EENeti kasutajaküsitlus märts-aprill 2001. Kokkuvõte

30. aprill 2001

27.märtsil 2001 saatis EENet 555-le haridusvõrgu kaudu Interneti püsiühendust kasutavale asutusele küsitluslehe.
Küsitlusleht

Küsitluseeesmärgiks oli selgitada välja haridusvõrku ühendatud arvutite ning nende kasutajate arv, uurida asutuste rahuolu senise võrguühendusega ning koguda teavet erinevate teenuste kasutamise ja vajalike muudatuste kohta.

Akadeemilise võrgu (püsiühendusega) kasutajaskonna moodustavad hinnanguliselt 170 tuhat inimest.

Küsitluse tulemusena selgus, et sarnaselt eelmise aastaga on veidi rohkem kui pooled asutused praeguse Internetiühendusega rahul; rahulolematuse peapõhjuseks on side aeglus.

Esmakordselt kogusime informatsiooni selle kohta, milleks asutused Internetiühendust kasutavad. Praktiliselt kõik nimetasid elektronposti, õppetööks vajaliku info hankimist ning uudiste lugemist; enamus failide transportimist, andmebaaside kasutamist, meelelahutust ning asutuse kohta käiva teabe avaldamist võrgus.

Koostööd EENetiga hindavad asutused valdavalt positiivseks. ca 100 asutust esitas ettepanekuid muudatuste tegemiseks võrgus ning EENeti töös.


Sisukord

Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest
Haridusvõrku ühendatud asutused
   Vastanute koosseis
   Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad
   Internetiteenuste kasutamise algus
   Asutuste sisevõrkude tase. Süsteemioperaatorid. Koolitus
Asutuste püsiühendus Internetiga
   Rahulolu praeguse ühendusega
   Internetiühenduse probleemid
      Side on liiga aeglane
      Sidekatkestused
      Asutuse sisevõrk
      Muud probleemid
      Kokkuvõte probleemidest
Koostöö EENetiga
   EENeti-poolne nõustamine
   Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös
   Soovid muudatuste kohta
      Tehniliste muutuste soovid
      Soovid võrguhaldurite töö kohta
      Soovid saada lisainformatsiooni
      Eelistatud infokanalid
      Muud soovid muutusteks
Teenuste kasutamine. Nõuded teenustele
   Internetiühenduse kasutusvaldkonnad
   Nõuded elektronpostile
   Kodulehekülg: eesmärk ja nõuded
   Algab kursus "Kuidas teha oma veebi"

Haridusvõrku ühendatud asutused

Vastanute koosseis

Vastused laekusid 361 asutuselt, mis on 65% EENeti kaudu Interneti püsiühendust kasutavatest ja küsimustiku saanud asutustest. Ka 2000.aastal oli vastamisaktiivsus sama kõrge.

Küsitlusele oli 2001.aastal võimalik vastata veebivormi kaudu: EENet saatis igale asutusele unikaalse veebiaadressi. Sellegipoolest eelistas kolmandik vastanuist küsimustiku tagastamiseks faksi või tavapostiteenust.

Usinamad vastajad olid Järva-, Lääne-Viru- ja Viljandimaal, kust saabusid vastused rohkem kui 80% asutustelt. Vähem saabus vastuseid Hiiumaalt (25%) ja Ida-Virumaalt (28%).

Enamus (85%) akadeemilisse võrku püsiühendatud asutustest - ja seega ka küsitlusele vastanud asutustest - on haridusasutused: üldharidus- ja kutsekoolid, kõrgkoolid, avalikud internetipunktid, raamatukogud ja arhiivid. Teadus- ja arendusasutuste osakaal püsiühendatud asutuste hulgas on 4%, kultuuriasutuste osa 3% ja muude haridus-, teadus- ja kultuurivallas tegutsevate asutuste osakaal 8%.

Aadressilt http://www.eenet.ee/kasutajad/ leiab soovija alati värskeima püsiühendatud asutuste nimekirja.

Kõige aktiivsemad olid küsitluse täitmisel põhikoolid ja kutseõppeasutused (laekus vastavalt 75 ja 73% vastuseid). Vähem saabus vastuseid kultuuriasutustelt ja raamatukogudelt (47%-lt ankeedi saanutest).

Järgnevad tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust eri asutuseliikide ning maakondade kaupa.

