Computer Assisted English - võimalus inglise keele tundide mitmekesistamiseks

Mart Reitel
Viljandi Paalalinna Gümnaasium

CAE - Computer Assisted English (Inglise keel Arvuti Abil).

CAE eesmärgid:

  • õpilaste inglise keele oskuste parandamine;
  • arvuti poolt pakutavate erinevate võimaluste ärakasutamine inglise keele õpetamisel: tekstitöötlus, Internet, veebilehekülgede loomine, jne.
Mida on vajalik CAE tundide korraldamiseks?

Esmajärjekorras on tarvis piisaval hulgal arvuteid, soovitavalt nii, et igal õpilasel oleks võimalik kasutada oma arvutit. Samuti on esmatähtis, et õpilastel oleksid tekstitöötlusprogrammi ja veebibrauseri kasutamise algoskused.

Mis laadi tööd on arvutitega võimalik inglise keele tundides teha?

Autoril on võimalik kirjeldada lugejale oma kolme aasta kogemusi inglise keele õpetamisest Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis, üks tund nädalas.

CAE tundide läbiviimiseks valitud ülesanded annavad õpilastele võimaluse individuaalse töö tegemiseks. Alguses kasutas autor ülesannete koostamiseks Briti Nõukogu raamatukogu poolt pakutavaid võimalusi ning leidis sealt kaks raamatut: Using Computers in the Language Classroom, autorid Christopher Jones ja Sue Fortescue (Longman Group UK Ltd. 1987) ja CALL, autorid David Hardisty ja Scott Windeatt (OUP 1989). Nimetatud allikatest nopiti ülesannete koostamiseks huvitavamaid näiteid, kõik CAE tundides kasutatud harjutused on koostanud artikli autor ise.

Milliseid ülesannete tüüpe on võimalik CAE tundides kasutada?

Ülesannete tüüpideks on teksti lühendamine, jutukese koostamine etteantud sõnavara baasil, tõlke tõlkimine (inglise-eesti-inglise), fragmenteeritud laused, tekst ilma tühikuteta, grammatikaharjutused, jne. Erinevate ülesannete, kaasa arvatud grammatika, sõnavara, lugemine, kirjutamine ja isegi kuulamine, ammendamatuks allikaks on Internet. Linke teemakohaste materjalide leidmiseks on kogutud Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis loodud Interneti leheküljele aadressil http:/www.vpg.vil.ee/english.html. Samuti võib ülesannete koostamiseks kasutada erinevate ajalehtede Interneti-väljaandeid, aga isegi lennukite ja busside sõiduplaane, jms.

Interneti Auhinnaprogramm 1999/2000 Europe @t School

Rahvusvahelised Interneti vahendusel toimuvad konkursid on veel üheks täiendavaks CE kasutamise võimaluseks, näiteks Europe @t School (aadressil www.europe-at-school.org/), mille käigus koostavad õpilased etteantud teemal veebilehekülgi. See annab õpilastele võimaluse kirjavahetuseks eakaaslastega välismaalt ning mitmekesise informatsiooni hankimiseks vastavate piirkondade kohta.

Aastal 1999/2000 oli võistluse teemaks "Teel kodanike Euroopasse".

Pärast esimest sammu - registreerimist - algab partnerite otsing. Esimeseks kooliks, mis end Viljandi Paalalinna Gümnaasiumile (VPG) partneriks pakkus, oli Poola VI Ognolnoksztalcae Lütseum Katowicest. Veidi hiljem saatis e-postiga oma projektis osalemise soovi kool Slivenist, Bulgaariast (PMG Dobry Chintulov).

Leppisime kokku, et töötama põhiliselt kultuuriga seonduvate teemade kallal ning andsime oma projektile nime "Euroopa - meie suur kodu" (http:/www.vpg.vil.ee/~english/europe@school/).

