Vesi peale? - loodusteaduslik telemaatikaprojekt gümnaasiumile.

Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasium

Urmas TokkoLoodusteaduste integratsioonile ning õpilaste internetikasutuse edendamisele suunatud projekt tegeleb käimlatega seotud valdkondade uurimisega.

Käeoleval õppeaastal (2000/2001) osalevad projektis 9.-12. klasside õpilased 24-st Eesti koolist. Projekti kodulehekülg asub aadressil http://www.tamme.tartu.ee/vp/, listi aadress on vp@tamme.tartu.ee, projekti finantseerib Tiigrihüppe Sihtasutus. "Vesi peale?" baaskooliks on Tartu Tamme Gümnaasium, projekti korraldavad õpetajad U.Buhvestov, A.Tõnisson ning U.Tokko.

Projekti stsenaarium on mõneti tuttav nelja viimase õppeaasta "Tyybel"-projektidest, mille käigus valminud materjale tasub veebist taas üle vaadata: http://www.tamme.tartu.ee/projektid/. Spetsialistide, enamjaolt kõrgkooliõppejõudude poolt kirjutatud teemakohastes artiklites leiavad käsitlemist näiteks kloonimine, prügiprobleem, plastmasside ja dioksiinide keemia, inimese anatoomia, bioeetika ja ökoloogiline maailmavaade jpm. Ühtlasi leiab lugeja sel aadressil kogu kõnealuste projektide raames tehtud töö kajastuse listi saadetud kirjade - ülesannete, õpilasrühmade vastuste ning kokkuvõtvate kommentaaride - näol. Päris paljud neist on kasulikuks õppevaraks, esmajoones julgevad korraldajad soovitada õpilasrühmade koostatud illustreeritud veebilehekülgi inimese anatoomiast ja füsioloogiast (rollimängust "Elundite elu", projekt "Tyybel 4").

Teadagi algab tegevus mõttest. Vihelge saunas, vehelge jõusaalis või istuge kempsus - vältimatult on inimene seotud loodusliku, tehnoloogilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Kultuur loob tehnoloogiat, tehnoloogia hävitab keskkonda, saastunud loodus ajab segi sotsiaalsed suhted. Või vastupidi. Või ükskõik-mis-pidi seoseid inimese silm paremini tabab. Keskkonnakomponentide vastasmõju on ilmne, mis veelkord vihjab õppeainete-, sh loodusteaduste integratsiooni mõttekusele. Niisugune lähenemine loodusteaduste õppimisel ja õpetamisel on Eestiski jõudu kogumas ning kannab didaktikute kõnepruugis STS - Science-Technology-Society - nime.

STS kui erilise teadusliku ja tehnoloogilise hariduse suund tekkis praktilisest vajadusest anda koolis lisaks teoreetilistele teadmistele ka teistsuguseid kogemusi, nimelt selgitada teadusliku mõtteviisi aluseid koos selle rakendamise oskustega tehnoloogiliste probleemide lahendamisel. Arendades koolilastes neid omadusi, mis võimaldavad neil edaspidises elus orienteeruda teaduse ja tehnoloogia vallas, tunnetada teaduslikku meetodit, osata leida vajalikku infot, arutleda loogiliselt, leida lahendusi nende ette kerkivatele küsimustele ning arendades õpilastes loovust ja katsetamislusti, loome eeldused noortele toimetulekuks tulevikuühiskonnas (T.Tenno).

Projekt "Vesi peale?" püüab niisugusele lähenemisele toetuda, ent määratleb end siiski arvutisidel baseeruva loodusteadusliku projektina, mitte spetsiifiliselt STS valdkonnaga tegelevaks. Seda enam, et keskkonna mõiste alla mahub ka virtuaalne keskkond.

Käimlate ajalugu on küll määratult lühem inimkonna ajaloost, kuid räägib inimese ja keskkonna suhete virrvarris ühest olulisest, mitmekesisest ja intrigeerivast osast. Et jääkide eraldamine on inimese hilisajaloos talle tavaliselt piinlikkust valmistanud, vajab käimlatega seonduv tänapäevalgi viisakat kõnepruuki. Tegelikult käimla lausa väärib seda. "Vesi peale?" laseb koolilastel kombekat sõnavara lugeda, omandada ja kasutama õppida nagu teisigi olulisi teadmisi bioloogiast, keemiast, tehnoloogiast ja kultuuriloost.

Alljärgnev on vaid lühike loetelu käimlatega seonduvast: inimkeha jääkainete teke ja koostis, bakterite elutegevus lagundajatena, keskkonnatehnoloogia ja keskkonnakaitse, olmekemikaalid ja materjalid, käimlate kultuuriline külg erinevatel ajastutel ja kultuurides. Mis veel annaks parema võimaluse õppekava üldsuuniste elluviimiseks? Seega püüab projekt kaasa aidata õppeainete integratsioonile, õpetuse seostamisele igapäevaeluga, analüüsivõime arendamisele ja IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) kasutamise edendamisele aineõpetuses.

"Vesi peale?" stsenaariumis on märgatavad analoogsetele projektidele omased raamid:
õpilasrühmade iseseisev teabeotsing ja meeskonnatöö, loominguliste võimete rakendamine, lühem praktiline tegevus väljaspool kooli, rollimäng.

