EENeti kasutajaküsitlus veebruar-märts 2002. Kokkuvõte

märts 2002

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest

22.veebruaril 2002 saatis EENet haridusvõrgu kaudu Interneti püsiühendust kasutavale 535 asutusele küsitluslehe.
Küsitlusleht

Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja haridusvõrku ühendatud arvutite ning nende kasutajate arv, uurida asutuste rahuolu senise võrguühendusega ning koguda teavet erinevate teenuste kasutamise ja vajalike muudatuste kohta.

Akadeemilise võrgu (püsiühendusega) kasutajaskonna moodustavad hinnanguliselt 208 tuhat inimest.

Küsitluse tulemusena selgus, et pisut üle poolte asutuste on akadeemilise võrgu kaudu saadava Internetiühendusega rahul. Peamine probleem on endiselt ebapiisav sidekiirus. Konkreetsetele teenustele anti hindeks valdavalt hea või väga hea.

Asutused kasutavad Internetiühendust elektronposti lugemiseks, hangivad (õppe)tööks vajalikku infot, koostavad õppematerjale, loevad uudiseid, avaldavad enda kohta materjali, kasutavad pangateenuseid ning leiavad võrgust ka meelelahutust.

Koostööd EENetiga hindavad asutused valdavalt positiivseks. 54 asutust esitas ettepanekuid muudatuste tegemiseks võrgus ning EENeti töös.


Sisukord

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest
Haridusvõrku ühendatud asutused
   Vastanute koosseis
   Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad
   Asutuste sisevõrkude tase. Süsteemioperaatorid. Koolitus
Asutuste püsiühendus Internetiga
   Rahulolu praeguse ühendusega
   Internetiühenduse probleemid
      Side on liiga aeglane
      Sidekatkestused
      Muud probleemid
   Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest
Teenused
   Internetiühenduse kasutusvaldkonnad
   EENeti teenuste tuntus, kasutus, kvaliteet
      Püsiühendus
      E-postkastid EENeti serveris
      Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks
      Eestikeelne õppematerjal
      Serveriruum kodulehekülje jaoks teenusserveris http://nw.eenet.ee/
      Eesti Koolide Andmebaasi
      Täpse kellaaja teenus
      Serveri hoiustamine EENeti seadmekapis
      Konsultatsioonid sideprobleemide puhul
      Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest
   Lisateenuste soovid
Koostöö EENetiga
   Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös
   Soovid muudatuste kohta
      Tehniliste muutuste soovid
      Soovid teenindamise kohta
      Soovid saada lisainformatsiooni
      Muud soovid muutusteks

Haridusvõrku ühendatud asutused

Vastanute koosseis

Vastused laekusid 314 asutuselt, mis on 59% EENeti kaudu Interneti püsiühendust kasutavatest ja küsimustiku saanud asutustest. Vastamisaktiivsus on võrreldes kahe möödunud aastaga pisut - 6% võrra - langenud.

Küsitlusele oli võimalik vastata veebivormi kaudu: EENet saatis igale asutusele unikaalse veebiaadressi. Pisut üle veerandi vastanutest (mullu kolmandik) eelistas küsimustiku tagastamiseks kasutada faksi või tavapostiteenust.

Usinamad vastajad olid Viljandi-, Järva-, Valga- ja Raplamaal, kust saabusid vastused 76-78% asutustelt. Vähem saabus vastuseid Pärnumaalt (29%).

Enamus (85%) akadeemilisse võrku püsiühendatud asutustest - ja seega ka küsitlusele vastanud asutustest - on haridusasutused: üldharidus- ja kutsekoolid, kõrgkoolid, avalikud internetipunktid, raamatukogud ja arhiivid. Teadusasutuste osakaal püsiühendatud asutuste hulgas on 3.5%, kultuuriasutuste osa 3.5% ja muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste osakaal 8%. Selline jaotus on püsinud kolme viimase aasta jooksul muutumatuna.

Asutuseliigid Asutuste osakaal akadeemilise võrgu kasutajate seas Asutuste osakaal vastanute seas
Haridusasutused 85% 87%
Teadus- ja arendusasutused 3.5% 2.5%
Kultuuriasutused 3.5% 2.5%
Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 8% 8%

Märkus: Kategooriasse 'muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris' kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid, mitttetulunduslikud fondid vmt.

