Kiirlugemisprogramm 4.2

Jaan Mikk
Tartu Ülikool

Oleme harjunud mõtlema, et see, kes loeb aeglaselt, omandab teksti sisu hästi. See on nii ainult siis, kui aeglane lugeja teksti üle põhjalikult mõtleb. Tihti loeb aga inimene aeglaselt halbade lugemisharjumuste tõttu. Üldjuhul mõistab kiirem lugeja teksti paremini kui aeglane lugeja. Lugemiskiiruse tõstmine on oluline selleks, et hoida kokku lugemise aega ja mõista teksti sügavamalt. Kiirlugemine on teksti sisu kiire mõistmine ja omandamine.

Kiirlugemise pooldajad rõhutavad, et kiirem lugemine aktiviseerib mõtlemist (Andrejev & Hromov 1997) ja arendab vaimseid võimeid. Tõepoolest, kiirlugemisel koondatakse kogu tähelepanu lugemisele, püütakse käigult haarata sõnarühmade koondmõtteid, püütakse teksti sisu ennustada jne. Tõhusam mõttetöö soodustab omandamist, mistõttu kiirelt lugejad mäletavad teksti paremini. Suuremad teadmised võimaldavad omakorda kiiremini lugeda ja teksti paremini mõista.

Kiirlugemise omandamine nõuab harjutamist. Kaasajal on selliseks harjutamiseks loodud arvutiprogramme, mis võimaldavad arendada efektiivse lugemise võtteid. Võõrkeelsete lugemisprogrammide tutvustusi võib leida internetist (vt. Internetiaadressid 23.12.2000). Käesolevas artiklis tutvustatakse Tartu Ülikooli pedagoogika osakonnas loodud programmi. Tutvustatava õppevahendi on programmeerinud Andrei Solntsev, harjutustekstid valisid ja küsimused koostasid Katrin Kamerov, Ingrid Leinus, Mare Sadam ja Laila Tasa. Programmi koostamist on toetanud Avatud Eesti Fond, Tartu Ülikooli õpetajakoolituse projekt ja Tiigrihüppe Sihtasutus.

Programmi kirjeldus

Kiirlugemisprogrammi põhiosad on lugemistest, lugemisharjutused ja abiharjutused. Lisaks neile salvestab programm iga harjutaja kõik harjutustulemused, õpetajale on antud võimalus harjutustekste lisada ja programmiga on kaasas ka kiirlugemisalase kirjanduse ülevaade ning juhendid õpilasele ja õpetajale (joonis 1). Harjutustes ning testis on võimalik valida kahesaja teksti vahel, mis on peaksid olema huvitavad üldhariduskooli õpilastele, humanitaarerialade üliõpilastele ja loodusteaduste õpetajatele. Harjutustekstid on keerukuse järgi jagatud kolme gruppi.

Joonis 1. Kiirlugemisprogrammi struktuur

Joonis 1. Kiirlugemisprogrammi struktuur

Lugemistestis esitab programm lugejale teksti ja mõõdab lugemise aega. Programmis on olemas andmed iga teksti pikkuse kohta sõnades ja tähtedes. Nende andmete järgi arvutatakse iga lugemise järel lugemiskiiruse sõnades minuti kohta ja tähtedes sekundi kohta. Lugemise järel esitatakse lugejale 5-10 valikvastustega küsimust teksti sisu kohta. Kui lugeja vastust ei tea, siis võib ta jätta ka valiku tegemata ja vastuseks märkida "0". Valikvastuste seast on õige vaid üks ja selle äramärkimine annab ühe punkti. Väärvastuste eest arvestatakse punkte maha. Vastamise aega ei mõõdeta. Vastamise lõppedes kuvatakse ekraanile andmes selle kohta, mitu protsenti võimalikust punktide maksimumist lugeja sai. Lisaks sellele korrutab programm veel lugemiskiiruse läbi omandamistasemega saades niimoodi omandamiskiiruse sõnades minuti kohta. Lugemistestide tulemused säilitatakse ka statistikas harjutaja sisenemisnime all.