Kolmandaks sammuks oli koordinaatori valimine. Nõusoleku selleks andis Eesti kool ning pärast projekti registreerimist peakorteris olime valmis ühise tööga alustamiseks.

Esimese sammuna vahetasid õpilased omavahel kirju, kus tutvustati endid kaasmängijatele partnerkoolidest. Valik tutvustavast materjalist paigutati hiljem koduleheküljele. Samuti lisati koduleheküljele hiljem koostatud kirjeldused selle kohta, kuidas inimesed partnerriikidest jõulusid ja sõbrapäeva tähistavad.

Teiseks vestlusteemaks oli õpilaste isikliku kangelase või kangelanna kirjeldamine. Samuti otsustasime üksteise riike põhjalikumalt tundma õppida, kasutades selleks projekti alguses välja saadetud küsimustikku.

Nii Poola kui ka Bulgaaria kool kasutas vaid ühte aadressi, mis kuulus koolile (Poola) või oli loodud spetsiaalselt selleks otstarbeks (Bulgaaria). Bulgaaria ja Poola õpilased suhtlesid omavahel Interneti abil, kasutades selleks IRC-d. Eesti õpilased, kel oli olemas oma e-posti aadress, suhtlesid oma kaaslastega e-posti teel.

Otsustasime, et iga kool teeb valmis oma kodulehekülje, mis moodustab osa ühisest koduleheküljest. Hiljem paneb üks koolidest selle oma serverisse üles, kasutades partnerite poolt edastatud materjale.

Eesti kool pakkus välja lühiesseede kirjutamise järgmistel teemadel:

  1. Kas eestlased/poolakad/bulgaarlased on eurooplased?
  2. Eesti/Poola/Bulgaaria kultuuri lätted.
  3. Kas Eesti/Poola/Bulgaaria asub Euroopas?
Igas partnerkoolis jagati ülesanded õpilaste vahel ära. Suurem osa tööst tehti ära tundides ja koolivälise tööna.

Kodulehekülje loomiseks kasutati programme Netscape Composer, Microsoft PowerPoint, FrontPage Express, jne. Tulemused olid mõnikord sedavõrd keerukad, et mõnede brauseritega ei olnud lehekülgi alguses võimalik kasutada ning need tuli ümber teha, eriti *.js-failid, mis tuli muuta *.css-failideks. Mõnikord tekkis probleeme ka *.jpg-failidega, eriti linkide loomisel koduleheküljelt - põhjuseks oli failinimede õigekiri, kuna UNIX süsteem nõuab täpsust suur- ja väiketähtede kasutamisel. UNIX on kaasustundlik, mis tähendab, et nimetus "Foo.jpg" peab alati olema just "Foo.jpg", aga mitte "foo.jpg"või "FOO.JPG". Samuti tuli kõik *.bmp-failid *.jpg failideks muuta, kuna viimased võtsid oluliselt vähem ruumi.

Oma veebileheküljele otsustasime üles panna ka virtuaalse külalisteraamatu, andmaks külalistele võimalust avaldada arvamust meie ühise töö või siis valitud arutlusteemade kohta.

Igas riigis olid pühad ja koolivaheajad erineval ajal, seega tekkisid probleemid õpilastevahelise pideva kontakti tagamisega.

Projekti tulemused pidid Internetis avalikustatama 30. aprilliks 2000. Seejärel jagati 44 Euroopa projektgruppi 5 hindamistasandi vahel ära. Zhürii valis igalt tasandilt 3 - 4 parimate tulemustega projekti, mis pääsesid edasi finaali. Hindamine lõppes 15. maiks 2000.

Projekti käigus koostatud veebide hindamine toimus järgmiste kriteeriumite põhjal:

  1. Töö Euroopa-dimensioon
  2. Teema uurimine
  3. Sõnumi selgus
  4. Kodulehekülje kujundus
  5. Originaalsus ja loominguline lähenemine
Mai alguses anti meile teada, et meie grupp on konkursi finaali pääsenud ja lõpptulemusena sai meie looming viienda koha.

