Akadeemilise andmeside areng Eestis

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997
Uudised alates 1998

1525 Ilmus esimene eestikeelne raamat, millest ei ole küll säilinud ühtegi eksemplari. Säilinud on fragmendid eestikeelsest katekismusest 1535.aastast.
1632 30. juunil kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensis'e (Tartu Ülikooli) asutamisüriku.
1806 Esimese eestikeelse ajalehena ilmus "Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis aga suleti peagi tsensori korraldusel.
Ca 1874 Kolmeaastase koolikohustuse kehtestamine.
1881 Rahvaloenduse andmetel oskas üle 90% elanikkonnast lugeda, 30..40% oskas kirjutada.
1922 Eestis tuli iga inimese kohta aastas 7 telefonikõnet (võrdluseks: Saksamaal 53, Taanis 120, Ameerika Ühendriikides 172). [Allikas 1]
1924 Tööd alustas rahvuslik ringhääling: 16.jaanuaril oli esimene oletatav saade Haapsalust; 11.mail aga tunnustatud esisaade Haapsalust. Esimest raadioaparaati oli Eestis demonstreeritud juba 1921.a. sügisel. [Allikas: Eesti Raadio kroonikaleht]
1958 Tartu Riiklikus Ülikoolis peeti algebra täiendavate peatükkide varjunime all esimene loeng programmeerimisest. [Allikas 2]
1959 Septembris sai Tartu Ülikool esimese arvuti Ural 1. Sellele ei olnud NL-s muid tahtjaid, Moskvas-Leningradis olid Uralid juba olemas. Tartus osati arvutit tahta Ameerika Häälest kuuldu põhjal. [Allikas 2]
1963 Tartu Riiklik Ülikool sai arvuti Ural 4. [Allikas 2]
1965 Pandi nurgakivi Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskusele (valmis sai ehitis 1972.aastal). [Allikas 2]
Detsembris loodi Nõo Keskkooli arvutuskeskus. Elektronlampidel töötav Ural-1 oli esimene üldhariduskoolis paiknev arvuti Nõukogude Liidus. Samal aastal algasid direktori Kalju Aigro eestvedamisel koolis arvutitunnid.
1967 Asutati Tallinna Tehnikaülikooli Arvutuskeskus, mille esimeseks arvutiks sai Minsk 22. [Allikas 3]
1969 Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus sai arvuti Minsk 32. [Allikas 2]
1972 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti Minsk 32. [Allikas 3]
1974 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1020. [Allikas 3]
1975 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti WANG 2200. [Allikas 3]
1976 Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1022. [Allikas 2]
1977 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1022; teine EC 1022 saadi 1979.aastal. [Allikas 3]
Ca 1980 Tartus pani Jaan Pruulmann TA Füüsika Instituudi arvutil SM-4 (PDP11-40) käima UNIXi.
1981 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai esimesed miniarvutid SM-1201.07, SM-1403.01. [Allikas 3]
1982 Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1060 ja esimesed personaalarvutid. [Allikas 2]
1983 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1055M. [Allikas 3]
1985 Valmis Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskuse uus hoone. Saabusid esimesed 8-bitised personaalarvutid SHARP MX 800. [Allikas 3]
1986 Tartu Ülikooli psühholoogide juures pandi käima BSD 4.1/4.2 ja DEMOS.
1989 Detsembris käivitasid Andrus Suitsu ja Tarmo Soodla esimese FIDONETi postkasti Eestis.

1990

Kevadel lülitus Eesti FIDONET Soome kaudu ülemaailmsesse FIDO võrku.
Augustis alustasid interneti elektronposti kasutamist esimesed inimesed Küberneetika Instituudis.

1991


Tartu Ülikoolis, Eesti Biokeskuses ja ajalehes Postimees tehti TCP/IP protokolli esimesed katsetused.

UUCP side jõudis kooli:Tartu I Keskkool hakkas kasutama elektronposti.

Eesti Teadusnõukogu moodustas oma 24.oktoobri 1991 otsusega (par 16) Eesti teaduse ja hariduse arvutivõrgu ESTNET juhatuse, kuhu kuulusid U.Agur (Eesti Informaatikanõukogu, Eesti Informaatikafond, Eesti Teadusnõukogu), A.Kallikorm (Tartu Ülikool), R.Küttner (Tallinna Tehnikaülikool), P.Saari (Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusfondi Nõukogu) ja A.Wõrk (Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Informaatikanõukogu). [Allikas: Eesti Teadusnõukogu esimehe A.Köörna kiri 31.05.1993 EV kultuuri- ja haridusministrile]