Vastanud asutused (liikide kaupa) 361
1. Haridusasutused
sealhulgas
314
   kõrgkoolid 15
   keskkoolid,gümnaasiumid 99
   põhikoolid 109
   kutseõppeasutused 27
   raamatukogud, arhiivid 21
   avalikud internetipunktid 16
   algkoolid, lasteaiad 17
   muud haridusasutused 10
2. Teadus- ja arendusasutused 12
3. Kultuuriasutused 8
4. Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 27


Vastanud asutused (maakonniti) 361
Tartu 46
Tallinn 39
Viljandimaa 36
Harjumaa 35
Järvamaa 26
Põlvamaa 24
Valgamaa 20
Võrumaa 19
Läänemaa 17
Tartumaa 17
Lääne-Virumaa 15
Saaremaa 14
Ida-Virumaa 14
Pärnumaa 13
Raplamaa 13
Jõgevamaa 10
Hiiumaa 3

Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad

Laekunud vastuste kohaselt on vastanud asutustes kokku 12653 arvutit, millest enamus (86% ehk 10913 arvutit) on Internetti püsivalt ühendatud. Arvutite arvud jättis märkimata ainult kolm vastanud asutust.

Soovisime teada, kui suur hulk inimesi akadeemilist võrku kasutab. Küsimusele "Mitu inimest omab Teie asutuses juurdepääsu Internetile" oli raske vastata avalikel internetipunktidel jm asutustel, kus arvuteid võivad kasutada kõik soovijad. 44 asutust vastaski, et juurdepääsu omavad "Kõik" või "Kõik soovijad" või "Kõik, kes soovivad".

Arvuliselt ütles võrgukasutajate hulga 297 asutust (53% kõigist püsiühendatud asutustest), kus on kokku 90378 võrgukasutajat ning 10037 Internetiühendusega arvutit. Keskmiselt on neis asutustes seega ca 9 kasutajat ühe Internetiühendusega arvuti kohta (mullu 7). Niisiis on kasutajate arv aastaga suurenenud, kuid arvutipark ei jõua suurenenud vajadustele järele.

41% neist võrgukasutajatest on gümnaasiumides/keskkoolides; 30% kõrgkoolides.

Asutuseliigiti ja maakonniti on arvutite 'kontsentratsioon' endiselt väga erinev: Tallinnas tuleb iga võrguühendusega arvuti kohta keskmiselt 5 ja Tartus 6 kasutajat (mullu vastavalt 4 ja 6); Lääne-Virumaal aga 18 ja Valgamaal 19 kasutajat.

2000.aasta küsitlusest saadik on olukord kõige rohkem paranenud Jõgevamaal: kui aasta tagasi ole seal küsitlusandmete põhjal 23 kasutajat ühe võrguühendusega arvuti kohta, siis tänavu on neid kõigest 9.



Erinevatest asutustest on arvutitega kõige paremini varustatud muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris ning kultuuri- ja teadusasutused, kus on 1..2 kasutajat ühe arvuti kohta. Enim kasutajaid ühe arvuti kohta on keskkoolides (15), põhikoolides, algkoolides ja lasteaedades (11). Võrreldes mullusega on olukord siiski paranenud: aasta eest jagas üht võrguühendusega arvutit 33 algkooliõpilast ja 17 põhi- ja keskkooli/gümnaasiumiõpilast.



Internetiteenuste kasutamise algus

Küsimusele "Mis aastast asutus Internetiteenuseid kasutab" vastasid mitmed asutused aastate arvu, mille kestel on ühendust kasutatud. Sel juhul lahutasime vastuste töötlemisel aastaarvu saamiseks aastate arvu 2001-st.

Vastanutest ligi pooled (46%) on alustanud Interneti kasutamisega 1996.-1998. aastal; 17% alustas 1995.aastal või varem; 37% aastal 1999 või hiljem.

Asutuste sisevõrkude tase. Süsteemioperaatorid. Koolitus

Valdav enamus vastanud asutustest on rahul oma asutuse-sisese arvutivõrgu töökindlusega. Seejuures on 52% (mullu 57%) oma sisevõrguga tingimusteta rahul; 42% möönab häirete esinemist, kuid on sellegipoolest rahul. Vaid 20 asutuses ei oldud rahul oma lokaalvõrgu töökindlusega. Ei lokaalvõrgu ega Internetiühendusega olnud rahul 13 asutust.

