Suundumused ja probleemid Põhjamaade koolides. Valitsuse jõupingutused infotehnoloogia alal

Rene Belsø
Vanemnõustaja, Infotehnoloogiline poliitika
Põhjamaade Ministrite Nõukogu

Milleks näha vaeva?

Rene BelsoEsimene küsimus, mis tuleks esitada, kuid sageli ära unustatakse, on see, milleks üleüldse vaeva näha? See küsimus on eriti oluline just IKT sektori puhul, kuna toimuvad muudatused on sageli kiired ja põhjapaneva iseloomuga, valitsused, ülikoolid ja sarnased asutused aga toimivad suurte ja aeglaste bürokraatiamasinatena. Mis siis tegelikult muutumas on?

Globaliseerumine ja selle tagajärjed hariduses

Teadmised muutuvad üha enam kaasaegse tsivilisatsiooni põhiressursiks ja "tööstusliku ühiskonna" asemele astub "teadmiste ühiskond". Suutlikkus mõista globaalseid arengusuundi, aga ka ühiskonnas toimivaid "nõudluse-pakkumise ahelaid" ei ole enam niivõrd seotud toormaterjalide või tööstustoodangu, kui omatavate teadmistega. Nii rahvuse kui ka üksikisiku seisukohast on äärmiselt oluline omada "seda, mida vajatakse". Nõudlus selle järele, mida meil pakkuda on, määrabki otseselt ära nii rahvuse kui üksikisiku jõukusastme ja ka sotsiaalse positsiooni.

Globaliseerumine ja selle IKT-ga seotud tagajärjed

Pakkumise-nõudluse ahel globaalne areng teabel põhinevas ühiskonnas on suunatud IKT, biokeemia, geenitehnoloogia, keskkonnakaitsetehnoloogiate, jms. arendamisele. IKT tähtsus rahvuse jaoks (ning seega ka üksikisiku jaoks) on seotud rahvuse konkurentsivõimega, mis omakorda seondub selle kompetentsi ja palgatasemetega.

Haridus ja IKT

Põhjamaades on väga laiapõhjaline oskusbaas, aga ka kõrged palgatasemed. Seega on Põhjamaad sageli sunnitud keskenduma sellistele valdkondadele, kus nõudlus on sedavõrd suur, et ollakse valmis maksma kõrgeid töötasusid - näiteks IKT sektor.

Ka Balti riikides on oskusbaas küllalt kõrge. Võrrelduna Põhjamaadega on palgad seevastu väga madalad, ning seega ollakse IKT vallas äärmiselt konkurentsivõimelised. Järelikult oleks Balti riikidel igati arukas investeerida IKT sektorisse ning seega ka IKT-alasesse haridusse.

Sellegipoolest peab vastutustundlik valitsus planeerima pikaajalisi arengusuundi, pidades seejuures silmas infoühiskonna vajadusi, mis on oluliselt suuremad, kui pelgalt IKT, st. arvestada tuleb nii infoühiskonna loomingulisi kui ka sotsiaalseid ja humanistlikke aspekte.

Pingutuste kolm dimensiooni

Hariduse vallas tehtavad pingutused peavad toimima õigel tasandil, õiges sektoris ja õige rõhuasetusega.

Analüüsitasandid:

Analüüsitasandid
Tööde jaotamine erineva tasandi rollikandjate (valitsustevahelised, valitsusesisesed, kohalikud omavalitsused, kool, õpilane/õpetaja) on sedavõrd oluline, et vajab ka väga täpset määratlemist. Pingutused peaksid olema suunatud "mida on vaja teha"-baasile, alustada tuleks tipptasandilt ning liikuda allapoole vaid siis, kui selleks on olemas reaalne vajadus.
Sektorid

Jõupingutused peavad olema suunatud õigele sektorile, võttes seejuures arvesse poliitilisi prioriteete, riiklikke vajadusi ja kultuurilisi tugevusi, st, tuleb määratleda vastavate valitsussektorite nõrgad kohad (rahastamispoliitika, infrastruktuuripoliitika, hariduspoliitika - nt. õpetajate oskused, õppekavad, jms.) ning olla teadlik ka sellest, kes mille eest vastutab. Seda võib väljendada ka kui "rõhuasetus õigele ainevaldkonnale" (loodusteadused, sotsiaalteadused või humanitaarteadused).
Õpetamismeetodid ja IKT:

Fookuste-vahelise tasakaalu saavutamiseks on vaja mõista ka seda, et pedagoogilised metoodikad ja IKT tehnoloogia moodustavad lahutamatu terviku.