Kõige aktiivsemad olid küsitluse täitmisel kutseõppeasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid / keskkoolid (laekus 66-69% vastuseid). Vähem saabus vastuseid kultuuriasutustelt, avalikelt internetipunktidelt, kultuuri- ja teadusasutustelt (40-43%-lt ankeedi saanutest). Järgnevad tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust maakondade ning asutuseliikide kaupa.

Vastanud asutused (maakonniti) 314
Tartu 40
Harjumaa 38
Tallinn 27
Viljandimaa 25
Tartumaa 21
Järvamaa 20
Läänemaa 20
Saaremaa 17
Ida-Virumaa 17
Raplamaa 16
Põlvamaa 15
Võrumaa 14
Valgamaa 13
Jõgevamaa 11
Hiiumaa 8
Lääne-Virumaa 7
Pärnumaa 5


Vastanud asutused (liikide kaupa) 314
1. Haridusasutused
sealhulgas
274
kõrgkoolid 12
keskkoolid, gümnaasiumid 89
põhikoolid 99
kutseõppeasutused 20
raamatukogud, arhiivid 25
avalikud internetipunktid 8
algkoolid, lasteaiad 12
muud haridusasutussed 9
2. Teadus- ja arendusasutused 8
3. Kultuuriasutused 8
4. Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 24

 

tagasi sisukorda

Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad

Vastanud asutustes on kokku 9828 arvutit, millest peaaegu kõik (95%) on ka püsiühendatud. Võrreldes mullusega on kasvanud püsiühendatud arvutite osakaal - 2001.aasta algul oli asutuste arvutitest võrgus 86%. Arvutite hulga jättis märkimata ainult neli asutust.

 

Soovisime teada, kui suur hulk inimesi akadeemilist võrku kasutab.

5 asutust (3 gümnaasiumi, 1 põhikool, 1 riigiamet) kirjutas, et ühendust saavad kasutada kõik nende töötajad ja õpilased.

Arvuliselt vastas küsimusele 294 asutust (55% kõigist püsiühendatud asutustest), kus saab võrku kasutada kokku 86,384 asutuse enda töötajat, ametnikku, õpilast, tudengit, liiget ja kasvandikku. 47% neist kasutajatest on gümnaasiumides/keskkoolides; põhikoolides ja kõrgkoolides kummaski 18%; kutseõppeasutustes 12%.

Lisanduvad avalike internetipunktidena tegutsevate asutuste külastajad. 89 AIPina tegutsevat asutust hindasid oma erinevate külastajate arvuks 2001.aastal kokku 51,426.

Akadeemilisse võrku ühendatud asutustes oli niisiis võrgukasutajate (asutuste enda inimesed pluss külastajad) arv 2001 aastal hinnanguliselt vähemalt 208 tuhat. Kasutajate arv on aastaga kasvanud ca 38 tuhande võrra.

Ühe Internetiühendusega arvuti kohta on asutustes keskmiselt 10 kasutajat (mullu 9 ja tunamullu 7). Niisiis jätkub kasutajate arvu suurenemine ning arvutipark jääb kasvavatest vajadustest tasapisi maha.
Märkus: Siinkohal on arvestatud vaid asutuse enda töötajate, õpilaste jm poolset kasutust, mitte avalike internetipunktide külastajaid; arvesse on võetud nende 294 asutuse vastused, kus olid antud nii kasutajate kui võrguühendusega arvutite arv.

Asutuseliigiti ja maakonniti on arvutite 'kontsentratsioon' väga erinev: endiselt on parem olukord Tallinnas ja Tartus, kus tuleb iga võrguühendusega arvuti kohta keskmiselt vastavalt 5 ja 8 kasutajat; alla 10 kasutaja on ka Hiiumaa ja Võrumaa arvutitel (vastavalt 8 ja 9). Lääne-Virumaal aga on igal arvutil 20, Pärnu- ja Harjumaal ligi 19 kasutajat.

2001.aasta küsitlusest saadik on olukord kõige rohkem paranenud Valgamaal: aasta tagasi oli seal küsitlusandmete põhjal 19 kasutajat ühe võrguühendusega arvuti kohta, tänavu on jõutud 'Eesti akadeemilisele keskmisele' - üht arvutit jagab 10 kasutajat. Arvutite koormus on enim kasvanud Harju-, Pärnu-, Järvamaal, kus igale arvutile on lisandunud varasemaga võrreldes 5-6 kasutajat.

Erinevatest asutustest on kõige paremini varustatud muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris ning teadusasutused, kus on 1-1.5 kasutajat ühe arvuti kohta; raamatukogudes ja arhiivides jagavad üht arvutit 2 töötajat. Enim kasutajaid ühe arvuti kohta on algkoolides/lasteaedades (18), gümnaasiumides/keskkoolides (17), põhikoolides ja kultuuriasutustes (13).