Asutustes on enamasti olemas töötaja, kes arvutite ja lokaalvõrgu toimimise eest vastutab. Selline inimene on puudu 19% (mullu 16%) asutustest.

Lokaalvõrgu haldaja ei puudu ühestki vastanud Hiiumaa ega Lääne-Virumaa asutusest. Vähem on süsteemioperaatoreid Valga-, Rapla-, Viljandi- ja Läänemaa asutustes (olemas vastavalt 53, 69, 71 ja 71% asutustes).

Lokaalvõrkude eest vastutavad töötajad on olemas kõigis kultuuriasutustes ja peaaegu kõigis teadusasutustes (puudub vaid ühes); AIPides, kõrgkoolides, kutseõppeasutustes ja gümnaasiumides/keskkoolides on süsteemioperaatorid 94..90% asutustes. Süsteemioperaatoreid ei ole 42% lasteaedades-algkoolides.

Küsisime asutustelt ka, kas nende töötajad on saanud Interneti-alast koolitust. Enamus (82%) vastas, et koolitust on saadud. Samas leidis 80% koolitust saanud töötajatega asutustest, et nende töötajad vajavad lisakoolitust.

Pärnumaal on Interneti-alast koolitust saanud kõigi vastanud asutuste töötajad; Ida-Virumaal aga ainult 57%.

Asutuseliikidest on kõige vähem koolitatuid kultuuriasutustes ja muudes haridusasutustes (57..60% vastanud asutustes).

Tagasi algusse

Asutuste püsiühendus Internetiga

Rahulolu praeguse ühendusega

Praeguse Internetiühendusega on rahul 53% asutustest (2000.aastal 58%), sealhulgas kõik 3 Hiiumaalt vastanud asutust, 76% Tartumaa ja 71% Harjumaa asutustest.

Internetiühendusega ei ole rahul 167 asutust ehk 47% küsimusele vastanutest, seejuures on rahulolematuid rohkem Järvamaal, Jõgevamaal, Ida-Virumaal, Saare- ja Pärnumaal (vastavalt 81, 80, 71, 64 ja 62%). Küsimusele ei vastanud kuus asutust.

Mullu oli rahulolematuid rohkem neis maakondades, mille sidemagistraal oli 64 või 128kbps kiirusega. Tänavu on rahulolevamad asutused seal, kus Tallinn-Tartu ja Tallinn-Helsinki kanalid lähedal, ehk siis Tartu- ja Harjumaa ning Tallinna asutused (vastavalt 76,74,73% Internetiühendusega rahul olijaid). Samuti on ühendusega rahul kõik kolm Hiiumaalt vastanud asutust.

ank2001_joonis3.gif

Senise Internetiühendusega olid keskmisest märksa rohkem rahul teadusasutused (83% küsimusele vastanutest) ning muud haridusasutused (kümnest vastanust üks rahulolematu). Kolmveerand on rahul algkoolidest, lasteaedadest ning kultuuriasutustest.

Internetiühenduse probleemid

Internetiühendusega rahulolematuse põhjuseid tõi välja 164 asutust, kes nimetasid kahtteist erinevat põhjust. Neist levinuim mure on side aeglus (140 asutust).

Side on liiga aeglane

Vastustest kolmandale ja neljandale ankeediküsimusele selgus taas, et suurim probleem asutuste Internetiühenduste puhul on ebapiisav sidekiirus. Seejuures kurtsid side aeglust nii kiirete kui aeglaste juurdepääsuühendustega asutused:

Juurdepääsuühenduse kiirus Ei ole praeguse internetiühendusega rahul Rahulolematuse põhjuseks on side aeglus
alla 100 kbps 54% 88%
100 kbps kuni 256 kbps 49% 85%
512 kbps kuni 2 Mbps 40% 75%
8 Mbps kuni 100 Mbps 31% 75%
keskmiselt kõigi kiiruste kohta kokku 47% 84% (2000.aastal 79%)

Kokkuvõttes leidis kõigist vastanutest 67% (mullu 61%), et asutus vajab kiiremat Internetiühendust; senise ühenduskiirusega oli rahul vaid kolmandik asutustest.