Millised võisid olla need positiivsed aspektid, mida zhürii lõppvaliku tegemisel oluliseks pidas?

  • Mitmed meeskonnad olid saatnud projektis osalejatele küsimustiku ning selle tulemusi analüüsinud.
  • Kodulehekülje kujundamisel kasutati õpilaste joonistusi või muid sõltumatuid elemente.
  • Väga sageli oli projekti põhiosa koostatud ühiselt, mitte osavõtjate vahel ärajagatuna.
  • Arvamused ja seisukohavõtud olid lühikesed - keegi ei viitsi pikki jutte lugeda!
  • Üheks kujunduselemendiks olid sageli animeeritud gif-failid (kuigi need võivad kodulehekülje avamist aeglustada).
  • Esitluste koostamisel kasutati osalejate emakeeli.
  • Kasutati eriformaate, nt. ajakiri, ajaleht, jne.
  • Osavõtjad rääkisid neist asjadest, mida nad hästi tundsid ja mis neile enestele huvi pakkusid - tüdrukute poolt teostatud projekti puhul näiteks toidu valmistamine!
  • Töös osalesid paljud erinevad vanusegrupid - nt. anti oma arvamuse avaldamise võimalus õpetajatele, lastele, vanematele, jne.
Mõned meeskonnas üritasid ära kasutada keerukamaid tehnoloogiaid, näiteks hääle kasutamine (*.wav- ja *.mid-failid), kuid üldiselt jäi mulje, et ~^ürii sellest suuremat ei pidanud. Ilmselt seetõttu, et kõigi PC programmidega ei ole selliseid materjale võimalik avada.

Veel mõned mõtted lõpetuseks.

Harjutusi tehes on õpilastel võimalik kasutada CD-l olevat Festart Inglise-Eesti-Inglise sõnaraamatut, mis on koolidesse jõudnud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel.

Tunni lõppedes salvestavad õpilased oma töö tulemused disketile ja annavad need õpetajale, kes hindab neid võrdsetel alustel teiste koolitöödega. Kursuse lõppedes saavad õpilased oma töö eest hinde.

Mille poolest erinevad tavalised inglise keele tunnid tunnist, kus kasutatakse arvutit?

Põhiline erinevus lähtub asjaolust, et sellal, kui tavapärases inglise keele tunnis kasutatakse inglise keele õpetamiseks ja õppimiseks erinevaid suulisi, audio ja kirjalikke meetodeid, lisab arvuti neile veel mitmekülgse tekstitöötluse funktsioonid, mida pakuvad erinevad arvutiprogrammid, aga ka Interneti kasutamise.

Millised probleemid tunnis tekkida võivad?

Esiteks võivad õpilaste oskused olla ebapiisavad: nad ei pruugi teada, kuidas arvutit või tekstitöötlust või veebibrauserit kasutada, vaatamata sellele, et tavapärastes arvutitundides on seda õpetatud. Teiseks takistuseks võib olla ka õpetaja piiratud oskused, näiteks nende arvuti kasutamise tehnika, arvutil kasutamiseks sobivate ülesannete koostamises oskus, nende julgus juhtida korraga kahte protsessi - keele õpetamist ja arvuti kasutamist.

Millised on kursuse tulemused?

Õpilased omandavad parema keeleoskuse, samuti õpivad nad arvutit redigeeriva töövahendina kasutama.

Lõpuks tuleks veel rõhutada, et arvuti kasutamist keeletundides ei pruugiks sugugi karta. Siiski pole see veel eesmärk omaette. Tegemist on kaasaegse õpetamismetoodika ühe aspektiga, mis on muutunud nii õpetamis- kui ka õpiprotsessi loomulikuks osaks. Seega, kasutagem arvuti poolt pakutavaid võimalusi oma tundides sagedamini.


Tagasi kogumiku sisukorda