Korduvad küsimused .ee alamdomeenide registreerimise kohta

1. Kümme kõige sagedasemat küsimust:
   • Millal hakkab kehtima uus domeenireeglistik? Millal muutuvad domeenid tasuliseks? Millal taastub võimalus lisadomeeninimesid taotleda?
   • Kuidas saab asutus enda kasutusse soovitud domeeninime?
   • Kuidas saab domeeninimest loobuda?
   • Mida teha, kui domeeni jaoks kasutatava nimeserveri IP-aadress muutub? Või muutub Interneti- või nimeserveriteenuse pakkuja (ISP)?
   • Miks saab iga asutus reeglina ühe teise taseme domeeninime? Kas on võimalikud erandid?
   • Olen eraisik. Millise domeeninime registreerimist saan taotleda?
   • Kui pikk võib olla domeeninimi?
   • Kas domeeninimes võib olla täppidega tähti nagu ÖÄÜÕ?
   • Kas minu taotlus on hostmasteritele laekunud? Millal ma sellele vastuse saan?
   • Kuidas ma saan teada, kas mu nimeserverid on juba pädevaks häälestatud?
2. Millest alustada, kui asutus soovib domeeninime?
3. Millised domeeninimed on juba registreeritud?
4. Mida tähendab reeglistiku nõue, et organisatsioon peab tõendama oma registreeritust Eestis?
5. Millised on reeglistiku viimased muutused?
6. Palju maksab domeeninime (näiteks minunimi.ee) registreerimine?
7. Domeeninimede statistika. Palju on domeeninimesid .ee alla registreeritud?
8. Milleks on vaja taotlusvormis sisestada kontaktisikute isikukoodid?
9. Kas kontaktisikute isikukoodid võivad saada avalikuks?
10. Kas EENet registreerib nimesid kujul www.minunimi.ee?
11. Kas EENeti kaudu saab registreerida domeeninime, mille lõpp on .com, .net, .org, .lv, .ua jne?
12. Kes saab registreerida kohanimega kokku langevat domeeninime?
13. Kas ma saan kinni panna domeeninime, mida asutus soovib kasutada kunagi tulevikus?
14. Millised reeglid kehtivad teise taseme ülddomeeni .com.ee puhul?
15. Kes saab taotleda domeeninime registreerimist teise taseme ülddomeeni .org.ee alla?
16. Olen eraisik. Millise domeeninime registreerimist saan taotleda?
17. Olen füüsilisest isikust ettevõtja. Millise domeeninime registreerimist saan taotleda?
18. Olen välismaine firma. Mul ei ole kohapeal registreeritud esindust Eestis. Kas saan registreerida domeeninime .ee all?
19. Mida tähendab nõue, et nimeserverid peavad olema seadistatud taotletava domeeni jaoks pädevaks?
20. Mul on domeeni jaoks ainult üks nimeserver, kuid nõutakse kahte. Mida teha?
21. Kellel on õigus muuta domeeni registreerimisel esitatud kontaktandmeid? Kuidas?
22. Muutunud on domeeninime kasutaja õiguslik vorm või ärinimi. Kuidas andmeid uuendada?
23. Kes saab esitada taotluse registreeritud domeeninimega seotud tehniliste andmete muutmiseks?
24. Kuidas esitada taotlust registreeritud domeeninimega seotud tehniliste andmete muutmiseks?
25. Organisatsioon soovib senisest domeeninimest loobuda ja hakata kasutama uut domeeninime. Kuidas toimida?
26. Kuidas toimida, kui üks organisatsioon soovib domeeninime kasutamisest loobuda ja teine seda kasutama hakata?
27. Miks peab domeeniga seotud andmeid uuendades sisestama uuesti kõik andmed, ka need, mille muutmist me ei taotle?
28. Kes kehtestab reeglid, mille järgi .ee alamdomeene registreeritakse?
29. Mida tähendab IANA?
30. Mida tähendab ICANN?
31. Miks saab iga asutus reeglina ühe teise taseme domeeninime? Kas on võimalikud erandid?
32. Leidsin .ee alla registreeritud domeeninime, mis ei vasta reeglitele. Kuhu saan kaevata?
33. EENeti otsingulehelt saan infot teise taseme domeeninimede kohta. Kust saan infot KOLMANDA taseme domeeninimede kohta?
34. Minu domeen ei tööta. Milles on viga? Kuhu pöörduda?
35. Mida tähendab termin ISP?
36. Mul on registreeritud kaubamärk. Kas ma saan registeerida samanimelise domeeninime .ee alla?
37. Organisatsioon kasutab juba ühte .ee alamdomeeni. Soovin registreerida veel mõned alamdomeenid - iga mulle kuuluva kaubamärgi kohta. On see võimalik?
38. Kas välisriikide saatkonnad Eestis võivad saada .ee alamdomeeni?
39. Kas Eestis tegutsevad notarid võivad saada .ee alamdomeeni?
40. Muid korduvalt küsitud küsimusi

1. Üheksa kõige sagedasemat küsimust
   Kuidas saab asutus enda kasutusse soovitud domeeninime? Kuidas nimest loobuda? Tehniliste andmete muutmine? Ainult üks nimi? Domeeninimi eraisikule? Kui pikk nimi? Kas täpitähti tohib nimes kasutada? Millal saan taotlusele vastuse? Kuidas aru saada, kas mu nimeserverid on pädevad?
   

2. Millest alustada, kui asutus soovib domeeninime?

   Esmalt kontrollige, kas soovitud domeeninimi on vaba.
   Otsinguleht
   Seejärel tuleb asutusel pöörduda oma Internetiteenuse pakkuja (ISP) poole, et nimeserverid saaksid soovitud domeeninime jaoks pädevaks häälestatud.
   Tehniliste nõuete leht
   Kui tehnilised nõuded on täidetud, täidab asutus domeenitaotlemise vormi või palub ka selleks oma ISP abi.
   Taotlusvormid

3. Millised domeeninimed on juba registreeritud?

   Otsing - millised domeeninimed on registreeritud.

4. Mida tähendab reeglistiku nõue, et organisatsioon peab tõendama oma registreeritust Eestis?

   Organisatsioon annab taotlusvormi täites andmed selle kohta, millises registris ja millise registreerimisnumbri all ta on Eestis registreeritud. Võimalikud registrid on seejuures:

   1. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register
   2. Äriregister
   3. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register
   4. Siseministeeriumi usuasjade osakonna peetav kirikute ja koguduste register

   Erandkorras saavad teise taseme .ee alamdomeeni ka välisriikide saatkonnad, mis paiknevad Eestis.

5. Millised on reeglistiku viimased muutused?

   Viimane muutus toimus 3. aprillil 2001: reeglitest võeti välja piirang kolmetäheliste domeeninimede kohta.
   Varasem reegel: Kahe- ja kolmetähelisi domeene registeeritakse juhul, kui neid kasutatakse tavaliselt taotlejate kohta nimena või lühendina.
   Reegel alates 3.4.2001: Kahetähelisi domeene registeeritakse juhul, kui neid kasutatakse tavaliselt taotlejate kohta nimena või lühendina.

6. Palju maksab domeeninime (näiteks minunimi.ee) registreerimine?

   Registreerimine: 0 krooni
   Aastamaks: 0 krooni

7. Domeeninimede statistika: Palju on domeeninimesid .ee alla registreeritud?

   .ee tsoonis registreeritud domeeninimede arvu kasv

8. Milleks on vaja taotlusvormis sisestada kontaktisikute isikukoodid?

   Kontaktisikute isikukoodid on vajalikud selleks, et identifitseerida kontaktisikud üheselt. Nimekaimude olemasolu tõttu ei piisa üheseks identifitseerimiseks ainult nimest.

9. Kas kontaktisikute isikukoodid võivad saada avalikuks?

   Ei või. EENeti veebis täidetud taotlused liiguvad edasises e-kirjavahetuses ainult lühivariantidena, millest isikukoodid on programmiliselt eemaldatud. Isikukoode avalikus WHOIS andmebaasis ei näidata.

10. Kas EENet registreerib nimesid kujul www.minunimi.ee?

    Ei. EENet registreerib nimesid kujul minunimi.ee (nn teine tase). Selle registreerimise tulemusena saab taotleja endale õiguse ise registreerida kolmanda taseme nimesid, näiteks www.minunimi.ee.

    EENet registreerib ka pri.ee, edu.ee, lib.ee lõpulisi nimesid.

    EENet haldab vaid haridus-, kultuuri- ja teadusasutuste nimesid, sedagi juhul, kui asutus pole vastavat teenust oma nimeserverisse taotlenud.

11. Kas EENeti kaudu saab registreerida domeeninime, mille lõpp on .com, .net, .org, .lv, .ua jne?

    Ei saa. Lisainfo:
    kahetäheliste regionaalsete ehk maadomeenide kohta
    ülddomeenide kohta

12. Kes saab registreerida kohanimega kokku langevat domeeninime?

    Kohanimede kasutamine domeeninimedeks on reserveeritud kohalikele omavalitsustele.

13. Kas ma saan kinni panna domeeninime, mida asutus soovib kasutada kunagi tulevikus?

    Ei saa. Domeeninimede taotlusi rahuldatakse nende laekumise järjekorras. Taotlus rahuldatakse siis, kui domeeni teenindavad nimeserverid on domeeni jaoks töökorras (pädevad).
    Muud tingimused

14. Millised reeglid kehtivad teise taseme ülddomeeni .com.ee puhul?

    .com.ee alla saavad domeeninimesid taotleda Eestis registreeritud ettevõtted ja organisatsioonid. Seejuures on tingimused analoogsed .ee reeglitega (üks domeeninimi, registreeritus äriregistris jne). .com.ee on kasutusele võetud eelkõige kaubamärkide nimedega kokkulangevate domeeninimede registreerimiseks, samas on võimalikud ka teised nimekujud.

15. Kes saab taotleda domeeninime registreerimist teise taseme ülddomeeni .org.ee alla?

    .org.ee alla saavad kolmanda taseme domeeninime taotleda Eestis registreeritud mittetulundusühingud, liidud jmt, samuti registreerimata seltsingud, klubid jmt.

16. Olen eraisik. Millise domeeninime registreerimist saan taotleda?

    Eesti Vabariigi isikukoodi omavad eraisikud saavad taotleda kolmanda taseme domeeninime .pri.ee alla.
    Selleks tuleb täita .pri.ee alamdomeeni taotlusvorm

17. Olen füüsilisest isikust ettevõtja. Millise domeeninime registreerimist saan taotleda?

    Äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad saavad taotleda teise taseme domeeninime .ee alla või kolmanda taseme domeeninime .fie.ee alla.
    Selleks tuleb täita .ee või .fie.ee alamdomeeni taotlusvorm

    Maksuametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad saavad taotleda kolmanda taseme domeeninime .fie.ee alla.
    Selleks tuleb täita .fie.ee alamdomeeni taotlusvorm

18. Olen välismaine firma. Mul ei ole kohapeal registreeritud esindust Eestis. Kas saan registreerida domeeninime .ee all?

    Ei saa.

19. Mida tähendab nõue, et nimeserverid peavad olema seadistatud taotletava domeeni jaoks pädevaks?

    See tähendab, et teie domeeni teenindavad nimeserverid on teie domeeni jaoks juba töökorda seatud.
    Nimeservereid kasutatakse selleks, et siduda domeeninimi õige IP-aadressiga. Vaata ka näiteid alapunktist "Tehnilised nõuded"

20. Mitu nimeserverit peab domeenil olema?

    Kohustuslik miinimum on kaks nimeserverit.
    Juhul kui asutusel endal on ainult üks nimeserver, tuleb pöörduda oma Internetiteenuse pakkuja (ISP) poole. Kui Teie server on korrektselt seadistatud ja ei riku teenusepakkujaga sõlmitud lepingu reegleid, on ISPd tavaliselt nõus oma kliente (ja klientide kliente) tasuta sekundeerima ehk pakkuma teise nimeserveri teenuseid. Otsustusõigus on muidugi teenusepakkujal endal.

    Maksimaalselt võib .ee alamdomeenil olla kuni 8 nimeserverit.

    EENeti kaudu püsiühenduse kasutajad peavad kindlasti meeles pidama kohustuslikku võrgueeskirja punkti, mis keelab haridus/teadus/kultuuriasutusel edasi müüa, üürida või kasutamiseks anda talle osutatavat andmesideteenust kolmandatele asutustele või isikutele.
21. Kellel on õigus muuta domeeni registreerimisel esitatud kontaktandmeid? Kuidas?

    Administratiivsel kontaktisikul. Ta täidab uuesti taotlusvormi ja lahtrisse 'Täiendav vabas vormis teave:' kirjutab selgituseks 'Kontaktandmete muutmine'.
    Taotlusvorm

22. Muutunud on domeeninime kasutaja õiguslik vorm või ärinimi. Kuidas andmeid uuendada?

    Andmete muutmiseks tuleb täita taotlusvorm ja lisainfo lahtrisse (Täiendav vabas vormis teave) kirjutada selgitus, miks muudatus vajalik on: 'Õigusliku vormi muutmine', 'Ärinime muutmine' jne.
    Taotlusvorm

23. Kes saab esitada taotluse registreeritud domeeninimega seotud tehniliste andmete muutmiseks?

    Asutuse Internetiteenuse pakkuja (ISP) ja domeeni tehniline kontaktisik; viimase puudumisel ka domeeni administratiivne kontaktisik.

