T.H.Ilvese ettepaneku kohta artikkel Rahva Hääles 14.02.1995


From: Jaak Vilo 
Message-Id: <199502141641.SAA24589@hydra.Helsinki.FI>
Subject: E-LIST(1989)  Tiigrihype uude sajandisse (RH 14.02.95)
To: e-list@hydra.Helsinki.FI
Date: Tue, 14 Feb 1995 18:41:48 +0200 (EET)

E-LIST(1989)  Tiigrihype uude sajandisse (RH 14.02.95)

From: "Ivar Moelder" 
Organization:  MFA of the Republic of Estonia
To: Jaak.Vilo@cs.Helsinki.FI
Date:          Tue, 14 Feb 1995 10:12:23 GMT+2
Subject:       Tiigrihuepe uude sajandisse (RH 14.02.95)

    Tere!
    
    Ta"nases Rahva Ha"a"les on esileheku"ljel artikkel suursaadik
    T.H.Ilvese poolt Kultuuriministeeriumile tehtud ettepanekust
    varustada Eesti keskoolid arvutitega. Arvatavasti pakub too artikkel
    huvi ka E-listi lugejatele, kellest paljud on antud ku"simusega eriti 
    tihedalt seotud.

    - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 


     ILVES KAVANDAB EESTILE TIIGRIHU"PET UUDE SAJANDISSE

Eesti suursaadik USAs Toomas Hendrik Ilves pakub ku"mnei miljoneid
dollareid maksvat projekti ko~igi Eesti keskkoolide varustamiseks
arvutitega.

   Eesti suursaadik USAs Toomas Hendrik Ilves on esitanud kultuuri- ja
haridusminister Peeter Oleskile kava, kuidas Eesti vo~iks oma va"iksust
a"ra kasutades jo~uda ainsa tiigrihu"ppega arenenud riikidest ette ja
esitleda ennast peagi maailmale kui ko~ige haritumate kodanikega riiki.
Ilvese projekti sisuks on kavatsus varustada kas suure va"lis- vo~i
siselaenu arvel ko~ik Eesti keskkoolid arvutitega.

   "Olen sellest ra"a"kinud ka presidendi ja peaministriga ning
pangandusringkondadega ja ko~igi suhtumine on olnud positiivne," u"tles
Ilves eile Rahva Ha"a"lele.
   Ta meenutas, et tuli "tiigrihu"ppe" mo~ttele pa"rast seda, kui oli
ametikohuseid ta"ites kirjutanud alla u"hele Maailmapanga ja Eesti riigi
laenulepingule ning seeja"rel lugenud raamatut, kus analu"u"siti
kolmeteistku"mne eduka riigi edu po~hjusi. Suurte erinevuste ko~rval oli
ko~igil neil edukail riikidel u"ks u"hine tunnus: suur protsent ko~rge
tehnilise haridusega inimesi.
   "Kuna ko~igi Eesti keskkoolide lennus on kokku keskeltla"bi 17 000
o~pilast," arutles suursaadik, "siis piisaks 17 000 arvutist, et tagada
o~pilastele neljandikuks pa"evast ligipa"a"s arvutileja kesk-
koolilo~petajate ta"iesti uus kvaliteet. See ta"hendab, et elementaarse
arvutioskuse omandaks mitte ainult u"hiskonna ko~ige haritum kiht, vaid
kogu Eesti hu"ppaks kahe jalaga 21. sajandisse - Eesti muutuks hoopis
teiseks riigiks."
   Toomas Hendrik Ilvese hinnangul vo~imaldab nii suur projekt tohutut
rahvusvahelist reklaami nii Eestile kui ka arvutifirmale ja seeto~ttu,
arvestades korraga ostetavat kogust, vo~ib vajalikud arvutid osta
ko~igest 10-15 miljonit dollari eest.
   "See on umbes sama suur summa kui hiljuti Eesti teede parandamiseks
vo~etud laen," so~nas Ilves, "kuid selle mo~ju Eesti arengule oleks
vo~rreldamatult suurem. Esiteks muutuks hoobilt Eesti rahvusvaheline
maine, teiseks oleks see ka tohutu panus rahvuskultuuri arengusse, sest
niisuguse no~udluse puhul hakatakse kirjutama ka eestikeelseid
arvutiprogramme ja vene koolides tekib to~osine stiimul eesti keele
o~ppimiseks."
   Toomas Hendrik Ilves u"tles, et ta on kursis ka u"he a"rimeeste
ru"hmituse kavaga laiendada tema arvutiostu projekti kogu Eestit katva
arvutivo~rguga, mis eeldaks umbes 170-190 miljonit dollarit maksva
valguskaablitest ja tugijaamadest koosneva sidesu"steemi soetamist.
   "Kuid see ei puuduta otseselt mind, mina ra"a"gin u"ksnes arvu-
titest," ta"psustas Ilves.
   Ta lisas, et on kaalunud pangajuhtidega ka konkreetseid vo~imalusi,
kuidas leida va"a"rt mo~tte teostamiseks raha.
   "U"ks vo~imalus on vo~tta Maailmapangast laenu," so~nas Ilves.
"Teiseks vo~ib riik mu"u"a obligatsioone. Need vo~iksid olla suhteliselt
va"ikese nominaaliga, et ka rahvas ise saaks enda harimise projektist
osa vo~tta."
Ilves ei teinud saladust oma projekti ko~ige suuremast no~rkusest, mida
on kogetud teisteski riikides. "O~petajad loomulikult - lapsed o~pivad
arvuti ka"sitsemise a"ra, suur osa o~petajaid mitte," ohkas Ilves.