Järgnevas keskendume kõigepealt esimesele analüüsitasandite dimensioonile.

Õpilase/õpetaja tasand

Ilmselgelt on kõigi jõupingutuste lõplikuks sihtmärgiks õpilane ja õpetaja. Seega on olulised nii rollid kui ka intellektuaalne, kultuuriline ja majanduslik taust ning antud grupi huvid.

Põhjamaade kogemused ja õpetaja/õpilase tasandil tehtud jõupingutused.

Laias laastus võib öelda, et õpetajad on ühiskonnas toimuvast arengust teadlikud. Siiski teevad nad vaid minimaalseid pingutusi oma isiklike oskuste arendamiseks - välja arvatud juhul, kui neid selleks "tagant tõugatakse". Mõned õpetajad avaldavad isegi vastupanu või ei pööra toimuvale arengule mingit tähelepanu. Õpilastele tundub IKT aga meeldivat ja nad võtavad uued suunad kiiresti omaks.

Õpilased veedavad suure osa oma vabast ajast arvutite taga, olgu siis kodus, Interneti-kohvikute, raamatukogudes, vm. Üllataval kombel ei kulutata aega mitte niivõrd tabelarvutusele ja tekstitöötlusele, kui arvutimängudele, jututubadele ja Internetis surfamisele, olenevalt nende IKT-alastest oskustest, tajudes sel moel IKT-keskkonda üldisemas plaanis.

Soovitused õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele.

  • Jälgige, et koolis oleks olemas tehnilised baasoskused. Näiteks võib tuua väikesed töötajate grupid või arukamad vanemate klasside õpilased.
  • Jälgige, et juhul, kui süsteemid rivist välja langevad, oleks teile kättesaadavad tehnilised eksperdid. Näiteks lisaraha teeniv lapsevanem, hooldusleping kohaliku ettevõttega või - veelgi parem - paluge abi valitsuselt.
  • Looge oma koolis "IKT strateegiagrupp", mille koosseisu kuuluvad pädevad õpetajad, lapsevanemad ja õpilased - ja vajadusel ka mõni kohalik arvutifirma väljastpoolt kooli.

Kohalike omavalitsuste tasand

Põhjamaade kohalikud omavalitsused kontrollivad ligikaudu 50-60 protsenti kõikidest riiklikest rahalistest vahenditest ning on ametlikult vastutavad ka koolide eest. Seega on kohalikel omavalitsustel täielik vabadus summade jaotamisel lähtuda konkreetsetest sõltumatutest prioriteetidest. Veelgi enam, vaatamata sellele, et kohalikud omavalitsused peavad tegutsedes lähtuma riiklikust seadusandlusest, jäetakse neile ka omaalgatuslikke vabadusi.

Põhjamaade kogemused ja kohaliku omavalitsuse tasandil tehtud jõupingutused.

  • Esimese klassi õppekava (näitlik):
    Tekstitöötlus taani keele tunnis
    Tabelarvutus/matemaatika
    Graafilised manipulatsioonid
    Vormindamine, maketid
    Heli
    Multimeedia
    E-post ja Internet
    Andmebaasid
    Eetika IKT kasutamisel
    Lühivalikud (shortcut-id)
  • Koolis käivate lastega perekondadel on võimalik koju arvuti saada (laenata). Arvutiga on komplektis ka tarkvara ja Internetiühendus.
  • "Tippkoolidel " on olemas järgmine riistvara (200-300 last): Kolm arvutiklassi, igas neist 6-12 arvutit. Lisaks on ühes arvutiklassis 1 skänner, 1 digitaalkaamera, 1 videokaart (TV ja videomanipulatsioonide tarbeks); igas aineklassis on täiendavalt 2 arvutit.
  • Kõigile õpetajatele pakutakse kodus kasutamiseks ühte Internetiühendusega arvutit (juhul, ja ainult juhul), kui nad on nõus tegema kahe aasta jooksul ära Õpetajate IKT testi (vastsel juhul jäävad nad arvutist ilma). Peaaegu kõik õpetajad on sellega nõus või testi juba ära teinud.
  • Kohalikud omavalitsused on asutanud koolide juurde IKT-nõukogud, mille koosseisu kuuluvad õpetajad, lapsevanemad, kooli nõukogu liikmed ja iga kooli direktor. Igal aastal töötatakse välja kooli IKT strateegia.
  • IKT oskusi loetakse "sotsiaalses plaanis kohustuslikuks" - samaväärsena lugemis- ja kirjutamisoskustega.
Soovitused kohalikele omavalitsustele.