Võrreldes 2001.aasta alguse andmetega on arvutite koormus enim kasvanud kultuuriasutuste (tollase 1 kasutaja asemel 13 kasutajat) ja algkoolide/lasteaedade puhul (11 kasutaja asemel nüüd 18 kasutajat).

ank2002_joonis1.gif

 

ank2002_joonis2.gif

Esmakordselt küsisime, kui palju asutuste töötajatest/õpilastest jm saab kasutada Internetti (sh kommertsvõrke) oma kodust. Hinnangud olid väga erinevad nagu ka asutused ise: TTÜ loeb kodukasutajate arvuks 3000; ligi sajas asutuses jääb kodukasutajate arv alla 10. Vastanud asutused hindasid oma kodukasutajate arvuks summaarselt 16442. Vastamata jättis 61 asutust.

tagasi sisukorda

Asutuste sisevõrkude tase. Süsteemioperaatorid. Koolitus

Sisevõrkudele antud hinnangus aasta jooksul muudatusi ei olnud toimunud: valdav enamus vastanud asutustest on rahul oma asutuse-sisese arvutivõrgu töökindlusega. Seejuures on 52% oma sisevõrguga tingimusteta rahul; 42% möönab häirete esinemist, kuid on sellegipoolest rahul. Vaid 15 asutuses ei oldud rahul oma lokaalvõrgu töökindlusega. Ei oma lokaalvõrgu ega Internetiühendusega olnud rahul 9 asutust.

Rohkem kui kolmveerandil asutustest on olemas töötaja, kes arvutite ja lokaalvõrgu toimimise eest vastutab. Selline inimene on puudu 23% asutustest (mullu 19% ning 2000.aastal 16% - võimalik, et lokaalvõrgu eest vastutajate vähenemine on tingitud olukorrast tööjõuturul, mis IT-spetsialistid haridusasutustest kõrgema palgaga firmadesse viib).

Lokaalvõrgu haldajate puudus kipub rohkem kimbutama Põlva- ja Valgamaa asutusi (vastavalt 57% ja 69%-l asutustest on spetsialist puudu).

Lokaalvõrkude eest vastutavad töötajad on olemas kõigis vastanud AIP-des, enamikus kõrgkoolides ja gümnaasiumides/keskkoolides (vastavalt 92% ja 89% neist on vajalik töötaja olemas). Mullusest veelgi halvem on olukord aga lasteaedades-algkoolides: süsteemioperaatoreid ei ole kolmveerandis neist (mullu 42%-l).

Küsisime asutustelt ka, kas nende töötajad on saanud Interneti-alast koolitust. Enamus (85%) vastas, et koolitust on saadud. Samas leidis 77% koolitust saanud töötajatega asutustest, et nende töötajad vajavad lisakoolitust. Olulisi erinevusi eelmise aasta tulemustega võrreldes ei olnud.

Võru- ja Hiiumaal on Interneti-alast koolitust saanud kõigi vastanud asutuste töötajad; mõnevõrra vähem on koolitust saadud Tallinnas ja Saaremaal (74% ja 71% sealsete asutuste töötajatest).

Asutuseliikidest on vähem koolitatud võrgukasutajaid raamatukogudes/arhiivides, kultuuriasutustes ja kõrgkoolides (64, 63 ja 58%).

tagasi sisukorda

Asutuste püsiühendus Internetiga

Rahulolu praeguse ühendusega

Praeguse Internetiühendusega on rahul 53% asutustest (sama tulemuse andis 2001.aasta küsitlus; 2000.aastal oli rahulolijaid 58%). Rahulolijaid on rohkem Lääne-, Valga-, Saaremaal (70, 69 ja 65%). Nii Tartus kui Tallinnas on ühendusega rahul 63% vastanutest.

Internetiühendusega ei ole rahul 147 asutust ehk 47% küsimusele vastanutest, seejuures on rahulolematust rohkem Pärnumaal (80% ehk 4 vastajat viiest ei ole rahul), Põlva-, Järva-, Viljandi- ja Raplamaal (63-67% ei ole rahul).

Asutuseliikide lõikes on ühendusega rohkem rahul raamatukogud/arhiivid, lasteaiad/algkoolid ning muud haridusasutused haridus-, teadus-, kultuurisfääris (63-68% rahul) ja kõige vähem rahul AIP-d (38% rahul). Alla poole on rahulolijaid ka põhikoolides (47% on rahul).

