Eesti hariduse ja teaduse andmesidepoliitika

Heaks kiidetud EENeti Nõukogu poolt
12.märts 2001.a (elektrooniline kooskõlastus)

Sissejuhatus

Ühiskonna arengu tõttu muutub õpiühiskond globaalseks ja rahvusvaheliseks ning haridusparadigmasse juurdub eluaegne õppimine. Konkurentsis püsimiseks peab Eesti sellega kaasa minema. Kõigi astmete ja tasemete õppeasutused peavad võtma kasutusele virtuaalse õpikeskkonna. Interneti ja muude sidetehnoloogiate kättesaadavuse tagamiseks võtab riik enda kanda hariduse ja teaduse andmesidevõrgu arendamise. Infoühiskonna kasutajasõbralikud tehnoloogiad on teadus- ja arendustegevuse jaoks olulised nii tugisüsteemina kui omaette arendusvaldkonnana. Eesti teaduskogukonna jaoks on osalemine rahvusvahelistes suurprojektides (võrgud, andmebaasid, GRID) elulise tähtsusega. Teadus- ja haridussüsteem peab olema andmesides teedrajav ja mitte sabassörkiv institutsioon, kuna infoühiskonna arengus on iga aasta võrreldav Forseliuse ajastu aastakümnetega.

Teadus- ja haridussüsteemis tagatakse teenus spetsiifilisele kasutajaskonnale, kellele esitatavad nõuded on määratud rahvusvaheliste kokkulepetega. Tulenevalt sellest on otstarbekas käsitleda haridus- ja teadusasutuste andmesidevõrku ning selle korraldamise funktsioone täitvat asutust (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk) riigiasutustele infokommunikatsiooni teenuse osutamisest lahus.

Eesmärk

Eesti hariduse ja teaduse andmesidepoliitika seisneb andmeside infrastruktuuri pikaajalises kindlustamises selgelt defineeritud laiapõhjalisele kasutajaskonnale, mis kuulub mitmete ministeeriumide ja omavalitsuste haldusalasse. Seega moodustab hariduse ja teaduse andmesidepoliitika osa riigi andmesidepoliitikast. Samal ajal on ta oma omapära tõttu iseseisvalt vaadeldav. Praeguste probleemide lahendamisel ning vajaliku arengu tagamisel lähtutakse majanduslikest kaalutlustest, pannes rõhku koostööle ja sobivusele riigi teiste infosüsteemidega ja rahvusvaheliste struktuuridega.

Sihtrühm

Peamised kolm sihtrühma on järgmised:

  • Teadusasutused - asutused, mille põhikirja- või põhimäärusejärgseks tegevuseks on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 5. Teadusasutusteks kvalifitseeruvad samuti avalik-õiguslike teadusasutuste eraldiseisvad üksused.
  • Haridusasutused - koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduslikud kõrgkoolid, ülikoolid, huvialakoolid, täiendusõppeasutused jm.
  • Muud asutused - teenindavad teadus- ja metoodikaasutused, täienduskoolitust korraldavad kultuurimajad ja muud kultuuriasutused, keeltekoolid, rahvakõrgkoolid, arendus- ja õppekeskused, täienduskoolitusega tegelevad ettevõtted, seltsid, liidud ja ühingud, samuti huviajaringid, huviklubid ja pühapäevakoolid; teadus- ja haridussfääris tegutsevad sihtasutused ja koostööprojektid ning Teaduste Akadeemia ning asutused ja nõukogud, millele on teadus- ja arendustegevuse korraldamise seadusega pandud teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise funktsioone.

Eesti hariduse ja teaduse andmesidepoliitika sihtgrupiks on asutused ja nende esindajad.

Teenusvaldkonnad

Teaduse- ja hariduse kogukonnad on uute tehnoloogiate kriitilised kasutajad ja varased juurutajad. Neile on andmeside oluline ka eksperimendivahendina. Nimetatud kogukond on ka oluliseks võrgu sisu loojaks andes sellega panuse oma riigi tutvustamisele maailmas.

Teenuse tänase, kasutaja jaoks ebapiisava kvaliteedi põhjuseks on alafinantseerimine. Kompetentsi vähesus teenust tarbivates asutustes on paiguti põhjustanud andmesideressursside eesmärgipäratut kasutamist, mis kahjustab kogukonna kui terviku huve. Seetõttu peavad asutused tagama süsteemiadministraatori olemasolu, kelle ülesandeks on majasisese võrgu korrashoid ja võrgukasutuse optimiseerimine. Tagatavad teenused jagunevad internetiühenduseks, spetsiifilisteks teenusteks, nõustamistegevuseks ja võrgualase teabe levitamiseks. Internetiühendus koosneb välisühendusest ja magistraalvõrgust ja nende toimimise tagamiseks vajalikest tugiteenustest ning juurdepääsuvõrgust.

Riikliku tegevuse fookuses olevaid kliente jagatakse vastavalt nende vajadustele eraldi kliendigruppideks. Internetiühenduse puhul võib eristada teenusi tavakasutajale, spetsialistile ning eksperimentaatorile. Kõrgema taseme spetsiifilise vajaduse korral eraldatakse teatud otstarbeks spetsiaalne ühendusriba või luuakse virtuaalne privaatvõrk Eesti ja teiste Euroopa teadus- ja haridusasutuste vahel.

Poliitika teostamiseks vajalikud funktsioonid

Eesti hariduse ja teaduse andmesidepoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb täita järgmised ülesanded:

  • hinnata ja planeerida vajadusi,
  • koordineerida projekte ja planeerida arengustrateegiat,
  • projekteerida ja hallata võrku ning teenusi,
  • korraldada hankeid ja tellimisi,
  • esindada Eesti hariduse- ja teaduse andmesidet rahvusvaheliselt.