  • Soodustage: Ehitage infrastruktuure (andke koolidele Internetiühendus). Subsideerige vajalike seadmete hankimist, vajadusel sundige koole selleks.
  • Koolitage (motiveerige) õpetajaid. Finantseerige kursusi, "klubisid" ja igat sorti stipendiume.
  • Tehke koostööd nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
  • Andke koolidele tehnilist abi, võimaldamaks neil töös osalemist ka juhul, kui nende tehnilised oskused on minimaalsed.

Valitsuse tasand

Eeltoodust lähtuvalt on kõigile selge vajadus rakendada meetmeid, lahendamaks IKT oskustega õpetajate nappuse, aga ka IKT-oskustega koolilõpetajate probleemi. Põhjamaade valitsused on seda vajadust silmas pidades viimase kümne aasta jooksul üsna palju ära teinud - mõned suurema, mõned väiksema eduga. Vastavad jõupingutused moodustavad nüüdseks Riiklike Programmide ja Strateegiate lahutamatu osa.

Põhjamaade kogemused ja valitsuse tasandil tehtud jõupingutused.

Valitsuse haridusprogrammid on suunatud mitmetele erinevatele rollikandjatele, eelkõige siiski kohalikele omavalitsustele ja koolidele. Valitsuse programmide osaks on laias laastus alati:

  • Koolide Interneti-ühendused ja telekommunikatsioonifirmade monopoli kontrollimine (hetkel on see eesmärk peaaegu saavutatud).
  • Koolivõrkude arendamine (hetkeks juba oma aja ära elanud eesmärk).
  • Komisjonid strateegiate ja projektide väljatöötamiseks. Lisaks Haridusministeeriumi esindajatele kuuluvad komisjonide koosseisu programmide edukakas rakendamiseks vajalike partnerite esindajad, kaasa arvatud riiklikud haridusagentuurid, kohalikud omavalitsused ja erinevad fondid ja organisatsioonid (nt. õpetajate grupid ja ametiühingud).
  • Jõupingutused, mis on suunatud õpetajate oskuste arendamisele ja peavad neid meelitama arvutit töövahendina kasutama (hetkel eriti kuum teema!).
  • Õpetajate koolitamise õppekava. Suuremas osas Põhjamaades kasutatakse Õpetajate IKT tunnistust, mis antakse välja õpetajatele, kes on sooritanud rea teste (Taani tsentraliseeritud ><Norra detsentraliseeritud). Testid sisaldavad muuhulgas järgmist:
    1. Sissejuhatus arvutite kasutamisse, Internet, e-post ja koostöö läbi Interneti.
    2. Tekstitöötlus kirjutamise protsessis ja töö teksti ning kujundamisega õpetamise osana.
    3. Informatsiooni otsimine Internetist ja leitud informatsiooni hindamine.
    4. Töö tabelarvutusega ja mõtteid selle kohta, kuidas neid paljude ainete õpetamisel ära kasutada.
    5. Kuidas pilte ja illustratsioone kasutades luua head ja lihtsalt loetavat kujundust.
    6. Kujundus multimeedia presentatsioonide koostamisel ja oma kodulehekülje loomisel.
    7. Andmebaasid hariduses - kaasa arvatud Interneti andmebaasid ja PC-andmebaasid.
    8. Koolide areng ja IKT integratsioon.
  • E-post kõigile õpilastele ja õpetajatele ja sellega kaasnev (infrastruktuurid, portaalid, teemaühendused).
  • IKT funktsionaalsete puuetega õpilastele.
  • Auhinnad IKT abil tehtud hea pedagoogilise töö eest.
  • Filtreeritud Internetiühendus. Vastavasisulistest pingutustes on (suuremas osas) loobutud, kuid teema on endiselt probleemiks.
Soovitusi Põhjamaade valitsustele

