Internetipõhised keeleõpingud Soomes

Ilpo Halonen
ESP Finland

Ilpo HalonenVõib öelda, et uusimaid infotehnoloogiavahendeid kasutavas ühiskonnas, on praegu toimumas üleminek traditsiooniliselt kooli süsteemilt nn. e-koolile. Kõiki võimalusi arvestava e-kooli juurde kuulub 24-tunnine kiire Internetiühendus ja multimeediavõimalustega mobiilsideseadmed. Õppematerjalid on digitaalsed ja neid laaditakse koolides vastavalt vajadusele maha või pannake üles. Suured muudatused leiavad aset nii kooli arhitektuuri kui ka õppekavade osas. Üleminekuperioodi tunnusteks on kiired muudatused hariduse sisus, uued koolitusmeetodid ja sügavuti toimivad reformid õpetajate koolituses ja väljaõppes.

Jorma Ollila, Nokia tegevdirektor, on öelnud "Suutmaks teha midagi uut peab kõigepealt ära lõpetama vanade asjade tegemise". Millised muudatused on toimunud keeleõppe osas? Mida tuleb vanade tavadega võrreldes täiesti uutmoodi teha?

Uus tehnoloogia on muutnud maailma ja Internet omakorda on tugevalt mõjutanud keeleõppega seonduvat. Inglise keel on muutunud IKT "lingua franca"-ks ning kirjaliku keele osatähtsus on suurenenud. Arvutite poolt pakutavate mutimeedia funktsioonide kasutamine mõjutab hariduse, õppimismeetodite ning eriti õppimistehnoloogiate arengut.

Kuidas reageerivad muutunud olukorras võõrkeeli õpetavad õpetajad? Tehnoloogia areng on autonoomne protsess ning selle toimimist ei ole võimalik takistada. Suurem osa õpetajatest on sellest aru saanud, kuid paljudel on siiski raskusi uue olukorraga kohanemisel. Kahjuks on vaid väike osa Soome õpetajatest uue tehnoloogia poolt pakutava väljakutse vastu võtnud.

Koolide juhtimine detsentraliseeriti Soomes juba kümmekond aastat tagasi. See tähendab, et koolide õppekavade koostamisega ei tegele mitte kõrgemad ametkonnad, vaid koolid ise. Riiklikud ametkonnad ei vastuta tegelikult selle eest, mis koolides toimub. Isegi juhul, kui kõrgemalt poolt püütaksepropageerida uusi meetodeid ja julgustada nende kasutamist pole kuigi palju õpetajaid, kes oleksid valmis senised õpetamismetoodid sinnapaika jätma ning uusi kasutama hakkama. Teiseks tuleb tunnistada, et praktilist infot uute meetodite kohta ja sobivaid abimaterjale polegi tavaõpetajal nii lihtne leida. Seega, mulle näib, et IKT kasutamise osas hariduses on hetkel seis Soomes üsna segane.

Mida siis keeleõpetajad teevad? Võib öelda, et suurem osa neist ei ole tehnoloogilistele muudatustele mitte kuidagi reageerinud. Need, kes on endale muutusi teadvustanud, püüavad oma õpetamist kuidagi reformida. Samas on ühiseid ja organiseeritudjõupingutusi selles osas tehtud vähe ja iga uus reformaator püüab keele õpetamiseni arvuti abil jõuda individuaalselt - käitumismall, mis on Soomele väga iseloomulik.

Arvan, et praegusel üleminekuperioodil tuleks tuleks Interneti-põhiset keeleõpet arendada koostöös teiste maade keeleõpetajatega erinevate koostööprojektide abil. See on kahtlemata kiireimaks võimaluseks uue mõtteviisi ja uute meetodite juurutamiks. Euroopa Koolide projekti (ESP) Soome koordinaatorina sooviksin igati propageerida ESP keeleprogramme, nagu näiteks The Image, Das Bild, L'Image ja Bilden. Kõik nimetatud programmid on heaks lähteplatvormiks keeleõpetajale, kes soovib vanade asjade asemel midagi uut tegema hakata.

Rohkem infot eelpool puudutatud teemadel võib leida veebiaadressilt: http://www.ilpohalonen.com


Tagasi kogumiku sisukorda