Funktsioonide jagunemine

Kliendid

Klientide ülesanne on tagada infokommunikatsioonisüsteemi sihtotstarbeline kasutamise tagamine oma asutuses, kõigile õppureile ja töötajaile vajaliku tugiteenuse olemasolu. Kliendi ülesanne on ka hea käitumise juhiste järgimine võrgus ja lokaalvõrgu vigadeta töö tagamine. Suuremad ja asjatundlikumad kliendid võivad peale teenuste kasutaja rolli olla haaratud ka teenuste osutamise protsessi. Võrgu sisu loomises osalevad kõik teadus- ja haridussüsteemi kliendid.

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet)

EENeti ülesanne on tunda ja hinnata kasutajate vajadusi ning planeerida ja hallata võrku ja teenusi. Riigisiseselt korraldab ta kas iseseisvalt või koostöös RIKS-iga teenuste osutamiseks vajalikke hankekonkursse ning osaleb teadusele ja haridusele ressursside hankimisel tarnijailt informeeritud ja kompetentse läbirääkijana. EENet tegutseb ka teadus- ja haridusasutuste laivõrkude alase nõustajana ning organiseerib koostöös Haridusministeeiumiga võrgualase teabe levikut. Kuuludes Üle-Euroopalise akadeemilise andmesidevõrgu põhilisse sihtgruppi, osaleb EENet võrgu detailsete nõudmiste ja spetsifikatsioonide defineerimises, finantseerimises ja haldamises. EENet esindab Eesti teaduse ja hariduse andmesidet rahvusvaheliselt, võttes osa vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide tööst. EENet reorganiseeritakse vastavalt eeltoodud põhimõtetele avalik-õiguslikuks asutuseks, mille juhtimine toimub teadus-, haridus- ja kultuuriasutuste ning riigi esindajatest moodustatud nõukogu kaudu.

Tiigrihüppe Sihtasutus

THSA ülesanne on toetada koolide tegevust infokommunikatsioonivahendite kasutuselevõtul koolituse organiseerimise, arvutiostude rahastamise ning rakendustarkvara soetamise osas. Tiigrihüppe Sihtasutus laivõrgukulusid ei finantseeri.

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

RIKS organiseerib teenuste osutamist avalikku võimu teostavatele asutustele. Majanduslikult kasulik on EENeti ja RIKSi vaheline koostöö kattuvate funktsioonide osas, s.h. magistraalside jaoks vajalike liiniressursside ühishankimine.

Ministeeriumid

Ministeeriumide roll on tagada, et riiklik poliitika ja organisatsiooniline struktuur oleksid kooskõlas Üle-Euroopalise akadeemilise andmesidevõrgu ideoloogiaga ning et EENeti eelarve opereerimiseks vajalikus mahus oleks garanteeritud.

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjoni roll on tasakaalustada vabaturu jõudude loomulikku kalduvust keskenduda ainult lähiperspektiividele, võimaldades maailmatasemel infrastruktuuri rajamist teadusele ja haridusele. Komisjon tagab, et hariduse ja teaduse andmeside jaoks olemasolevate summade kasutamine võtab arvesse avalike rahade efektiivse ja veatu haldamise reegleid.

Operaatorid

Erasektori kaasamine teaduse- ja hariduse sidesüsteemide loomisesse saab toimuda üksnes majanduslikel kaalutlustel. Operaatoreid kutsutakse esitama avalike hankekonkursside raames oma pakkumisi, et tagada võrgu toimimiseks vajalik infrastruktuur ja teenused.

Finantspõhimõtted

Teaduse ja hariduse andmeside alafinantseerimise vältimiseks lepivad Haridusministeerium ja andmesidekasutajate esindajatest moodustatud EENeti Nõukogu kokku finantseerimise mahtudes ning finantseerimise kasvu dünaamikas. Finantseerimise selguse ja efektiivsuse tagamiseks jälgitakse reeglit, mille kohaselt ühised kulud kaetakse ühiselt ning ülejäänud tuleb kliendi eelarvest. Tsentraalse finantseerimise üheks põhimõtteks on klientidele võrdsete võimaluste loomine erinevates geograafilistes asukohtades.

Spetsiifiliste teenuste pakkumist üldjuhul riigi poolt otse ei toetata. Majandusliku otstarbekuse ja juhtimise seisukohalt on oluline kõik teenused hankida tsentraalselt isegi juhul, kui osutatavad teenused hangitakse vabaturu konkurentsi tingimustes. Finantseerimisel on kasulik eraldada projektide käigushoidmise faas teostamise faasist. Siinkohal tuleb märkida, et nimetatud faasid on kulutuste seisukohast otseses seoses - väiksemad kulutused teostamise faasis tingivad üldjuhul suuremaid kulutusi käigushoidmise faasis ja vastupidi.

Soetuste puhul kehtivad järgmised põhimõtted:

  • Võrkude ja võrguteenuste infrastruktuur soetatakse keskselt, kaasates selleks vajalikus mahus vahendeid riigieelarvest ja teistest allikatest. Investeeringute mahu määramisel lähtutakse muuhulgas teostamise ja käigushoidmise kulutuste optimaalsest suhtest.
  • Lõppseadmed ja lokaalvõrgud soetatakse ühtse hanke raames nii, et kulud katab iga kasutaja iseseisvalt. Suuremate hangete puhul on otstarbekas rakendada ka ühtselt finantseeritud kogumite moodustamist. Sellisel juhul katab tulevased kulud iga kasutaja vastavalt tema hanke osale koguhankes.

Allikdokumendid

Olemasoleva teadmise koondamisel terviklikuks dokumendiks on kokku võetud põhiseisukohad järgmistest dokumentidest: