EENeti kasutajaküsitlus jaanuar-veebruar 2000. Kokkuvõte

26.veebruar 2000

24.jaanuaril 2000 saatis EENet 411 haridusvõrgu kaudu Interneti püsiühendust kasutavale asutusele küsitluslehe.

Küsitluse eesmärgiks on selgitada välja haridusvõrku ühendatud arvutite ning nende kasutajate arv, uurida asutuste rahuolu senise võrguühendusega ning koguda ettepanekuid vajalike muudatuste kohta.


Vastanute koosseis
Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad
Rahulolu praeguse Internetiühendusega
Internetiühenduse probleemid
Side on liiga aeglane
Sidekatkestused
Asutuse sisevõrk
Muud probleemid
Kokkuvõte probleemidest
Asutuste sisevõrkude tase. Süsteemioperaatorid. Koolitus
EENeti-poolne nõustamine
Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös
Mis võiks olla EENetis teisiti korraldatud?

Vastanute koosseis

Täidetuna saatis küsitluslehe tagasi 267 asutust (st 65% EENeti kaudu Interneti püsiühendust kasutavatest asutustest).

Enim vastanuid asub Tallinnas ja Tartus (vastavalt 37 ja 45 vastust). Kõige vähem saabus vastuseid Lääne-Virumaa (5), Hiiu-, Harju- ja Jõgevamaalt (igast 7 küsimustikku), kus aga ongi vähem asutusi EENeti võrgus.

Usinamad vastajad olid Valga-, Pärnu- ja Saaremaal, kust tagastati vastavalt 81, 79 ja 77% kõigist ankeetidest. Keskmisest vähem pidasid küsimustiku täitmist vajalikuks Rapla-, Võru- ja Läänemaa asutused, kust tagastati pooled ankeedid.

Vastanute hulgas on ligi kolmandik keskkoole ja gümnaasiume (86) ning viiendik põhikoole (54 kooli). Keskmisest rohkem laekus vastuseid teadusasutustelt (81% postitatud küsimustikest) ja 'muudelt haridusasutustelt' (70%); keskmisest vähem tagastati ankeete avalikest internetipunktidest (45%). Ülejäänud asutuseliikides jäi vastanute arv 57..68% piiresse ankeedi saanutest.

Järgnev tabel annab täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust eri asutuseliikide ning maakondade kaupa.

Vastanud asutused (liikide kaupa) 267
1. Haridusasutused 214
sealhulgas

Kõrgkoolid 11
Keskkoolid, gümnaasiumid 86
Põhikoolid 54
Kutseõppeasutused 22
Raamatukogud, arhiivid 17
Avalikud Internetipunktid 9
Algkoolid 4
Muud haridusasutused 11
2. Teadusasutused 21
3. Kultuuriasutused 10
4. Muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris 22


Vastanud asutused (maakonniti)
sealhulgas
267
Tartu linn 45
Tallinn 37
Viljandimaa 22
Pärnumaa 19
Põlvamaa 18
Järvamaa 17
Võrumaa 17
Valgamaa 13
Ida-Virumaa 13
Tartumaa 12
Saaremaa 10
Raplamaa 9
Läänemaa 9
Hiiumaa 7
Harjumaa 7
Jõgevamaa 7
Lääne-Virumaa 5

Võrku ühendatud arvutid ja nende kasutajad

Laekunud vastuste kohaselt on vastanud asutustes Internetti ühendatud arvuteid kokku 9240 ja neile omab juurdepääsu 66035 inimest. Keskmiselt jagub seega 7 kasutajat arvuti kohta.

Samas on asutuseliigiti ja maakonniti arvutite 'kontsentratsioon' vägagi erinev: Tallinnas tuleb iga võrguühendusega arvuti kohta keskmiselt 4 ja Tartus 6 kasutajat; Jõgevamaal aga 23.

Erinevatest asutustest on arvutitega kõige paremini varustatud muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris1, kultuuri- ja teadusasutused, raamatukogud, arhiivid, avalikud Internetipunktid (1..4 kasutajat ühe arvuti kohta). Enim kasutajaid ühe arvuti kohta on algkoolides (33), järgnevad põhi- ja keskkoolid ning gümnaasiumid (keskmiselt 17 kasutajat võrguühendusega arvuti kohta).

Kategooriasse 'muud asutused haridus-, teadus- ja kultuurisfääris' kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid, mitttetulunduslikud fondid vmt.

ank2000_joonis1.gif

ank2000_joonis2.gif

Rahulolu praeguse Internetiühendusega

Praeguse Internetiühendusega on rahul 58% asutustest, sealhulgas kõik Lääne-Virumaa asutused, 92% Tartumaa, 86% Tallinna, 78% Rapla- ja Läänemaa asutustest.

Internetiühendusega ei ole rahul 42% asutustest, seejuures on rahulolematuid rohkem maakondades, mille sidemagistraal on tänaseni rahapuudusel aeglane - 64kbps või 128kbps (Ida-Viru-, Jõgeva-, Valga-, Hiiumaa: rahulolematute osakaal vastavalt 92, 86, 62 ja 57% vastanutest) ning Saaremaal (8 asutust 10st) ja Harjumaal (5 asutust 7st).

Saaremaa asutuste puhul oli rahulolematuse põhjuseks 6 juhul side aeglus, 1 juhul sidekatkestused ning üks vastaja polnud rahul kooli vananenud arvutipargiga.

Harjumaal oli rahuolematuse põhjuseks eelkõige side aeglus (3 vastust); raadiosidet kasutav Loksa LV kurtis sidekatkestuste üle, mis paraku on raadioside puhul tihti vältimatud. Loksa Vene Gümnaasium oma rahulolematuse põhjust ei avaldanud, kuid et tegemist on samuti Loksa-sisese raadiovõrgu kasutajaga, võib oletada, et ka seda kooli häirivad sidekatkestused.

ank2000_joonis3.gif

ank2000_joonis4.gif

Senise Internetiühendusega olid keskmisest märksa rohkem rahul teadusasutused (75% küsimusele vastanutest) ning avalikud Internetipunktid (67%). Lisaks olid rahul kõik 4 vastanud algkooli.

Keskmisest suurem rahulolematus Internetiühenduse suhtes on vastanud raamatukogude/arhiivide (35% rahul, 65% ei ole rahul) ja kõrgkoolide seas (45% rahul, 55% mitte). Kultuuriasutustest on pooled ühendusega rahul, pooled mitte.

Internetiühenduse probleemid

Side on liiga aeglane

Vastustest kolmandale ja neljandale ankeediküsimusele selgub, et suurim probleem asutuste Internetiühenduste puhul on sidekiirus.

Neist, kes ei ole praeguse ühendusega rahul, nimetas 79% rahulolematuse põhjusena ebapiisavat sidekiirust (89 asutust 112-st).

Kõigist vastanutest 61% leidis, et asutus vajab kiiremat Internetiühendust; senise ühenduskiirusega oli rahul vaid 39% asutusi. Kiirust peeti sagedamini piisavaks eelkõige seal, kus mitmed püsiühendused on äsja käivitatud (Raplamaa - kiirus on piisav 67% arvates) või kus sidekiirust ei piira aeglased maakondadevahelised kanalid (Tallinnas on 62%, Läänemaal 56%, Tartumaal 50% arvates praegune sidekiirus piisav).

Sidekiirus on ebapiisav eelkõige maakondades, mille magistraalkanal Tartusse või Tallinna on jäänud 1999.aastal kiiremaks muutmata (Jõgeva-, Ida-Viru-, Hiiumaa) või kus mitmed kohapealsed ühendused töötavad analoogkanalil 33.6kbps kiirusel (Saaremaa) või juhul, kui maakonnas on niivõrd palju magistraalkanalit kasutavaid haridusasutusi, et hoolimata magistraali kiiruse tõusust ei ole sidekiirus ikkagi piisav (Pärnumaa). Nimetatud maakondades leiab rohkem kui kolmveerand kõigist vastanutest, et praegune sidekiirus on liiga aeglane.