24. Kuidas esitada taotlust registreeritud domeeninimega seotud tehniliste andmete muutmiseks?

    Andmete muutmiseks tuleb täita taotlusvorm ja lisainfo lahtrisse (Täiendav vabas vormis teave) kirjutada selgituseks 'Tehniliste andmete muutmine'.
    Taotlusvorm

25. Organisatsioon soovib senisest domeeninimest loobuda ja hakata kasutama uut domeeninime. Kuidas toimida?

    Tuleb täita taotlusvorm uue domeeninime kohta ja lahtrisse 'Täiendav vabas vormis teave:' kirjutada selgituseks 'Soovin nimevahetust. vananimi.ee sulgeda kuupäeval'.
    Vana nime saab 1..3 kuuks uuega paralleelselt käiku jätta.
    Taotlusvorm

26. Kuidas toimida, kui üks organisatsioon soovib domeeninime kasutamisest loobuda ja teine seda kasutama hakata?
    1. Domeenimest loobumine.
       Loobuv organisatsioon saadab loobumise kohta
       digitaalselt allkirjastatud teate e. digidokumendi aadressile hostmaster@ns.kbfi.ee
       või
       posti teel kirjaliku teate aadressile EENet; Raekoja plats 14; Tartu 51004.
       • Teate peab allkirjastama või digi-allkirjastama asutuse nimel allkirjaõiguslik isik (näiteks juhatuse liige).
       • Teatel nagu igal dokumendil peavad olema kuupäev ning andmed organisatsiooni kohta, kes selle esitab.
       • Faksi teel saadetud teade ei sobi, sest "Allkirja faksiimile ega muu allkirja jäljend ei asenda allkirja." (Asjaajamiskorra ühtsed alused. VV 26.02.2001.a määrus nr 80; https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=23949)
    2. Vabanenud domeeninime kasutusele võtta sooviv organisatsioon esitab vormikohase taotluse vastavalt reeglistikule.
       Taotlusvormis tuleks lahtrisse "Täiendav vabas vormis teave:" kirjutada, et tegemist on domeeni üleandmisega uuele kasutajale.
       Taotlusvorm
27. Miks peab domeeniga seotud andmeid uuendades sisestama uuesti kõik andmed, ka need, mille muutmist me ei taotle?

    Mõnikord domeeni kontaktisik ei märka, et tema hoole all oleva domeeni andmestik on vananenud. Terve vormi uuesti täitmine võimaldab värskendada andmebaasis olevat infot. Selle käigus kontrollitakse üle ning vajadusel uuendatakse domeeninimega seotud kontakt- ja tehnilised andmed.

28. Kes kehtestab reeglid, mille järgi .ee alamdomeene registreeritakse?

    IANA-s registreeritud .ee tippdomeeni administratiivne kontaktisik. Tema saab ka erandeid teha.

29. Mida tähendab IANA?

    IANA = Internet Assigned Numbers Authority
    IANA veeb

30. Mida tähendab ICANN?

    ICANN = Internet Corporation for Assigned Names and Numbers
    ICANN veeb

31. Miks saab iga asutus reeglina ühe teise taseme domeeninime? Kas on võimalikud erandid?

    Domeeninimi on asutuse aadress võrgus. Asutus ise saab teha allaadresse. Asutusel on võrgus üks aadress, millelt soovija ta leiab. Tavaliselt ei ole asutusel registreeritud ka mitut ärinime. Taoline praktika on kasutusel paljude arenenud riikide tippdomeeni haldamisel.

    Erandeid mitme domeeninime registreerimiseks on õigus teha ainult .ee IANAs registreeritud administraatoril. Erandeid on tehtud juhtudel, kui lisadomeeninime saamise taotlus on põhjendatud - suurte firmade poolt loodavad üldist huvi pakkuvad portaalid jmt, mille ehitamine firma keskkontori põhilehele oleks eksitav.