1992

26.märts Käivitus esimene TCP/IP ühendus Eesti ja muu maailma vahel.
TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) ja Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli (KTH) vahel pandi tööle 64 kbit/s satelliidiühendus. KBFI arvutivõrgu moodustasid KTH-st laenatud CISCO AGS ruuter, MAC ja SCO Unixiga arvuti. Ühenduse käivitamise juures viibisid Andres Bauman, Jaak Lippmaa, Toomas Kadarpik, Johnny Eriksson (KTH), Rolf Ingelstam (Swedish Space Corporation - SSC) ja Marcus Selin (SSC).
Aprill Käivitus Eesti Biokeskuse 64 kbit/s satelliidiühendus Stockholmi KTH-sse.
23. aprillil 1992, kui Tartut külastasid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, liikusid Tähetorni pandud uue suure paraboolantenni kaudu esimesed TCP/IP protokolli ehk päris Internetti kasutanud sõnumid Tartu ja muu maailma teadlaste vahel. Interneti Eestisse toomise projekti finantseerisid Avatud Eesti Fond ja Rootsi Instituut Stockholmis, toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Ühenduskanalit pakkus Rootsi Kosmoseagentuur.
Mai Käivitus Küberneetika Instituudi maakanal 19,2 kbit/s Helsinkisse.
3.juuni Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) registreeris .ee domeeni, Eestist sai ametlikult Interneti liige. Esimesed teise taseme domeeninimed .ee all olid kbfi.ee, goodwin.ee, org.ee, eii.ee, fsoi.ee, ebc.ee, obs.ee, postimees.ee, ioc.ee
15.juuli Käivitus .ee primaarne nimeserver.
Oktoober Tööle pandi 9.6 kbit/s TCP/IP väliskanal Tallinn-Riia, mis ühendas ESTNETi ja LATNETi (Institute of Mathematics and Computer Science of University of Latvia). [Allikas: Barzdins, G. Academic network inside Latvia "LATNET". 15.mai 1993 e-kiri]


Väliskanalite kulud kaeti valdavalt välisabirahadest; satelliidi ja maakanali kasutajate vaheline ühendus toimis läbi välisriikide.
19,2 kbit/s kanalit Tallinn-Tartu vahel haldas esmalt Küberneetika Instituut, hiljem AS EsData.
TCP/IP protokollil põhinev võrk oli kasutusel Tartu Ülikoolis, Tallinna Küberneetika Instituudis, Eesti Biokeskuses ja KBFIs.
Tallinna Tehnikaülikoolis alustati arvutivõrkude rajamist.

Käisid juba Põhjamaade abiprojekti BALTnet ettevalmistused: detsembrist 1992 pärineb SICS ette valmistatud taotlusprojekt Põhjamaade Ministrite Nõukogule (The NORDUnet-BALTnet project. Proposal for development of datacommunications services for the Baltic States Research- and Education Community. 1992-12-03)

1993


Põhjamaade Ministrite Nõukogu alustas abiprojektiga BALTNet.
Tallinna Tehnikaülikooli arvutivõrgud ühendati Internetiga.
Talv 1992/93 Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituuti jõudsid Soome Jyväskylä Ülikooli annetusena esimesed personaalsed tööjaamad: kaks Sun3 (cs3.ut.ee ja cs2.ut.ee), mitte administraatoriks oli Toomas Soome. [Allikas: T.Soome e-kiri EENetile 8.8.2013]
Kevad Tartu Ülikooli Raamatukogus käivitati Eesti esimene WWW server: rootslaste abina oli raamatukogu saanud tööjaama Sun SPARCstation 2, mida administreeris ja käivitas sellel WWW-serveri Marek Tiits. [Allikas: T.Soome e-kiri EENetile 8.8.2013]
TÜ arvutuskeskuses töötasid ka Soomest kingiks saadud VAX 8650 ja üks suurem IBM. EC-de aeg sai ümber. [Allikas: J.Vilo märkus E-listis 1993]
Aprill Riias toimus BALTNet seminar, kus esinesid lektorid Põhja- ja Baltimaadest.
Aprill-mai Kultuuri- ja haridusminister P.-E. Rummo algatas arutelu hariduse ja teaduse andmesidevõrgu teemal.
1.juuni Kultuuri- ja haridusminister moodustas oma käskkirjaga nr 126 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu Nõukogu järgmises koosseisus: Veiko Jürisson (esimees; KHM kantsler), Tiit Laasberg (aseesimees; KHM teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja), Jaak Aaviksoo (Tartu Ülikooli prorektor), Rein Küttner (Tallinna Tehnikaülikooli prorektor), Jaak Lippmaa (TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi nooremteadur), Jaak Penjam (TA Küberneetika Instituudi osakonnajuhataja), Peeter Saari (Eesti Teadusfondi Nõukogu esimees), Richard Villems (Tartu Ülikooli Biokeskuse direktor). Nõukogu sai ülesande esitada 17.juuniks ettepanekud Eesti hariduse, uurimistöö ja ülikoolide andmeside võrgu edasiarendamiseks.
7.juuni Toimus Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu Nõukogu koosolek, kus osalesid Veiko Jürisson, Tiit Laasberg, Jaak Aaviksoo, Kunder Kulli, Rein Küttner, Jaak Lippmaa, Jaan Penjam, Peeter Saari, Richard Villems. Nõukogu hinnangul ei olnud ESTNET talle pandud lootusi täitnud. Nõukogu pidas vajalikuks EENeti loomist, arutas põhikirja projekti ning tegevdirektori kandidatuuri. Otsustati saata asutustesse kirjad palvega määrata esindajad EENeti juhatusse.
8.juuni Teaduste Akadeemia presiidiumi istungi ajal toimus ESTNET koosolek. ESTNET juhatus otsustas ESTNETi laiali saata. (sama nime - ESTNET - hakkas oma sidevõrgu tähistamiseks hiljem kasutama sidefirma EsData Ltd)
11. august Kultuuri- ja haridusminister andis välja käskkirja nr 180 riikliku mittetulundusliku organisatsiooni EENet asutamise kohta ja kinnitas EENeti põhikirja.
Juhatuse esimesse koosseisu kuulusid Veiko Jürisson (Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kantsler), Tiit Laasberg (Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja), Enok Sein (EENeti direktor), Jaak Aaviksoo (Tartu Ülikooli prorektor), Rein Küttner (Tallinna Tehnikaülikooli prorektor), Jaak Lippmaa (TA KBFI esindaja), Ants Wõrk (TA Küberneetika Instituudi asedirektor), Richard Villems (Eesti Biokeskuse direktor), Peeter Saari (Eesti Teadusfond), Ustus Agur (Eesti Informaatikafond) ja Heikki Kübbar (Eesti Telefon).
14.september Toimus EENeti juhatuse I koosolek, kus osalejad valisid V.Jürissoni juhatuse esimeheks ja soovitasid nimetada E.Seina EENeti direktoriks. Arutati üldist arengukava.
1.oktoober EENeti esimeseks töötajaks sai tegevdirektor Enok Sein.
21.oktoober EENet registreeriti Eesti Vabariigi ettevõtteregistris registrinumbri 24043281 all.
25.oktoober Tartu Ülikool deklareeris oma huvi olla EENeti tugiasutus.
November Tööd alustas Tallinn-Riia 64kbit/s maakanal EsData ja LATNeti vahel. EENeti kasutajad esialgu seda kanalit ei kasutanud. Kanali eest maksis Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

1994


Riigieelarve seaduse kohaselt oli EENeti eelarve 1.03 miljonit krooni.
Eestis oli Internetti aasta alguses püsiühendatud 341 arvutit.
03.veebruar Loodi EENeti WWW server: http://www.eenet.ee
28.veebruar Toimus EENeti juhatuse II koosolek, kus vaadati läbi akadeemiliste asutuste esitatud andmesidealane teave.
2.aprill Tartu Ülikooli arvutuskeskuses sündis 62 asutajaliikmega Eesti UNIXi Pruukijate Selts (EUPS), mille asutavasse toimkonda kuulusid Andres Bauman (Eesti TA KBFI), Margus Liiv (Eesti TA AAI), Tarvi Martens (Eesti TA Küberneetika Instituut), Jaanus Pöial (Tartu Ülikool) ja Anto Veldre (Tallinna 43.Keskkool).
12.aprill Toimus EENeti juhatuse III koosolek. Otsustati Eesti Teadusfondilt saadud 1.4 miljoni krooni kasutamine ja arutati hinnapoliitikat.
Aprill EENet käivitas Eesti koolide serveri aadressiga http://www.edu.ee/. See oli seitsmes veebiserver Eestis.
E-posti kasutas 33 Eesti kooli - vt E-LISTi kirjast ekstraheeritud koolide nimekiri. [Allikas]
27.mai Käivitati ning võeti akadeemilise side jaoks kasutusele Tallinn-Tartu 2 Mbit/s maakanal (Eesti Telefon).
Kevad/suvi Toimus õpetajatest postmasterite koolitus
1.juuni Kokku oli võrgus 659 püsiühendusega arvutit; Internetis olid 15 haridus- ja teadusasutust, 8 valitsusasutust. Ca 60 kooli kasutasid elektronposti. Toimis 11 eesti-sisest USENET uudisgruppi (ee.arvutid.teated, ee.arvutid.unix, ee.arvutid.vestlus, ee.elist, ee.estnet, ee.koolid, ee.logo, ee.jutupaunik, ee.prog, ee.simuvere, ee.salasimu).
25.august Kultuuri- ja Haridusministeerium informeeris Põhjamaade haridusministeeriumide välisosakondi sellest, et akadeemilise andmeside alal esindab ministeeriumi huve EENet; Teadusnõukogu poolt moodustatud ESTNETti ei kujundatud ametlikuks institutsiooniks.
23.-25.september Toimus õpetajate 3-päevane koolituskursus, mille valmistasid ette EENet ja Tartu Ülikooli õppejõud.
September Avati Tartu Ülikooli Kliinikumi Meditsiiniinfokeskus.
1.oktoober Eestis oli Internetti püsiühendatud 1014 arvutit.
Oktoober Informaatikanõukogus valmis "Eesti informaatika arengukava aastani 2000". Valitsus ega Riigikogu seda ei arutanud.
Kultuuri- ja haridusministri käskkirjaga moodustati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi infotehnoloogia rakenduskomisjon.
14.oktoober EENet võeti vastu Kesk- ja Ida-Euroopa akadeemiliste võrkude katusorganisatsiooni CEENet (http://www.ceenet.org/). Toimus CEENeti juhtkomitee II koosolek.
15.november Loodi raadiolink Tallinna Tehnikaülikooli ja Küberneetika Instituudi vahele.
23.november Toimus EENeti juhatuse IV koosolek, kus kuulati 1994.a. 11 kuu aruannet, arutati Põhjamaadega sõlmitavaid sidelepinguid ja tutvuti TIX-LAN põhimõttega. Tallinna Pedagoogilise Ülikooli esindaja kutsutakse juhatuse koosolekutele vaatlejana.
12.detsember Tallinna Kaugejaamas käivitati erinevate võrkude neutraalne ühenduspunkti TIX-LAN.
22.detsember Sõlmiti transiidileping NORDUnetiga

