks vajalikku infot, kasutavad pangateenuseid, loevad uudiseid, koostavad õppematerjale, avaldavad enda kohta materjali jm. Asutuste rahulolu oma sisevõrkude töökindlusega on kasvanud aastaga 52%-lt 62%-le.

Koostööd EENetiga hindavad asutused valdavalt positiivseks. 73 asutust esitas ettepanekuid muudatuste tegemiseks võrgus ning EENeti töös.


Sisukord

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest
Haridusvõrku ühendatud asutused
    Vastanute koosseis
    Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad
    Asutuste sisevõrkude tase. Süsteemioperaatorid. Koolitus
Asutuste püsiühendus Internetiga
    Rahulolu praeguse ühendusega
    Internetiühenduse probleemid
       Side on liiga aeglane
       Sidekatkestused
       Muud probleemid
    Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest
Teenused
    Internetiühenduse kasutusvaldkonnad
    EENeti teenuste tuntus, kasutus, kvaliteet
       Püsiühendus
       Serveriruum kodulehekülje jaoks
       E-postkastid EENeti serveris
       Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks
       Eestikeelne õppematerjal
       Eesti Koolide Andmebaas
       Täpse kellaaja teenus
       Konsultatsioonid sideprobleemide puhul
    Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest
    Eriteenuste tundmine
    Lisateenuste soovid
Koostöö EENetiga
    Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös
    Soovid muudatuste kohta
       Tehniliste muutuste soovid
       Soovid teenuste kohta
       Soovid koolituseks
       Soovid teenindamise kohta
       Soovid saada lisainformatsiooni

Haridusvõrku ühendatud asutused

Vastanute koosseis

Küsitluslehed said 455 EENeti kaudu püsiühendatud asutust. 1 Vastused laekusid 239 asutuselt, mis on 53% küsitluse ajal EENeti kaudu Interneti püsiühendust kasutanud asutustest. Vastamisaktiivsus on kahe viimase aastaga tasapisi langenud: mullu vastas 59%, 2001.aastal 65% sihtgrupist.

Küsitlusele oli võimalik vastata veebivormi kaudu: EENet saatis igale asutusele unikaalse internetiaadressi. Taas eelistas pisut üle veerandi vastanutest küsimustiku tagastamiseks kasutada faksi või tavapostiteenust.

Usinamad vastajad olid Valgamaal (vastasid kõik 3 asutust) ning Rapla-, Viljandi- ja Võrumaal, kust saabusid vastused 71-85% asutustelt. Kõige vähem saabus vastuseid Järvamaalt - 39% ankeedi saanutelt.

Enamus (85%) akadeemilisse võrku püsiühendatud asutustest - ja seega ka küsitlusele vastanud asutustest - on haridusasutused: üldharidus- ja kutsekoolid, kõrgkoolid, avalikud internetipunktid, raamatukogud ja arhiivid. Teadusasutuste osakaal püsiühendatud asutuste hulgas on 4%, kultuuriasutuste osa 7% ja muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste 2 osakaal 4%. Viimase aastaga on suurenenud kultuuriasutuste osakaal 4% võrra muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste arvel; muus osas ei ole olulisi muudatusi nelja viimase aasta jooksul toimunud.

Erinevatest haridusasutustest olid küsitluse täitmisel kõige tublimad gümnaasiumid/keskkoolid, millest vastas 71%; samuti põhikoolid ja avalikud internetipunktid: neilt laekus vastavalt 64 ja 61% vastuseid. Raamatukogud ja arhiivid, mida on ühendatud haridusasutustest kokku pisut üle viiendiku, olid koos lasteaedade ja muude haridus-, teadus-, kultuurivallas tegutsevate asutustega vähemaktiivsed : vastused tagastas 39-40%.

Asutuseliigid Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
Haridusasutused 85% 87.4%
Teadus- ja arendusasutused 4% 3.8%
Kultuuriasutused 7% 5.4%
Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 4% 3.3%

Järgnevad tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust maakondade ning asutuseliikide kaupa.

Vastanud asutused (maakonniti) 239
Tartu 34
Tartumaa 29
Harjumaa 29
Tallinn 24
Võrumaa 15
Põlvamaa 14
Viljandimaa 13
Läänemaa 13
Ida-Viruma 12
Raplamaa 11
Saaremaa 10
Järvamaa 9
Jõgevamaa 8
Hiiumaa 6
Pärnumaa 5
Lääne-Virumaa 4
Valgamaa 3


Vastanud asutused (liikide kaupa) 239
1. Haridusasutused
sealhulgas
209
kõrgkoolid 8
keskkoolid, gümnaasiumid 67
põhikoolid 70
kutseõppeasutused 10
raamatukogud, arhiivid 33
avalikud internetipunktid 7
algkoolid, lasteaiad 9
muud haridusasutused 5
2. Teadus- ja arendusasutused 9
3. Kultuuriasutused 13
4. Muud asutused haridus-,teadus- ja kultuurisfääris 8
Tagasi sisukorda

Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad

Vastanud asutustes on kokku 9046 arvutit, millest peaaegu kõik (96%) on ka püsiühendatud. Võrreldes mullusega on püsiühendatud arvutite osakaal jäänud praktiliselt samaks. Arvutite hulga jättis märkimata ainult neli asutust.