32. Leidsin .ee alla registreeritud domeeninime, mis ei vasta reeglitele. Kuhu saan kaevata?

    Hostmasteritega saab kontakteeruda aadressil hostmaster@eenet.ee
    Hostmasterite peale saab kaevata aadressil admin@eenic.ee
    Samas tuleks silmas pidada, et alates 1992. aastast, mil .ee alamdomeenide registreerimine algas, on reeglid muutunud. Reeglite muutmine ei tekita automaatselt olukorda, kus eelnevalt kasutusse võetud domeeninimesid hakatakse uute reeglite alusel ringi tegema.

33. EENeti otsingulehelt saan infot teise taseme domeeninimede kohta. Kust saan infot KOLMANDA taseme domeeninimede kohta?

    Kasutage UNIXi käske (programme) nslookup, dig või host.

34. Minu domeen ei tööta. Milles on viga? Kuhu pöörduda?

    Domeen on piirkond Internetis. Paluge oma ISP abiks.

35. Mida tähendab termin ISP?

    ISP (Internet Service Provider) on Internetiteenuse pakkuja - see firma/asutus, mille kaudu organisatsiooni Internetiühendus käib.

36. Mul on registreeritud kaubamärk. Kas ma saan registeerida samanimelise domeeninime .ee alla?

    Jah, kui ülejäänud eeldused domeeninime registreerimiseks on täidetud: organisatsioon ei kasuta veel teise taseme domeeninime; ta on Eestis registreeritud ja omab siin kas püsiühendust või virtuaalserverit; nimeserverid on domeeninime serveerimiseks pädevaks häälestatud. Domeeninimel EI OLE kaubamärgi staatust.

37. Organisatsioon kasutab juba ühte .ee alamdomeeni. Soovin registreerida veel mõned alamdomeenid - iga mulle kuuluva kaubamärgi kohta. On see võimalik?

    Ei ole. Iga organisatsioon saab kasutada ühte teise taseme domeeninime.
    Domeeninimel EI OLE kaubamärgi staatust.

38. Kas välisriikide saatkonnad Eestis võivad saada .ee alamdomeeni?

    Jah. Erandkorras saavad teise taseme .ee alamdomeeni ka välisriikide saatkonnad, mis paiknevad Eestis.

39. Kas Eestis tegutsevad notarid võivad saada .ee alamdomeeni?

    Jah. Notarite Koja liikmed võivad saada .ee alamdomeeni.

Muid korduvalt küsitud küsimusi

1. Kuidas on õige kirjutada veebiaadressi - kas http://-ga või ilma?

   Aadress ei kirjelda alati veebiteenust. Aadressiga saab viidata mitmesugustele Internetis pakutavatele teenustele, näiteks e-posti aadressidele. Näited:
   

       http://masin.domeen.ee/kataloog/kus_on/fail
       ftp://masin.domeen.ee/kataloog/kus_on/fail
       mailto:Ees.Nimi@asutus.ee
   

   Elektrondokumendi koostamisel kasutage ikka täispikka kuju, sest siis saab sirvimisprogramm õigesti aru ja nende pihta saab "klikata".

2. Kas siis, kui aadress algab www-ga, võib http:// eest ära jätta?

   Võib ainult juhul, kui lugejal on selge, et viidatakse veebiserverile ja trükiruumi on vähe (näiteks tabelites, reklaamis vmt).

3. "taablju-taablju-taablju-punkt-firma-punkt-ee-ee" veerimine on ebamugav. Kuidas veebiaadresse lugeda?

   Nii "topeltvee" kui ka "punkt" on veerimiseks kohmakad. "www" veeritakse inglise keeles "dablju-dablju-dablju" ja saksa keeles "vee-vee-vee". Eestikeelne "topeltvee-topeltvee-topeltvee" võib jutu hoopis segaseks muuta. Punkti veerimise asemel võib väikese rõhutatud pausi teha.
   Seega ütleme rahulikult ja ilma vuristamata: "vee-vee-vee, firma, ee-ee".
   Ja kui näiteks raadiosaates on teada, millest jutt käib, siis pole samuti mõtet http:// (haa-tee-tee-pee-koolon-kaldkriips-kaldkriips) tähthaaval ette lugeda.

4. Minu kodulehekülje aadress muutub. Kuidas saaksin senised leheküljekülastajad uut lehekülge külastama kutsuda?

   Pange kasutusest maha minevale veebilehele teade, et olete kolinud uuele aadressile, ning soovitage külastajal muuta oma 'bookmark', 'favourite' vmt andmed teie lehe kohta. Ärge kasutage automaatset edasisuunamist!

5. Kuidas registreeritakse mujal maailmas domeeninimesid?

   Näiteid:
   Reeglid Soomes
   Reeglid Rootsis