Arvuti - emakeeleõpetuse abivahend

Erika Rummel
C.R.Jakobsoni Gümnaasium

Karin Ruul ja Erika RummelMilleks arvuti, kui seni on edukalt ilma hakkama saadud? Eks see jälle üks järjekordne kampaania ole. Niisuguseid ja teisigi sarnaseid arvamusi on viimasel ajal sageli kuulda olnud. Õpetaja probleemiks on ka arvutikäsitsemise oskus ning ajadefitsiit. Need on vastastikku seotud, üks tuleneb teisest ning kiiret lahendust vähemalt tegevõpetaja positsioonilt siin näha pole. Aega arvutivilumuste omandamiseks kuskilt juurde tekkimas pole. Ei jää muud üle, kui vastu pidada, kuni arvuti abil igapäevatöö efektiivsus tõuseb ja oskused kogunevad, või rakendada oskajaid, st. õpilasi.

Kas miski kaob või leiab oma koha, selle määrab praktiline vajadus. Küllap on iga õpetaja kunagi endalt küsinud, mida kvalitatiivselt uut see õppeprotsessis võimaldab, trükimasina tase enamikku ei rahulda. Kes vastuse leiab, selle jaoks arvuti järjekordseks kampaaniaks ei jää.

Eesti keele ja kirjanduse ainekava suure mahu ja vähenenud tundide arvu juures võib tekkida küsimus, kust võtta aega arvutiga tegelemiseks. Tõsi, aga eesmärgiks ei peagi seadma arvutioskuste õpetamist. Igas klassis on õpilasi, kes üht või teist oskust valdavad ning õpiprotsessi käigus tutvuvad nendega teisedki, kaasa arvatud õpetaja, kes saab sealt ideid oma metoodika või traditsiooniliste töövõtete täiustamiseks. Emakeeleõpetuses saab arvuti olla abivahend, mida kasutatakse aine-eesmärkide efektiivsemaks realiseerimiseks. Protsessi käigus arenevad ja leiavad rakendust ka arvutioskused.

PowerPoint ja referaadid.

Arvuti on tõhus abivahend info otsimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks. Seni on eespool nimetatud oskusi kujundatud referaatidega. Ikka on õpetajale peavalu valmistanud nende kasutegur: kuulajad suudavad omandada esitatud materjalist suhteliselt vähe, ajamahuka töö tulu kipub piirduma koostaja enda saavutatuga. Viimasel ajal on seegi sageli küsitavaks muutunud: ringlevaid valmistekste on lihtne hankida, ja õpetajale jääb vaid mahuka teksti läbilugemise "rõõm".

Olulisem kui info kogumine on selle korrastamine ja esitamine. PowerPoint?i rakendamine muudab referaadi senisest märksa efektiivsemaks. Üheks võimaluseks võiks olla näide 20. saj. väliskirjanduse kursusest. Õpilastel on ülesanne valida endale üks viimastel aastatel kõneainet pakkunud ja samas neile millegi poolest huvipakkuv autor. Valiku aluseks on kas eelkäijate samasisulised tööd, või Internetist otsitud uudiskirjanduse tutvustused. (Need, kelle käsutuses pole arvutit, kasutavad ajalehti ja varasemate õpilaste paberil esitatud töid, pole arvutit, kasutavad ajalehti ja varasemate õpilaste paberil esitatud töid, kuid viimasel ajal teevad seda üksikud). Järgnevalt mõned näited 14-slaidisest referaadist. (vt. Näide 1.)

Õpilane valis V.Nabokovi ja tema peateose "Lolita" tutvustamise, ta on otsinud materjali, koostanud slaidid. Selleks pidi ta infot töötlema, struktureerima ja allikmaterjalist erinevalt esitama. Need on väga olulised õpioskused. Ära jääb mahuka teksti ümberkirjutamine.

Slaid 1 Slaid 2

Slaid 3 Slaid 4

Slaid 5 Slaid 6

Näide 1.

Slaididega ettekannet on klassil kerge jälgida ja konspekteerida. Olulisemad slaidid võib välja trükkida ning õpilased saavad neid detailidega täiendada, nii muutuvad kuulajad aktiivseteks omandajateks. (vt Näide 2.) Õpilaste esinemisoskus areneb silmnähtavalt, sest paberilt mahalugemine muutub tülikaks, samas väheneb esinemispinge, sest slaid aitab hoida järge.

Sageli on probleemiks arvutiklassi koormatus. Mugavam on olla oma ruumis ~V selleks oleme kasutanud sülearvutit ja tunniks klassi toodud projektorit. Tehnilise poolega on õpilased ise hakkama saanud, algul korraldavad oskajad, nendelt õpivad ülejäänud, tunniaega pole ma selleks kulutama pidanud.

Kompaktselt vormistatud materjali on mugav säilitada ja erinevatel eesmärkidel korduvalt kasutada, kas või õpetajal endal. PowerPoint on kasutatav ka kordamisel ja ülevaateteemade käsitlemisel, siis kui on vaja mahukat materjali tajutavaks muuta.

Nabokovi tegelased
reisivad pidevalt maanteedel .................................................................
veidrate vaimuannetega .................................................................
hukkuvad kokkupõrkes labase tegelikkusega .................................................................

Näide 2.

Testid ortograafiakursuses.