Soovisime teada, kui suur hulk inimesi akadeemilist võrku kasutab.

9 asutust (7 gümnaasiumi ja 2 põhikooli) kirjutas, et ühendust saavad kasutada kõik nende töötajad ja õpilased.

Arvuliselt vastas küsimusele 218 asutust (48% kõigist püsiühendatud asutustest), kus saab võrku kasutada kokku 70102 asutuse enda töötajat, ametnikku, õpilast, tudengit, liiget ja kasvandikku. Ligi pooled - 48% neist kasutajatest on gümnaasiumides/keskkoolides; 18% kõrgkoolides; 16% põhikoolides; 7% kutseõppeasutustes.

Lisanduvad avalike internetipunktidena tegutsevate asutuste külastajad. 72 AIP-na tegutsevat asutust hindas oma erinevate külastajate arvuks 2002.aastal kokku 55955.

Akadeemilisse võrku ühendatud asutustes oli niisiis võrgukasutajate arv - asutuste enda inimesed pluss külastajad - 2002.aastal hinnanguliselt vähemalt 202 tuhat, st 2.9% vähem kui eelmisel aastal.

Ühe Internetiühendusega arvuti kohta on asutustes keskmiselt 9 kasutajat 3 (mullu 10, 2001.aastal 9 ja 2000.aastal 7).

Asutuseliigiti ja maakonniti on arvutite 'kontsentratsioon' endiselt erinev: kõige parem on olukord Hiiumaal ja Tartus, kus tuleb iga võrguühendusega arvuti kohta keskmiselt 6 kasutajat, ning Tallinnas - 7 kasutajat. Alla 10 kasutaja on ka Võru-, Viljandi-, Lääne-, Järva- ja Saaremaa arvutitel. Lääne-Virus ja Valgamaal aga on igal arvutil 15, Pärnumaal 17, Põlvamaal 18 ja Ida-Virus 20 kasutajat.

 

2002.aasta küsitlusest saadik on olukord mitmes maakonnas paranenud: Järva-, Viljandi- ja Saaremaal on ühel arvutil nüüd 6 kasutajat vähem, Harju- ja Lääne-Virumaal 5 kasutajat vähem. Arvutite koormus on aga 5-6 inimese võrra suurenenud Valga-, Ida-Viru- ja Põlvamaal.

Erinevatest asutustest on kõige paremini varustatud muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris, kus on 1 kasutaja ühe arvuti kohta; teadusasutustes ning raamatukogudes ja arhiivides jagavad üht arvutit 2 töötajat. Enim kasutajaid ühe arvuti kohta on kultuuriasutustes - 22, algkoolides/lasteaedades ja gümnaasiumides - 17. Põhikoolides jagab üht võrguarvutit keskmiselt 11 inimest.

2002.aastal jätkus arvutite koormuse kiire kasv kultuuriasutustes: 2001.aasta alguse ühe kasutaja asemel jagab 2003.aasta alguseks üht arvutit juba 22 inimest. Oluliselt on olukord paranenud kutseõppe­asutustes, kus ühel arvutil oli aasta tagasi keskmiselt 10, praegu aga 6 kasutajat.

ank2003_joonis1.gif


 

ank2003_joonis2.gif


Küsisime, kui palju vastajate töötajaid/õpilasi jm saab kasutada Internetti (sh kommertsvõrke) oma kodust. 193 asutust hindasid oma kodukasutajate arvuks summaarselt 14760. Kokku on küsimusele vastanud asutuste töötajatest/õpilastest igal neljandal olemas väljaspool tööaega/tunde alternatiivne ühendusvõimalus. 64 asutuses jääb kodukasutajate arv alla kümne; 43 asutuses on neid igaühes 100 või enam. Küsimusele jättis vastamata 46 ankeedi täitnut.

Tagasi sisukorda

Asutuste sisevõrkude tase. Süsteemioperaatorid. Koolitus

Sisevõrkudele antud hinnangud on aasta jooksul paranenud: 62% küsimusele vastanutest on tingimusteta rahul oma asutuse-sisese arvutivõrgu töökindlusega (mullu 52%); 34% möönab häirete esinemist, kuid on sellegipoolest rahul. Vaid 9 asutust ei olnud rahul oma lokaalvõrgu töökindlusega. Ei oma lokaalvõrgu ega Internetiühendusega olnud rahul 4 asutust.