Eri liiki asutustest pidasid senist sidekiirust keskmisest sagedamini ebapiisavaks kultuuriasutused (80% vastanud kultuuriasutustest) ning kutsekoolid (77%).

Kuigi vastanud algkoolid (4 tk) olid kõik ka praeguse ühendusega rahul, soovisid 2 neist siiski saada kiiremat ühendust.

Akadeemilise väliskanali praegune ebapiisav kiirus (4Mbps Tallinn-Helsinki) on Internetiühendusega rahulolematuse põhjusena eraldi välja toodud 10 asutuse puhul. Tuleb märkida, et väliskanali piiratud maht häirib mitmeid suuri ning pikaajaliste kogemustega Internetikasutajaid - Tartu Ülikooli, TÜ Füüsikainstituuti, TÜ Kliinikumi, Tartu Descartes'i Lütseumi.

Sidekatkestused

 

63% asutustest on vahel harva olnud sidekatkestustega probleeme. Arvestades võrgu kõrget koormatust ning lõppkasutajaühenduste vägagi erinevaid tehnilisi lahendusi, on see näitaja ootuspärane.

Kümnendik vastanutest (27 asutust, sh 2 kõrgkooli - TÜ Narva Kolledzh ja Kõrgem Usuteaduslik Seminar Tartus) on küll kogenud sagedasi sidekatkestusi, samas on enamiku jaoks neist probleemiks pigem side aeglus kui selle katkestused. See on ka loomulik, sest tehniliselt on sidekatkestuste esinemissagedus tihedalt seotud kanalite ebapiisava läbilaskevõimega (ehk siis sidekiirusega): ülekoormatud kanalid on sidekatkestuste väga sagedane põhjus.

16 asutust, kes ei olnud Internetiühendusega rahul, tõi selle põhjuseks sidekatkestused. Seejuures on sidekatkestused rahulolematuse põhjuseks mitmele Tartu-sisese raadiovõrgu1 kasutajale (5 asutust) ning kolmele Viljandimaa koolile. Ülejäänud piirkondadest on katkestused vaid mõne üksiku asutuse rahulolematuse põhjuseks.
Tartu-sisese raadiovõrgu läbilaskvuse suurendamiseks taotles ning sai EENet 1999.aastal vahendeid Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt toetatava BALTNet projekti kaudu. Peale seadmete osalist väljavahetamist on oodata Tartu koolide sideprobleemide leevenemist.

Sagedasi sidekatkestusi ei ole olnud ühelgi Saare-, Lääne-, Lääne-Virumaa ega Tallinna asutusel.

Üldse pole sidekatkestused probleemiks 27% vastanutest.

Eriti hea on olukord Raplamaal, kus 67% asutustel sidekatkestusprobleemid puuduvad. Ilmselt on selle põhjuseks ühelt poolt suhteliselt hiline Internetiühenduste ehitamise algus Raplamaal - enamik ühendusi pärineb 1999.aastast ning on loodud digitaalkanalite baasil; teiselt poolt on Tallinn/Rapla praegune magistraal (512kbps) uute võrgukasutajate jaoks esialgu piisava kiirusega ning ülekoormus katkestusi veel ei põhjusta.

Keskmisest vähem sidekatkestusprobleeme esineb ka Järvamaal, Ida- ja Lääne-Virus, Tallinnas ja Pärnumaal.

Asutuse sisevõrk

Asutuse sisevõrguprobleemid põhjustasid Internetiühendusega rahulolematust viies vastanud asutuses.

Muud probleemid

Lisaks juba eelnimetatutele toodi Internetiühendusega rahulolematuse põhjusena välja häired ühendussõlmes (Eesti Ajalooarhiiv), linnasisese raadiovõrgu häired (Valga Gümnaasium), mittekvaliteetsed rendiliinid (Antsla KK), Eesti Telefoni liini liiga kõrge kuutasu (Sindi Gümnaasium), otseühenduse mittetoimimine (Concordia RÜE).