1994. aasta jooksul tehtud muud tööd olid:
  • Kõrgkoolide ühenduste ehitamine (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool)
  • Magistraalliinide projekteerimine, väljaehitamine Tallinnas ja Tartus
  • UUCP värava käivitamine Tartus
  • Infoserverite käivitamine (WWW, Gopher, WAIS, Whois, ftp, listserver)
  • Esimene püsiühendatud kool: Tallinna 43. Keskkool hakkas kasutama TCP/IP sidet ning sinna loodud sissehelistamiskeskusse said UUCP seansse luua teised koolid.
  • Koostöös Riigikohtu ja Tartu Ülikooliga ehitati 2Mbit/s kiirusega püsiühendus EENeti kontoris asuvasse sidekeskusse.

Algas osalemine europrojektides:
  • Enok Sein osales Teleworking Steering Group töös, mis tegeles Euroopa Liidu arvutivõrguga seotud problemaatikaga.
  • ESATT - Ida-Euroopa andmesidevõrkude uuring. ESATT projekti meeskond koostas külastuste ja ankeetide abil ning kohapealsete koostööpartnerite (sh EENet) toel ülevaate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide arvutivõrkude seisust ning esitas Euroopa Komisjonile ettepanekud nende toetamiseks.
  • TELESERV - Ida-Euroopas võrgukasutajate ja andmebaaside kasutamise suurendamine.

1995


Riigieelarve seaduse kohaselt oli EENeti eelarve 1.2 miljonit krooni.
Aasta alguse seisuga oli Eestis Internetti ühendatud ca 1500 arvutit, 100 kooli kasutas elektronposti, käivitatud oli ca 20 WWW serverit. Väliskanalitena töötasid 64 kbit/s satelliit KBFI-KTH, 64kbit/s Helsinki, 64kbit/s Riia. TIX-LANi kaudu olid ühendatud EENet, Funet, Crebit, Eesti Telefon, EsData.
13.jaanuar Justiitsministeeriumi juurde loodi ametkondlike infosüsteemide töörühm, et koordineerida riigiasutuste ühistegevust infosüsteemide arendamisel.
13.-14.jaanuar Tallinna Tehnikagümnaasiumis toimus õpetajatele mõeldud UNIXi kursus.
16.-20.jaanuar Toimusid loengud teemal "Arvutid, arvutiside ja puuetega inimesed", kus esinesid Tom Holloway (Inglismaa), Anto Veldre ja Anne Villems.
21.jaanuar Anne Villems ja Anto Veldre koolitasid taas õpetajaid.
31.jaanuar Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Küberneetika Instituut asutasid Ülikoolide Informaatikakeskuse.
7.veebruar Kooliametile esitati projekt "EENeti sissehelistamiskeskuse tehnilise varustatuse uuendamine" maksumusega 46 tuhat krooni. Taotlus rahuldati.
8.veebruar Eesti e-postivõimeliste koolide arv jõudis sajani. E-posti kasutavate koolide nimekiri. [Allikas - kiri E-LISTis]
14.veebruar Ajalehe "Rahva Hääl" esileheküljel ilmus artikkel suursaadik T.H.Ilvese ettepanekust Kultuuri- ja Haridusministeeriumile varustada Eesti keskkoolid arvutitega: "Ilves kavandab Eestile tiigrihüpet uude sajandisse". Artikli tekst E-Listis [Allikas]
Märts AEF määras EENetile stipendiumi projekti 'Baltic Studies Network' läbiviimiseks. Projekti eesmärgiks oli koostada arvutivõrgul baseeruvaid õppematerjale ja korraldada võrgul baseeruvaid kursusi. Tekkis idee luua Global Network Academy allüksus Balti Õpingute Instituut (Institute of Baltic Studies, lühend IBS).
AEF määras EENetile stipendiumi projekti 'Baltic Academic Networking and Computing Services' läbiviimiseks. Projekti eesmärgiks oli EENetis kasutajatoe loomine, koolitus võrgu kasutamisest.