Rohkem kui kolmveerandil asutustest on olemas töötaja, kes arvutite ja lokaalvõrgu toimimise eest vastutab. Selline inimene on puudu 23% asutustest. Suuri muudatusi eelmise aastaga võrreldes ei olnud.

Lokaalvõrgu haldajate puudus kipub endiselt kimbutama Põlvamaa asutusi, kus spetsialist on olemas pooltel; kõige kehvem on olukord Jõgevamaal, kus 72% vastanutest on ilma asutusesisese võrguhaldajata.

Lokaalvõrkude eest vastutavad töötajad on olemas kõigis vastanud teadusasutustes, samuti enamikes kõrgkoolides, kutseõppeasutustes, gümnaasiumides/keskkoolides: vastavalt 88, 90 ja 91 protsendil neist on vajalik töötaja olemas. Endiselt on vähe süsteemioperaatoreid lasteaedades-algkoolides: 44% neist peab ise toime tulema. Kõige vähem on tänavuse küsitluse andmetel arvutispetsialiste raamatukogudes/arhiivides, millest 58% neist vastas, et sellist töötajat ei ole.

Küsisime asutustelt, kas nende töötajad on saanud Interneti-alast koolitust. Enamus (84%) vastas, et koolitust on saadud. Samas leidis 62% (mullu 77%) koolitust saanud töötajatega asutustest, et nende töötajad vajavad lisakoolitust.

Seitsmes maakonnas - Järva-, Viljandi-, Pärnu-, Valga-, Rapla-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaal - on Interneti-alast koolitust saanud kõigi vastanud asutuste töötajad; kõige vähem aga on koolitatud Saaremaa ja Tallinna asutuste töötajaid (60 ja 63%).

Kõrgkoolides ja teadusasutustes ei ole töötajaid Interneti alal eriti palju koolitatud - ca pooled vastasid küsimusele eitavalt. Võib arvata, et kõrgelt haritud inimesed ei vaja eraldi väljaõpet Interneti kasutamiseks.

Enim soovivad lisakoolitust Interneti alal kutseharidusasutused (90%).

Tagasi sisukorda

Asutuste püsiühendus Internetiga

Rahulolu praeguse ühendusega

Praeguse Internetiühendusega on rahul 59% vastanutest. Võrreldes mullusega on rahulolijate osakaal kasvanud 6% võrra. Praktiliselt kõik asutused on rahul Tartus (97%), kus novembris 2002 sai suur osa koole kiire, optilisel kaablil töötava püsiühenduse. Valdav enamus asutustest on rahul ka Põlvamaal, Tallinnas ja Saaremaal (vastavalt 86, 83 ja 80%).

Praeguse Internetiühendusega ei ole rahul 97 asutust ehk 41% vastanutest (mullu 47%).

Rahulolematust on rohkem Hiiu- ja Valgamaal, kus ei ole rahul kaks kolmandikku vastajatest, ning Rapla-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaal, kus ei ole rahul kolmveerand vastajatest.

Asutuseliikide lõikes on ühendusega rohkem rahul kultuuriasutused (92%), teadusasutused (89%), lasteaiad/algkoolid (78%), kõrgkoolid (75%). Kutseharidusasutustest on rahul pooled; kõige vähem rahul on põhikoolid (37%).

Rahulolu tase kolme viimase aasta jooksul on maakondade lõikes suuresti kõikunud; seda illustreerib järgmine joonis. Võrreldes mullusega on rahulolu kasvanud 7 piirkonnas, sh enim Põlvamaal (53% võrra) ja Tartus (35%). Rahulolu on kahanenud 9 piirkonnas, sh kõige rohkem Valgamaal (36% võrra) ja Jõgevamaal (30% võrra).

ank2003_joonis3.gif


Tagasi sisukorda

Internetiühenduse probleemid

Internetiühendusega rahuolematuse põhjused tõid välja kõik 97 rahulolematut asutust.

Side on liiga aeglane

Taas selgus, et suurim probleem asutuste Internetiühenduste puhul on ebapiisav sidekiirus.

Neist, kes ei ole praeguse ühendusega rahul, nimetas 84% rahulolematuse põhjusena ebapiisavat sidekiirust. 2002., 2001. ja 2000. aastal on sama näitaja olnud vastavalt 83, 84 ja 79%.

Kokkuvõttes leidis kõigist vastanutest 56% (mullu 70%), et asutus vajaks kiiremat Internetiühendust. Ka praeguse sidega rahulolijatest soovis 29% (mullu 52%) kiiremat Internetiühendust; rahulolematutest aga ootuspäraselt taas enamus (95%).

Kiiremate juurdepääsukanalitega asutused on praeguse internetiühendusega märksa rohkem rahul kui aeglaste juurdepääsukanalitega asutused (vt allolev tabel). Kahe viimase aastaga on see tendents süvenenud: veel 2001. aasta alguses leidis 31% kiirete juurdepääsuühendustega asutustest, et side on ikkagi aeglane. Põhjuseks on ilmselt see, et akadeemilise magistraalvõrgu Eesti-sisesed kanalid ning välisühendus töötavad stabiilsemalt ning nende kiirusi on tõstetud.

