EENet
Raekoja plats 14 Tartu 51004
Tel: 730 2110
Faks: 730 2111

Reg.nr. 90005872
KMKR EE100816783
TP kood 007303

eenet @ eenet punkt ee
turvas @ eenet punkt ee, katk @ eenet punkt ee

EENet

Sept 1996: aruanne EENet'i hetkeseisu ja arengukavade kohta

September 1996

Üldinformatsioon
Konkreetsed töövaldkonnad
    Välisühenduste tagamine teadus-, haridus-, kultuuriasutustele
    Üle-eestilise magistraalsidevõrgu loomine ja haldamine
    Kultuuri-, haridus- ja teadusasutuste andmeside
    Muud tööd
    Teenused kogu Eestile
Pooleliolevad koostööprojektid välispartneritega
Rahalised vahendid
EENet'i struktuur
EENet'i võimalik koht tulevikus


Üldinformatsioon

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet on 1993. aastal loodud riiklik mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks on Eesti haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrgu arendamine, sellealase tegevuse juhtimine ning koordineerimine Eestis. EENet tegutseb haridusministri haldusalas ja tema põhikiri on kinnitatud ministri käskkirjaga 11.augustist 1993. a.

EENet'i tööd suunab 11-liikmeline juhatus, kuhu kuuluvad nii ministeeriumi kui teadus- ja kõrgharidusasutuste esindajad, samuti AS Eesti Telefoni esindaja. Tegevdirektorina töötab EENet'i loomisest saadik Enok Sein.

EENet

  • koordineerib kõiki kultuuri-, teaduse- ja haridusasutuste andmeside arenguga seotud küsimusi.
  • rendib, projekteerib, ehitab ja hooldab sidekanaleid kultuuri-, haridus- ja teadusasutustele.
  • ostab, hooldab ja rendib andmesidealast ja muud vajalikku tehnikat.
  • viib läbi andmesidealast välja- ja täiendõpet.
  • esindab Haridusministeeriumi rahvusvahelistes organisatsioonides andmeside alastes küsimustes.

Vastavalt põhikirjale on EENet'i rahaliste ja aineliste vahendite allikad

  • riigieelarvelised eraldised
  • riiklike organisatsioonide ja fondide eraldised
  • muud kodu- ja välismaised eraldised, laekumused ja annetused
  • andmesidevõrgu teenuste kasutajatelt saadav tasu
  • muud laekumised
  • pooltevahelise lepingu alusel EENet'i käsutusse antud vahendid

Konkreetsed töövaldkonnad

Välisühenduste tagamine teadus-, haridus-, kultuuriasutustele

Praegune olukord

EENet on sõlminud lepingud 2 väliskanali kasutamiseks.

256 Kbps Tallinn-Helsinki kanali maksumusest osa finantseerib Soome akadeemiline võrguorganisatsioon FUNET, osa jääb kanda EENetil. Kanal Soome on olnud viimase pooleteise aasta jooksul ülemääraselt koormatud (sage vastus väljaspool Eestit asuvate andmete poole pöördujale on "network not reachable"), kuid rahapuudusel ei ole olnud võimalik kanalit enam-vähem normaalset tööd võimaldava kiiruseni laiendada.

Lisaks on kasutusel Tallinn-Riia 64 Kbps kanal (EsData), mis toimib tagavaraühendusena LATNET'i. Kanali koormus on alla 50% ja selle kiirust tõsta pole lähiajal plaanis.

22. detsembril 1994 sõlmis EENet lepingu NORDUnetiga, mille kohaselt on NORDUnet Interneti-teenuse pakkuja Eesti haridus- ja teadusasutustele.

Väliskanalite ja NORDUNeti transiidi eest on sel aastal olnud võimalik maksta EC sihtotstarbelise abiprogrammi rahast.

EENet on sõlminud lepingu RIPEga (Euroopa IP-võrgu Register) IP numbrite bloki 193.40.x.x kasutamiseks.

Tegelik vajadus

Minimaalne hetkevajadusi rahuldav väliskanali kiirus oleks 2 Mbps, mis maksaks koos NORDUneti maksuga 6.1 miljonit krooni aastas.