EENet sõlmis hoolduslepingu Cisco seadmete kohta.

Eesti Telefonist tuli teade, et Tallinn-Tartu kanalit ei saa kauem enam akadeemiliseks sideks tasuta kasutada.
15.märts Tänu Kooliameti finantseerimisele sai koolide sissehelistamiskeskus 28.8 kbps kiirusega modemid. Sissehelistamismasinaks oli peak.edu.ee
23.märts Käivitati 256kbit/s kiirusega akadeemiline väliskanal.
Peale satelliidiühenduste sulgemist 1994. ja 1995. aastal läks 64kbit/s akadeemiline Tallinn-Helsinki kanal üle vahepeal Küberneetika Instituudi juures loodud aktsiaseltsilt EsData EENetile. Kanali kiirust suurendati 256kbit/s-ni. Samaaegselt oli kasutuses ka 64 kbit/s kanal Tallinn/Riia. Mõlema kanali kulud kaeti valdavalt välisabirahadest (FUNET, Põhjamaade Ministrite Nõukogu).
29.märts Tartu Ülikooli arvutuskeskuse ja Lossi tänava õppehoone vahele sai andmesideks käima valguskaabel.
Aprill 1995.aasta infotehnoloogia eelarvest taotles EENet vahendeid sidekeskuste loomiseks kõigisse maakondadesse. Taotlus rahuldati 17% ulatuses. Seetõttu seadmestati vaid 2 keskust - Jõhvis ja Hiiumaal.
14.-16.aprill Tallinna Tehnikagümnaasiumis toimus järjekordne õpetajatele mõeldud UNIXi kursus.
21.-22.aprill Tallinna Tehnikagümnaasiumis toimus järjekordne õpetajatele mõeldud UNIXi kursus.
11.mai Toimus EENeti juhatuse V koosolek. Juhatus kinnitas oma kodukorra. Arutati välisühenduse kulude katmist ja otsustati küsida selleks raha IT eelarvest (raha ei antud). Otsustati kuulutada välja konkurss BALTNet projekti seadmeabirahade kasutamiseks.
29.mai Kultuuri- ja haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakond kuulutas välja konkursi BALTNet seadmeabirahade kasutamiseks.
21.juuni Toimus EENeti juhatuse VI koosolek, millel valiti välja BALTNet rahast finantseeritavad projektid ja peeti aru välisühenduse kulude katmise üle.
23.-25.august Toimusid Aacheni Tehnikaülikooli õppejõu Dr Stahli loengud Tartus ja Tallinnas, teemaks ülikoolide arvutisüsteemid ja -võrgud. Osalesid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja EENeti spetsialistid.
September Käivitati FR tehnoloogial põhinevad magistraalliinid Tallinnast Jõhvi ja Kärdlasse (AS Estpak Data kaudu), sidekeskuste töö Jõhvis ja Kärdlas sai alata.
Minister määras EENeti juhatusse Veiko Jürissoni asemele Antti Vinnali.
Oktoober BALTNet seminaril Kaunases õpetasid osalejaid lektorid Põhja- ja Baltimaadest.
EENet ja AS EsData sõlmisid lepingu, mille kohaselt EsData osutas EENetile sideteenust kanalil Tallinn-Riia.
EENet tegi kultuuri- ja haridusministrile ettepaneku arvutikuritegevuse alase seadusandluse loomise algatamiseks. Koopiad kirjast said Justiitsministeerium, Teede- ja Sideministeerium, Teadus- ja Arendusnõukogu.
17.oktoober EENet ja DANTE sõlmisid lepingu, mille alusel EENet osales Phare 1994 R&D Networking projektis.
27.-29.oktoober Tallinna Tehnikagümnaasiumis toimus järjekordne õpetajatele mõeldud UNIXi kursus. Kõigi aasta jooksul korraldatud UNIX-kursuste eestvedaja oli Anto Veldre.
November Koolide sidekeskus koliti Tallinna 43. Keskkoolist Kultuuri- ja Haridusministeeriumisse EENeti ruumidesse.
8.detsember Pidulikult avati Hiiumaa püsiühendus Internetiga.
17.detsember Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium ühendati Internetti.
Detsember Käivitati AS Estpak Data kaudu käiv magistraalliin Tallinnast Haapsallu.