Alustati nn. pika viktoriiniga (veebipõhine,
https://www.tamme.tartu.ee/viktoriin/),
kus regulaarselt vahetuvad küsimused osalejate vaimu pidevalt virge hoiavad. Kas Teie, hea lugeja, teate, kes leiutas loputuskasti või miks saunalaval olija pingilistujast rohkem veega kattub?

Kavas on ka nn. lühike viktoriin (samuti veebipõhine), mille küsimustepanga osalevad õpilased ise loovad. Loomulikult eelneb sellele tutvumine projekti käsiraamatu (manuaali) artiklitega ning teemakohase teabe laiem otsimine. Lühike viktoriin toimub kokkulepitud ajal (reaalajas), mil kõikide koolide rühmad arvutite taha on oodatud.

Osalevatesse koolidesse on saadetud projekti manuaal, ka koduleheküljelt saab selle artikleid lugeda: prof. M.Mikelsaar kirjutab inimese seedimisest ja bakterite rollist seedekulglas, prof. T.Tenno annab ülevaate STS (science-technology-society) vaadete süsteemist loodusteaduslikus hariduses, keemiakandidaat H.Timotheus kirjutab olme- ja materjalide keemiast käimlatega seoses, MSc. K.Hellat valgustab keskkonnatehnoloogia valdkonda.

Vaimukaid ja infotihedaid "kirjatükke" on toonud kirjanduslike üllitiste konkurss (kuulub ka auhindamisele nagu mitmed teisedki tegevused projekti raames) käimla teemal. Esseelaadsete juttude koostamise tingimuseks oli teadusliku info esitamine kirjanduslikus vormis. Projekti listi saadetud lugu ei võinud olla vaid referaat käimlate ja käimlaskäimisega seonduvatest bioloogilistest, keemilistest, sotsiaalsetest ja tehnoloogilistest protsessidest. Teave tuli vormida kaasahaaravaks ja viisakaks faktivigadeta loominguliseks looks.

Siinkohal on toodud projekti korraldajate näide, hõlbustamaks ülesandest arusaamist:

"Kui Arno isaga koolikäimlasse jõudis, olid ... Kõigepealt avas isa deodorandipudeli, mille nupule jõudu rakendades ta lenduvate lõhnaainetega (millised?) aerosooli ruumi pihustas. Gaasimolekulid hõivasid X m3 Y sekundiga, teatavasti on need ju Browni liikumises. ...; Et tualeti varasem lõhn polnud just meeldiv, teadis isa Arnole rääkida kusagil lagunevast orgaanikast, mis ebameeldiva lõhnaga gaase (milliseid?) eraldas. ...".

Selle aasta jaanuaris võis pea kõigis Eesti maakondades näha "Vesi peale?" õpilasgruppi kemmergust kemmergusse voorimas. Nimelt, projekti aktsiooni-etapis (autor mõtleb siinkohal aktsiooni kui üht eripärast õppemeetodit) tuli rühmadel ette võtta kodukoha käimlate hindamine ja kirjeldamine. Uuritavate "asutuste" piirarvuks oli seatud viis, kusjuures õhinaga teostatavas uurimistöös ei tohtinud unustada ohutust - hindamiseks valitud käimlaid on ilmselt igasuguseid. Õpilasi manitseti nii oma kui kaaslaste tervise hoidmisele. Igale käimlale anti hinnang nii sõnaliselt kui 10-palli süsteemis järgmistes valdkondades: keskkonnasäästlikkus, sisekujundus, tööpõhimõte, lõhn, puhtus, kasutajasõbralikkus, tehnilise lahenduse otstarbekus jm. Lisainfona loetletakse kasutatavad olmekemikaalid, lisavahendid, käimla mõõtmed ja asukoht, aga ka omapoolne, uus sobiv nimetus.

Projekti lõpetab rollimäng nn Uue Aja Käimla projektide koostamisel. Ideekavandites kasutatakse nii teksti, pilte kui skeeme. Igati asjakohased on jooniste kõrval paiknev selgitav tekst, põhjendused pakutavatele tehnilistele lahendustele ja keskkonnasäästlikkusele. Mitme osaleva rühma koostööna valmivad kavandid esitatakse veebilehekülgedel. Infovahetus, vaidlused ja kompromissi leidmine toimub e-maili teel, seni, kuni Disainerid (veebilehe meisterdajad" arvutis) on saanud Tekstikoostajatelt, Skeemiotsijatelt, Fotograafidelt, Joonistajatelt, Põhjendajatelt jt rühmaliikmetelt (mõeldakse paari kooli baasil moodustunud väiksemaid, uusi rühmi) vajaliku materjali.

Varasemate projektidega sarnaselt valmib kõrvaltvaatajalegi oluline ja/või huvitav materjal. Manuaaliartiklid ja õpilaste populaarteaduslikesse lugudesse koondatud info on koolitöös heaks lisamaterjaliks. Käimlaprojektid veebis hakkavad kas teostajat ootama või pakuvad uudishimulikule võimalust ennustamiseks - kas käimladisaini areng toimub praeguste õpilaste loodud suundades?

Eesti käimlate praegune seisund jääb aga arvatavasti lastelastele meenutada.


Tagasi kogumiku sisukorda