Asutuse juurdepääsuühenduse kiirus Ei ole praeguse internetiühendusega rahul Neist rahulolematutest märkis põhjuseks side aegluse
alla 100 kbit/s 58% 86%
100 kbit/s kuni 256 kbit/s 57% 81%
512 kbit/s kuni 2 Mbit/s 29% 81%
6 Mbit/s kuni 100 Mbit/s 17% 100%
keskmiselt kõigi kiiruste kohta kokku 41% 85%

Kiirete, 6 Mbit/s kuni 100 Mbit/s juurdepääsukanalitega asutustest on praeguse ühendusega aegluse tõttu rahulolematud kokku 8 asutust:

  • raadiosidet kasutavad neli Kohtla-Järve ja Jõhvi kooli ilmselt raadioside omapära tõttu: raadiovõrgu tegelik läbilaskvus ei rahulda sageli koolide vajadusi;
  • Viljandi Kultuurikolledzh soovib, et Tartu-Viljandi magistraal oleks kiirem kui 2 Mbit/s;
  • Eesti Kirjandusmuuseum, mille senise ühenduse asemel on juba loomisel kiirem ühendus optilisel kaablil;
  • TPÜ Haapsalu Kolledzh vajaks õppetööks kiiremat ühendust (praegu juurdepääsuühendus 6 Mbit/s, edasi Haapsalu-Tallinn kanal 10 Mbit/s);
  • TTÜ Üliõpilasküla, mille kaudu kasutab Internetti TTÜ ühiselamu - selle ühenduskiirust piirab TTÜ ise.

Valdav enamus (91%) Tartu asutusi peab oma ühenduskiirust piisavaks. Sama meelt on 4/5 Põlvamaa ja kaks kolmandikku Tallinna asutusi. Oma asutusele soovisid senisest kiiremat Internetiühendust kõik Lääne-Viru- ja Valgamaa vastajad, neli viiendikku Võru-, Pärnu- ja Ida-Virumaa vastajaid, kolmveerand Jõgeva- ja Viljandimaa asutustest.

Kiiremat ühendust soovisid teistest asutustest sagedamini põhikoolid, AIP-d ja kutseõppeasutused (vastavalt 74, 71 ja 70%).

Sidekatkestused

Vastanud asutustest üle poolte (58%) on kogenud probleeme ootamatute sidekatkestustega; 5% (mullu 7%) vastas, et selliseid probleeme on olnud sageli. Praeguse ühendusega mitte-rahulolijate seas on sagedasi sidekatkestusi kogenud mõnevõrra rohkem asutusi (10%).

Soovisime, et vahel või sageli ootamatuid katkestusi kogenud asutused nimetaksid mõned konkreetsed kuupäevad ja kellaajad, millal viimase kuu jooksul on sidekatkestusi esinenud. Küsimusele laekus 81 vastust, kusjuures 23 asutust kirjutas, et viimase kuu jooksul ei olegi katkestusi olnud, ja 10, et katkestusi on väga harva. 13 asutust kinnitas, et nende katkestused ei ole seotud EENetiga. Nelja asutuse katkestused põhjustas elektrikatkestus. 25 asutust nimetas täpseid kuupäevi jaanuarist ja veebruarist 2003; tegemist ei olnud aga ühegi suurema magistraalvõrgu katkestusega.

Mõnel koolil on katkestused seotud kellaaja ja nädalapäevaga: Kaagvere Erikoolil on katkestusi aeg-ajalt pärastlõunati, Lümanda Põhikoolil esmaspäeva hommikuti, Vaida AIP ja Raamatukogul peaaegu iga päev kell 15-16 vahel, Püünsi Põhikoolil aeg-ajalt reedeti kella 12st. RE Eesti Kontsert Vanemuise Kontserdimaja katkestused tulenevad EENeti juurdepääsupunktist.

Piirkondadest oli sidekatkestusi vähem Raplamaal (18%-l asutustest vahel, 82%-l üldse mitte); kaheksas maakonnas ei olnud sagedasi katkestusi kogenud ükski asutus. Kehvem oli olukord Hiiumaa, Ida- ja Lääne-Viru asutuste meelest, kus sagedasi sidekatkestusi oli kogenud vastavalt 17%, 17% ja 25% vastanutest.

Erinevat liiki asutustest ei olnud katkestusi üldse kogenud 63% kõrgkoolidest. Avalikest internetipunktidest, raamatukogudest/arhiividest 70-71 protsendil oli vahel ootamatuid sidekatkestusi.

Tänavu nimetas ainult 9 (mullu 27) asutust praeguse ühendusega rahulolematuse põhjusena sidekatkestusi. Kõik need asutused kasutavad juurdepääsuks akadeemilisele võrgule raadiosidet.