Rahulolu tase kolme aasta jooksul on maakondade lõikes suuresti muutunud; seda illustreerib järgmine joonis. Võrreldes mullusega on rahulolu kasvanud 9 ja kahanenud 8 piirkonnas. Võib täheldada seisukohtade ühtlustumist eri maakondades: kadunud on piirkonnad, kus ollakse valdavalt rahul või valdavalt rahuolematud<

ank2002_joonis3.gif

tagasi sisukorda

Internetiühenduse probleemid

Internetiühendusega rahuolematuse põhjusi nimetas 144 asutust; 3 asutust ei märkinud oma rahuolematuse põhjust.

Side on liiga aeglane

Taas selgus, et suurim probleem asutuste Internetiühenduste puhul on ebapiisav sidekiirus.

Neist, kes ei ole praeguse ühendusega rahul, nimetas 83% (mullu 84% ja ülemöödunud aastal 79%) rahulolematuse põhjusena ebapiisavat sidekiirust.

Kokkuvõttes leidis kõigist vastanutest 70% (mullu 67% ja 2000.aastal 61%), et asutus vajaks kiiremat Internetiühendust. Ka praeguse sidega rahulolijatest soovisid pisut üle poolte (52%) kiiremat Internetiühendust; rahulolematutest aga enamus (91%).

Seejuures kurtsid side aeglust nii kiirete kui aeglaste juurdepääsuühendustega asutused:

Asutuse juurdepääsuühenduse kiirus Ei ole praeguse internetiühendusega rahul Rahulolematuse põhjuseks on side aeglus
alla 100 kbps 53% 91%
100 kbps kuni 256 kbps 55% 84%
512 kbps kuni 2 Mbps 40% 68%
8 Mbps kuni 100 Mbps 22% 67%
keskmiselt kõigi kiiruste kohta kokku 47% 83%

Oma asutusele soovisid senisest kiiremat Internetiühendust kõik Lääne-Virumaa vastajad, 95% Järvamaa vastajaid; keskmisest rohkem esines kiiruse tõstmise soov ka Põlva-, Jõgeva-, Ida-Viru-, Võru- ja Raplamaa asutustel (vastavalt 80, 82, 82, 86 ja 88%). Kiiremat ühendust soovisid kõik AIP-d.

Sidekatkestused

Vastanud asutustest üle poolte (57%) on kogenud probleeme ootamatute sidekatkestustega; 7% vastas, et selliseid probleeme on olnud sageli. Praeguse ühendusega mitte-rahulolijate seas on sagedasi sidekatkestusi kogenud mõnevõrra rohkem asutusi (12%).

Tänavu soovisime, et vahel või sageli ootamatuid katkestusi kogenud asutused nimetaksid mõned konkreetsed kuupäevad ja kellaajad, millal viimase kuu jooksul on sidekatkestusi esinenud. 54-st näiteid toonud asutusest 23 nimetas 21.-22. veebruari, mil olid katkestused GEANTi välisühenduses - vead olid Rootsis ja New Yorkis.

Piirkondadest oli sidekatkestusi vähem Raplamaal (31%-l asutustest harva, 69% üldse mitte); pooltes maakondades ei olnud sagedasi katkestusi kogenud ükski asutus. Kehvem oli olukord Tartu, Tartumaa ja Lääne-Viru asutuste meelest, kus sagedasi sidekatkestusi oli kogenud 13-14% vastanutest.

Erinevat liiki asutustest ei ole olnud sagedasi sidekatkestusi AIPidel. Teadus- ja kultuuriasutustest veerand on neid aga kogenud.

27 asutust nimetas praeguse ühendusega rahulolematuse põhjusena sidekatkestusi, kusjuures 15 neist asutustest kasutab lõppkasutajaühendusena raadiosidet; 6 Eesti Telefonilt (edaspidi ET) renditavat digikanalit; kahel on 33.6kbps võimaldav ET analoogkanal; kahel kiired (768kbps) modemid ET vasepaaril; Kirjandusmuuseum ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus kasutavad transmissiooniks magistraalvõrguni vastavalt Tartu Ülikooli ja Kultuuriministeeriumi võrku.

Seejuures olid 12 asutuse rahulolematuse põhjuseks nii side aeglus kui ka katkestused.