Lugemisharjutusi on kolm: sõnarühmade lugemine, vertikaalne lugemine ja regressioonide kaotamine. Sõnarühmade lugemise harjutuses esitatakse tekst sõnade või sõnarühmade kaupa, selleks et harjutada võimalikult pikemate sõnarühmade nägemist ühe pilgu peatusega võimalikult lühikese aja jooksul. Sõnarühma pikkuse saab valida enne lugemise algust vahemikus 5 - 30 tähte. Sõnarühma näitamise aega saab reguleerida enne lugemise algust ja ka lugemise käigus vahemikus 0,1 kuni 0,5 sekundit. Lugemistekste saab valida kolmest tekstikogumikust, mis on jagatud teksti keerukuse järgi kolmele astmele.

Selle ja ka järgmiste lugemisharjutuste sooritamine sarnaneb lugemistestile: programm esitab teksti, mõõdab lugemise aja ja teksti pikkuse, esitab küsimused ja hindab antud vastuste õigsust. Harjutuse tegemise koondtulemused (lugemiskiirus, omandamistase ja omandamiskiirus) esitatakse ekraanile peale harjutuse sooritamist ja salvestatakse statistika failis.

Sõnarühmade lugemise harjutust on võimalik teha kahes versioonis: hägune tekst ja kustuv tekst. Mõlema versiooni puhul on selgelt näha loetav sõnaühend, kuid selle ümbrus on versioonides erinevalt esitatud: hägusa teksti versioonis on loetava sõnaühendi ümbruses tähed varjutatud ja kustuva teksti versioonis on teised sõnaühendid pooltumedad või koguni ekraanilt kustunud.

Vertikaalse lugemise harjutuses esitatakse sõnarühmad mitte üksteise kõrval nagu tavalises tekstis, vaid üksteise all. Sõnarühmade pikkus ja nende esitamise aeg on laiades piirides muudetavad nagu eelmiseski harjutuses. Seegi harjutus on kavandatud täitmiseks nii, et lugeja haarab ühe pilguga ühe sõnaühendi, aga kasulik võib olla ka harjutamine pikkade sõnarühmade ja pikkade fiksatsiooniaegadega. Sellisel juhtumil on tekst reeglina jagatud fraasidesse ja lugemine toimub fraaside kaupa, mis soodustab teksti sisu kiiret mõistmist.

Kolmas lugemisharjutus on suunatud tagasivaatamis-
harjumuse vähendamisele lugemisel. Tagasivaatamised vähendavad lugemiskiirust ja sageli on ka ilma nendeta võimalik teksti hästi meelde jätta. Tagasivaatamiste ehk regressioonide mahasurumiseks kaob tekst ekraanilt lugeja poolt valitud kiirusega. Nii nagu eelmisteski harjutustes tuleks see teksti kustumiskiirus valida nii, et see suruks lugejale peale maksimaalse võimaliku vaimse töö võimsuse. Tekstide valik ja tulemuste esitamine ning salvestamine sarnanevad eelmistele harjutustele.

Lugemise abiharjutusi on programmeeritud kaks: Schulte tabelid ja kontsentreerumisharjutus. Schulte tabelid on suunatud nägemisvälja laiendamisele. Nendes on 5 korda 5 ruutu, millesse on paigutatud arvud ühest kuni kahekümne viieni. Arvud paiknevad tabelis läbisegi ja erinevates tabelites erinevalt. Lugeja ülesanne on vaadata tabeli keskele ja näha võimalikult kiiresti järjest arve 1; 2; 3 jne kuni 25. Niiviisi tabeli keskele vaadates ja külgedelt arve "piiludes" laienebki nägemisväli.

Schulte tabelite harjutus on realiseeritud kahel viisil: meeldejäämise kontrolliga ja ilma selleta. Tavaliselt arvude meeldejäämise kontrolli ei rakendata, kuna see pole harjutuse põhieesmärgiks. Meie aga programmeerisime ka kontrolli, et Schulte tabeleid kasutada ka mälu arendamiseks. Harjutuse täitmise järel näitab arvuti, kui palju kulus tabeli läbivaatamiseks aega, mitu vastust anti ja kui palju neist oli õigeid.

Keskendumise harjutuse eesmärgiks on tähelepanu kontsentreerimine. Lisaks arendab see harjutus iga tähe kiiret nägemist, mis on vajalik teksti täpseks tajumiseks. Harjutust võib kasutada ka väsimuse testina - väsinud õppija eksib sageli ja peaks puhkama. Kontsentreerumise harjutuses esitatakse lugejale võrdlemiseks tähtede ja numbrite kombinatsioone kahes tulbas. Ülesandeks on võimalikult kiiresti kindlaks teha, kas ühes reas olevad kombinatsioonid on samasugused või mitte. Harjutuse mõte on selles, et kumbagi tähekombinatsiooni vaadata ainult üks kord. Lugejale on antud võimalus valida lühemate ja pikemate kombinatsioonidega harjutusi. Harjutuse täitmise järel võib ekraanil näha harjutuse tegemise aega, ühele otsustusele kulunud aega ja teadlikult õigesti antud vastuste protsenti. Need näitajad salvestatakse ka statistika faili.

Iga lugeja saab oma harjutamise statistikat näha kahel viisil: otse programmis iga harjutuse kohta eraldi ja statistika koondfailis, kus kõik harjutused on koos ja salvestatud täitmise kuupäeva ning kellaaja järgi.

Jätame siinkohal ruumi puudusel kirjeldamata, kuidas õpetaja saab harjutustekste programmi lisada. Seda on võimalik lugeda juhendist õpetajale, kust võib leida ka koondstatistika faili kirjelduse. Kasutajajuhendis on ära toodud täpsemad eeskirjad harjutuste sooritamiseks ja seni analüüsitud harjutustulemuste keskväärtused ning standardhälbed. Viimased on teatud orientiiriks uutele harjutajatele oma tulemuste hindamisel.

Programmi efektiivsusest

Kiirlugemisprogrammi 4.2 või selle eelkäijaid oleme kasutanud Tartu ülikoolis kolme aasta jooksul. Üliõpilaste hinnangud on olnud positiivsed. Eriti meeldivate harjutustena on nimetatud vertikaalset lugemist, regressioonide kaotamist, Schulte tabeleid, keskendumist. Muidugi, üliõpilaste vajadused ja huvid on erinevad, millest ka erinevad eelistused. Aga laseme nüüd rääkida üliõpilastel endil väljavõtetena nende avamustest.

"Programm lõi kõikuma traditsioonilised lugemisharjumused, pärast sellega tutvumist hakkasin endale teadvustama aja kulumist lugemisprotsessis."

"Väga meeldis, et arvuti mõõdab aega ja arvutab protsente, et ei pea ise lugemise kõrvalt sellega tegelema, meeldis, et säilitab tulemusi statistikas ja enda arengut on võimalik jälgida."

"Programmi koostajad on teinud tänuväärset tööd, ning ma loodan, et nad jätkavad selle täiustamist"

"Programmi tuleb kindlasti laiemale üldsusele tutvustada"

"Koju tahaks seda programmi! Seal on rahulikum ja saaks paremini keskenduda" (Sadam, 1999, lk. 16).