  • Suurem osa riiklikke strateegiaid on üsna ambitsioonikad, kuid bürokraatlikud ja aeglaselt toimivad, isegi naiivsed ja ebaefektiivsed - kuid ärge loobuge proovimast! (Katse ja eksituse meetod...).
  • Töötage välja rahvusvaheline strateegia. Tehke koostööd, leidke partnereid. Mõelge sellele, "kellega" ja "kuidas" koostööd teha?
  • Soodustage: Ehitage (veel) infrastruktuure, subsideerige IKT seadmete hankimist ja ühenduste loomist (nii koolide kui õpilaste kodudes).
  • Jälgige telekommunikatsiooniturgu: Valitsusvõrgud> <Kommertsvõrgud (monopolide täiendav kontrollimine).
  • Asutage "hulgiostu" agentuure.
  • Ärge suruge standardeid peale - kasutaja teab ise, mis talle sobib.
  • Jätkake pidevalt õpetajate koolitamist (kujundage meetodeid pidevalt ümber: tsentraliseeritud, detsentraliseeritud, erasektor, jne). (Vaata nt. http://www.skole-it.dk/).
  • Viige IKT kasutamine sisse ka pedagoogilistes ülikoolides ja IKT-ülikoolides. Keskenduge sellistele põhivaldkondadele, nagu pedagoogilised uuendused, kunst, disain, äri (vaata nt. http://www.it-c.dk/pub_uk/).
  • Subsideerige teadusuuringuid ja arendustegevust, nt. digitaalsed õppematerjalid ja uued suunad hariduses.
  • Ehitage spetsiaalseid infoportaale: lingid, publikatsioonid, arutlusfoorumid, jne. Pidage siiski meeles: sisu enne vormi. See peaks olema pedagoogiline, intellektuaalne, kuid siiski meelelahutuslik (uudised, mängud, jne.). Midagi niisugust, mille pärast väärib kohale tulla!

Valitsustevaheline tasand

Põhjamaade valitsustel on Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevuse vahendusel saadud 15 aastase koostöö kogemused IKT alase koostöö vallas, alates infrastruktuuridest. Hetkel püütakse elu sisse puhuda Põhjamaade Infotehnoloogia Nõukogule. Sellest saab koht, kus Põhjamaade IKT eest vastutavad ministrid tulevad kaks kuni neli korda aastas kokku, vahetavad kogemusi ja arutavad võimalikke ühistegevusi. Kokkusaamiste vahepeal viib tehtud otsused ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu sekretariaat.

Põhjamaade kogemused ja valitsustevahelisel tasandil tehtud jõupingutused:

  • Põhjamaade IKT-alane koostöö sai alguse 1985. aastal projektiga NORDUnet, mis kujutas endast kõiki Põhjamaade ülikoole ja tsentraalseid valitsusasutusi ühendavat infrastruktuuride võrku (Taanis olid kaasatud ka koolid) - sel moel loodi üks parimaid Internetiühendusi maailmas, hinnaga 39 USD kasutaja kohta aastas.
  • 1993. a. käivitas PMN projekti Odin, mis ühendas tol hetkel Põhjamaade koole ning pakkus välja suurel hulgal koole, õpetajaid ja õpilasi huvitavat informatsiooni. Hetkel on sellest saanud tavaline aineportaal.
  • Alates 1996. a. on Põhjamaade haridus- ja teadusministritel olnud oma nõuandev kogu, mis koosneb suurte IKT oskustega vanematest riigiametnikest - IKT poliitika grupp. Gruppi eesmärgiks on pakkuda välja Põhjamaade ühtseid IKT poliitilisi algatusi, aga ka reaalsete IKT arendusprogrammide väljatöötamine. Hetkel ja lähitulevikus keskendutakse järgmistele valdkondadele:
    1. IKT arengu mõõtmiseks vajalike indikaatorite väljatöötamine.
    2. Homsed ülikoolid (virtuaalsed ülikoolid, pedagoogika areng, jms.).
    3. IKT arengu tagajärjed kaasaegsele teadustööle.
    4. Teadmiste muutmine ekspordiartikliks tekkival globaalsel haridusturul.
  • IDUN2 on jätk projektile IDUN, mis kujutas endast IKT hariduses, teaduses ja arengutegevuses kasutamisele suunatud arendusprojekti. IDUN2 keskendub põhiliselt Põhjamaade haridustöötajate koostöövõrkude arendamisele, aga ka kõigil tasanditel õpetamiseks sobivate IKT vahendite väljatöötamisele - nii keskhariduses, kõrghariduses ja teadustöös kui ka täiskasvanute täiendkoolituses.
  • Projekt BaltNet on suunatud Balti riikide toetamisele ühinemisel infoühiskonnaga: BaltNet oli projekt, mis jätkas projektide NORDUnet ja IDUN2 liini. Projekt alustas IKT infrastruktuuride arengu toetamisest ning jätkab õpetajate IKT-alase koolituse korraldamisega.
  • Lisaks on veel terve rida erinevaid IKT projekte, mis ei ole otseselt seotud haridusega.