Kokkuvõte probleemidest

 

Kokkuvõttes võib tõdeda, et akadeemilise arvutivõrgu ning tema kasutajate peamiseks probleemiks on liiga aeglased kanalid.

ank2000_joonis5.gif

Asutuste sisevõrkude tase. Süsteemioperaatorid. Koolitus

Valdav enamus vastanud asutustest on rahul oma asutuse-sisese arvutivõrgu töökindlusega. Seejuures on 57% oma sisevõrguga tingimusteta rahul; veidi üle kolmandiku möönab häirete esinemist, kuid on sellegipoolest rahul.

Vaid 10 asutust - sealhulgas Tartu Ülikool ja TÜ Kliinikum - vastas, et neid oma sisevõrgu töökindlus ei rahulda.

Asutustes on enamasti olemas töötaja, kes arvutite ja lokaalvõrgu töötamise eest vastutab. Selline inimene on puudu 16% asutustest.

Esile võib tõsta Saaremaad ja Tartumaad, kus lokaalvõrgu haldaja ei puudu ühestki vastanud asutusest. Kehvem on olukord Hiiumaal - seitsmest asutusest kolmes puudub vastav töötaja - ning Põlvamaal (6 asutust 11-st spetsialistita). Lokaalvõrkude eest vastutavad töötajad on olemas kõigis kõrgkoolides ning 91% keskkoolides/gümnaasiumides. Halvem on olukord kultuuriasutustes ja raamatukogudes/arhiivides, millest 30% juhtudel puudub võrguspetsialist.

Küsisime asutustelt ka, kas nende töötajad on saanud piisavalt Interneti-alast koolitust.

Selgus, et ligi veerandis vastanud asutustest ei ole töötajad sellist koolitust saanud (sh ligi pooltes teadusasutustes ja kultuuriasutustes). Asutustes, kus töötajaid on koolitatud, peetakse reeglina vajalikuks lisakoolituse andmist/saamist.

Vaid 14% asutusi hindas töötajate praegusi teadmisi piisavaks. Erandiks on teadusasutused ning avalikud internetipunktid, millest vastavalt 24 ja 22% on ankeedivastuste kohaselt piisavalt koolitet töötajatega. Maakondadest on piisava koolitatusega töötajaid rohkem Järva-, Tartu-, Raplamaa ja Tallinna asutustes (vastavalt 29, 25, 22 ja 22% asutustest).

EENeti-poolne nõustamine

Ligi kolmandik vastanud asutusi ei ole seni EENetilt andmesidealaseid konsultatsioone vajanud.

Peaaegu kõik nõuannete vajajad leidsid, et EENetilt saadavad andmeside-alased nõuanded on probleemide lahendamiseks piisavad või enamasti piisavad. Vaid 10 asutust (5% abisoovijatest) ei ole nõustamisega rahul, kusjuures põhjused olid iga asutuse puhul erinevad - alates murest, et EENeti töötajat ei ole Valga linnas (Valgamaa võrguhalduri regulaarne vastuvõtt toimub Tõrvas) ja lõpetades sellega, et EENeti töötaja ei tulnud ühe Põlvamaa asutuse lokaalvõrku konfigureerima.

Positiivsed küljed asutuste ja EENeti koostöös

"Meile on jäänud mulje, et EENeti töötajad on andnud endast parima"
SA Eesti Kutsehariduse Reform

Konkreetseid positiivseid külgi koostööst EENetiga nimetas 158 asutust.

32 vastajat kinnitas oma asutuse üldist rahuolu EENeti kaudu toimiva püsiühenduse ja sidevõrgu kasutamise võimalustega: "On tagatud lepingujärgne normaalselt toimiv andmeside ühendus" (Stockholmi Keskkonna Instituudi Tallinna Keskus); "Hea on, et interneti võimalus olemas on" (TPÜ Ökoloogia Instituut); "Koolil on internetiühendus" (Pärnu Kodumajanduskool) jmt. Paljudele on oluline ühenduse odavus (16 asutust).