1996


Aasta alguse seis:
  • Riigieelarve seaduse kohaselt oli EENeti eelarve 1.406 miljonit krooni.
  • Sissehelistamiskeskused töötasid Tallinnas ja Tartus, vähemal määral oli sissehelistamine võimalik Jõhvis ja Kärdlas.
  • Püsiühendust kasutas 3 üldhariduskooli; sissehelistamist ca 120 kooli.
  • Kasutusel olid järgmised riigisisesed sidekanalid: Tallinn-Tartu 256kbit/s, Tallinn-Jõhvi 64kbit/s, Tallinn-Kärdla 64kbit/s, Kärdla-Kuressaare 28kbit/s, Tallinn-Pärnu 64kbit/s, Tallinn-Viljandi 64kbit/s, Tallinn-Haapsalu 19.2kbit/s.
  • EENeti osalemise tõttu projektis 'PHARE 1994 R&D Networking' finantseeris Euroopa Komisjon akadeemilisi välisühendusi Tallinn-Helsinki (256kbit/s) ja Tallinn-Riia (64kbit/s).
  • Lisaks EENetile olid oma väliskanalid Data Telekomil (64kbit/s Eunet Finlandi kaudu EuNetti), EsDatal (64 kbit/s Datanetti /Soome Tele/), Microlink Onlinel (128kbit/s Eunet Finlandi kaudu EuNetti) ja Uninetil (128kbit/s aasta algul, hiljem 256kbit/s Global Sprintlinki).
  • Kultuuri- ja Haridusministeerium jagati valitsuse määruse alusel eraldi Kultuuriministeeriumiks ja Haridusministeeriumiks. EENet jätkas Haridusministeeriumi haldusalas.
1996.aastal rajati Tartu Tehnikaülikooli ATM tuumikvõrk. [Allikas 3]
Jaanuar Kõrgkoolide ja teadusasutuste osakonnale saadeti ettepanek magistraalsidekulude katmiseks 1996.aastal.
Anto Veldre EENetist koostas Haridusministeeriumile eksperthinnangu osakondade arvutialaste taotluste kohta.

AEF määras EENetile stipendiumi Interneti magistraalsõlme loomiseks Haridusministeeriumi.