Neist, kes ei ole praeguse ühendusega rahul, nimetas 84% (mullu 79%) rahulolematuse põhjusena ebapiisavat sidekiirust. Ka praeguse sidega rahulolijatest soovisid ligi pooled (46%) kiiremat Internetiühendust; rahulolematutest aga enamus - 92%.

Eri liiki asutustest pidasid senist sidekiirust keskmisest sagedamini ebapiisavaks kutse­õppeasutused (85% vastanutest). Sidekiirusega olid kõige rohkem rahul algkoolid ja lasteaiad, kellest 59% ei soovinud kiiremat ühendust.

Sidekatkestused

Vastanud asutustest ligi kolmveerandil (74%-l; mullu 63%-l) on vahel harva olnud sidekatkestustega probleeme. Arvestades võrgu kõrget koormatust ning lõppkasutajaühenduste vägagi erinevaid tehnilisi lahendusi, on see näitaja ootuspärane. Üldse pole sidekatkestused probleemiks 16% vastanutest (mullu 27%); sageli on sidekatkestusi kogenud kümnendik vastajaid (mullu samuti kümnendik). Praeguse ühendusega mitte-rahulolijate seas on sagedasi sidekatkestusi kogenud mõnevõrra rohkem asutusi - 17%.

13 asutust nimetas praeguse ühendusega rahulolematuse põhjusena sidekatkestusi, kusjuures neist asutustest 8 kasutavad lõppkasutajaühendusena raadiosidet (ülejäänute sidelahenduseks on ühel juhul kasutusel Eesti Telefonilt renditav digitaalkanal; kahel kiired modemid ET vasepaaril; kahel 33.6kbps võimaldav ET analoogkanal). Seejuures olid kuue asutuse rahulolematuse põhjuseks nii side aeglus kui ka katkestused. Kolm asutust pidas ühendust ebastabiilseks.

Maakondadest on sidekatkestusi vähem Järvamaal (54%-l asutustest harva, 31% üldse mitte); Saare-, Võru-, Rapla-, Hiiumaal ja Tallinnas ei olnud sagedasi katkestusi kogenud ükski asutus. Kehvem on olukord Tartu asutuste meelest: ligi veerand asutustest on kogenud sagedasi sidekatkestusi.

Erinevat liiki asutustest ei ole kunagi olnud sagedasi sidekatkestusi teadusasutustel.

Asutuse sisevõrk

Viis asutust ei ole oma Internetiühendusega rahul lokaalvõrgu probleemide tõttu; kaks peavad liiga kalliks Eesti Telefonilt renditavat digikanalit.

Muud probleemid

Muudest probleemidest nimetati järgmisi:

  • tõrked cachede töös
  • internetiühendust ei ole diferentseeritud teenuste/portide lõikes
  • viga nimeserveri konfiguratsioonisi (Märkus: viga oli Valgamaa nimeserveris ning see on kõrvaldatud 1 kuu eest)
  • raskused Venemaal asuvate veebisaitide kättesaamisega (Märkus: probleem on suuresti Venemaal asuvate võrkude killustatuses)
  • vead teise asutuse ruuteris, mille kaudu käib asutuse juurdepääsuühendus;
  • tõrked portaalide kasutamisel
  • ühe asutuse kõigis arvutites ei olevat võimalik kasutada http ja ftp protokolle ning on olnud probleeme läbi Tartu Teaduspargi loodud juurdepääsuühendusega
  • kohalikud sideliinid on kehvad

Igaüht neist probleemidest nimetas üks asutus.

Kokkuvõte probleemidest

Kokkuvõttes võib tõdeda, et akadeemilise arvutivõrgu ning tema kasutajate peamiseks probleemiks on liiga aeglased sidekanalid.

ank2001_joonis4.gif

Tagasi algusse

Koostöö EENetiga

EENeti-poolne nõustamine

Pisut rohkem kui kolmandik vastanud asutusi ei ole seni EENetilt andmesidealaseid konsultatsioone vajanud.

Praktiliselt kõik nõuannete vajajad (96%) leidsid, et EENetilt saadavad andmeside-alased nõuanded on probleemide lahendamiseks piisavad või enamasti piisavad.

Vaid 10 asutust (4% abisoovijatest) ei ole nõustamisega rahul, kusjuures kaks asutust ei olnud kätte saanud vajalikku töötajat, kaks ei teadnud, kelle poole pöörduda; üks Tartu kool heitis ette, et EENeti kontorist ei tulda konsultatsiooniks kooli kohale; kaks kooli ei olnud oma probleemidele lahendust saanud ning üks asutus jättis nõustamisega rahulolematuse põhjuse märkimata.

Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös

"Kindlustunne - olemas leping EENetiga, kus Interneti
kasutamine reglementeeritud ja olemas institutsioon,
kuhu vajadusel pöörduda abi ja nõu saamiseks."
Eesti Majanduse Instituut

Konkreetseid positiivseid külgi koostööst EENetiga nimetas 184 asutust (mullu 158).

Positiivseks pidasid vastajad EENeti-poolset probleemide lahendamist ja nõuandeid (44 vastajat), asjaajamise kiirust (33); paljud kiitsid EENetti kui asutust, millega toimub normaalne koostöö, asjaajamine on korrektne ja vastutulelik, kirjadele vastatakse alati jmt (54 asutust). 24 asutust märkis ära head koostööd konkreetsete EENeti töötajatega.

40 vastajat kinnitas oma asutuse üldist rahuolu EENeti kaudu toimiva püsiühenduse ja sidevõrgu kasutamise võimalustega. Näiteks kirjutas Keila Vene Gümnaasium: "Võrk ja internetiühendus töötavad hästi. IPaadresside kogus on piisav".

Magistraalside paranemist märkis ära 8 ja sidekatkestustest etteteatamist 6 asutust. Võrreldes mullusega oli pisut vähem neid, kes pidasid oluliseks Internetiühenduse odavust (2001.aastal 10; 2000.aastal 16 asutust).

Tunnustati Kuutõrvaja serveris paiknevat mahukat eestikeelset õppematerjali (3 asutust). Kolm asutust kiitsid regulaarsete küsitluste korraldamist, neli võimalust kasutada tasuta serveriruumi.

Soovid muudatuste kohta

Konkreetseid ettepanekuid muudatuste kohta laekus üsna vähe: erinevate küsimuste vastustena kokku ca 100 asutuselt (mullu 61 asutuselt, kuid sel aastal lisasime eraldi küsimuse vajatava lisainformatsiooni kohta).

Tehniliste muutuste soovid

10 asutust soovisid kiiremat ja stabiilsemat sidet.

Tartu Ülikool ja temaga seotud asutused (Füüsikainstituut; Pärnu Kolledzh) tegid ettepanekuid akadeemilise magistraalvõrgu ümberkorraldamiseks: luua Eesti-sisene ringmagistraal; anda võrgu kasutamisel eri prioriteedid teadusele ja kõrgharidusele ning avalikele internetipunktidele; viia lahku kõrgkoolide ja üldhariduskoolide väliskanalid; ühendada Pärnu maakonna erinevate võrguoperaatorite kaudu toimuv liiklus.

Jõgeval soovib gümnaasium, et maakonnaressursid oleksid erinevate kasutajate vahel võrdeliselt jagatud (et üks laia juurdepääsukanaliga asutus ei takistaks teiste liiklust).

Ühel juhul sooviti ühendusi õpetajate, ühel õpilaste kodudesse.

Räpina Aianduskoolis paikneva sidekeskuse haldamise korrastamist vajab selle keskuse kaudu ühendatud gümnaasium; Astangu Toimetulekukeskus soovib võimalust saata smtp-ga posti ka teistest võrkudest.

Tartu kutsekoolidesse võiks vedada optilise kaabli, leidis üks neist koolidest.

Soovid võrguhaldurite töö kohta

2 Valgamaa kooli soovib, et EENeti võrguhaldur paikneks Valgamaal (praegu on ametis üks täiskohaga võrguhaldur, kes katab nii Võru- kui Valgamaa). Tallinna/Harjumaa võrguhaldurilt nõutakse kiiremat reageerimist asutuste pöördumistele (3 asutust), Viljandimaal soovib kutseõppeasutus rohkem informatsiooni võrguhalduri tegevuse kohta; Rakveres on kutseõppeasutusel vajaka paremast tehnilisest toest.

Viis asutust soovisid EENeti töötajatega kergemini kontakti saada.

Soovid saada lisainformatsiooni

Valdavalt on asutustel EENeti kohta piisavalt informatsiooni; korduvalt nimetati EENeti kodulehekülge kui peamist infoallikat.