Märkus: Silmas tuleb pidada järgmist asjaolu: ARVUTIVÕRK ARENEB EKSPONENTSIAALSELT, KASVADES EESTIS AASTA JOOKSUL KOLM KORDA


Üle-eestilise magistraalsidevõrgu loomine ja haldamine

Eesti-sisese põhimagistraalina töötab 256/128 Kbps Tallinn-Tartu kanal (maksimaalne võimalik kiirus 256 Kbps, garanteeritud kiirus 128 Kbps), mida EENet rendib AS Eesti Telefoni andmesidele spetsialiseerunud tütarfirmalt Estpak Data. Kuni 1996. aastani sai EENet tasuta kasutada AS Eesti Telefoni 2 Mbps Tallinn-Tartu ühendust, mis vastas tollal enam-vähem akadeemiliste asutuste vajadustele. Et selle ühenduse tasuta kasutamisvõimaluse lõppemine oli ette teada, taotles EENet juhatuse otsusel 1996. aastaks infotehnoloogiaeelarvest sise- ja välissidekulude katmist. Taotlust ei rahuldatud, mistõttu pole kiirema Tallinn-Tartu kanali kasutamine rahapuuduse tõttu võimalik.

Lisaks kuuluvad EENet'i võrku Estpak Datalt renditud frame relay max/min 64/8 Kbps CIR kanalid Kärdlasse, Jõhvi, Haapsallu; max/min 64/16 Kbps CIR kanalid Viljandisse ja Pärnusse.

Kui võrku ühendub otseliini abil senisest enam koole, nagu on oodata järgmisel aastal koolide arvutitega varustatuse järsu kasvu tõttu, piisab praegusest liini laiusest vaid paari-kolme kooli tegevuseks võrgus

1996. aasta algul korraldatud küsitlus teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgundus- ja arvutispetsialistide hulgas andis enam-vähem ülevaatliku pildi akadeemiliste asutuste varustatusest arvutustehnikaga ning nende ühendusest või ühendusvajadusest magistraalvõrguga. Tähelepanuväärne on asjaolu, et enamasti EI planeerita vahendeid välisühenduse tagamiseks, kuigi enamik asutusi kasutab Interneti igapäevases töös. Ilmselt loodetakse sellise kuluartikli tsentraalset katmist nagu see ka seni on (tänu välisabile) toimunud. Andmeside kiire arengu tagamiseks peab tsentraalset finantseerimist oluliseks ka EENet.

Tänu välisabi lõppemisele on akadeemilise andmeside jaoks liinirentideks raha planeerimine obligatoorne.

Kultuuri-, haridus- ja teadusasutuste andmeside

EENet'i kaudu on ülemaailmse arvutivõrguga Internet püsivalt ühendatud ca 60 teadus-, kõrgharidus- ja arendusasutust ja kooli (neist kümmekond kasutab enne EENeti kanalini jõudmist teiste teenusepakkujate kanaleid); sissehelistamist kasutab üle 400 asutuse.

EENeti väliskanalit kasutavad ka Majandus-, Sotsiaal-, Välis­, Rahandusministeerium, piirivalve, toll, Riigikantselei, Riigiarvutuskeskus ja teised Valitsusside kompetentsi kuuluvad asutused.

1992.-1994. aastal oli sidevõimalus peamiselt Tallinna ja Tartu asutustel, teistest maakondadest saadi ühendust vaid kaugekõnede abil. Andmeside "viimiseks" ka mujale Eestisse taotles EENet 1995. aastaks infotehnoloogia eelarvest 2351 tuhat krooni, mis olnuks tol ajal vajalik minimaalsete regionaalkeskuste loomiseks maakondadesse. Taotlus rahuldati 17% ulatuses, millest jätkus kahe regionaalkeskuse jaoks. Need ehitati Hiiumaale ja Jõhvi.

Hetkel on pooleli uute regionaalkeskuste loomine Viljandis, Pärnus, Võrus ja Narvas. Kõigis neljas keskuses on tegemist EENet'i, Avatud Eesti Fondi, kohapealsete haridus- ja kultuuriasutuste (Viljandis Kultuurikolledz, Pärnus Tartu Ülikooli Majanduskolledz) ning riigiasutuste (linnavalitsused) koostööga.

Seoses kasutajate arvu kiire kasvuga on ettevalmistamisel tüüplepingud EENet'i kasutajatega.

Püsiühendused

Püsiühenduste ehitamine on olnud eelkõige sõltuv asutuste endi rahakotist või välistest finantseerijatest; EENet on võimaldanud asutustel kasutada oma tsentraalseid seadmeid ning ühenduskanaleid, samuti nõustanud ühenduse ehitamist. Ligikaudsel hinnangul maksab püsiühenduse loomine asutusele 100 tuh. krooni, millest tuleb katta ühendus EENeti võrguni ja muretseda seadmed nii asutuse kui EENeti-poolsesse otsa.

Tartus administreerib EENet linnasisest akadeemilist võrku, tehes tihedat koostööd Tartu Ülikooliga. Linnasisese võrgu ehitamiseks on kasutatud hulgaliselt EENeti seadmeid. Püsiühendusi EENetiga kasutab 14 asutust (sh Tartu Ülikool, Füüsikainstituut, Eesti Biokeskus, Tartu Observatoorium, Põllumajandusülikool jt). Ka 3 üldhariduskooli on püsiliiniga EENeti küljes.

Tallinnas on EENet'i, AEF ja asutuste endi rahadest rajatud esimene mittekommertsiaalne 10 Mbps fiiberoptiline sideliin trassil Tõnismägi 9-Tõnismägi 8-Endla t.4, mille abil paranes Haridusministeeriumi side ning saavad kiire Internetiühenduse Rahvusraamatukogu (seni kasutanud EsData teenuseid), Õigustõlkekeskus, Fondide Keskus.

Kiirete liinide ehitamist Tallinnas oleks vaja jätkata ka edaspidi; see eeldab ühisfinantseerimist ja ühiselt muretsetavate seadmete edaspidise haldamise ja administreerimise kokkuleppimist.

Püsiliiniga on Tallinnas otseselt EENeti küljes 9 asutust.

Ka väiksemates kohtades (Pärnus, Viljandis, Hiiumaal, Haapsalus) on tekkinud asutustel võimalus kasutada püsiühendumiseks EENeti abil või initsiatiivil loodud sidekeskusi.

DIAL-IN

Et seni on nappinud vahendeid püsiühenduste ehitamiseks, ei ole kadunud vajadus pakkuda vähemalt koolidele odavamat, kuid andmeside seisukohalt väga piiratud UUCP sidet (st ainult E-Mail modemi ja telefoniliini kaudu). Sageli lisandub sellele SLIP või PPP.

EENeti töötajad administreerivad sissehelistamiskeskusi Tartus ja Tallinnas; Hiiumaal kasutab HiNet EENeti seadmeid piirkonna koolidele jm. haridus- ja kultuuriasutustele side pakkumiseks; käigus on piirkondlikud keskused Viljandis ja Pärnus. Ka Haapsalu Koolituskeskuses ja Saaremaal kasutatakse side loomiseks koolidele jm asutustele EENeti seadmeid.

Lisaks UUCP-le on Tartus kavas senisest laialdasemalt pakkuda koolidele SLIP/PPP ühendust, kasutades selleks peamiselt AEF toetusel ostetud aparatuuriga varustatud sidekeskust Tartu Ülikooli ruumides.

Muud tööd

EENet'i ja Tartu Ülikooli ühine arvutiklass võimaldab Tartu ja selle ümbruse haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste töötajatel kasutada Interneti-ühendusega vanu ja aeglasi SUN-tööjaamu. Sama klassi kasutab ülikool regulaarses õppetöös ning koolituskursustel. EENeti osa koolituste korraldamisel on seni piirdunud oma spetsialistide saatmisega õpetajateks.