Seejuures olid ainult ühe (mullu 12) asutuse rahulolematuse põhjuseks nii side aeglus kui ka katkestused.

Muud probleemid

  • Kuue asutuse jaoks on praegune juurdepääsuühendus liiga kallis.
  • Eidapere Kool ja Rääma Põhikool ei ole rahul, et neil ei ole võimalik kasutada odavamat ja kiiremat ADSL ühendust.
  • Kallavere Keskkoolil ei tööta side öösiti (põhjused on väljaselgitamisel).
  • Meeksi Raamatukogu võrguühendust häirivad sagedased elektrikatkestused.
  • Tudu Põhikooli hinnangul on probleeme Jõhvis asuva serveri kasutamisel.
  • Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi arvutipark on vananenud.
  • Emmaste Põhikooli sidet mõjutab ilmastik.

Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest

Kokkuvõttes võib tõdeda, et akadeemilise arvutivõrgu ning tema kasutajate peamine probleem on jätkuvalt liiga aeglastes sidekanalites. Katkestused on võrreldes varasemate aastatega vähenenud.

ank2003_joonis4.gif

Tagasi sisukorda

Teenused

Internetiühenduse kasutusvaldkonnad

Pakkusime asutustele välja 10 võimalikku Interneti kasutamise valdkonda.

Nagu varasematelgi aastatel sai kinnitust fakt, et praktiliselt kõik vastajad kasutavad elektronposti, hangivad (õppe)tööks vajalikku infot, kasutavad Internetipanka ja loevad uudiseid (vastavalt 99, 97, 95 ja 94% vastanutest). Õppematerjalide koostamiseks vajab Internetiühendust 86%.

Tõusnud on nende vastajate osakaal, kelle asutus avaldab oma teavet Internetis: 2001. aastal oli neid 68%, mullu 78%, tänavu juba 84%. Mullusega võrreldes on pisut vähenenud püsiühendust meelelahutuseks ja lõõgastuseks kasutavate asutuste arv (mullu 85%, tänavu 80%).

Failide transportimiseks ja andmebaaside kasutamiseks vajab võrku neli viiendikku asutustest; õppetöö läbiviimiseks kolmveerand vastanutest.

ank2003_joonis5.gif


Lisaks nimetasid asutused ise järgmisi Interneti kasutamise valdkondi (igaüht vaid üks asutus):

  • abivahend pimedatele ja vaegnägijaile õppimisel ja kirjalikul suhtlemisel;
  • infovahetus asutuse eemalasuva osakonnaga;
  • suhtlus (MSN, IRC abil/kaudu);
  • elektroonilise kataloogi koostamine;
  • kaugtöö;
  • kaugõpe;
  • virtuaalsete õpikeskkondade kasutamine;
  • projektides osalemine;
  • rahvusvaheline suhtlemine;
  • inimeste ja organisatsioonide nõustamine;
  • suhtlemine Piletipunktiga;
  • vaba- ja jaosvara hankimine; olemasoleva tarkvara hooldamine ja uuendamine;
  • VPN (virtual private network, virtuaalne privaatvõrk).

Tagasi sisukorda

EENeti teenuste tuntus, kasutus, kvaliteet

Püsiühendus

78% (mullu 71%) asutustest, kes andsid hinde akadeemilisele püsiühendusele, hindasid seda heaks või väga heaks. Seejuures andis 'väga hea' hinde 29% - mullu vaid 16%. Püsiühenduse kvaliteeti pidas 16% hindajatest rahuldavaks. 15 asutust ehk 6% küsimusele vastanutest andsid püsiühendusteenusele hindeks 'halb' või 'väga halb'.

Serveriruum kodulehekülje jaoks teenusserveris http://nw.eenet.ee/

Nagu eelmiselgi aastal märkisid kaks akadeemilisse võrku püsiühendatud asutust, et nad ei tea sellise EENeti teenuse nagu 'Püsiühendus Internetti' olemasolu; asutused ise erinevaid mullustest. Kaheksa asutust vastas, et nad ei kasuta seda teenust. Neist üks on küsitluse käigus tõepoolest akadeemilisest võrgust lahkunud; teised on siiski EENeti hallatavasse võrku püsiühendatud.

Serveriruum EENeti serveris on eelkõige mõeldud neile asutustele, kel endal puudub püsiühendus üldse või on see liiga aeglane kodulehele juurdepääsu võimaldamiseks.

Serveriruumi kasutab vastanutest 61 asutust. Kõik kasutajad pidasid teenust heaks (45%) või väga heaks (55%).

Teenuse olemasolust ei teadnud 19 asutust.

E-postkastid EENeti serveris

Postkaste EENeti serveris kasutab vastanutest 50 asutust. Teenuse kvaliteeti hinnatakse endiselt kõrgelt: 91% hindajaist pidas seda heaks või väga heaks teenuseks. Rahul ei olnud kolm kasutajat.