Palju on kritiseeritud testide nõrku külgi, ometi pole neist keeleõpetuses loobutud. Mõistagi ei välista arvuti kasutamine nende puudusi, küll aga võimaldab märgatavat aja kokkuhoidu ning teadmiste-oskuste kontroll muutub tänu vahetule tagasisidele õpiprotsessi osaks. Küsimuse vastamise järel näeb õpilane õiget vastust ning mis veel olulisem - selgitust. Praegu on kõige suuremaks takistuseks testide puudus, õigekirjateste lihtsalt pole. Õnneks on olemas õpetajale kättesaadavad testiprogrammid.

APSTest

APSTest on eestikeelne testiprogramm, mis tagab lahendajale vahetu tagasiside ja esitab korraga kogu klassi hinded, vabastades seega õpetaja ajamahukast tööde parandamisest. Programm võimaldab koostada mitut liiki küsimusi ja ühendab need testiks. Õpilane lahendab testi annuste kaupa ning näeb kohe, kui õigesti ta on vastanud. Programm võimaldab iga vastuse juurde kirjutada selgituse, mida lahendaja kohe ekraanilt näeb. Vahetult testi täitmise järel saab õpilane teada oma hinde. Soovi korral on õpetajal võimalik vaadata iga õpilase vastuseid ka sisuliselt.

Näide 3 on kirjavahemärkide testist, kus "Küsimuse objekti" aknas esitatud lausetest tuleb vastajal välja kirjutada sõnad, mille ees peab olema koma. Vastust saab parandada kuni "Kinnita" nupule vajutamiseni, seejärel ilmub "Õige vastuse" aken ja üles õigete vastuste

protsent. Lisaks õigetele vastustele võib testi koostaja samasse aknasse sisestada ka selgitusi.

Näide 3

Näide 3.

Senise kogemuse põhjal tundub, et APSTest oma mitmekesiste küsimustüüpidega on kõige sobivam kontrolltöödeks, sest harjutamisfaasis vajab õpilane paindlikumat tagasisidet. Õpetaja jaoks on testide koostamine siiski keeruline ja kuni pole piisavat vilumust, kulub palju aega. Kuid nähtud vaev tasub end, sest parandamiseks aega ei kulu, vaja vaid arvutiekraanilt hinded päevikusse kirjutada. APSTesti võib leida näiteks Phare ISE 5. CD-lt.

HotPotatoes

APSTestiga võrreldes on HotPotatoes märgatavalt lihtsam ja võimaldab ulatuslikuma tagasiside ning seda saab siduda teiste programmidega. Materjali saab esitada kuuel viisil: valikvastusega harjutus, lünktekst, ristsõnad, vastavusse seadmised, lühivastustega küsimused ja segiaetud laused.

Selle programmi testid on head õppematerjali omandamise faasis, sest vale vastuse korral võib jätkata kuni õige leidmiseni (vt. Näide 4 - vastavusse seadmise test kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise harjutustikust).

Näide 4

 

Näide 4

Näide 4.

Programm võimaldab õpilasele teadvustada harjutuse eesmärgi ja anda tööjuhendi. Iga küsimuse juurde saab kirjutada põhjaliku tagasiside - seega on vastus seotud reegli või selgitusega. Valiku sisestamise järel saab kohe teada, kas vastus oli õige, eksimise korral näeb selgitusi. (vt. Näide 5)

Näide 5

 

Näide 5

Näide 5.

Õpilane saab jätkata kuni õige vastuseni, kusjuures valed valikud kajastuvad tulemuste protsendis (vt. Näide 6).

Näide 6

Näide 6.

Kirjeldatud harjutused on tehtud tarkvaraga HotPotatoes, mis on vabavara ja mille leiate veebist aadressil http://web.uvic.ca/hrd/halfbaked/ Installeerimiseks on vajalik registreerimisnumber, mille programmi loojad teile veebis registreerumise järel lahkelt saadavad.

Harjutamise käigus seostuvad ortogrammid pidevalt reeglite ja selgitustega, aga neid eraldi õppida pole õpilased kunagi armastanud, pigem kulutavad nad palju aega harjutustele, eksides enamasti samade reeglite vastu. Vaadeldavate testidega harjutades on raske reegleid ignoreerida.

Arvutitestid võimaldavad aine omandamist reaalselt individualiseerida neiski klassides, kus õpilasi üle 30. Eriti vajalik on see gümnaasiumi õigekirjakursuses, sest tase on väga ebaühtlane. Igaüks saab harjutada just seda, mida ei oska - kulutamata aega sellele, mis probleeme ei tekita. Lisaks materjali omandamisele saadakse oma õpiprotsessi kavandamise ja juhtimise kogemus, sest ise otsustatakse, millega tegelda.

Kõike seda saab teha ja on tehtud ka ilma arvutita, kuid aega kulub rohkem ning õpetaja ei suuda puhtfüüsiliselt protsessi tulemuslikult juhtida.

Emakeeleõpetuses on arvuti eeskätt abivahend, mis võimaldab aega võita ja infot töödelda ning talletada, seejuures ei pea õpetaja arvutikäsitsemise oskus kuigi suur olema. Need ideed, mida ise realiseerida ei oska, teostavad õpilased. Nii mõnelgi kirjanduskaugel arvutihuvilisel tekib seeläbi motivatsioon ainega tegelemiseks ja arvutikartlik saab kogemusi tänapäeval nii olulise töövahendi kasutamiseks.


Tagasi kogumiku sisukorda