Soovitusi Põhjamaade valitsustevaheliseks koostööks

  • Koostöö intensiivistamine ning IKT poliitika kontrollimise üle löödava lahingu lõpetamine ("vastake väljakutsele ja lahendage probleemid"):

(Täiendav) kontroll infrastruktuuride ja monopolide kontrolli üle

IKT pedagoogilise tähenduse mõistmine

E-kaubandus

Kaugkoolitus & virtuaalsed ülikoolid

Turvalisusega seonduvad küsimused

Keeletehnoloogia

24-tunnine valitsus

Telemeditsiin

Autoriõigustega seonduvad küsimused

Transpordilogistika

  • Koostöö tegemisel tuleb silmas pidada suuremat üldpilti:
    Üldpilt
  • Valitsuse ministrite positsioonivõitluste lõpetamine.

Taustavõimalused ja Põhjamaade kultuur

See, mis Põhjamaade puhul toimis, et pruugi veel Baltimaade jaoks parim olla. Ärge unustage kõige taga olevaid väärtusi, ajaoolist ja majanduslikku konteksti ja traditsioone (Põhjamaade kultuuripärand, nt. "N. F. S. Grundvig").

Põhjamaade kogemused ja pingutused

  • Huviorbiidis ei ole mitte õpilaste isoleeritud abstraktsed teadmised, vaid õpilase suutlikkus verbaliseerida ja individuaalselt analüüsida saadud teadmisi ühiskondlikus kontekstis.
  • Õpilase teadmiste hulgast rohkem pakub huvi tema oskus informatsiooni leida ja kasutada.
  • Sotsiaalne suhtlemine (meeskonnatöö) IKT teadmiste omandamisel ja tõlgendamisel on ülimalt oluline õpilaste teadmiste ühesuunaliseks programmeerimiseks.
  • Inimese marsile saatmisest tunduvalt parem on võime kombineerida kunstipärast ja loomingulist mõtlemist kaasaegse tehnoloogiaga.
  • IKT liigub liialt kiiresti, et ühiskond saaks jääda ootama, millal keskvalitsuste ja ülikoolide dinosaurused end liikuma saavad ... Määratlege väiksemad eduvõimalused, keskenduge neile ja seejärel hakake neid stimuleerima ja isegi kopeerima.

Soovitused:

  • Soodustage, ärge sundige ega kontrollige.
  • Andke loomingulisele lähenemisele roheline tee ja reklaamige sellega kaasnevaid võimalusi.
  • Alustage väikselt-vaikselt, võtke eeskuju neist, kel on rohkem oskusi ja unustage nn dinosaurused.
  • Arutage oma staatuse ja tulevaste väljakusete üle.
  • Määratlege "edutehnoloogiad " ja uued lähenemised.

Kokkuvõte

Õpetage oma lapsed inglise keeles rääkima, mängige IKT-ga ja olge ise kõiges esimesed, ja ärge jääge ootama, mil suured teile järele tulevad.


Tagasi kogumiku sisukorda