Pidev ja ajaliselt suure mahuga töö on haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste konsulteerimine nende võrguühenduse vajaduse väljaselgitamiseks ning võimaliku ühenduse tehniline planeerimine, kalkulatsioonide tegemine ja abi projektide kirjutamisel.

EENet on osalenud Tallinna Kaugejaamas neutraalse ühenduspunkti IX-LAN loomisel, mis tagab, et eri võrguteenusepakkujate vaheline liiklus ei käi välisriikide kaudu (nagu see toimus veel paari aasta eest). Seni pole õnnestunud fikseerida IX-LANiga ühendunud asutuste koostööreeglistikku (toimivad suulised kokkulepped), kuid selle vormistamiseks on tehtud eeltööd.

Teenused kogu Eestile

Kõiki Eestis arvutivõrku ühendatud asutusi teenindav Eesti ülemine nimeserver on EENet'i halduses.

EENet'i töötajad administreerivad järgmisi infoservereid: SUNSITE (loodud firma SUN Microsystems poolt EENetile tasuta kasutamiseks antud arvuti abil avalike infoteenuste pakkumiseks ja JAVA-keele propageerimiseks; http://www.sunsite.ee), RICE (loomisel EC poolt finantseeritava projekti ESATT rahadest; hakkab sisaldama teadus- ja arendusalast informatsiooni nii Eesti kui ka ülejäänud Kesk-ja Ida-Euroopa riikide kohta).

Avatud Eesti Fondi poolt toetatav projekt STYLUS, milles osaleb 1996. aastal ka EENet, on suunatud Internetis info publitseerimise oskuste levitamisele Eesti kultuuri- ja haridusasutustes.

Kui välja arvata 7.mail k.a. presidendi poolt välja kuulutatud kriminaalkoodeksi muudatusega elektrooniliselt salvestatud võõra teabe tahtliku hävitamise või rikkumise eest ette nähtud karistus (juhul, kui tegu tekitas suure varalise kahju), puudub mehhanism arvutite ja arvutivõrgu kaudu tehtavate kuritegude tuvastamiseks ja nende eest karistamiseks. EENet juhtis probleemile Justiits-, Haridus- ja Teede- ja Sideministeeriumi tähelepanu, misjärel moodustati sel kevadel ministeeriumidevaheline komisjon (EENet esitas sellesse 2 inimest).

Haridussüsteemi Arvutistamise Rahvusliku Peakomitee juurde moodustatud Seadusloome ja infoõiguse komitee põhiülesandena näeb EENet monopolivastast tegevust andme- ja telefonside alal.


Pooleliolevad koostööprojektid välispartneritega

PHARE 1994 R&D Networking projekt, mida juhib inglise firma DANTE ning finantseerib Euroopa Komisjon, näeb ette rahalise ja seadmeabi andmist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Vastavalt EENet'i ja Dante poolt allkirjastatud lepingutele kaetakse EC poolt eraldatud rahadest Tallinn-Helsinki ja Tallinn-Riia väliskanalite ning NORDUneti poolt Eesti akadeemilistele võrgukasutajatele osutatava Internetiteenuse kulusid perioodil 01.mai 1995-30.sept. 1996.

EENet omalt poolt on kohustatud esitama kuni 31.maini 1997.a. igakuiselt aruandeid väliskanalite koormuse kohta (mõõtmisi tehakse iga poole tunni järel) ning kord kvartalis EENet'i kui teenusepakkuja kohta. Enok Sein osaleb regulaarselt projekti juhtkomitee koosolekutel.

Lisaks on EENet sama projekti raames saanud 3 marsruuterit.

Teise EC poolt finantseeritava projekti ESATT raames on EENet sõlminud 10.juunil 1996 lepingu (kehtib kuni 31.dets. 1996), mille kohaselt EENet seab üles Regional Information Centre (RICE), mis sisaldab teadus- ja arendusalast informatsiooni nii Eesti kui ka ülejäänud Kesk-ja Ida-Euroopa riikide kohta.