Muud probleemid

  • Üks lasteaed-algkool ei ole ühendusega rahul, kuna neil puudub kohaliku serveri eest hoolitsev arvutispetsialist.
  • Hiiumaa asutus soovib ühendust optilise kaabliga.
  • Loksa ja Kolga koolide juurdepääs akadeemilisele võrgule oli küsitluse täitmise hetkel ümberkorraldamisel (senise EMTlt renditava kanali asemel saadi kiirem juurdepääsukanal) ning rahulolematuse põhjusena nimetatigi senist juurdepääsuühendust.
  • Tartu Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing ei ole rahul oma ühenduse praeguse tehnilise lahendusega (juurdepääs akadeemilisse võrku läbi Tartu Ülikooli võrgu).
  • Kultuuriministeeriumi ei rahulda välisühenduse töökindlus.
  • Viljandi Valuoja Põhikool peab kuumaksu ja hooldustasu liiga kalliks (kuutasu on 484.50 ET kanali eest; hooldust osutava firma ja hooldustasu kohta puuduvad EENetil andmed).
  • Risti Raamatukogu kasutab ühendust läbi vallavalitsuse, kuid nende omavaheline ühendus ei toimi hästi (sild ei tööta).

tagasi sisukorda

Kokkuvõte Internetiühenduse probleemidest

Kokkuvõttes võib tõdeda, et akadeemilise arvutivõrgu ning tema kasutajate peamine probleem on jätkuvalt liiga aeglastes sidekanalites. Katkestusi võrgus küll esineb, kuid mitte sageli.

ank2002_joonis4.gif

tagasi sisukorda

Teenused

Internetiühenduse kasutusvaldkonnad

Pakkusime asutustele välja 9 võimalikku Interneti kasutamise valdkonda.

Kõik vastajad kasutavad elektronposti. Praktiliselt kõik vastajad hangivad (õppe)tööks vajalikku infot, loevad uudiseid ja kasutavad Internetipanka (vastavalt 99, 95 ja 95%). Õppematerjalide koostamiseks ja õpetamiseks vajab Internetiühendust 86%, meelelahutuseks ja lõõgastumiseks 85%

Failide transportimiseks ja andmebaaside kasutamiseks vajab võrku ligi neli viiendikku asutustest.

Teist aastat järjest üllatab küsitluse korraldajaid, et teiste kasutusaladega võrreldes leiab mõnevõrra vähem rakendust asutuste enda teabe avaldamine Internetis (tänavu 78% vastanute puhul, mullu 68%).

 

ank2002_joonis5.gif

Lisaks nimetati asutuste endi poolt järgmisi Interneti kasutamise valdkondi:

  • õppetöö: kaugkoolitus, kaugõpe, arvutiõpetus, muude ainete õpetamine, asutuse sisekoolitus (10 asutust)
  • asutusesisese info vahetamine, Intranet, asutusesiseste andmebaaside kasutamine, dokumendihaldus (5)
  • võistlustest ja koostööprojektidest (sh rahvusvahelistest) osavõtt (3)
  • (õpilaste) kodulehekülgede väljapanek (2)
  • raamatukogutöö, elektroonilise kataloogi koostamine (2)
  • raamatupidamisprogrammi kasutamine üle võrgu; haldamine üle Interneti; vabatarkvara hankimine; videokonverentsid, videovoogude eksport (iga valdkonda nimetas 1 asutus)

tagasi sisukorda

EENeti teenuste tuntus, kasutus, kvaliteet

Kui EENeti poolt osutatavaid nö traditsioonilisi teenuseid - püsiühendust, e-postkaste, serveriruumi, koolide andmebaasi - teab enamus akadeemilise võrgu kasutajaid, siis uuemate teenuste puhul tuleks EENetil pöörata edaspidi rohkem tähelepanu nende võimaluste tutvustamisele.

Püsiühendus

71% asutustest, kes andsid hinde akadeemilisele püsiühendusele, hindasid seda heaks või väga heaks (seejuures andis 'väga hea' hinde 16%); veerand pidas püsiühenduse kvaliteeti rahuldavaks. 6% küsimusele vastanutest ehk 16 asutust andsid püsiühendusteenusele hindeks 'halb' või 'väga halb'.

Kaks akadeemilisse võrku püsiühendatud asutust märkisid, et nad ei tea sellise EENeti teenuse nagu 'Püsiühendus Internetti' olemasolu; 5 tegelikult akadeemilist püsiühendust kasutavat asutust vastasid, et nad ei kasuta seda teenust.