Toimivat koostööd tervikuna kiitis 28 asutust: "Normaalne koostöö", "Kindlustunne, valmisolek ühistööks, pikaajaline koostöökogemus", "Meeldiv koostöö"jmt. Kõrgelt hinnati probleemide (kiiret) lahendamist (29 vastajat) ning asjakohaseid nõuandeid ja infot (11 vastajat).

Kiideti EENeti töötajate korrektsust, abivalmidust, viisakust, kiirust, paindlikkust ja usaldatavust asjaajamisel (39 vastajat). Eraldi tõsteti esile konkreetsetes maakondades töötavate võrguhaldurite head tööd (18 vastajate; seejuures kogus enim kiidusõnu võrguhaldur Pärnumaal).

1999.aastal toimunud muudatusi magistraalvõrgus (osade magistraalide kiiruse tõus) kiitis 3 asutust. TTÜ Eesti Majanduse Instituut hindas heaks lepingulise suhte olemasolu EENetiga; Tartu Ülikoolile on meeldinud Tartu-sisene News feed.

Räpina Ühisgümnaasiumil on positiivne kogemus oma lokaalvõrgu turvaaugu sulgemisel toimunud koostööst EENetiga.

EENet vastab alati elektronkirjadele ning telefoniküsimustele, on kogenud Tartu Loodusmaja. Kontaktivalmidust hindab ka Puiga Põhikool.

Sihtasutus Archimedes kiidab kiiret domeenide registreerimist ning koostööd nimeserverite haldajatega; Eesti Ajalooarhiiv EENeti töötajate kompetentsust.

Mis võiks olla EENetis teisiti korraldatud?

Konkreetseid ettepanekuid senise muutmiseks tuli 61 asutuselt.

Enim soovitakse, et EENet korraldaks kiirema ühenduse (13 asutust), jagaks rohkem õppematerjale ning korraldaks koolitust (8); leitakse, et vajalik on tõhusam tehniline tugi maakondades ning abi asutuste lokaalvõrguprobleemide lahendamisel (7); soovitakse kohalike teenuste - proxy, listid - laiendamist (3) ja vabatarkvara (2 asutust; seejuures on konkreetne soov saada CDl iseinstalleeruvat sissehelistamistarkvara).

EENeti enda tegevuse kohta soovib rohkem infot 5 asutust; sidekatkestuste kohta soovib paremini teavet saada samuti 5 asutust.

Kolm vastajat nägid probleeme suhetes EENeti ja ministeeriumi vahel: sooviti, et EENeti suhted Haridusministeeriumi ja Tiigrihüppe Sihtasutusega oleksid paremad; et EENet oleks paremini rahastatud ning saaks Haridusministeeriumilt konkreetse tellimuse.

Eesti Telefonilt renditavate ühenduskanalite kvaliteet või hind on probleemiks nelja kooli arvates. Ühenduse kvaliteet ei vasta hinnale, leidis Tartu Ülikooli Narva Kolledzh.

Paaril juhul peeti vajalikuks domeeninimede kiiremat registreerimist, kuuel juhul üldse kiiremat reageerimist probleemidele.

Viljandi Ühendatud Kutsekool soovib, et oleks vähem sidekatkestusi. TPÜ Ökoloogia Instituut pidas vajalikuks suuremat tähelepanelikkust IPaadresside teatamisel. Tartu Puiestee Kool soovib, et nende infojuht töötaks koos EENetiga.

Huvitava tähelepaneku Eesti-siseste magistraalide kohta tegi Tartu Tööstuskool: "Ei tea, kas kõik ühendused Eesti Internetis peavad üle Tallinna jooksma?"

Eesti Energeetika Instituut soovib, et EENet areneks tempokalt ja Albu Põhikool ootab sooduspakkumisi.