23 vastajat ei teadnud nimetatud teenuse olemasolust.

Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks https://webmail.edu.ee/

Veebiliidest kinnitas end kasutavat 29 vastajat. Pooled hindajad pidasid teenust väga heaks, 44% heaks. Rahul ei olnud vaid üks kasutaja.

Teenuse olemasoluga ei olnud kursis 33 asutust.

Eestikeelne õppematerjal http://kuutorvaja.eenet.ee/

Teenust kasutab 99 vastanud asutust. 83% pidas õppematerjale heaks või väga heaks, ülejäänud rahuldavaks.

Teenuse olemasolust ei teadnud 38 asutust.

Eesti Koolide Andmebaas http://www.edu.ee/

Eesti Koolide Andmebaasi aadressil http://www.edu.ee/ kasutab vastanutest 59% ehk 140 asutust. Teenuse kvaliteeti peab heaks või väga heaks 77% kasutajatest; viiendik hindab koolibaasi rahuldavaks, kaks asutust mitterahuldavaks.

Teenuse olemasolust ei teadnud 13 asutust.

Täpse kellaaja teenus

Täpse kellaaja teenust kasutab 48 vastanut, kellest 94% peab teenust heaks või väga heaks.

Teenuse olemasolust ei teadnud 53 asutust. Endiselt on teenuse kohta olemas avalik informatsioon ja kasutusjuhend veebis teenuste lehel.

Konsultatsioonid sideprobleemide puhul

Konsultatsioonivõimalust kasutab 75 vastanut, kellest 81% peab teenust heaks või väga heaks. 11 asutust hindab teenust rahuldavaks, 1 asutus halvaks ja 3 mitterahuldavaks.

Teenuse olemasolust ei teadnud 46 asutust.

Tagasi sisukorda

Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest

Nagu illustreerib järgmine joonis, on vanematele teenustele antud hinded taas mõnevõrra madalamad uuematele teenustele antutest. Võrreldes 2002.aastaga olulisi muudatusi teenuste hindamisel ei olnud.

ank2003_joonis6.gif


Eriteenuste tundmine

Eraldi küsisime, milliseid EENeti poolt eraldi lepingute alusel osutatavaid eriteenuseid asutused teavad. Ligi kaks kolmandikku küsimusele vastanutest teadsid erinevate eriteenuste olemasolu, kuid vaid 5% oli neist üht või mitut kasutanud.

Kõige vähem teati teenust "Videoülekanne Internetti": küsimusele vastanud 224 asutusest 39% ei olnud selle olemasoluga kursis.

Eriteenuste kasutamist lähitulevikus prognoosisid vähesed asutused: serveri ja ruuteri installeerimist ning hooldust kavatseb peatselt kasutada 7 asutust; serveri majutust EENeti seadmekapis üks; videoülekannet Internetti vajab 9; juurdepääsu­ühenduste ehitamist ja hooldamist 7 ning lokaalvõrgu projekteerimist lähiajal 4 asutust.

Samas soovisid paljud asutused esmalt saada nende teenuste kohta lisateavet: serveri ja ruuteri installeerimise ja hoolduse kohta 24 asutust; serverimajutusest 12, videoülekandest Internetti 26; juurdepääsu­ühenduste ehitamisest ja hooldamisest 18 ning lokaalvõrgu projekteerimise kohta 13 asutust.

Lisateenuste soovid

Ettepanekuid lisateenuste kohta tegi 28 asutust; mitmed arvasid, et praegu on teenuseid piisavalt - ehk nagu kirjutas Tartu Miina Härma Gümnaasium: "Ei olegi millestki puudust tundnud. Seda vähest abi, mida oleme vajanud, oleme saanud. Meie koolil on positiivsed kogemused seoses EENetiga.".