Veebruar Magistraalliin Tallinn-Tartu (CIR 128kbit/s, port Tartus 256kbit/s) asendas Eesti Telefoni poolt seni tasuta kasutada lubatud 2Mbit/s liini.
EENet teatas kõigile seni akadeemilist välisühendust kasutanud võrguteenuse pakkujatele, et need peavad endale otsima muu välisühendusvõimaluse.
Erinevates Eesti-sisestes võrkudes käivitati Harvest cache serverid.
Märts EENet kordas haridusministrile ettepanekut arvutikuritegevuse alase seadusandluse loomise algatamiseks.
Aprill EENeti spetsialistid osalesid arvutikräkkeri NoName tabamises.
Haridusministeeriumi eelarveosakonnale tehti ettepanek lisada 1997.a. eelarvetaotlusse eraldi rida: "Teaduse ja hariduse andmeside liinide rent 16700000 krooni".
27.mai Mittetulundusühingu Balti Õpingute Instituut registreerimine, Ühingu eesmärgiks sai jätkata projekti Baltic Studies Network alustatud tegevust. Ühingu asutajateks olid 7 eraisikut.
Juuni Tallinnas valmis esimene mittekommertsiaalne 10 Mbit/s fiiberoptiline sideliin trassil Tõnismägi 9?Tõnismägi 8?Endla t.4, mille abil paranes Haridusministeeriumi side ning said kiire Internetiühenduse Rahvusraamatukogu (kasutas seni EsData teenuseid), Õigustõlkekeskus, Fondide Keskus. Ühenduse loomist finantseerisid EENet, AEF ja asutused ise.
EENet sõlmis Poola TA Süsteemiuuringute Instituudiga lepingu europrojekti ESATT raames piirkondliku infoserveri (Regional Information Centre - RICE) loomise kohta.
EENet ja FUNET sõlmisid lepingu Tallinn-Helsinki 256kbit/s kanali kasutamise kohta.
Haridusminister andis välja käskkirja Tähetorni kompleksi (kus asus EENeti kontor) üleandmiseks Tartu Observatooriumi bilansist Tartu Ülikooli bilanssi.
EENet alustas uuringuid satelliitsidefirmade seas, et käivitada alternatiivne väliskanal.
Juuli AEF määras EENetile stipendiumi Haridusministeeriumi sidekaabli ehitamiseks.
August EENet ja RIPE NCC sõlmisid lepingu RIPE NCC teenuste kasutamiseks (IP-numbrid akadeemilise arvutivõrgu jaoks). Numbriblokk 193.40.0.0-193.40.255.255, mille varem eraldas Internic Eesti teadusele ja haridusele, registreeriti ümber EENeti nimele.
Käivitati magistraalliinid Tallinn-Viljandi ja Tallinn-Pärnu (CIR 16kbit/s, pordid 64kbit/s), sidekeskused ehitati peamiselt Avatud Eesti Fondi rahadega.
EENet käivitas Haridusministeeriumi Sakala 23 Internetiühenduse. Ehitus toimus ministeeriumi ja EENeti koostöös.
September Haridusministeeriumi kantslerile esitati põhjalik aruanne EENeti hetkeseisu ja arengukavade kohta.
Viljandi Kultuurikolledzhiga sõlmiti piirkonna haridus- ja teadusasutuste side edendamiseks koostööleping.
Kantsler määras Enok Seina Eesti akadeemilise arvutivõrgu esindajaks Põhjamaade MN projekti BALTNet juures.
AEF määras stipendiumi projektile STYLUS, kus ühe partnerina osales EENet.
Oktoober Avatud Eesti Fond kuulutas välja koolide ja mittetulundusühingute kodulehekülgede võistluse. Koolidele pakkus EENet võimalust panna oma koduleht välja koolide serverisse ning ootas flopikettaid koos materjalidega ja märksõnaga "Kodulehekylg" kas Tartu või Tallinna kontorisse.
11.oktoober Karulas peeti Tiigrihüppe-teemaline koosolek, kus osalesid Rein Ruus (Tallinna Kõrgem Tehnikakool, TPÜ), Heikki Pettai (Eesti Telefon), Tiina Jürisson, Ants Sild (BCS), Hanno Haamer(Microlink, EAA), Ene Lindemann (Haridusministeerium), Jaak Aaviksoo (haridusminister), Valter Haamer (AS Matti), Jüri Ruut (Tiigrihüppe Sihtasutus), Kaido Saarma (Abobase, Eesti Arvutifirmade Assotsatsioon), Anne Villems, Heiki Kaalep, Rein Prank (Tartu Ülikool), Marek Tiits, Tanel Sitska (IBS), Jaan Oruaas (SpinData, Eesti Tarkvara Selts), Mihkel Kraav, Enok Sein (EENe), Ants Urvak (IBM Eesti esindus), Riina Einberg (Hiiu MV), Alari Avamägi. Arutleti Tiigrihüppe definitsiooni ja eesmärkide, struktuuri, toimumise üldiste põhimõtete, kontrollimehhamismide üle.
November Sõlmiti koostööleping Pärnu Linnavalitsusega piirkonna kultuuri- ja haridusasutuste side edendamiseks.
Haridusministeeriumi teaduse ja ülikoolide osakonnas toimus nõupidamine EENeti uue põhikirja, nõukogu koosseisu ja lepinguliste suhete arutamiseks.
Esimene Tartu Ülikooli ühiselamu lülitus EENeti kaudu püsiühendusega Internetti.
Detsember Teadusfondi Nõukogule esitati taotlus teaduse sidekulude katmiseks 1997.aastal.
18.detsember Rahvusraamatukogus peeti Tiigrihüppe Sihtasutuse algatuskoosolek.