Konkreetset teavet, mida juurde vajatakse, nimetasid üksikud asutused: sooviti teavet arengukava kohta (20 asutust); teenuste kohta (10); uute ja kiiremate ühendus­võimaluste kohta (7); õpetajate koduühenduste kohta (2) ja sidekatkestuste ning võrgus toimuvate muudatuste kohta (6). (Märkus: planeeritud katkestustest teatab EENet tehniliste kontaktisikute e-postiaadressidest moodustatud listi; ulatuslikumate ootamatute katkestuste/rikete kohta on tavaliselt hiljem informatsioon toimunu kohta olemas EENeti kodulehekülje uudisteosas).

Infot koolituse kohta ja koolitust ennast, samuti teavet võimalike õppematerjalide kohta Internetis soovib 8 asutust, EENeti tutvustamist ajakirjanduses 6 asutust; uudiste, võrgu skeemi, tehnilise informatsiooni vajadust nimetas igat 1 asutus).

Eelistatud infokanalid

Oma eelistatud infokanaleid täiendava info saamiseks andmeside ja Interneti kohta nimetas 347 asutust.

Elektrooniliste kanalite - elektronposti ja/või veebilehekülgede kaudu soovib lisainfot saada 96% küsimusele vastanutest. Kaks kolmandikku soovib osaleda kursustel, õppepäevadel ja konverentsidel; pooled lugeda erialaajakirjandust, viiendik raamatuid.

Vähem oodatakse informatsiooni traditsioonilisema igapäevameedia - TV, raadio ja päevalehtede vahendusel.

Üks asutus soovis saada elektronposti teel uudiskirja; teine arvas, et paljude jaoks sobib ainult paberkandjal õppematerjal.

Muud soovid muutusteks

Tartu Kunstikool tegi ettepaneku, et EENet võiks olla SSL sertifikaatide signeerimise keskuseks haridus- ja kultuuriasutuste jaoks.

Märjamaa Gümnaasium Raplamaalt soovitas, et EENet võiks koondada koolis kasutatava info ja õppematerjali oma serverisse ning lubada õpilastel teha oma serverisse (proovi)kodulehekülgi.

Võrumaa põhikool soovis maakonnakeskusse elektronpostiserverit. (Märkus: EENetil on elektronpostiserver Tallinnas, mida saavad kasutada suvalises maakonnas asuvad koolid jm asutused).

Abi lokaalvõrguprobleemide lahendamisel vajab 2 asutust; paar kooli peavad oma Eesti Telefonilt renditavat juurdepääsukanalit liiga kalliks. Tabasalu ÜG soovis, et teisiti võiksid olla EENeti ja ET vahelised suhted.

Üks asutus soovis, et EENeti kodulehekülg oleks paremini kättesaadav.

Paar asutust soovis selliseid asju, mis on juba olemas: Jõgevamaa kool koolide postitusloendit (listi), kus koolid saaksid oma probleeme arutada (olemas on koolid@lists.ut.ee); Kultuuriministeerium võrgu kasutamise reegleid (olemas vt http://www.eenet.ee/teenused/reeglistik.html)

Tagasi algusse

Teenuste kasutamine. Nõuded teenustele

Internetiühenduse kasutusvaldkonnad

Pakkusime asutustele välja 7 võimalikku Interneti kasutamise valdkonda.

Praktiliselt kõik vastajad kasutavad elektronposti, hangivad õppetööks vajalikku infot ning loevad uudiseid (vastavalt 100, 99 ja 93% vastajatest).

Failide transportimiseks ja andmebaaside kasutamiseks vajab võrku ligi neli viiendikku asutustest.

Kolmveerand vastajaist tõdes, et asutuses kasutatakse Internetti ka meelelahutuseks ja lõõgastuseks.

Üllatavalt on kõige vähem vaja Internetiühendust asutuste kohta käiva teabe avaldamiseks Internetis (68% vastanutest).

Lisaks nimetati asutuste endi poolt järgmisi Interneti kasutamise valdkondi:

  • õppetöö, sh Interneti kasutamise õpetamine, täiendõpe, kaugkoolitus (11 asutust)
  • pangateenused (9)
  • võistlustel, viktoriinidel, (rahvusvahelistes) projektides osalemine (7)
  • õppematerjalide valmistamine ja publitseerimine teiste koolide jaoks (3)
  • AIP tegevus raamatukogu ruumes (3)
  • Interneti-jututubade külastamine (2)
  • kodulehekülje toimetamine (2)
  • juhtimisalase info hankimine; koolihaldustarkvara juurutamisel andmevahetus haridusosakonnaga; andmevahetus Tallinna peakontoriga; asutusesisesed andmebaasid; hobide ja huvidega seotud info hankimine; raamatukoguteenuste pakkumine; raamatute tellimine; seadustega tutvumine; tööjaamade haldamine (iga valdkonda nimetas 1 asutus)

Nõuded elektronpostile

Viimase osana küsimustikust pakkusime soovijatele võimalust aidata hariduse ja teaduse andmesidevõrgus pakutavaid teenuseid paremaks muuta.

Asutused pidasid elektronposti puhul kõige olulisemaks selle kasutamismugavust - ligipääsu postkastile eri kohtadest - sealhulgas välismaalt - ja eri tarkvara abil. Olulisuselt järgneb privaatsuse tagamine; kõige vähem oluline on paljude lisavõimaluste (näiteks SMS teadete saatmise, suunamiste jmt) olemasolu.

EENeti-poolne hüpotees oli, et selline elektronpostiteenus nagu pakub näiteks http://mail.ee/, vastab enamike haridusvõrku lülitunud asutuste ootustele. Palusime asutustel vastata, kas väide 'Elektronposti puhul rahuldab meie asutuse vajadused selline teenus, nagu pakub näiteks http://mail.ee/' vastab tõele. 72 asutust vastas 'Jah', 166 asutust 'Ei'. Seega ei leidnud oletus kinnitust.

Samas tuleb arvestada võimalusega, et asutustes puudub informatsioon selle kohta, millised kasulikud lisaomadused võivad elektronpostkastil olla, ning seetõttu ei teata neid omadusi ka soovida. EENet näeb oma rolli haridusvõrgu kasutajate informeerimises ning vajadusel sobiva teenuse väljatöötamises.

Kodulehekülg: eesmärk ja nõuded

Praktiliselt kõik asutused vajavad kodulehekülge eelkõige selleks, et pakkuda avalikkusele asutuse kohta infot (97% küsimusele vastanutest ehk 297 asutust).

90 asutust soovib hoida koduleheküljel asutusesiseselt vajalikku informatsiooni.

Muud eesmärgid kodulehekülgede pidamiseks:

  • info avaldamine (sh avaliku teabe seaduse nõuete täitmine), teenuste pakkumine, asutuse reklaam (11 asutust)
  • veebipõhine õppetöö; õppematerjalide, artiklite avaldamine (6)
  • kasutajate isiklikud või piiratud juurdepääsuga leheküljed (4)
  • suhtlus avalikkusega ning teiste asutuste/koolidega (4)
  • tagasiside saamine (lehe) külastajatelt (3)
  • anda võimalus kooli ja lapsevanema vaheliseks tihedamaks suhtlemiseks (3)
  • asutusesisese infosüsteemi kasutamine veebiliidese kaudu (1)

Tehniliselt poolelt peeti asutuse veebi puhul on kõige olulisemaks, et kodulehekülg oleks kõikjalt arvutivõrgust kiirelt kättesaadav (274 asutust) ja seal saaks kasutada paindlikke andmebaasilahendusi (157). Vähemoluline on tehniliste nõuannete saamise võimalus väljastpoolt asutust (85 asutust).

Lisaks pidasid asutused oma kodulehekülje puhul oluliseks:

  • info peaks olema alati uuendatud, kiirelt kättesaadav, asjakohane (5 vastust)
  • et saaks kombineerida paindlikult erinevatest serveritest pärit infot
  • anketeerimise võimalust (nagu EENeti küsitlus)
  • töökindlust, kasutamismugavust, stabiilsust, turvalisust
  • et süsteem töötaks nagu planeeritud ning välistatud oleksid turvaaugud
  • üldkoolidele tasuta veebilehe koostamise tarkvara olemasolu ja koolitust

Algab kursus "Kuidas teha oma veebi"

Pakkusime soovijatele võimaluse osaleda tasuta veebipõhisel kursusel 'Kuidas teha oma veebi'. Kursus leiab aset 2001.aasta kevadel ning kõigi soovijatega võtab EENeti arendusosakond elektronposti kaudu ühendust.

Tagasi algusse