  • Kõige rohkem vajatakse juurde koolitust (11 asutust) administraatoritele, veebimeistritele, arvutivõrgu planeerijatele, süsteemianalüütikutele, infojuhtidele, õpetajatele...; soovitud valdkonnad on andmeside, turvalisus, serverite hooldus, vabatarkvara kasutamine.
  • Kolm asutust soovivad juurde (tasuta) konsultatsioone, teemadeks riistvara, tarkvara ja andmeside. Üks ettepanekutest: EENetil võiks olla vähemalt üks eraldi töötaja, kelle peamine ülesanne oleks aidata asutustel arvutid turvaaukudest puhtana hoida, vastata operatiivselt turvalisuse alastele (e-)kirjadele ja kõnedele. Tahetakse rohkem lugeda uudiseid tarkvara ja andmeside uuendustest
  • Kaks asutust soovivad rohkem eestikeelseid materjale Linuxi kohta, sh serverisse kuutorvaja.eenet.ee. Soovitati vabatarkvara kohandada ja tõlkida, et raha kokku hoida.
  • Kaks asutust tegid ettepaneku tsentraalseks varundamiseks (back-up). Veel sooviti serverite turvamist, tulemüüride ja switchide konfigureerimist; VPN; Interneti-telefoni; WiFi võrkude loomist.
  • Soovitati luua koolidevaheline meediaserver, mida oleks võimalik kasutada reaalajas loengute või ühisprojektide edastamiseks ja salvestamiseks, nii et tulemus oleks tudengitele ja õpilastele erinevate operatsioonisüsteemidega arvutitelt kõikjal kättesaadav. Veel arvati, et on vaja koolidevahelist failiserverit õppematerjalide üleslaadimiseks, asutustele lisakettaruumi suuremahuliste failide hoidmiseks.
  • Juurdepääsuühenduste suhtes sooviti, et EENet saavutaks Eesti Telefoniga kokkulepped ADSL kanalite kohta; peeti vajalikuks juurdepääsuühenduste kaasajastamist; juurdepääsuühenduste haldamist. Üks asutus soovis lokaalvõrgu jooksvat haldamist ja hooldust.
  • Sooviti rohkem isikualast informatsiooni eesti isikute kohta varasemast Eesti iseseisvusperioodist; kultuuri ja haridusalaseid ühendatud info- jm andmebaase. Oli ettepanek järelvalve kohta: hakata keelama juurdepääsu teatud veebikohtadele.

Paar asutust soovis teenuseid, mis on juba olemas (videoülekannete ja -konverentside korraldamine üle Interneti).

Tagasi sisukorda

Koostöö EENetiga

Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös

 

"Positiivsed küljed ikka needsamad, mis igal aastal välja toodud:
vähe igasugust paberimäärimist ja lapsametnike poolt saadetavaid dokumente."
Tartu Kommertsgümnaasium

"Kvaliteetne ühendus ja kiire reageering, kui on küsimused ."
Eesti Rahvusraamatukogu

"Oluline on teadmine, et võimalike probleemide korral on,
kuhu pöörduda üleskerkinud küsimustele lahenduste leidmiseks ."
TTÜ Eesti Majanduse Instituut

"Töötajad on lahked ja vastutulelikud ning abivalmid.
Koostöö on sujunud väga hästi.
Paremini pole vaja, kõik on paigas."
Tartu Forseliuse Gümnaasium

Konkreetseid positiivseid külgi koostööst EENetiga tõi välja 124 asutust.

Kõige sagedamini kiitsid asutused EENeti abivalmidust, viisakust, asjatundlikkust ja korrektsust probleemide lahendamisel ja nõustamisel (38 asutust), asjaajamise kiirust (26); tunnustati teenuste funktsioneerimist ja probleemideta koostööd (30). 4 asutuse arvates on kõik ja 2 arvates kõik peale sidekiiruse positiivne. Tunnustati Internetiühenduse olemasolu (9 asutust), selle kvaliteeti ja stabiilsust (16 asutust). Kuuele asutusele teeb rõõmu side odavus.

Viis asutust tunnustas planeeritud sidekatkestustest etteteatamist, üks kiitis plaaniliste hooldetööde tegemist öistel aegadel.

Lisaks kiideti erinevaid teenuseid: serveriruumi võimalusi (3 asutust), abimaterjale Kuutõrvaja veebis (2), postkasti lugemise võimalust üle veebi, serveri häälestamist, e-posti turvaliseks muutmist ning üldist turvalisust.

Kuuste AIP ning Põhikool leidsid, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on olukord tunduvalt paranenud: sidekatkestusi on vähem; ühenduskiirus talutavam.

Eesti Kirjandusmuuseumi jaoks on oluline EENeti spetsialistide tugev tugi andmesidealaste probleemide lahendamisel, Internetiühenduse tagamisel ning pideval arendamisel. Eesti Infotehnoloogia Kolledzh kiitis EENeti soovi probleemide lahendamisel sügavuti minna.

Kuus asutust märkis ära positiivset koostööd konkreetsete EENeti töötajatega. Kiita said Allan Liblik, Ants Kalvik, Fredi Dorbek, Heiki Pettai ja Väino Tuisk. Kärla Põhikool peab EENetti kindlaks koostööpartneriks. Kaarepere Põhikoolil on rõõm EENeti ankeetidele vastata.

Tagasi sisukorda

Soovid muudatuste kohta

Konkreetseid ettepanekuid muudatuste ja lisainformatsiooni vajaduste kohta laekus 73 asutuselt.

Tehniliste muutuste soovid

33 asutust soovis kiiremat ühendust.

Kuus haridusasutust rõhutasid, et ühendus peaks olema odavam ja samas kiire. Leiti ka, et maakonna-asutuste vaheline võrk võiks olla EENeti ehitatud, et ei peaks maksma teistele kanalite valdajatele suuri summasid.