E-postkastid EENeti serveris

Postkaste EENeti serveris kasutab vastanutest 63 asutust. Teenuse kvaliteeti hinnatakse kõrgelt: 88% hindajaist pidas seda heaks või väga heaks teenuseks. Rahul ei olnud vaid üks kasutaja.

33 vastajat ei teadnud nimetatud teenuse olemasolust.

Veebiliides e-posti lugemiseks ja kirjutamiseks http://webmail.edu.ee/

Teenust kinnitas end kasutavat 32 vastajat, kellest 5 pidas teenust väga heaks; 23 aga heaks. Rahul ei olnud vaid üks kasutaja.

Teenuse olemasoluga ei olnud kursis 85 asutust.

Eestikeelne õppematerjal http://kuutorvaja.eenet.ee/

Teenust kasutab 132 vastanud asutust. 80% pidas teenust heaks või väga heaks. Rahul ei ole õppematerjalide väljapanekuga 4 asutust.

Teenuse olemasolust ei teadnud 48 asutust.

Serveriruum kodulehekülje jaoks teenusserveris

Teenust kasutab vastanutest 55 asutust (serveriruum EENeti serveris ongi eelkõige mõeldud neile asutustele, kel endal puudub püsiühendus üldse või on see liiga aeglane kodulehele juurdepääsu võimaldamiseks). Peaaegu kõik (94%) kasutajad pidasid teenust heaks või väga heaks, 3 asutust rahuldavaks.

Teenuse olemasolust ei teadnud 28 asutust.

Eesti Koolide Andmebaas

Eesti Koolide Andmebaasi aadressil http://www.edu.ee/ kasutab vastanutest 169. Teenuse kvaliteeti peab heaks või väga heaks 78% kasutajatest; viiendik peab seda rahuldavaks, neli asutust mitterahuldavaks või väga halvaks.

Teenuse olemasolust ei teadnud 10 asutust.

Täpse kellaaja teenus

Täpse kellaaja teenust kasutab 49 vastanut, kellest peaaegu kõik peavad teenust heaks või väga heaks. Vaid 2 asutust piirdus rahuldava hindega.

Teenuse olemasolu ei teadnud 96 asutust. Samas on selle kohta olemas informatsioon ja kasutusjuhend EENeti veebi teenustelehel.

Serveri hoiustamine EENeti seadmekapis

Tegemist on kõige vähem tuntud teenusega: selle olemasolust ei teadnud 168 asutust. EENet ei ole seni serveri hoiustamisvõimalusi asutustele tutvustanud; mõnel asutusel on seda siiski vaja läinud. Serverit hoiab EENeti seadmekapis 4 vastanut, kes hindavad teenust heaks (3 asutust) või väga heaks (1 asutus).

Konsultatsioonid sideprobleemide puhul

Konsultatsioonivõimalust kasutab 119 asutust, kellest neli viiendikku peab teenust heaks või väga heaks. 18 asutust hindab teenust rahuldavaks, 6 asutust halvaks või mitterahuldavaks.

Teenuse olemasolust ei teadnud 54 asutust.

tagasi sisukorda

Kokkuvõte teenuste kvaliteedile antud hinnetest

Nagu illustreerib järgmine joonis, on vanematele teenustele antud hinded mõnevõrra madalamad uutele teenustele antutest.

ank2002_joonis6.gif


tagasi sisukorda

Lisateenuste soovid

Tänavu palusime asutustel hinnata vajadust 7 teenuse järele, mida EENet seni laialdaselt osutanud ei ole, kuid mida on siiski vahel soovitud kasutada.

Vastanud asutustest peavad paljud haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele vajalikuks asutuste sisevõrkude jooksvat hooldusteenust ja sisevõrgu projekteerimist (73 ja 71% kõigist vastanutest).

68% vastanutest peab vajalikuks juurdepääsuühenduse haldusteenust (juurdepääsuühendus on kanal asutusest EENeti hallatava magistraalvõrguni), 58% infotehnoloogia auditit ja videoülekannete / videokonverentside korraldamist üle Interneti.

Mõnevõrra vähem peetakse vajalikuks asutuste konsulteerimist riistvara, tarkvara ja andmeside alal (48%) ja andmeside-alaseid kursusi (41%).