Sõlmitud on koostööleping firmaga SUN Microsystems (kehtib kuni 19.jaanuar 1999; saab pikendada) EENetile tasuta kasutamiseks antud arvuti SunSparc1000 abil avalike infoteenuste pakkumiseks ja JAVA-keele propageerimiseks.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt finantseeritava pikemaajalisema abiprojekti BALTNET kestuseks oli esialgu planeeritud 1993.-1995.a., kuid projekti juhtimise ülemineku tõttu Swedish Institute of Computer Science'lt Oslo Ülikoolile ja rahaeraldiste hilinemise tõttu on projekt jätkunud ka 1996. aastal.

Projekti kaudu on EENetile ostetud seadmeid (1994.-95.aastal marsruuter Tallinna Kaugejaama ja serverarvutid, mis on hetkel kasutusel Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis; 1996.aastal marsruuterid ja modemid seni ühendamata asutuste või nende eraldiasuvate osakondade ühendamiseks sidevõrku). Lisaks on BALTnet projekti raames osaliselt makstud Eesti välisühenduste eest 1994. ja 1995. aastal.

EENeti kohustuseks on anda projekti juhile regulaarselt aru abina saadud seadmete kasutamisest ja akadeemilise arvutivõrgunduse arengust Eestis, selgitada välja uued vajadused nii seadmete kui väljaõppe osas.

Oslo Ülikooli kaudu taotletakse BALTNet projekti finantseerimise jätkumist PMN poolt ka 1997.-98. aastal, kuid seni pole veel selge, kas taotlus rahuldatakse. Juhul, kui otsus projekti jätkamiseks on positiivne, kasutatakse raha seadmete muretsemiseks, sest Põhjamaade seisukoht on, et raha liinirendi tasumiseks tuleb leida Eesti-siseselt.

Soome akadeemiline võrguorganisatsioon FUNET on praeguseks juba 3 aasta jooksul (osaliselt) finantseerinud Tallinn/Helsinki väliskanalit akadeemiliste kasutajate jaoks. Tallinna Kaugejaamas asub FUNETi marsruuter, mille läbi saavad välisühenduse EENetiga ühendatud asutused.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võrguorganisatsiooni CEENet liikmeks on ka EENet. CEENeti eesmärgiks on abistada liikmeid nii organisatsioonilise kui ka materiaalse abi hankimisel (näit. PHARE 1994 R&D Networking projekt). Organisatsioon korraldab regulaarselt kohtumisi akadeemiliste võrguorganisatsioonide juhtidele; 2 suvel on toimunud võrgualased väljaõppeseminarid, kus EENeti kaudu on osalenud 6 inimest.

1994.aastal EC poolt finantseeritud projekti Teleserv raames humanitaarabina saabunud väikese võimsusega modemid ja PS/2 arvutid on endiselt kasutusel mitmete Tartu Ülikooli õppejõudude, koolide ja muude haridus-, teadus-, kultuuriasutuste töötajate käes.

Tallaght - EC finantseeritud Copernicuse projekt arendamaks multimeedia teenuseid teadusvõrkudes ja väikestes ning keskmistes ettevõtetes. Projekti raames on EENet saanud CD-kirjutaja ja Makromedia Authorware tarkvarapaketi; toimunud on mõned seminarid.

Rahalised vahendid

Eelarvest ja välisabist lõviosa läheb sidekuludele; aparatuuri muretsemisel on suurt abi osutanud Põhjamaad, EC, AEF.

AEF toetused on olnud mõeldud võrgule sisu andmiseks, st infoserverite ja nende sisu loomiseks ja ülalpidamiseks. Lisaks on AEF 1996.a. I poolel finantseerinud Tallinnas fiiberoptika paigaldamist ning seadmete ostmist selle kasutuselevõtuks.

Palgafond on vajaliku tööjõu kvalifikatsiooni ja kommertsstruktuurides pakutavat palgataset arvestades väga väike ning mitmetest headest spetsialistidest on tulnud juba loobuda. Samas on hädavajalik võtta võrgusolevate koolide arvu suurenemise tõttu järgmisel aastal tööle olemasolevatele lisaks vähemalt 6 väljaõppinud spetsialisti.