TPÜ Haapsalu Kolledzh vajaks peale kiirema ühenduse ka väljaspool Haapsalut elavatele õppejõududele koduseid püsiühendusi.

Loksa Vene Gümnaasium soovitab Loksal optikat ehitada. Iisaku Gümnaasiumil on probleemid kohaliku raadiosidega. Kuldre Põhikool soovib, et serverite töökindlus ja kiirus oleksid kõrgemad.

Soovid teenuste kohta

Viira Kool sooviks võimalust registreerida domeeninimesid, mis ei lõpe .edu.ee-ga. Märgime, et domeeninimede registreerimise kehtiv kord on väljas EENeti veebis ning täpselt sellest EENet oma töös ka juhindub.

Kaks kooli soovisid oma kontaktandmeid Eesti Koolide Serveris muuta; parandused on tehtud.

Tõrva Gümnaasium soovitab täiustada Kuutõrvajat (kuutorvaja.eenet.ee) algõpetusega mysql, php jms kohta, lisada OOo, IMP tutvustusi jmt.

Torma Põhikooli huvitab, kas EENet võiks muretseda koolide arvutitele/serveritele viirustõrjeprogramme.

Räpina Ühisgümnaasium vajaks täisteenust nagu pakuvad arvutisalongid: näiteks Microsofti tarkvara ja veebiserveri spetsialisti paaripäevast tööd koolis.

Soovid koolituseks

Oma töötajate koolitust Interneti efektiivsemaks kasutamiseks vajavad Lasteaed Vikerkaar, Lepistu Põhikool, Sillaotsa Põhikool.

Kodila Põhikool ja Padise Põhikool soovivad, et EENet korraldaks teenuste kasutamist tutvustavaid õppepäevi.

Soovid teenindamise kohta

2 asutust soovivad, et nende jaoks oleks määratud konkreetne kontaktisik, kelle poole vajadusel otse pöörduda.

Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli ettepanek on korraldada EENeti tööaeg ümber selliselt, et ka nädalavahetusel oleks alati võimalik abi saada.

Eesti Infotehnoloogia Kolledzhi arvates võiks suhtlus olla operatiivsem. Neli asutust soovivad rohkem infot sidekatkestuste korral, kaks neist teavet telefoni teel. Paraku ei ole EENetil võimalik helistada katkestuste puhul läbi kogu sadadest asutustest koosnevat klientuuri.

Eesti Kirjandusmuuseum soovib, et EENet peaks suuremate klientide hulgas meeles ka muuseumi.

Tartu Kommertsgümnaasium ei olnud saanud vastust ühele oma e-kirjale.

Soovid saada lisainformatsiooni

Enamasti on asutustel EENeti kohta piisavalt teavet. Näiteks kirjutas Laiuse Põhikool: "Infot saab otsida nii EENeti koduleheküljelt kui ka vajaduse korral helistada."

 

Akadeemilise võrgu võimaluste ja EENeti pakutavate teenuste kohta soovisid lisateavet 11 asutust.

Infot magistraalvõrgu arendamisest soovivad Trt Forseliuse Gümnaasium ja Tartu Kommerts­gümnaasium. Viljandi Kultuurikolledz vajaks enda ühenduse kohta eraldi statistikalehte.

Igasugust teavet küsisid juurde Naha Algkool, Sillaotsa Põhikool, Meeksi Raamatukogu, Laupa Külaraamatukogu, Järvselja Raamatukogu

Paar asutust soovis teavet, mis on veebilehel juba avalikustatud: üks AIP soovis andmesidestatistikat (vt statistika.html); kolm EENeti töötajate kontaktandmeid (vt personal.html).

Enamik asutusi sai oma küsimustele vastused juba ankeediandmete töötlemise ajal. Oleme saanud seejärel juba ka positiivset vastukaja: "On üllatav ja samas ka meeldiv lugeda, et kasutajaküsitluse ankeete nii põhjalikult uurite," leidis Tartu Kommertsgümnaasium.

Tagasi sisukorda


Märkus 1 Küsitluslehe postitas EENet küll 466 asutusele, kes olid 10.veebruari 2003 seisuga EENeti kaudu püsiühendatud asutuste nimekirjas, kuid küsitluse saatmise ja kokkuvõtte kirjutamise vahelise kuu jooksul selgus 11 asutuse lahkumine akadeemilisest võrgust.
Tagasi teksti juurde

Märkus 2 Kategooriasse 'muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris' kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridus- ja teadusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid, mittetulunduslikud fondid vmt.
Tagasi teksti juurde

Märkus 3 Siinkohal on arvestatud vaid asutuse enda töötajate, õpilaste jm poolset kasutust, mitte avalike internetipunktide külastajaid; arvesse on võetud nende 218 asutuse vastused, kus olid antud nii kasutajate kui võrguühendusega arvutite arvud.
Tagasi teksti juurde