Lisaks pakkusid asutused ise välja järgmisi potentsiaalseid teenuseid:

  • EENeti veebis rubriik, kus antakse näpunäiteid sisevõrgu hooldamise ja sagedasemate probleemide lahendamise kohta; on-line abi süsteemioperaatoritele
  • serverite häälestamine (e-post, webmail, www, ftp, proxy...) ja nende kohapealse administraatori väljakoolitamine
  • vaba tarkvara propageerimine, selle kasutamise õpetamine, tarkvarapakettide ning nende uuenduste kättesaadavaks tegemine EENeti serveris
  • infoteenuste ülesehitamine hariduse jaoks (kaugõpe jt.), samuti võiks olla eestikeelne e-koolituse kursus
  • andmebaaside alased kursused
  • ASP teenused (nt. midagi kolhoos.ee sarnast, WebCT jms.)
  • asutuse IT-süsteemi turve
  • varukoopiate tegemine
  • asutustevahelise (näiteks kool - raamatukogu) võrgu projekteerimine
  • piirkondlike FTP ja postiserverite rajamine (näiteks Raplasse)
  • EENeti kursuse "Kuidas teha oma veebi" kordamine
  • EENeti teenuste kasutamise koolitus

tagasi sisukorda

Koostöö EENetiga

Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös

"Positiivne on vast see, et EENeti olemasolu ja tegevuse vastu pole pidanud huvi tundma.
Nii nagu trammifirma vastu tunned huvi ka alles siis, kui ükspäev trammid ei käi."

Jüri Raamatukogu

"Alati meeldiv ja korrektne suhtlemine. Vähe paberimäärimist ja kõikvõimalikke ankeete."

Tartu Kommertsgümnaasium

"Lahke ja abivalmis teenindus, aidatakse meid nii palju kui palume ja väga vastutulelikult.
Alati viisakas ja meeldiv suhtlemine telefonis ja muidu ka."

Ajakiri Akadeemia

Konkreetseid positiivseid külgi koostööst EENetiga nimetas 176 asutust.

Taas kord kiideti EENeti abivalmidust, viisakust, asjatundlikkust ja korrektsust probleemide lahendamisel ja nõustamisel (35 asutust), asjaajamise kiirust (36); paljud kiitsid EENetti kui asutust, millega toimub normaalne probleemideta koostöö (28). Nagu kirjutas üks asutustest: "EENet on läbiimbumata veneaegse mõtteviisiga bürokraatiast ja seal on hea asju ajada."

34 vastajat kinnitas oma asutuse üldist rahuolu EENeti kaudu toimiva püsiühenduse ja sidevõrgu kasutamise võimalustega; 10 asutusele teeb rõõmu side odavus. 16 asutust tunnustas planeeritud sidekatkestustest ette teatamist.

11 asutust märkis ära positiivset koostööd konkreetsete EENeti töötajatega. Kiita said Juri Vassiljev (5 asutuselt) ja Tõnu Soop (2) ning Väino Tuisk, Ants Kalvik, Raivo Hirmo, Tarmo Ainsaar ja Allan Liblik (igaüks 1 asutuselt).

5 asutust tunnustas EENeti-poolse informatsiooni kättesaadavaks tegemist, kaks täidab rõõmuga meie ankeete teenustega rahulolu kohta. Kahelt asutuselt sai kiita mullune veebikirjutamise kursus.

Veel tunnustati mitmete erinevate teenuste olemasolu (kaitstud koduleht, konsultatsioonid, listid jm); püüet kasutajaid koolitada; nõuandmist ka juhul, kui probleemi põhjus on väljaspool EENeti haldusala ning abi koolide serverite häälestamisel.

tagasi sisukorda

Soovid muudatuste kohta

Konkreetseid ettepanekuid muudatuste ja lisainformatsiooni vajaduste kohta laekus 54 asutuselt.

Tehniliste muutuste soovid

9 asutust tegi ettepanekuid sidekatkestustest informeerimise kohta, soovides teateid valdavalt e-posti teel ning aegsasti enne katkestuse algust. EENet saadab juba mitu aastat igast planeeritud (ette teada olevast) sidekatkestusest magistraalvõrgus eelteate lepinguliste klientide tehnilistele kontaktisikutele ning informeerib ootamatute katkestuste põhjustest asutusi samal moel ka pärast rikke lõppu. Asutuste endi huvides on oma töötajate vahetumisel anda EENetile teada uute kontaktisikute nimed ja e-aadress, et teated jõuaksid õige inimeseni.

Ühe asutuse soovi saada teateid telefonitsi ei ole kindlasti võimalik täita akadeemilise võrgu väga suure kasutajaskonna ning EENeti piiratud tööjõu tõttu.

5 asutust soovis kiiremat võrku, 4 asutust stabiilsemat või kvaliteetsemat sidet.

Väliskanali laiuse tõstmist soovis Kultuuriministeerium. Tegelikult ei ole akadeemiline väliskanal ka praegu üle koormatud; ministeeriumi side on häiritud olnud Kultuuriministeeriumi/endise Haridusministeeriumi hoonete vahelise ET hallatava vasepaari pikkusest tingitud iseärasuste tõttu.

Sooviti juurdepääsuühenduste jälgimist ja haldamist (2), teavet Tartus optiliste kaablite vedamise kohta (1), kooli serverite/infosüsteemi haldamist (2), statistikat EENeti teenusserveris paikneva kodulehekülje külastamise kohta (1).

Järvamaa kool kurtis liiga kalli juurdepääsukanali üle (ET-lt renditav digikanal, 128kbps, 2080 kr/kuu). Tallinna kõrgkool soovib juurdepääsuks ka ADSL-põhise kanali kasutamise võimalust.

Imavere VV kurtis, et nende kodulehekülge ei ole teenusserveris näha (tegemist on ilmselt VV kodulehekülje ülespanija-poolse probleemiga, sest EENeti poolt on veebiruum eraldatud ja selle kasutamiseks vajaliku konto andmed vallavalitsusele edastatud juba novembris 2001).

Soovid teenindamise kohta

Valgamaalt laekus soov, et EENeti võrguhaldur paikneks Valgamaal (praegu on ametis üks täiskohaga võrguhaldur, kes katab nii Võru- kui Valgamaa). Teine Valgamaa asutus ei teadnud oma kontaktisikut. EENeti võrguhaldur võttis selle asutusega ühendust.

Hiiumaa kool soovis, et tutvustataks koolidele pakutavaid võimalusi. Tartumaa kool arvas, et vahel on küsimustele vastamine olnud aeglane. IT kolledzh soovitas EENetil olla nähtavam ja kontaktivõimelisem.

Üks Saaremaa kool meenutas paari aasta vanust probleemi, kui püsiühenduse loomine kaua aega võttis.

Tartu kõrgkool soovis, et EENetis oleks teisiti klienditeenindus ja probleemide lahendamine.

Soovid saada lisainformatsiooni

Valdavalt on asutustel EENeti kohta piisavalt informatsiooni; korduvalt nimetati EENeti veebi (http://www.eenet.ee/) kui peamist ja ammendavat infoallikat.

Konkreetset teavet, mida juurde vajatakse, nimetasid üksikud asutused: sooviti teavet teenuste kohta (11 asutust); infot arengukava, ühenduskiiruse tõstmise, lokaalvõrgu hooldamise, sidekatkestuste, koolitusürituste, Linuxi-serverit mittenõudva soodsa püsiühenduse kohta, tehnilist teavet, tuge koolide kodulehekülgede tegemisel, teavet, mis selgitaks koolile EENeti vajalikkust (iga teemat nimetas 1 asutus).

Igasugust informatsiooni soovis juurde äsja akadeemilisse võrku liitunud Aaspere Põhikool.

Kaks Kuuste haridusasutust kirjutasid: "Täiendav info EENeti kohta puudulik", täpsustamata, millist teavet vajatakse.

Muud soovid muutusteks

ZBI arvas, et riik peaks EENeti finantseerimisel arvestama, kuivõrd on võrgu koormus vahepeal - ka tänu Tiigrihüppele - tõusnud. Samuti sooviti, et EENeti võrk kataks tervet Eestit (Võrtsjärve Limnoloogiajaama ühendusmure).

Kultuuriministeerium pidas vajalikuks EENeti ja Eesti Telefoni paremat koostööd rikete leidmisel.

EENeti tegevusvaldkonna laienemist väljaspoole haridust ja teadust lootis üks Tartumaa AIP.

Paar asutust soovis selliseid asju, mis on juba olemas: Jüri Gümnaasium e-posti lugemiseks kasutatavale programmile eestikeelset kasutajaliidest (liides on olemas; webmail.edu.ee) ja Tartu Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik ühing EENeti kasutajate informeerimise listi (ka listid on olemas).

Tartu kool kritiseeris seda, et sissehelistamisteenuse kasutajal tuleb ET-le maksta kõneminutitasu. Sissehelistamisteenuse osutamise lõpetas EENet 1.oktoobril 2001, kuna analoogilist tasuta teenust pakuvad mitmed kommertsfirmad ning puudub vajadus hoida riigieelarve vahenditega käigus akadeemilistele asutustele eraldi sissehelistamiskeskust.

tagasi sisukorda