1997


  • Riigieelarve seaduse kohaselt oli EENeti eelarve 1.517 miljonit krooni.
  • TIX-LANi kaudu olid ühendatud EENet, Uninet, Funet, Crebit, Eesti Telefon/EstpakData, EsData, Microlink Online, Data Telecom.
Jaanuar EENet käivitas projekti "Euroopa Liidu Innovatsiooniinfo Keskus Eestis" (FEMIRC Eesti).
Veebruar Käivitati magistraalliin Tallinn-Võru (CIR 16kbit/s, port 64kbit/s), Võru sidekeskuse ehitamist toetas Avatud Eesti Fond.
Haridusministeeriumi kantsleriga lepiti kokku EENeti eelarve ning personali koosseisu muutmine.
Märts Sõlmiti koostööleping Hiiumaa Omavalitsusliiduga piirkonna haridus- ja teadusasutuste side edendamiseks.
1.aprill EENeti direktori kohusetäitjana asus tööle Mihkel Kraav.
EENet loobus eelarve piiratuse tõttu Tallinn-Riia kanalist.
Aprill Kehtestati EENeti võrgu kasutamise reeglistik.
29.-31. mai Tartus toimus esimene "CEENeti Võrgupoliitika Konverents", kus oli osalejaid 19 riigist. Võeti vastu CEENeti Tartu Deklaratsioon. CEENeti juhtkomitee pidas Tartus oma seitsmenda istungi.
Juuni Haridusministeeriumi välisprojektide osakonnale esitati projekt: peamagistraali loomine hariduse ja teaduse andmeside jaoks.
19.juuni Valmis põhjalik EENeti 1997.a. tegevuskava, mis oli mõeldud esitamiseks Tiigrihüppe Sihtprogrammi Nõukogule.
20.juuni Tiigrihüppe Sihtprogrammi Nõukogu leidis EENeti 1997. a. tegevuskava alusel, et 1997.a. andmeside-eelarvet saab vähendada 3 miljoni krooni ulatuses, ning otsustas seda teha. Vabanenud summast otsustati poole miljoni krooni eest tellida Tiigrihüppe arengustrateegia väljatöötamine.
Suvi Vabariigi valitsus pöördus Euroopa Komisjoni poole sooviga alustada läbirääkimisi Eesti osalemiseks EL Viiendas Teadus- ja Arendusprogrammis ning teatas valmisolekust katta osalemise kulud riigieelarvest.
Juuli EENet sõlmis Võru Maavalitsusega koostöölepingu piirkonna haridus- ja teadusasutuste side edendamiseks.
Algasid ettevalmistused spetsiaalse uudiste-satelliidikanali loomiseks.
August Käivitati Tallinn-Tartu 2Mbit/s magistraal (Eesti Telefoni digikanal). Algasid läbirääkimised Eesti Telefoniga koostöö parandamiseks ja teadusele ning haridusele hinnasoodustuste saamiseks.
Haridusministeeriumi kantslerile tehti ettepanek satelliitsidekanali loomiseks.
September Tiigrihüppe algus andmesides: EENetile laekus (Riigikassasse) Tiigrihüppe programmis koolidele võrguühenduse tagamiseks mõeldud raha ning tekkis võimalus 1997.aastaks planeeritud tööde alustamiseks.
1.september EENet käivitas spetsiaalse satelliidiserveri USENET-uudiste maaletoomiseks.
18.september Käivitati Tallinn/Helsinki ATM-tehnoloogial põhinev andmesidekanal akadeemilise side jaoks; tarkvaraprobleemide tõttu Soome poolel oli kanali läbilaskvus esialgu 155Mbit/s; sellest kasutati reaalselt ära ca 3 Mbit/s.
24.september Haridusminister kinnitas EENeti uue põhimääruse.
26.september Valmis fiiberoptiline sideliin Tallinnas trassil Pikk 20-Rävala pst 10.
29.september Tiigrihüppe koordinaatoritele maakondades anti ülesanne selgitada välja koolid, millele püsiühenduse loomine oli kõige prioriteetsem.
Oktoober Senisest 256kbit/s Tallinn-Tartu FR kanalist loobuti digikanali valmimise tõttu.
2.oktoober EENet ja Tiigrihüppe Sihtasutus kuulutasid välja projektikonkursi koolide püsiühenduste loomiseks.
3.oktoober Avatud Eesti Fond otsustas luua 30 avalikku Internetipunkti (AIP). Paljud AIP-d said ühenduse EENeti kaudu.
7.oktoober Vabariigi valitsus nõustus haridusminister Mait Klaasseni ettepanekuga Tartus Tiigrihüppe programmi ja EENeti teenindamiseks mittekommertslikul alusel satelliitkanali korraldamise ning vastava seadmestiku paigaldamise kohta kooskõlastatult Teede- ja Sideministeeriumiga.
27.oktoober Tiigrihüppe koordinaatorid maakondades said välja valitud iga maakonna kohta 3 kooli, kes pidid saama Tiigrihüppe raames aeglase püsiühenduse.
3.november Selgusid koolide püsiühenduste konkursi võitjad. 31 laekunud projektist valis Tiigrihüppe koolide andmeside töörühm finantseerimiseks välja 12 projekti (kogumaht poolteist miljonit krooni). Nende projektide abil pidi 66 kooli 11 maakonnast/piirkonnast saama võimaluse kasutada Interneti püsiühendust või parandada oluliselt senise ühenduse kiirust. Algas lepingute sõlmimine projektide elluviimiseks.
IV kvartal Kõigisse Tiigrihüppe raames valitud koolidesse tellis EENet Eesti Telefonilt liinid, ostis sideseadmed sidekeskustesse ja püsiühendustele. Algas koolide tegelik ühendamine vastavalt liinide valmimisele.

Andmeid teabe päritolu kohta

  • Allikas 1: Koppel, D., Sütt, S. Maateaduse ülesannete kogu. Tartu 1927, V.Tammani kirjastus. (tagasi teksti juurde)
  • Allikas 2: Prof. Ü.Kaasiku meenutused matemaatikateaduskonna konverentsil 1993 (tagasi teksti juurde)
  • Allikas 3: Hr Arusoolt 26.5.2004 saadud andmed TTÜ Arvutuskeskuse ajaloo olulisematest sündmustest (tagasi teksti juurde)