   Kultuuri- ja haridusminister Peeter Olesk u"tles, et ta pooldab Toomas
Hendrik Ilvese arvutidessandi projekti va"ga, aga selle lennuka idee
juures ei saa ta siiski unustada reaalsust. Nimelt eeldab koolide
varustamine arvutitega, mis on ho~lmatud mingisse suuremasse vo~rku, ka
kommunikatsioonito"id ja koolide vastavate ruumide julgeolekut. See
omakorda ta"hendab va"ga suuri kulutusi.
   "Nii et kui jutt on ainult rahast arvutite ostmiseks," so~nas
Olesk, "siis sellest u"ksi pa"ris kindlasti ei piisa."
Kultuuri- ja haridusminister to~i esile muidki asjaolusid, mis tuleks
enne projekti kallale asumist la"bi mo~elda. "Praegune didaktika on
korraldatud nii, et u"lesanded, mida o~petaja annab, ei tingi lapse
po"o"rdumist arvuti poole," selgitas Olesk. "Arvutidessant eeldab
pedagoogilise ku"lje va"ga konkreetset la"bimo~tlemist, alates sellest,
et tuleb va"lja selgitada, missugune on Eestis arvutio~ppe olukord
praegu."
   Oleski so~nul lahkuvad koolidest praegu mitte ainult na"iteks
inglise keele o~petajad, vaid ka arvutio~petajad. "Arvutidessandil ei
ole o~iget tulemust, kui ta ei too kaasa muudatusi o~petajate
kinnistamises kooli," so~nastas ta veel u"he tingimuse kava o~nnes-
tumiseks.
   Olesk ro~hutas, et Toomas Hendrik Ilvese projekt on tegelikult juba
teine analoogiline kava, mis talle on esitatud.
   "Millise kasuks otsustada ja kuidas teha, see on ministeeriumi ja
ka minu kui ministeeriumi juhi u"lesanne," u"tles Olesk.
   "Aga la"himate aastate po~hiprobleem on siiski niisugune
strateegiline otsus, mis garanteerib ko~rgema haridusega o~petajale tema
haridust ja rolli va"a"riva palga."
                                                      Anu Jo~esaar
                                                      Kalle Muuli
                                                (Rahva Ha"a"l  14.02.95)