EENet'i struktuur

JUHATUS
TEGEVDIREKTOR
Raamatupidaja

Juurakonsultant

Sekretär

Koristaja

Direktori asetäitja

Võrgu- ja nimeserveri administraator

Projektijuht (infoserverid, piirkondlikud keskused)

Võrguadministraator+koolide side

Webmaster (koht hetkel täitmata)

TALLINNA OSAKOND

Projektijuht (koolide side)

Võrguadministraator

Asjaajaja

Juhatuse osalemine EENet'i töö planeerimisel on praktiliselt olematu (viimane juhatuse koosolek toimus 21.juunil 1995.a).

EENet'i võimalik koht tulevikus

1. EENeti põhiülesandena näeme sellise magistraalvõrgu väljaehitamist, mis ulatuks kõigisse maakondadesse ning suurematesse keskustesse ning võimaluse pakkumist kõigile teadus- haridus- ja kultuuriasutustele selle võrguga ühendumiseks.

Enamus sellesse kategooriasse kuuluvaid asutusi elab maksumaksja rahakotil. Tegelikkuses ei ole praegu kommertspakkujat, kes saaks tagada ühenduse kõigisse maakondadesse ning tõenäoliselt ei tekigi pakkujat enne, kui kohtadele ilmub märksa suurem nõudlus kui koolid jmt asutused. Kui aga eeldada, et kommertspakkujad oleksid maakondades siiski olemas, läheks neilt teenuse ostmine riigile (maksumaksjale) umbes kuus korda kallimaks EENet'i analoogilisest teenusest.

Põhjusteks on

  • akadeemiliste andmesidevõrkude omavahelised madalamad rahvusvahelised transiidimaksud;
  • paljude arvutifirmade tehnika (tavaliselt) väiksemad akadeemilised hinnad;
  • asjaolu, et suurema võrgu haldamine on kokkuvõttes odavam;
  • kommertsteenuse pakkujate vajadus kuluka arvepidamise järele ning
  • ilmselt ka kommertsi kasumitaotlus.

Kaugemas tulevikus on mõeldav näiteks loodud struktuuri müümine kommertspakkujale; seni, kuni koolidest pole hakanud välja tulema selle teenuse kasutajaid, pole see aga mõeldav.

Selle projekti realiseerimise järel oleks kolme aasta pärast haridusasutuste andmeside eelarve umbes 30 milj. krooni; analoogne teenus kommertspakkujailt maksaks umbes 200 miljonit krooni maksumaksja raha aastas.

2. Pidevalt uuenev tehnika on kaugelt liiga kallis, et seda ekstra ainult õppeotstarbel osta, tarvidus kaugvõrke tundvate spetsialistide järele aga kasvab pidevalt ning seni sellekohast õpetust kusagil ei anta. Kõik inimesed, kes sellega praegu Eestis tegelevad, on (sageli küll matemaatiku või füüsiku baasharidusega) peamiselt iseõppijad. Võrgu kiire areng eeldab, et sellega tegelevad inimesed oleksid pidevalt kursis sideprotokollide, tehnoloogia ja nõuete uuenemistega. On otstarbekas, kui EENet'ist saab edaspidi Ülikooli vastavasisulise väljaõppe praktikabaas.

3. Ühe riigi Interneti struktuuris on mitmeid koordineerimisülesandeid nagu riigi nimeruumi (ee­nimeserveri teenus) jagamine ning valitsemine, erinevate teenusepakkujate neutraalse andmevahetuskoha hooldamine jne., mille andmine tasulise organisatsiooni kätte on küsitav. Õige otsuse tegemine ühes praegu kiiremini arenevas valdkonnas võib kuuluda sageli arendustegevuse valdkonda. Valitsusside distantseerub praegu avalikest võrkudest, sest ei tolli-, politsei- ega piirivalveinfo ei pea olema igale häkkerile vabalt kättesaadav, seega jääb ainsaks riiklikuks struktuuriks selles valdkonnas EENet. Mitmete selliste ülesannetega EENet' praegu tegelebki.

Ükski loetletud ülesannetest pole täidetav EENeti finantseerimise otsustava suurendamiseta.


October 25th, 1996 AM