Lugemisoskuse tõusu kiirlugemisprogrammiga 2.5 harjutamisel uuris Mare Sadam (1999) oma seminaritöös. Tema katses osales 52 üliõpilast. Neil oli võimalik programmiga töötada neli korda, iga kord kaks akadeemilist tundi. Mõnda teksti kasutasid üliõpilased korduvalt harjutustes, kuid omandamiskiiruse muutumise hindamisel võttis Mare Sadam arvesse ainult neid tulemusi, mis olid saadud esmakordsel teksti lugemisel. Keskmine omandamiskiirus oli esimesel nädalal 120 sõna minutis ja kursuse lõpuks kasvas 135 sõnani minutis. Seega oli efekt 15 sõna minutis 8 harjutustunni kohta. Ühe harjutustunniga suurenes omandamiskiirus 2 sõna võrra minutis ja algse lugemiskiiruse 120 sõna minutis kahekordistamiseks tuleks harjutada 60 tundi.

2000 aasta sügissemestril harjutas paarkümmend üliõpilast kiirlugemisprogrammiga 4.1 igaüks 20-30 tundi. Nende statistikafailidest uurisime kolme selgitamaks, kui kiiresti omandamiskiirus tõuseb. Arvutasime regressioonijoone harjutustundide (X) ja omandamiskiiruse (Y) vahel. Kõigil oli regressioonijoon tõusev. Ühel, suhteliselt madala algtasemega üliõpilasel oli omandamiskiiruse tõusujoon järgmine:

Y = 2,87 X + 70,50

Näeme, et see üliõpilane tõstis oma omandamiskiirust ühe harjutustunniga keskmiselt 2,87 sõna võrra ja kolmekümne tunniga ta rohkem kui kahekordistas oma lugemiskiiruse.

Kirjeldatud kiirlugemisprogramm ei sisalda sugugi kõiki võtteid, mida on võimalik kasutada kiirlugemise harjutamiseks. Näiteks võib paljudel põhikooli õpilastel olla aeglase lugemise põhjuseks loetava kaasahääldamine, mille mahasurumiseks on erinevad harjutused, kuid neid on väga raske programmeerida. Lugemiskiiruse tõstmiseks on oluline arendada sõnavara ja neidki harjutusi tehakse tavaliselt arvutita. Eesti keeles on ilmunud vähemalt kaks ülevaadet kiirlugemise harjutamise võimalustest (Loeser 1980, Mikk 2000). Viimasel ajal on ilmunud ka pikemaid kirjutisi lugema õppimise üldküsimustest (Hiie 1995, Karlep 1998, Lugemise ja kirjutamise ~E1996, Nootre 1999). Töötab kiirlugemist õpetav erafirma (telefonid 0665 9961 ja 050 40924).

Tutvustatud kiirlugemisprogrammi hakkab Tiigrihüppe Sihtasutus koolidele jagama 2001 aasta kevadsemestril.

Kirjandus

Andrejev O. A., Hromov L. N. (1997). Tehnika b?strogo t~Ztenia. Minsk

Hiie E. (1995). Lugemisoskus kui arengu eeldus ja tulemus. Algõpetuse aktuaalseid probleeme. V köide. Tln., , lk. 59 -126.

Karlep K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. TÜ, lk. 152-184.

Loeser F. (1980). Ratsionaalne lugemine. Juhend kiiremaks ja p?hjalikumaks lugemiseks. Tln.: Valgus. - 195 lk.

Lugemise ja kirjutamise avatud algõpetus (1996). Koost. M. Padrik. Tartu, - 45 lk.

Mikk J. (2000). Kiirlugemine. Kirjanduse ülevaade. http://www.ut.ee/~jmikk

Nootre S. (1999). Oskuslikuks lugejaks - aga kuidas. Haridus, nr. 2 lk. 46-50.

Sadam M. (1999). Kiirlugemisprogrammi analüüs. Seminaritöö. Käsikiri TÜ pedagoogika osakonnas. 18 lk.

Internetiaadressid (23.12.2000):

http://www.rosenbauer.de

http://www.superead.com

http://createwin.com

http://www.capek.com/capek

http://www.stepware.com

http://advlearn.com

http://speedread.org

http://www.photoreading.de

http://www.sylvan.net


Tagasi kogumiku sisukorda